Põllumajandusminister — Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded — RTL, 66, 1102

Määrus kehtestatakse « Maaparandusseaduse» (RT I 2003, 15, 84; 2004, 32, 227) § 6 lõike 8 alusel. 1. peatükk KUIVENDUSSÜSTEEMI EHITAMISELE ESITATAVAD NÕUDED 1. jagu Ettevalmistustööd §1. Ettevalmistustööde loetelu (1) Kuivendussüsteemi ehitamise ettevalmistustööd on: 1) võsa ja metsa (edaspidi puittaimestik) raiumine; 2) kändude juurimine; 3) kivide koristamine. (2) Puittaimestikuks loetakse puittaimeid, mille läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on 2 ja rohkem cm. §2. Puittaimestiku raiumise nõuded (1) Raiumisel ei tohi jätta kände kõrgusega üle 20 cm maapinnast. (2) Raiejäätmed peab põletama või paigaldama valli või ära vedama. Turbapinnasel võib jäätmeid põletada ainult juhul, kui pinnas on külmunud või veega küllastunud. (3) Raiejäätmete põletamine tuleb kooskõlastada kohaliku päästeteenistusega. (4) Raiejäätmeid võib kasutada tee muldkeha aluse paindekihi ehitamiseks. (5) Metsamaa kuivendussüsteemi ehitamise korral võib kraavitrasside raiejäätmed paigaldada muldkeha taha. §3. Kändude juurimise nõuded (1) Põllumajandusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval elamuasemekohtade maal (edaspidi põllumajandusmaa) peab kändude juurimisaugud tasandama. (2) Enne valli koondamist peab kännud mullast puhtaks raputama. (3) Juuritud kändude käitlemisel peab täitma § 2 lõigete 2, 3 ja 5 nõudeid. §4. Kivide koristamise nõuded (1) Põllumajandusmaal peab koondama kivid hunnikutesse. (2) Kivihunnikus ei tohi olla mulda ega kände üle 10% hunniku mahust. (3) Põllumajandusmaale ei tohi jääda üle 15 cm läbimõõduga kive. Kive läbimõõduga 12 kuni 15 cm võib maaparandussüsteemi maa-alale maha jääda kuni 8 tk 100 m2 kohta. (4) Metsamaa kuivendussüsteemi ehitamise korral võib kivid paigaldada tee muldesse või kraavi mullavalli taha. 2. jagu Kraavi rajamine §5. Kraavi märkimise nõuded (1) Kraavi märkimisel peab tähistama kraavi telje ja paigaldama vähemalt 100 m tihedusega looditud kaldapiketid, mis peavad kaevamistööde käigus säilima. (2) Rekonstrueeritava kraavi telge ei pea tähistama. (3) Kraavi telje asend ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtust üle 2 m. (4) Põllumajandusmaa kuivenduskraavide vaheline kaugus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtust üle 2 m. (5) Metsamaa kuivenduskraavide vaheline kaugus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtust üle 10%. §6. Kraavi kaevamise nõuded (1) Kraavi kaevamisel on suurimad lubatud kõrvalekaldumised ehitusprojektis ettenähtud näitajatest järgmised: Näitaja Lubatud kõrvalekaldumised kindlustamata kraav kindlustatav kraav 1. Põhja kõrgusarv (m) sõltuvalt veejuhtme pikilangust a) kuni 0,3% +0,15...–0,20 +0,10...–0,15 b) üle 0,3% +0,20...–0,25 +0,15...–0,20 2. Põhja laius (m) a) kuni 1,0 m +0,20...–0,10 +0,10...–0,05 b) üle 1,0 m ±0,30 +0,20...