Vabariigi Valitsus — Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete kinnitamine — RT I, 67, 1077

Meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga, 1978» (RT II 1995, 28, 126) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuded (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused antakse välja Veeteede Ameti poolt alates 1. jaanuarist 1999. a. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998) kinnitatud «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku» punktid 2--5, 7--12, 37--42, 65--72, 89, 91--96, 107, 108, 110--114 ja 119--124 alates 1. jaanuarist 1999. a. Peaminister Mart SIIMANN Teede- ja sideminister Raivo VARE Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrusega nr 159 Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad mereõppeasutuse lõpetamise diplom või tunnistus ja meresõidudiplom või -kutsetunnistus. 2. Eesti meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused (edaspidi diplom või tunnistus) antakse välja kooskõlas «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga, 1978» ja selle parandustega (edaspidi STCW konventsioon). 3. Diplomi või tunnistuse annab Veeteede Amet Eesti kodanikule või Eestis elavale välismaalasele, kellel on Eestis elamisluba ja käesolevate kvalifikatsiooninõuete kohane meresõidupraktika ning kes on omandanud vastava kutse: 1) Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses; 2) välisriigis tegutsevas või tegutsenud (sh endises NSV Liidus) mereõppeasutuses; 3) Eestis seaduslikul alusel meresõiduspetsialistide õpetamisega tegeleva või tegelnud juriidilise isiku poolt läbiviidud kursustel. 4. Esimese diplomi või tunnistuse saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb sooritada kutseeksam Eesti Merehariduskeskuse alaliselt tegutseva komisjoni ees, kes kontrollib meresõiduspetsialistide teadmisi diplomi või tunnistuse vahetamisel kõrgema kutseastme diplomi või tunnistuse vastu vastavalt STCW konventsiooni II, III või IV peatüki nõuetele. 5. Mereväe õppeasutuse lõpetanule antakse esimene ja järgmine kõrgem laevajuhtkonna liikme diplom või tunnistus käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni otsuse alusel, kui taotleja esitatud õiendi alusel mereväe õppeasutuse õppeprogrammide sisu ja maht vastavad STCW konventsiooni nõuetele. 6. Meresõiduspetsialiste koolitada soovivad õppeasutused ja juriidilised isikud peavad taotlema koolitusloa vastavalt kehtivale korrale. Erialaõppeprogrammide ja -õppejõudude koosseisu kooskõlastab Veeteede Ameti peadirektor. 7. Eesti riigilippu kandva laeva juhtkonna liikmena töötamiseks on vajalik Eestis väljaantud diplom või tunnistus või STCW konventsiooniga ühinenud riigis väljaantud kehtiv diplom või tunnistus, mida Eesti tunnustab. 8. Diplomi või tunnistuse väljaandmise aluseks olevaid dokumente säilitatakse 50 aastat. 9. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ning 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku diplomi omanikul on õigus kanda vormiriietusel vastavat rinnamärki. 10. Laevamehaaniku diplomi või tunnistuse väljaandmisel määratletakse erialane pädevus (auru-, gaasiturbiin- või mootorlaeva mehaanik) mereõppeasutuse lõpetamise diplomi või tunnistuse järgi. 11. Rannasõidukipri-mehaaniku tunnistust omaval spetsialistil on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis. 12. Laevajuhi diplomit või tunnistust omav isik võib juhtida laeva või väikelaeva vastavalt oma diplomile või tunnistusele ja sellele laevale või väikelaevale lubatud sõidupiirkonnas. 13. Veeteede Ameti peadirektor võib erandjuhtudel reederi kirjalikul taotlusel anda Eesti diplomi või tunnistuse omanikule soodustusloa töötamiseks ühe astme võrra kõrgemal ametikohal, kui seda lubab tema diplom või tunnistus, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks antakse soodustusluba ettenägematutel asjaoludel ja võimalikult lühikeseks ajaks. 14. Diplomid ja tunnistused antakse määramata ajaks. 15. Laeva juhtkonna liikme diplomi või tunnistuse juurde kuulub kinnitusleht. 16. Meresõit liigitatakse vastavalt sõidupiirkondadele järgmiselt: 1) kohalik rannasõit on meresõit Eesti rannikulähedastes vetes, kaugenemisega kaldast kuni 20 miili; 2) lähisõit on meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole; 3) rahvusvaheline meresõit on meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal peatutakse välisriigi sadamas. 17. Käesolevates kvalifikatsiooninõuetes mõistetakse sadamalaevana punkri-, ballastikogur-, heitmekogur-, reostustõrje-, puksiir-, lootsi-, tuukri- ja teisi laevu, mis töötavad sadama akvatooriumil ja võivad teha kohalikke rannasõite. II. LAEVAJUHI DIPLOMID JA TUNNISTUSED 18. Veeteede Amet annab järgmisi laevajuhi diplomeid ja tunnistusi: 1) väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistus (lühendatult RSK-20); 2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-200); 3) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (lühendatult RSK-200); 4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lühendatult RST-500); 5) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (lühendatult RSK-500); 6) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (lühendatult VTS); 7) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult VVT); 8) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lühendatult VKN); 9) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni piiranguga diplom (lühendatult VPK); 10) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult SVT); 11) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lühendatult KKN). III. NÕUDED LAEVAJUHI DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE SAAMISEKS 19. Väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) rannasõidukipri õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat madrusena või kalurina laeval või väikelaeval. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 20. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) kipri ja raadiotelefonisti õppekursuste lõpetamine; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 50 või suuremal, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 21. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 50 või suuremal. 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. Tunnistus antakse vähemalt 20-aastasele isikule. 22. Laevajuhile, kellel on väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus, antakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus, kui ta on olnud vähemalt 12 kuud meresõidupraktikal kiprina laeval kogumahutavusega 100 või suuremal või vahitüürimehena Läänemerel laeval kogumahutavusega 200 või suuremal ja ta on lõpetanud täiendõppe erikursuse laevajuhi kutseastme tõstmiseks. 23. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni ja raadiotelefonisti õppekursuste lõpetamine; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 100 või suuremal, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 24. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus; 2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 100 või suuremal; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. Tunnistus antakse vähemalt 20-aastasele isikule. 25. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni koolitus; 2) raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine; 3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või suuremal, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis. Meresõidupraktika vormistatakse praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või suuremal. Diplom antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 26. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik: 1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või suuremal; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. Laevajuht, kellel on väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib saada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 27. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva või 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom; 2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või suuremal; 3) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kaptenidiplomi saamist; 4) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 28. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik: 1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või suuremal; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. Laevajuht, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib saada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 29. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom; 2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või suuremal; 3) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kaptenidiplomi saamist; 4) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. IV. LAEVAJUHI DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE OMANIKU ÕIGUSED 30. Väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeval. 31. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada: 1) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval; 2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeval. 32. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse omanik võib töötada: 1) kiprina lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval; 2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeval; 3) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 36 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või suuremal; 4) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega kalapüügilaeval. 33. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval. 34. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse omanik võib töötada: 1) kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval; 2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 200 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või suuremal. 35. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest. 36. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada: 1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest; 2) vanemtüürimehena väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval. 37. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest; 2) kaptenina väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval. 38. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni piiranguga diplomi omanik võib töötada: 1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest ja sõidurajoonist; 2) vanemtüürimehena ja kaptenina lähisõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval. 39. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest. 40. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada kaptenina laeval, sõltumata selle kogumahutavusest. V. LAEVAMEHAANIKU DIPLOMID JA TUNNISTUSED 41. Veeteede Amet annab välja järgmisi laevamehaaniku diplomeid ja tunnistusi: 1) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (lühendatult PMK); 2) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lühendatult UMK); 3) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom (lühendatult VMK); 4) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lühendatult VTM); 5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult VVM); 6) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom (lühendatult STM); 7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom (lühendatult SVM); 8) laeva elektrimehaaniku diplom (lühendatult EMK); 9) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK). VI. NÕUDED LAEVAMEHAANIKU DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE SAAMISEKS 42. Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada mootorlaeva mehaaniku õppekursus. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. Tunnistust ei vahetata kõrgema kutseastme tunnistuse vastu. 43. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või rohkem. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. Tunnistust ei vahetata kõrgema kutseastme tunnistuse vastu. 44. 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus; 2) vähemalt neli kuud laevamootorite remondi praktikat laevaremondiettevõttes; 3) vähemalt kaheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või rohkem. Meresõidupraktika vormistatakse praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui puudub mereõppeasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või rohkem. Diplom antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 45. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või rohkem; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 46. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplom; 2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või rohkem; 3) mehaanikute täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi saamist; 4) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 47. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplom; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või rohkem; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 48. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku või väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom; 2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna merelaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või rohkem; 3) mehaanikute täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi saamist; 4) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 49. Laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) laeva elektrimehaaniku koolitus; 2) vähemalt kolm kuud laeva elektriseadmete remondi praktikat laevaremondiettevõttes; 3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-elektrikuna või elektrikuna laeval elektriseadmete koguvõimsusega 600 kW või rohkem. Diplom antakse vähemalt 20-aastasele isikule. 50. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) laeva külmutusseadmete mehaaniku koolitus; 2) vähemalt kolm kuud laeva külmutusseadmete remondi praktikat laevaremondiettevõttes; 3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat külmutusseadmete praktikant-masinistina või masinistina laeval külmutusseadmete külmatootlikkusega 70 000 kcal/t (81,5 kW) või rohkem. Diplom antakse vähemalt 20-aastasele isikule. VII. LAEVAMEHAANIKU DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE OMANIKU ÕIGUSED 51. Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada: 1) vanemmehaanikuna lähisõidus mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 200 kW; 2) vahimehaanikuna lähisõidus mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 225 kW. 52. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse omanik võib töötada: 1) vahimehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500, kui ta on olnud vähemalt 12 kuud meresõidupraktikal vahimehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või rohkem. 53. 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500, kui ta on olnud vähemalt 12 kuud meresõidupraktikal vahimehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või rohkem. 54. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval; 2) teise mehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW. 55. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW. 56. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada: 1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval; 2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3000 kW. 57. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada vahi-, teise või vanemmehaanikuna igal mootorlaeval. 58. Laeva elektrimehaaniku diplomi omanik võib töötada elektrimehaanikuna igal laeval. 59. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi omanik võib töötada külmutusseadmete mehaanikuna igal laeval. VIII. LAEVA RAADIOSIDESPETSIALISTI DIPLOMID JA TUNNISTUSED 60. Veeteede Amet annab välja järgmisi diplomeid ja tunnistusi: 1) piirangutega raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTP); 2) raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTO); 3) teise klassi raadiotelegrafisti diplom (lühendatult RTT); 4) esimese klassi raadiotelegrafisti diplom (lühendatult RTE); 5) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lühendatult RPT); 6) raadioside operaatori tunnistus (lühendatult ROT); 7) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult RET); 8) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult REE). IX. NÕUDED LAEVA RAADIOSIDESPETSIALISTI DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE SAAMISEKS 61. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada piirangutega raadiotelefonisti õppekursus. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 62. Raadiotelefonisti tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada raadiotelefonisti õppekursus. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 63. Teise klassi raadiotelegrafisti diplomi saamiseks on vajalik: 1) raadiotelegrafisti koolitus; 2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat praktikant-raadiotelegrafistina laeval. Diplom antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 64. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi saamiseks on vajalik: 1) teise klassi raadiotelegrafisti diplom; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat teise klassi raadiotelegrafistina laeval. Kui raadiotelegrafistil on erialane kõrgharidus, siis on vajalik vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. 65. Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik piirangutega raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 66. Raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 67. Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) raadioelektrooniku koolitus; 2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval praktikant-raadioelektroonikuna. Diplomi võib saada ka isik, kellel on raadiotehniline kõrgharidus ja kes on vähemalt kuus kuud töötanud laeval raadiospetsialistina ning lõpetanud GMDSS-i kursused. Isik, kellel on raadiotehniline keskeriharidus, peab diplomi saamiseks lõpetama GMDSS-i kursuse ja olema laeval raadiospetsialistina meresõidupraktikal vähemalt 18 kuud. 68. Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik: 1) teise klassi raadioelektrooniku diplom; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat laeval teise klassi raadioelektroonikuna; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. X. LAEVA RAADIOSIDESPETSIALISTI DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE OMANIKU ÕIGUSED 69. Piirangutega raadiotelefonisti tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet ainult fikseeritud häälestusega raadioseadmetel kohalikus rannasõidus. 70. Raadiotelefonisti tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet raadiotelefonireþiimis töötavas raadiojaamas. 71. Teise klassi raadiotelegrafisti diplomi omanik võib töötada: 1) raadiotelegrafistina igal laeval; 2) raadiojaama ülemana väiksema kui 5000-se kogumahutavusega laeval kuni 250 reisijaga pardal. 72. Esimese klassi raadiotelegrafisti diplomi omanik võib töötada raadiotelegrafistina ja raadiojaama ülemana igal laeval. 73. Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet laevadel (välja arvatud reisilaevad), mille sõidupiirkond on ainult ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) rajoon A1. 74. Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib töötada kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4. 75. Teise klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4, välja arvatud reisilaevadel, mille sõidupiirkond on rajoonid A3 ja A4. 76. Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4. XI. LAEVAJUHI-MEHAANIKU TUNNISTUSED 77. Veeteede Amet annab välja järgmisi tunnistusi: 1) väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lühendatult RSK-50); 2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lühendatult RKM-200); 3) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus (lühendatult RKM-3000). XII. NÕUDED LAEVAJUHI-MEHAANIKU TUNNISTUSE SAAMISEKS 78. Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) rannasõidukipri-mehaaniku õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madruse-motoristina või madruse-motoristina laeval kogumahutavusega 20 või suuremal, peamasinate efektiivse koguvõimsusega 100 kW või rohkem või laevajuhi-mehaanikuna väikelaeval pikkusega 10 või rohkem meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega 40 kW või rohkem. Tunnistus antakse vähemalt 20-aastasele isikule. 79. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku või kõrgema kutseastme laevamehaaniku diplom ja täiendavalt lõpetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri ja piiranguga raadiotelefonisti õppekursused; vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või rohkem ja kuus kuud madrusena navigatsioonivahis laeval kogumahutavusega 150 või suuremal või 2) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri või kõrgema kutseastme laevajuhi diplom ja täiendavalt lõpetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku ja piiranguga raadiotelefonisti õppekursused, vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 150 või suuremal ning kuus kuud motoristina või mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või rohkem. 80. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat kipri-mehaanikuna sadamalaeval kogumahutavusega 150 või suuremal ja peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või rohkem; 3) kutseeksami sooritamine käesolevate kvalifikatsiooninõuete punktis 4 nimetatud komisjoni ees. XIII. LAEVAJUHI-MEHAANIKU TUNNISTUSE OMANIKU ÕIGUSED 81. Väiksema kui 50 kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 50 kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval ning kuni 12 reisijaga pardal. 82. Väiksema kui 200 kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval. 83. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kapteni-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval. XIV. TEKI- JA MASINAMEESKONNA LIIKMETE TUNNISTUSED 84. Veeteede Amet annab välja järgmisi tunnistusi: 1) madruse tunnistus (lühendatult MMS); 2) vanemmadruse tunnistus (lühendatult VMS); 3) laevakoka tunnistus (lühendatult LKT); 4) laevamotoristi tunnistus (lühendatult MST); 5) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM); 6) laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK); 7) laeva katlakütja tunnistus (lühendatult LKK); 8) laeva aurumasina masinisti tunnistus (lühendatult ASM); 9) päästevahendite, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lühendatult PVV); 10) päästeparve vanema tunnistus (lühendatult PPV). XV. NÕUDED TEKI- JA MASINAMEESKONNA LIIKME TUNNISTUSE SAAMISEKS 85. Madruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus. Tunnistus antakse vähemalt 16-aastasele isikule. 86. Vanemmadruse tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) nooremmadruse või madruse tunnistus; 2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või suuremal, millest vähemalt kuus kuud vahimadrusena navigatsioonivahis; 3) päästevahendite, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 87. Laevakoka tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) koka õppekursuse lõpetamine; 2) vähemalt kuus kuud tööstaaþi kokana, millest vähemalt kolm kuud kambüüsi praktikal vähemalt seitsme laevapere liikmega laeval. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 88. Laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, laevaelektriku, laeva katlakütja ja laeva aurumasina masinisti tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala õppekursuse lõpetamine. Tunnistus antakse vähemalt 16-aastasele isikule. 89. Päästevahendite, valvepaadi ja kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) vastava õppekursuse lõpetamine Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses; 2) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat laevapere liikmena. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. 90. Päästeparve vanema tunnistuse saamiseks on vajalik: 1) päästeparve vanema õppekursuse lõpetamine Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses; 2) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat laevapere liikmena laeval või vähemalt kuus kuud reisilaeval. Tunnistus antakse vähemalt 18-aastasele isikule. XVI. MERESÕIDUSPETSIALISTI DIPLOMI JA TUNNISTUSE KINNITUSLEHT 91. Laeva juhtkonna liikme diplomi või tunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, millega diplomi või tunnistuse väljastanud riik tõendab spetsialisti töölesobivust kinnituslehel märgitud ametikohale. 92. Kinnituslehe väljastamise aluseks on täiendõppekursuste lõpetamise kehtivad tunnistused vastavalt erialale ja ametikohale ning tunnistus tervisliku sobivuse kohta. 93. Veeteede Amet väljastab STCW konventsiooniga ühinenud välisriigi poolt väljaantud diplomi või tunnistuse kinnituslehe, kui Eesti on tunnustanud selle riigi diplomeid või tunnistusi ning taotleja on esitanud nõuetekohased tunnistused täiendõppekursuste lõpetamise kohta vastavalt STCW konventsiooni reeglile I/10. 94. Veeteede Amet väljastab registreeritud kinnituslehe kuni viieks aastaks. Kinnituslehe kehtivusaeg määratakse lähima täiendõppekursuse lõpetamise ja tervisliku sobivuse tunnistuste kehtivusaja järgi. 95. Meresõiduspetsialistilt võib meresõiduohutuse nõuete rikkumise eest diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe ära võtta seadusega sätestatud korras. XVII. KUTSEKOMISJONID 96. Eesti Merehariduskeskuses kadettidelt õppekursuse lõpetamise eksami vastuvõtmiseks moodustatud kutsekomisjoni esimeheks kinnitatakse haridusministri käskkirjaga Veeteede Ameti esindaja. Peale esimehe on kutsekomisjonis vähemalt kolm liiget ja sekretär. Kutsekomisjoni koosseisu kinnitab Eesti Merehariduskeskuse rektor. 97. Eesti Merehariduskeskuses või muus organisatsioonis, mis korraldab meresõiduspetsialistide õppekursusi, sealhulgas laeva juhtkonna liikmete täiendõpet, moodustatakse alaliselt tegutsev kutsekomisjon eksamite vastuvõtmiseks. 98. Kutsekomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga spetsialiste õpetava organisatsiooni juht. Kutsekomisjoni esimeheks on Veeteede Ameti esindaja. Peale esimehe on kutsekomisjonis vähemalt kaks liiget ja sekretär. 99. Kutsekomisjoni protokollid, tunnistused kursuste lõpetamise ja kutse andmise kohta vormistab kutsekomisjoni sekretär. 