Vabariigi Valitsus — Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine — RT I, 67, 1075

Toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) paragrahvi 4 lõike 4, paragrahvi 5 lõike 2 ja paragrahvi 9 lõike 2 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivi 88/388/EMÜ (EÜT L 184 15.07.88 lk 61) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Tehislik lõhna- ja maitseaine (edaspidi lõhna- ja maitseaine), mida kasutatakse toidule lõhna või maitse andmiseks, on: 1) looduslik lõhna- ja maitseühend, mis saadakse traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega, sealhulgas kuivatamine, röstimine ja fermentatsioon, töötlemata või töödeldud taimsest või loomsest toorainest (edaspidi taimne ja loomne tooraine), füüsikaliste, sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega; 2) looduslähedane lõhna- ja maitseühend, mis saadakse keemilise sünteesi teel või isoleeritakse taimsest või loomsest toorainest keemilise töötlemisega, kuid on keemiliselt samaväärne taimses või loomses tooraines esineva ainega; 3) sünteetiline lõhna- ja maitseühend, mis saadakse keemilise sünteesi teel, kuid mis ei ole keemiliselt samaväärne taimses või loomses tooraines esineva ainega; 4) loodusliku päritoluga lõhna- ja maitsepreparaat ehk lõhna- ja maitseomadustega toode, välja arvatud looduslik lõhna- ja maitseühend, mis saadakse füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimsest või loomsest toorainest; 5) küpsetuspreparaat ehk toode, mis saadakse vastavalt heale tootmistavale, kuumutades koostisosade segu vastavalt vajadusele, kuid mitte üle 180 oC ja 15 minuti. Kuumutatava segu koostisosadel ei pea olema lõhna- ja maitseomadusi, kuid üks neist peab sisaldama amiinset lämmastikku ning teine peab olema redutseerivate omadustega suhkur; 6) suitsutuspreparaat ehk suitsutusaine, mida kasutatakse traditsiooniliste suitsutusprotsesside puhul või lisatakse toidule selle valmistamisel; 7) käesoleva punkti alapunktides 1--6 nimetatud ainete segu. 2. Käesolev määrus ei laiene ainult magusa, hapu või soolase maitsega ainetele ning lõhna- ja maitseaine toorainena mittekasutatavatele lõhna- ja maitseomadustega ainetele. 3. Lõhna- ja maitseaine ei tohi sisaldada elemente või ühendeid inimese tervisele ohtlikus toksilises koguses, sealhulgas mitte üle 3 mg/kg arseeni, 10 mg/kg tina, 1 mg/kg kaadmiumi ja 1 mg/kg elavhõbedat. 4. Lõhna- ja maitseainele võib lisada toiduaineid, aineid nende lahustamiseks ja lahjendamiseks, tehnoloogilisi abiaineid ning teisi lisaaineid. 5. Lõhna- ja maitseainete kasutamisel ei tohi ületada käesoleva määruse lisas sätestatud «Ainete piirnorme valmistoidus ja alkohoolsetes jookides», samuti on keelatud mis tahes nimetatud puhta aine lisamine toidule või lõhna- ja maitseainele. Käesoleva määruse lisas sätestatud ained võivad esineda toidus looduslikult või sattuda sinna taimsest või loomsest toorainest saadud lõhna- ja maitseaine lisamisel. 6. Lõhna- ja maitseainetega töödeldud valmistoidus ei tohi 3,4-bensopüreeni sisaldus olla üle 0,03 mg/kg. 7. Edasiseks käitlemiseks, välja arvatud jaemüük, ettenähtud lõhna- ja maitseaine pakendile kantakse: 1) märge «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpne nimetus või kirjeldus; 2) lõhna- ja maitseaine gruppide loetelu nende ainete sisalduse alanevas järjekorras vastavalt käesoleva määruse punktile 1; 3) lõhna- ja maitseainele lisatud ainete nimetused. Kui lõhna- ja maitseainele on lisatud teisi lisaaineid, tuleb pakendile kanda selle lisaaine rühmanimetus, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. Lisatud ainete ning lisaainete nimetused kantakse pakendile nende sisalduse alanevas järjekorras; 4) lõhna- ja maitseainete segu iga koostisosa või koostisosade grupi maksimaalne kogus, kui kehtib nende sisalduse piirnorm toiduaines; 5) märge «kasutamiseks toidus» ja täpsem tarvitamisjuhis; 6) partii tähistus vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määrusega nr 108 kinnitatud «Toidukauba märgistamise korrale» (RT I 1998, 49, 735); 7) tootja või pakendaja või Eestis registreeritud müüja nimi, aadress ja asukoht. Imporditud lõhna- ja maitseaine puhul täiendavalt importija nimi, aadress ja asukoht; 8) netokogus massi- või mahuühikutes. 8. Käesoleva määruse punkti 7 alapunktides 2, 3 ja 4 sätestatud teabe võib esitada kauba saatedokumentides, kui lõhna- ja maitseaine pakendile on kantud märge «Kasutamiseks toiduainetööstuses, mitte jaemüügiks». 9. Lõhna- ja maitseaine jaemüügil kantakse müügipakendile: 1) märge «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus; 2) märge «kasutamiseks toidus» või täpsem tarvitamisjuhis; 3) minimaalne säilimisaeg vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määrusega nr 108 kinnitatud «Toidukauba märgistamise korrale»; 4) säilitamistingimused, kui need on vajalikud tulenevalt lõhna- ja maitseaine iseloomust; 5) tarvitamisjuhis, kui selle puudumine ei võimalda lõhna- ja maitseainet õigesti tarbida; 6) netokogus massi- või mahuühikutes; 7) tootja või pakendaja või Eestis registreeritud müüja nimi, aadress ja asukoht. Imporditud lõhna- ja maitseaine puhul täiendavalt importija nimi, aadress ja asukoht; 8) partii tähistus vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määrusega nr 108 kinnitatud «Toidukauba märgistamise korrale»; 9) lõhna- ja maitseainete segu korral teiste ainetega lõhna- ja maitseained nende sisalduse alanevas järjestuses, nimetus vastavalt käesoleva punkti alapunktile 1, teiste ainete nimetused ning lisaainete puhul rühmanimetus, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. 10. Sõna «looduslik» ja teisi samatähenduslikke sõnu võib kasutada nende lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- ja maitseomadustega koostisosa sisaldab käesoleva määruse punkti 1 alapunktides 1 või 4 nimetatud lõhna- ja maitseainet. 11. Sõna «looduslik» ja teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata lõhna- ja maitseaine puhul, mille nimetus viitab toiduainele või lõhna- ja maitseaine toorainele, kuid selle lõhna- ja maitseomadustega koostisosa pole isoleeritud ainult või peaaegu ainult toiduainest või lõhna- ja maitseaine toorainest füüsikaliste, ensümaatiliste, mikrobioloogiliste protsessidega või toidu töötlemisega traditsioonilisel viisil. 12. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a, välja arvatud punkt 6, mis jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Peaminister Mart SIIMANN Põllumajandusminister Andres VARIK Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND Lisa Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 juurde Ainete piirnormid valmistoidus ja alkohoolsetes jookides Piirnorm valmistoidus kuni mg/kg Erandid 1. Agarhape 20 Lubatud toitudes, mis sisaldavad seeni, ning alkohoolsetes jookides, kuni 100 mg/kg 2. Aloiin 0,1 Lubatud alkohoolsetes jookides, kuni 50 mg/kg 3. Beeta-asaroon 0,1 Lubatud maitseainete kuivsegudes, mida kasutatakse suupistete valmistamisel, ning alkohoolsetes jookides, kuni 1 mg/kg 4. Berberiin 0,1 lubatud alkohoolsetes jookides, kuni 10 mg/kg 5. Kumariin 2 Lubatud karamellmaiustustes, kuni 10 mg/kg, närimiskummis, kuni 50 mg/kg, ja alkohoolsetes jookides, kuni 10 mg/kg 6. Vesiniktsüaniidhape 1 Lubatud maapähklites, martsipanis või selle aseainetes või sarnastes toodetes, kuni 50 mg/kg, alkohoolsetes jookides, kuni 1 mg alkoholi mahuprotsendi kohta, ning konserveeritud luuviljades, kuni 5 mg/kg 7. Hüperitsiin 0,1 Lubatud alkohoolsetes jookides, kuni 10 mg/kg, ja maiustustes, kuni 1 mg/kg 8. Pulegoon 25 jookides 100 Lubatud mündi- või piparmündimaitselistes jookides, kuni 250 mg/kg, ja mündimaiustustes, kuni 350 mg/kg 9. Guassiin 5 Lubatud pastillides, kuni 10 mg/kg, ja alkohoolsetes jookides, kuni 50 mg/kg 10. Safrool ja isosafrool 1 Lubatud alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga mitte üle 25%, kuni 2 mg/kg, alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga üle 25%, kuni 5 mg/kg, ja toiduainetes, mis sisaldavad muskaati ja muskaatpähklit, kuni 15 mg/kg 11. Santoniin 0,1 Lubatud alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga üle 25%, kuni 1 mg/kg 12. - ja -tujoon 0,5 Lubatud alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga mitte üle 25%, kuni 5 mg/kg, alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga üle 25%, kuni 10 mg/kg, ja toiduainetes, mis sisaldavad salvei põhjal valmistatud tooteid, kuni 25 mg/kg, ning Bitteris, kuni 35 mg/kg Põllumajandusminister Andres VARIK