–0,10 3. Nõlvustegur 0,20 0,20 4. Telje kõrvalekalle sirgest (m) 0,20 0,15 5. Nõlva ebatasasus (m) ±0,15 ±0,10 (2) Kuivendus-, tee- ja piirdekraavide keskmine sügavus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtust üle 0,1 m. (3) Kuivendus-, tee- ja piirdekraavide vähim sügavus üksikutes lohukohtades ei tohi ehitusprojektis ettenähtust erineda üle 20%. §7. Nõlvade ja kalda kujundamise nõuded (1) Põllumajandusmaale laialiaetud mullavalli mullakihi keskmine paksus ei tohi olla üle 10 cm, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud suuremat paksust. (2) Pärast põllumajandusmaal asuva kraavi mullavalli laialiajamist ning kalda ja nõlva roobiga tasandamist ei tohi kraavi kaldale jääda pinnavee kogunemise kohti. (3) Kui võib eeldada pinnavee kogunemist metsamaa kraavi mullavalli taha, peab vee sellest vähemalt 20 cm läbimõõduga toruga läbi juhtima. §8. Kraavi kindlustamise nõuded (1) Pärast 1. septembrit kraavi kindlustamiseks rajatud mätastise peab kinnitama tikkudega. (2) Pärast 1. septembrit ei tohi nõlvadele külvata heinaseemet. 3. jagu Kraaviga seotud rajatised §9. Kraaviga seotud rajatiste üldnõuded (1) Kraaviga seotud rajatised on truup, truupregulaator, sild, purre ja muu ehitusprojektis ettenähtud rajatis. (2) Paigaldatud konstruktsiooni osade kõrgusarvud ei tohi ehitusprojektis ettenähtust erineda üle 10 cm. (3) Paigaldatud betoonosade külgnihe ei tohi olla üle 4 cm. §10. Rajatise märkimise nõuded (1) Rajatise põhiteljed peab märkima tähiste ja looditud pikettidega, mis peavad ehitamise käigus säilima. (2) Rajatise asukoht peab vastama ehitusprojektile täpsusega 1 m. §11. Rajatise ehitamise nõuded (1) Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet. (2) Truubi betoontorude liiduste vahe ei tohi olla üle 4 cm. (3) Truubi kohal peab tee muldkeha ja katendi kogupaksus olema vähemalt 0,5 m, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust. (4) Truubitoru ümbruse tagasitäite peab tihendama 20...30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru üheaegselt. (5) Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija poolt kehtestatud määra. 4. jagu Drenaažitööd §12. Trassi ettevalmistamise nõuded (1) Dreenide ja kollektorite trassidelt (edaspidi trassid) peab eemaldama võsa, üle 8 cm läbimõõduga kännud, maapinnal asetsevad üle 20 cm läbimõõduga kivid ja muud takistused. (2) Trassid peab tasandama järgmiselt: 1) mitmekopalise ekskavaatori kasutamise puhul ei tohi olla üle 15 cm kõrgusega ebatasasusi ega külgkallet üle 3°; 2) ühekopalise ekskavaatori kasutamise puhul ei tohi olla üle 25 cm kõrgusega ebatasasusi ega külgkallet üle 5°. §13. Drenaaži märkimise nõuded (1) Dreenid ja kollektorid peab tähistama looditud pikettidega, mille vahekaugused on ehitustehnikast sõltuvalt 20 kuni 100 m. (2) Märgitud dreeni ja kollektori asukoht ei tohi ehitusprojektist erineda üle 2 m ja dreenide vahekaugus üle 1 m. (3) Drenaažisüsteemi ja dreeni suudmetoru põhi peab olema kogujakraavi põhjast vähemalt 20 cm kõrgusel, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat kõrgust. (4) Dreenide keskmine sügavus ei tohi projekteeritust erineda üle 10 cm. (5) Dreenide vähim sügavus pärast maapinna planeerimist ei tohi mis tahes punktis olla: 1) alla 0,7 m mineraalpinnases; 2) alla 0,9 m turbapinnases. (6) Märkimise andmed peab esitama