100. Kursuste lõpetamise tunnistuse ja protokolli alusel väljastab Veeteede Amet vastava meresõidukutsetunnistuse. 101. Kutsekomisjoni tööd tasustab ja kannab muud kulud kursusi korraldav organisatsioon. 102. Eesti Merehariduskeskuses moodustatakse alaliselt tegutsev kutsekomisjon meresõiduspetsialistide teadmiste kontrollimiseks diplomi või tunnistuse vahetamisel kõrgema kutseastme diplomi või tunnistuse vastu. 103. Kutsekomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga Eesti Merehariduskeskuse rektor. 104. Kutsekomisjoni esimehe ja liikmete kutset tõendavad diplomid ei tohi olla madalama kutseastme diplomid kui need, mida taotlevad eksamineeritavad isikud. 105. Teadmiste kontrolli tulemuste kohta koostatakse protokoll, mis esitatakse Veeteede Ametile diplomi või tunnistuse väljaandmiseks. Kutsekomisjoni liikmete tööd tasustab kontrollitav spetsialist. XVIII. MERESÕIDUPRAKTIKA 106. Meresõidupraktika on meresõit laevapere liikmena. 107. Meresõidupraktika hulka diplomi või tunnistuse saamisel või vahetamisel arvatakse meresõidupraktika kuni eelneva kümne aasta jooksul, arvates dokumentide esitamise päevast. 108. Meresõidupraktika ajast arvatakse välja laeva seisuaeg sadamas või remondis, kui seisuaeg oli pikem kui 30 päeva, samuti aeg, mil spetsialistil olid vabad päevad või ta oli puhkusel, haige või vabas vahetuses. 109. Laevajuhi meresõidupraktika hulka arvatakse töö laeva tekimeeskonna koosseisus, kuid mitte tööd lootsina, mereväes ega jõelaeval. 110. Laevamehaaniku meresõidupraktika hulka arvatakse töö mehaanikuna iseliikuval laeval. 111. Raadiospetsialisti meresõidupraktika hulka ei arvata erialale mittevastavat tööd või praktikat. 112. Meresõidupraktika tõendi kinnitab laeva kapten allkirja ja pitseriga ning see peab vastama meremehe teenistusraamatus olevale sissekandele. Kapteni meresõidupraktika tõendi kinnitab vanemtüürimees. 113. Praktikapäevikus nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika kohta väljastab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. 114. Meresõidupraktika tõendis sisalduvate andmete õigsust võib Veeteede Amet kontrollida 30 päeva jooksul, arvates dokumentide esitamise päevast. XIX. LAEVAJUHI, -MEHAANIKU JA REAKOOSSEISU DIPLOMI VÕI TUNNISTUSE VAHETAMINE 115. Käesolevas peatükis käsitletakse Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määruse nr 389 «Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste kohta» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998) alusel väljaantud laevajuhtide, -mehaanikute ja reakoosseisu diplomite ja tunnistuste STCW konventsiooni 1995. a paranduste nõuetele vastavate diplomite ja tunnistuste vastu vahetamise korda. Diplomi või tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada STCW konventsiooni 1995. a paranduste nõuetele vastavad erialased täiendõppekursused. 116. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse asemel antakse väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus. 117. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel antakse väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus. 118. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõiduvahitüürimehe tunnistuse asemel antakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus. 119. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel antakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus. 120. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi asemel antakse 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom. 121. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel antakse väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom. 122. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni piiranguga diplomi asemel antakse väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni piiranguga diplom. Piirang sätestab sõidurajooniks Läänemere. Diplom ei kuulu vahetamisele kõrgema kutseastme diplomi vastu. 123. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi asemel antakse väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom. 124. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel antakse 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom. 125. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi asemel antakse 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom. 126. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse asemel antakse väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus. 127. Laevamehaaniku, -elektrimehaaniku ja laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate diplomite vastu. 128. Nooremmadruse tunnistuse asemel antakse madruse tunnistus. 129. Laeva motoristi, külmutusseadmete masinisti, elektriku ja vanemmadruse tunnistused vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate tunnistuste vastu. XX. ENDISE NSV LIIDU I, II JA III KLASSI LAEVAJUHI-MEHAANIKU DIPLOMITE VAHETAMINE 130. Kolmanda klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse asemel antakse väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus. 131. Esimese ja teise klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse asemel antakse väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus. Teede- ja sideminister Raivo VARE