Vabariigi Valitsus — Kaitsepolitseiameti põhimääruse kinnitamine — RT I, 70, 1176

Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756) paragrahvi 116 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Kaitsepolitseiameti põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1993. a määrus nr 233 ««Riigi Kaitsepolitseiameti põhimääruse» kinnitamise kohta» (RT I 1993, 53, 734; 1994, 64, 1084; 1995, 24, 342; 63, 1060). 3. Käesolevat määrust rakendatakse 3. augustist 1998. a. Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Justiitsminister siseministri ülesannetes Paul VARUL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1998. a määrusega nr 171 Kaitsepolitseiameti põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kaitsepolitseiamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. 4. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Toompuiestee 3, 10142 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 6. Ameti tegevusvaldkonnaks on riigi põhiseadusliku korra, territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuse kaitse, vastuluure teostamine, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga ning seaduses ettenähtud juhtudel kriminaalasjade menetlemine. 7. Amet: 1) rakendab meetmeid riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 2) korraldab riigisaladuse kaitset, rakendab meetmeid riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide sätteid eiranud isikute väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 3) vaatab läbi riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks esitatud avaldusi, teostab julgeolekukontrolli, otsustab riigisaladusele juurdepääsu loa andmise või andmisest keeldumise ning tühistab riigisaladusele juurdepääsu lubasid; 4) rakendab meetmeid Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 5) rakendab meetmeid terroriaktide ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 6) teavitab Julgestuspolitseid viimase kaitse all olevate isikute ja objektide suhtes plaanitsetavatest terroriaktidest ja rakendab koos Julgestuspolitseiga meetmeid nende ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning neid toimepannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 7) rakendab meetmeid korruptsiooni ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute väljaselgitamiseks ja vastutuselevõtmiseks seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 8) teostab kriminaalasjade menetlemist seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 9) teostab jälitustegevust jälitustegevuse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 10) koostab ameti eelarve eelnõu ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 11) töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja siseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; 12) teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja asutustega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide politsei- ja julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 13) täidab muid talle seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. III. AMETI JUHTIMINE 8. Ametit juhib kaitsepolitsei peadirektor. 9. Kaitsepolitsei peadirektor: 1) juhib ameti tööd; 2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 3) esitab kaks korda aastas siseministrile ameti ülesannete täitmise aruande ning informeerib vajadusel siseministrit riigi julgeoleku küsimustest; 4) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 5) sõlmib lepinguid, esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 6) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel ja täitmiseks teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis on kohustuslikud kõikidele ameti teenistujatele; 7) annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras; 8) kinnitab ameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 9) esitab siseministrile kinnitamiseks ameti struktuuriüksuste põhimäärused; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud kaitsepolitsei peadirektori asetäitja; 11) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 12) pärib aru ameti teenistujatelt; 13) määrab ameti teenistujate palgad, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgaastmestikust ja töötasufondist; 14) kohaldab nimetatavatele teenistujatele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel, nimetab Aasta kaitsepolitseiniku ning annab Aasta kaitsepolitseiniku märke, teenistusstaaþi märke ja kaitsepolitsei teeneteplaate; 15) esitab siseministrile ameti eelarve eelnõu ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 16) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 17) korraldab ameti varustamist tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega ja teostab riigihankeid; 18) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning siseministri määruse või käskkirjaga, samuti siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. 10. Kaitsepolitsei peadirektori ajutisel äraolekul asendab teda kaitsepolitsei peadirektori asetäitja või politseidirektor. Kaitsepolitsei peadirektori asendamine vormistatakse siseministri käskkirjaga. 11. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib ameti struktuuriüksuste tegevust kaitsepolitsei peadirektorilt saadud volituste piires; 2) annab korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud talle alluvatele teenistujatele; 3) esindab ametit kaitsepolitsei peadirektorilt saadud volituste piires; 4) teeb kaitsepolitsei peadirektorile ettepanekuid ameti töökorralduse, samuti ameti struktuuriüksuste juhtide nimetamise ning ameti teenistujate palgaastmete ja lisatasude määramise, toetuste andmise ning ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta; 5) asendab kaitsepolitsei peadirektorit viimase äraolekul temale antud volituste piires; 6) saab ameti struktuuriüksustelt talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; 7) täidab muid kaitsepolitsei peadirektori antud ülesandeid. IV. AMETI NÕUNIK 12. Ameti koosseisu kuuluvad väljaspool struktuuriüksuseid asuvad nõunikud, kes alluvad vahetult kaitsepolitsei peadirektorile. 13. Nõuniku pädevus määratakse kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga kinnitatud nõuniku ametijuhendis. V. AMETI KOMISJON 14. Kaitsepolitsei peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. 15. Komisjon moodustatakse kaitsepolitsei peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad. 16. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid selle asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 17. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru kaitsepolitsei peadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 18. Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste poole oma tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. VI. AMETI SÜMBOOLIKA 19. Amet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 20. Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «KAITSEPOLITSEIAMET». 21. Amet kasutab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud kaitsepolitsei embleemi. 22. Ameti kirjaplangil ja üldplangil kasutatakse kaitsepolitsei embleemi, mille all on sõna «KAITSEPOLITSEIAMET». Ameti kirjaplangi ja üldplangi keskosas on kaitsepolitsei embleemil greifi kujutis. 23. Amet võib kasutada kaitsepolitsei embleemi ameti muudel trükistel ja esemetel. VII. LÕPPSÄTTED 24. Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel. Justiitsminister siseministri ülesannetes Paul VARUL