märkimisskeemil ja loodimisandmetena. §14. Drenaažikaeviku kaevamise nõuded (1) Kui drenaažikaevikusse (edaspidi kaevik) koguneval veel puudub äravool, tuleb rajada eelkuivendus või valida ehitamiseks sobivam aeg. (2) Kaeviku põhjakõrgus ei tohi märkimisandmetest erineda üle 5 cm. (3) Kaeviku suurim lubatud vastukalle 5 meetri pikkusel lõigul on kuni 50% toru läbimõõdust. (4) Kahevalentse raua sisaldusega põhjavees üle 3 mg/l on kaeviku suurim lubatud vastukalle 5 meetri pikkusel lõigul kuni 30% toru läbimõõdust. (5) Kaeviku languta lõigu pikkus ei tohi olla üle 10 m. (6) Kaeviku telg ei tohi märgitust kõrvale kalduda üle 1 m. §15. Drenaažitorustiku materjalile esitatavad nõuded (1) Drenaažitorude vedamisel ja laadimisel ei tohi plasttorusid kahjustada. (2) Plasttorud peavad olema laopaigas kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. (3) Kookoskattega plasttorusid ei tohi välitingimustes hoida üle 6 kuu. §16. Drenaažitorustiku paigaldamise nõuded (1) Drenaažitorustikku ei tohi paigaldada kaevikusse kogunenud vette. (2) Drenaažitorustiku kattemulla paksus peab olema vähemalt 15 cm, kivise pinnase puhul vähemalt 20 cm. (3) Savitorude lubatud külgnihkumine on kuni pool toru seina paksusest. (4) Drenaažitorustiku ühenduste tegemisel peab kasutama ühendusdetaile või rajama kattematerjaliga kaetud ja toestatud ühendused. (5) Dreeni algus peab olema suletud. (6) Kaevurõngaid läbivate kollektoritorude puhul peab välistama pinnase kandumise kaevu. §17. Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded (1) Enne kaeviku kinniajamist peab paigaldama dreenifiltrid ja ehitama drenaažiarmatuuri. (2) Kaeviku võib kinni ajada pärast torustiku kontrollimist ja vigade parandamist. (3) Kaevikusse paigaldatavast pinnasest peab eemaldama üle 20 cm läbimõõduga kivid. (4) Varisemisohtliku pinnase puhul peab kaeviku kinni ajama kohe pärast lõikes 2 ettenähtud torustiku kontrollimist. (5) Drenaažisüsteemi suudmest vähemalt 3 m ülespoole peab kaeviku täitepinnase tihendama. §18. Drenaažiarmatuuri ehitamise nõuded (1) Drenaažisüsteemi suudme juures peab kraavi kallas olema planeeritud nii, et suudme kohal ei teki pinnavee voolu. (2) Sette- ja ühenduskaevudesse suubuvate kollektorite või dreenide põhjad peavad olema väljuvast kollektorist vähemalt 3 cm kõrgemal. Settekaevu põhi peab jääma väljuva kollektori põhjast vähemalt 50 cm allapoole. (3) Kaevurõngad ei tohi olla üksteise suhtes nihkunud üle poole kaevurõnga seinapaksusest. (4) Drenaažikaev peab olema kaetud kaanega ja tähistatud. 5. jagu Ettevalmistustööd kuivendussüsteemi maa-ala põllumajanduslikuks kasutamiseks §19. Uudiskünni nõuded (1) Keskmine künnisügavus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtust üle 2 cm. (2) Adra konstruktsioon ja künnitehnika peavad tagama künniviilu vähemalt 140° ümberpööramise. (3) Künnikihi sügavus peab haarama huumushorisondist ja huumusreservi laiali aetud kihist vähemalt 50%. (4) Künnikihist peab eemaldama üle 15 cm läbimõõduga kivid ja üle 8 cm läbimõõduga puidujäätmed. §20. Sügavkobestamise nõuded (1) Sügavkobestamisel välja tulnud kivid peab eemaldama § 4 nõuete kohaselt. (2) Maa sügavkobestamisel ei tohi drenaaži kahjustada. §21. Maapinna planeerimise nõuded (1) Maapinda võib planeerida ainult optimaalse mullaniiskuse tingimustes. (2) Pärast maapinna planeerimist ei tohi planeeritud alal olla üle 15 cm sügavusega sulglohke. (3) Pärast maapinna planeerimist peab koristama üle 15 cm läbimõõduga kivid. (4) Maapinna planeerimine peab kindlustama pinnavee vaba juurdevoolu kraavidesse ja dreenikaevudesse. 2. peatükk MAAPARANDUSSÜSTEEMI TEENINDAVA TEE EHITAMISE NÕUDED §22. Tee ehitamise ettevalmistustööde nõuded (1) Enne ehitustööde algust peab teemaa puhastama puittaimestikust ja muudest takistustest. (2) Teemaalt eemaldatud takistused peab paigaldama nii, et need ei segaks piirneva maa kasutamist ega tee rajamisega seotud töid. (3) Põllumajandusmaale tee ehitamise korral peab teemaalt eemaldama huumushorisondi. (4) Enne ehitamist peab kindlaks tegema pinnavee eemaldamise ja ajutiste veeviimarite rajamise võimaluse. §23. Tee märkimise nõuded (1) Tee telje peab märkima mitte üle 50 m vahedega looditud pikettidega, mis on dubleeritud ehituse käigus säilivate pikettidega väljaspool teekraavide välisserva. (2) Tee telje asend ei tohi ehitusprojektis ettenähtust erineda üle 1 m. (3) Teega seotud rajatised peab märkima täpsusega 1 m ning kindlustama töö käigus säilivate looditud pikettidega väljaspool töötsooni. §24. Veeviimari ehitamise nõuded (1) Lahtised veeviimarid peab rajama kohtadesse, kus teekraavide vesi tuleb juhtida teemaalt välja. Veeviimarite kaudu ärajuhitav vesi ei tohi kahjustada nende suubumispiirkonda. (2) Teedreenide ehitamisel peab täitma § 12 kuni 18 nõudeid. (3) Tee muldkeha alla ehitatavad dreenid peab katma kruusa või jämeda liiva vähemalt 20 cm paksuse kihiga. (4) Lohukohtadesse koguneva pinnavee peab läbi mullavalli teekraavi juhtima vähemalt 20 cm läbimõõduga toruga. §25. Tee muldkeha ehitamise nõuded (1) Muldkeha peab kogu laiuses rajama tihendatavate horisontaalkihtidena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatule. (2) Tihendatava pinnase niiskus peab olema: 1) sõmerpinnastel 10...15%; 2) siduspinnastel 15...20%. (3) Vähim lubatav tihendustegur on 90%. (4) Vajaliku tihendamiskäikude arvu ja tihendatava kihi paksuse kavandamisel peab lähtuma käesoleva paragrahvi lõikest 3. (5) Kraaviperved ja muldkeha nõlvad peab puhastama lahtistest kividest ja risust ning planeerima. (6) Talvel on lubatud muldkeha ehitamine ainult vett hästi läbilaskvatel aluspinnastel ja vett hästi läbilaskvast materjalist. §26. Teekatendi rajamise nõuded (1) Teekatendit ei tohi paigaldada märgunud muldkehale. (2) Kuiva muldkeha peab enne teekatendi rajamist niisutama § 25 lõikes 2 ettenähtud niiskuseni. (3) Tihendatud kruusakatte paksus ei tohi olla alla 15 cm, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust. (4) Teekatendi rajamisel külmunud muldkehale peab järgima järgmisi nõudeid: 1) muldkeha pind peab olema tasane; 2) muldkeha pind peab olema lumest puhastatud; 3) liikluse võib teekattel avada pärast selle täielikku tihendamist. Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT