Torgu Vallavolikogu — Torgu valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004 kuni 2009 — KO, 131, 1166

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja Torgu valla põhimääruse Torgu Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Torgu valla arengukava aastateks 2004 kuni 2009 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas; 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Mihkel UNDREST Torgu valla arengukava 2004–2009

Torgu on meeldiv maakoht, mille ainulaadne loodus ning elukeskkond annavad jõudu püsielanikele oma elatise teenimisel ja puhkajale kosutust linnahullusest jagusaamisel.

Torgu vald Aadress: Torgu vald, 93101, Eesti Vabariik Telefon: 45 70 450 Faks: 45 70 450 E-mail: torgu@torgu.saare.ee Pindala: 126,44 km2 Elanike arv: 429 (seisuga 01.06.2002) Elanikkonna tihedus 1 km2-l: 3,70 Vallavanem: Katrin Pihlas 45 70 472 Vallasekretär: Kaire Müür kaire@torgu.saare.ee 45 70 450 Maanõunik: Annika Prei annika@torgu.saare.ee 45 70 473 Volikogu esimees: Mihkel Undrest 51 45 578 Eessõna Torgu valla arengukava on koostatud eesmärgiga objektiivselt hinnata kujunenud olukorda, sellest lähtuvalt leida soovitud arendusprotsesside käivitamiseks vajalikud innovatsioonid ning luua dokument, mis rahvusvahelistele nõuetele vastavalt annaks aluse osaleda erinevates riiklikes ja Euroopa Liiduga seotud koostöö- ning investeerimisprogrammides. Arengukava koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) paragrahvist 9 ja Torgu valla põhimäärusest. Arengukava kujunemist mõjutasid maakasutuslike ja finantsiliste võimaluste arvestamine ning selle valmimine toimus paralleelselt valla rannaalade osa üldplaneeringu valmimisega ning selle alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisega. Arengukava on koostatud perioodiks 2003–2009 ja seda uuendatakse ning selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt igal aastal. Arengukava lisades on esitatud valitud meetmete tegevusplaanid, arengusuundade tegevusplaanid koos nende finantspõhise ülesehitusega. Arenguprotsesse vaadeldakse kooskõlas vallaeelarve prognoositavate võimalustega. Koostatud arengukava on valla territooriumil elavate ja vallaga tihedalt seotud inimeste kokkulepe eesmärkidest, mis määravad ära arengu põhisuunad ja prioriteedid ning valitava poliitika. Kokkuleppe saavutamine oli protsess, mis käivitus 4.10.2002 külavanemate ja valla aktiivi ühiskoosolekul ning jätkus kuni arengukava kinnitamiseni Torgu valla volikogu poolt 15.03.2004. Arengukava lähtealus – Torgu valla arengu eesmärk – on iga elaniku, ettevõtja, töötaja ja puhkaja heaolu tagamine. Selleks on oluline saavutada reaalsed muutused nii elu- kui ettevõtluskeskkonna kvaliteedis ja ka inimeses eneses. See tähendab ühelt poolt vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist, juurdepääsu parandamist informatsioonile, finantseerimis-programmidele ja tugiteenustele. Teiselt poolt tähendab see aga elukeskkonna aktiviseerimist, kaasaaitamist püsielanike arvu suurenemisele, hooajaliste elanike tihedamale seotusele vallaga ning elanike eneseväärikuse tõusu ja enesearengu toetamist. Torgu valla areng põhineb meie objektiivsetele tugevustele, unikaalsele geograafilisele asendile, klimaatilisele ja looduskeskkonnale, olemasolevale infrastruktuurile, inimeste pikaajalisele kogemusele metsa- ja puidutöötlemises, toiduainete ja loomakasvatuses, kalanduses ja jahinduses ning arenevas turismiteenuses. Torgu valla arengukava on avalik dokument, see on kommenteerimiseks, täiendamiseks ja konstruktiivseks kriitikaks kättesaadav kõigile valla elust ja arengust huvitatud huvigruppidele. Eriti teretulnud on ettepanekud ja uued innovatsioonid, mis rikastavad meie elu- ja ettevõtluskeskkonda. Jõudu kaasamõtlemiseks! Vallavanem 1. Arengukava koostamine ja kasutatud metoodika Arengukava koostamine Eelmine ja seni kasutuses olnud arengukava oli suunatud valla õiguste saamiseks. Nüüdseks on olukord muutunud ja oluliseks on saanud vajadus määratleda need ühised eesmärgid, mille poole valla elanikkond ja kõik vallaga seotud sidusrühmad sooviksid liikuda. Ühised eesmärgid loovad aluse tegevuste koordineerimiseks ja piiratud ressursside paremaks kasutamiseks. Koostatav arengukava on dokument, mis sätestab Torgu vallas kokkuleppe eri osapoolte koostöö ühtlustamiseks ja fokuseerimiseks, ühtlasi võimaldab see valla tööd paremini korraldada ning juhtida. Avalikustatud arengukava annab vallaga seotud organisatsioonidele, ettevõtetele ja teistele asjast huvitatutele informatsiooni ettevõetavatest tegevustest ning võimaldab seega koordineerida oma tööd. Arengukava koostamise kõige töömahukam ja vastutusrikkam etapp oli valla hetkeolukorra analüüs, selgitamaks välja need vajalikud arendussuunad ja -meetmed, mis kõige olulisemalt mõjutavad või takistavad soovitavate eesmärkide saavutamist. Arengukava koostamine on kogu valla elanike ja vallavalitsuse töötajate koostöö. Arengukava koostamine käivitus 4.10.2002 külavanemate ühisnõupidamisel. Kasutatud metoodika Arengukava koostamise ülesanne Torgu valla arengukava koostamise ülesandeks oli leida vastused kolmele põhiküsimusele: 1. Milline on Torgu valla arenguvisioon – eesmärkolukord. 2. Milline on Torgu valla hetkeolukord. 3. Millised on Torgu valla arengusuunad aastateks 2004–2009, sealjuures: – muutusvajadused arendusvaldkonniti; – muutuste realiseerimise plaan. Sellest tulenevalt püstitati tööle järgmised ülesanded: 1. Koostada Torgu valla arenguvisioon. 2. Iseloomustada Torgu valla hetkeolukorda. 3. Määratleda arendusvaldkonniti muutusvajadused ja tuua välja vajalikud ning võimalikud arendussuunad. Arengukava koostamise eesmärgid • Teadvustada hetkeolukorda kohalikus omavalitsuses. • Tekitada eeldused omavalitsuse arenguprotsesside ohjamiseks pikema ajaperioodi vältel, s.o esitada probleemide, muutmisvajaduse ja lahendustegevuste seoste loogika. • Saada uusi oskusi ja teadmisi ning leida ja sünteesida omavalitsuse eri valdkondade arenguloogikat ning innovatsioone. • Sõnastada omavalitsuse soovitud tulevik, selle saavutamise eesmärgid ja ülesanded. • Selgitada erinevate elualade, avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajate üldised, avalikud ja erahuvid ning luua praktiline ja läbimõeldud raamistik nende huvide tasakaalustamiseks. • Anda potentsiaalsetele investoritele ja koostööpartneritele informatsiooni omavalitsuse arenguvõimaluste ja eesmärkide kohta, koostada projektitaotlusi koostööpartnerite hankimiseks. • Arengukava on Eestis seadusega sätestatud ja seadust tuleb täita. Arengukava koostamise lähtedokumendid Torgu valla arengukava vastab KOKS §-des 9 esitatud definitsioonile ja on kooskõlas arengukava käsitleva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 7, § 22 lõike 2 punktiga 7 ja §-ga 37. Torgu valla arengukava kaasajastamisel lähtuti järgnevatest dokumentidest ning uuringutest: 1. Torgu valla arengukava aastateks 2001–2004. 2. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Rivo Noorkõiv. Geomedia OÜ. Raamat on kirjutatud Siseministeeriumi tellimusel. Arengukava koostamise metoodika Arengukava koostamiseks kasutati rahvusvaheliselt tunnustatud arendustegevuse planeerimise metoodikat, mis võimaldab kirjeldada keerulise keskkonna valitud valdkondade (looduskeskkond, majanduskeskkond, elu- ja sotsiaalkeskkond ja tehniline keskkond) abil, määratleb nende valdkondade analüüsi põhjal (tugevused, nõrkused, ohud) muutusvajaduse ning selliselt koostatud informatsioonibaasi alusel võimaldab teha loogilised otsused kogu kompleksi arendustegevuse vajaduste ning võimaluste kohta (arendussuunad). Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal on koostatud realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mis on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani omavalitsuse arendamiseks ning vajaliku ressursside jaotuse. Realisatsiooniplaan on valla sisemine dokument. Torgu valla arengukava koostamisel osales kokku üle 30 inimese oma teadmiste ja mõtetega. Informatsioonibaasi koostamine ja esmane analüüs toimus aktiivseminaridel. Selliselt kogutud materjal töötati läbi ja vormistati, seejärel suunati uuesti töörühmadele ning otsustajatele. Muudatusettepanekute tegemiseks koostati ettepanekute ja paranduste sisseviimise vorm. 2. Arengukava kokkuvõte Arengukava ja kõigi arenguprotsesside strateegiliseks põhieesmärgiks on jätkusuutliku ja säästva ühiskonna ülesehitamine ja säilitamine. Jätkusuutlik ja säästlik ühiskond on ühiskond, kus tänane põlvkond saavutab oma eesmärgid kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi saavutada omi. Arengukava rõhutab, et Torgu vallas tehtavad valikud ja otsused toetuvad kolmele tasakaalus olevale põhimõttele: • juurdepääsetavus informatsioonile ja teenustele; • keskkonnasõbralikkus ja ohutus; • individuaalne vabadus. Torgu valla arendamiseks valiti järgmised prioriteedid: • elukeskkonna arendamine ja aktiviseerimine; • mitmekesise ja kvaliteedile suunatud ettevõtluskeskkonna arengule kaasaaitamine; • valla poolt pakutava avaliku teenuse kvaliteedi parandamine; • infrastruktuuri arendamine. Torgu vallas eelisarendatavad ettevõtlusvaldkonnad on: • kohalikul ressursil baseeruv ja keskkonnasäästlik tootmine; • haruldasi linnu-, looma- ja taimeliike säilitav ja taastootev ettevõtlus; • teeninduskeskne (väljapoole suunatud) ettevõtlus; • infrastruktuuri kaasajastamisele ja arengule kaasa aitav ettevõtlus. Praeguseks on välja kujunenud järgmised tegevusvaldkonnad: • Sadam ja sadamateenused; • Turismimajandus; • Metsa- ja puidutöötlus; • Taimekasvatus; • Loomakasvatus; • Kalapüük; • Kalatöötlemine; • Jahimajandus; • Haridus, kultuur. Arengukavas esitatud ettevõtluskeskkonna arendamise meetmed on: • Koolitus – kutseõpe, ettevõtlusõpe, enesetäiendamise toetamine; • Innovatsioonid, ettevõtlus, finantsskeemid ja -struktuurid; • Side ja kommunikatsioonid, transport; • Koostöövõrgud; • Keskkonnakaitse. Arengukava määratleb Torgu elukeskkonna arengu alusteks: • Püsielanike arvu suurendamine; • Hooajaliste elanike tihedam seotus; • Elukeskkonna aktiviseerimine; • Elaniku eneseväärikuse tõusule kaasaaitamine. Arengukava tõstab esile Torgu valmisolekut koostööks järgmistes valdkondades: – integreerimine Euroopa Liidu koostööstruktuuridesse; – koostöö riiklikul ja maakonna tasandil. 3. Torgu valla hetkeolukorra iseloomustus ja arenguvisioon 3.1. Torgu valla hetkeolukorra iseloomustus 3.1.1. Geograafiline asend, kliima ja looduskeskkond Huvitava loodusega väike Torgu vald (üldpindala 12644 ha) paikneb Saaremaal, selle lõunapoole sirutuval neemel – Sõrve poolsaarel. Lätimaa Liivi rannast lahutab teda Kura kurk ehk Irbeni väin. Torgu vald piirneb läänest Balti merega, idast Liivi lahe ja kirdest Salme vallaga. Piirjoone pikkus on 74,9 km, sellest mandripiiri 13,6 km ja merepiiri 61,3 km. Poolsaare tipus on Sõrve säär ja selle jätkuna Irbeni väinas rida laide (Lombimaa, Vesitükimaa, Pitkasääremaa). Valla kirdepiiril asub kaitsealune Viieristi rannaastang (19 m) allikasoo ning taimeharuldustega ja Koltse järv. Rannikul on luitestikke (Kargi, Kaunispe, Viieristi), rannavalle ning madalaid panku lubjakivipaljanditega (Ohesaare 4 m). Poolsaart katab suurelt osalt mets (7800 ha), pehme merelise kliima tõttu kasvavad seal jugapuu, pooppuu, tuhkpihlakas ja luuderohi. 3.1.2. Elu- ja sotsiaalkeskkond Ajalugu ja kultuur 13. sajandi alguses kuulus Torgu valla ala Jämaja kihelkonna koosseisu. Tol ajal oli Saare- ja Muhumaal viis kihelkonda. Torgu riigimõis (saksa keeles Torckenhof) asutati 14. sajandil. Mõis oli Sõrve ametkonna majanduslikuks ja hariduslikuks keskuseks. Torgu vald moodustati 1891. a endiste Torgu, Kargi, Kaunispä, Mõntu ja Sääre valla ning Jämaja kirikuvalla ühendamise teel. Vallavalitsus asus Torgus, kuhu 1893. a ehitati vallamaja. 1933. a tegutsesid vallas kaubatarvitajate ühisus, kaks piimaühingut, põllumeeste selts, kalameeste ühing «Kalarand», kihelkonna abiandmise selts, õpetajate ühing, põllumeestekogu, vastastikune kindlustusselts ja põllumajanduslik ühing. Valla territooriumil asus 11 kauplust, 10 seltsi ja ühingut, tuletorn (Sääre), sadam (Mõntu), päästejaam (Sääre), 4 rahvaraamatukogu, 7 algkooli, postiagentuur. Valla areng peatus Eesti Vabariigi ja NSVL vahel sõlmitud 1939. a lepingu tulemusena. Paljud külad (Mõntu, Läbara, Maantee, Sääre ja Karuste) jäid baaside piirkonda. Torgu vald likvideeriti 1950. aastal seoses Kuressaare rajooni moodustamisega ja nimetati ümber Torgu külanõukoguks. 1972. a likvideeriti Torgu külanõukogu. Seoses piirimuutmise ja keskuse üleviimisega liideti Torgu Salme külanõukogu territooriumiga. Torgu vald taastati uuesti Eesti Vabariigi otsusega nr 96-VII 11. märtsil 1993. a. Elanikkond 2003. a seisuga on elanikke 426. Ühel ruutkilomeetril ligikaudu kolm inimest, s.o kolm korda vähem kui Saaremaal keskmiselt. Lapsi (1–16. a) 94, tööealisi 195 ja pensionäre 137. Töötuid on 20. Sotsiaalhoolekanne Tööealisest elanikkonnast on puudega 2 ja pensioniealisi 25 inimest. Lapsinvaliide on üks. Vanureid üle 70 eluaasta, kes elavad üksinda, on 21 inimest. Ilma lasteta vanureid hooldavad naabrid või sugulased. Lastega peresid on 34, neist paljulapselisi on 8. Haridus Koolieelikuid on praeguse seisuga 19, neist 7 käib lasteaias Salmes. Koolikohuslasi on 75. Vallas on Torgu Põhikool. Koolikohuslastest 45 käib kohalikus koolis. 2002. a seisuga läks esimesse klassi neli last ja 2003. a läheb esimesse klassi kaks last. Tervishoid Torgu valla perearsti nimistusse kuulub 424 inimest. Arst võtab vastu kord nädalas ja kord kuus võtab vastu pediaater. 3.1.3. Ettevõtlus- ja töökeskkond Ettevõtlus Tegevusvaldkondadest on esindatud järgmised: • Sadam ja sadamateenus • Töötlev tööstus ° Puidu töötlemine ° Kala töötlemine • Kaubandus ja teenindus • Turism: ° Puhketurism ° Harrastusturism • Linnuvaatlus • Loodusvaatlus • Jahipidamine • Kalastus • Kalapüük • Metsamaterjali tootmine ja töötlemine • Taimekasvatus • Loomakasvatus • Põllumajandus 3.1.4. Tehniline infrastruktuur ja avalik teenus Infrastruktuur Sadamad Torgu vallas asub Mõntu sadam. Sadam töötab turismi kala- ja jahisadamana. Väikesadamana kasutatakse veel ka Kaunispe sadamat. Teed ja teedevõrk Teede seisukorra hindamiseks on läbi viidud audit. Tulemused on koondatud raportisse (asub Vallavalitsuses). Veevärk, kanalisatsioon Saare Maakond on koostanud vee- ja kanalisatsiooni arengukava. See on koostatud ka arvestades Torgu valla vajadusi. Materjal on saadaval vallavalitsuses. Alajaamad, elektriliinid, välisvalgustus Valdkonna arendusskeem ja perspektiivskeem on koostatud. Haldab Eesti Energia. Katlamajad, keskküte Keskküte puudub. Katlamaja töötab koolimajas ja õpilaskodus. Elamumajandus Vallal puudub elamufond. Valla hooldada on munitsipaalhooned. Avalik teenus Jäätmekäsitlus Tähtis on osaleda programmides, mis on suunatud jäätmekäsitlusega seotud erinevate küsimuste lahendamisele. Kindlasti on vajalik jäätmemajanduse arendamisel eelkõige hajaasustusse olemasolevatele jäätmekonteineritele lisada korduvkasutusega jäätmete (klaas, plast, paber jms) konteinerid. Valla teenused Valla teenused ja nende pakkumine on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. 3.2. Arenguvisioon 3.2.1. Torgu valla visioon Torgu on meeldiv maakoht, mille ainulaadne loodus ning elukeskkond annavad jõudu püsielanikele oma elatise teenimisel ja puhkajale kosutust linnahullusest jagusaamisel. Torgu edukuse aluseks on ettevõtlikud inimesed, nende töö ja aktiivne eluhoiak, mis väärtustatakse läbi tööjaotuse nii lähiümbruses, siseriiklikult kui ka rahvusvahelistel turgudel. Torgu on avatud projektidele ja innovatsioonidele, millised aitavad kaasa elu- ja ettevõtluskeskkonna arengule ning toetavad infrastruktuuri kasutaja – inimese – igakülgset arengut. 3.2.2. Elu- ja ettevõtluskeskkonna muutussuundumused • Infotehnoloogia areng muudab oluliselt nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonna harjumuspärast toimivust. • Ettevõtluse ja omaalgatuse tähtsus kasvab. • Turud avanevad, konkurents kasvab ja muutub rahvusvaheliseks. • Kaugkoolituse areng ja suundumus jätkuõppimisele avardavad inimese koolitus- ja enesetäiendamise võimalusi. • Puhta looduskeskkonna väärtus kasvab ja nõudlikkus selle säilitamisele suureneb. • Demograafiline olukord stabiliseerub väga visalt ja suurte kulutuste hinnaga. • Elanikkonna mobiilsus kasvab, ka rahvusvaheliselt. • Erasektori osakaal majanduses kasvab. • Tõenäoline on Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 3.2.3. Muutussuundumuste mõju Torgu vallale • Regionaalpoliitika, äärealade toetamise ja asundusstruktuuri säilitamise tähtsuse kasv. • Täiendavate välisfinantseerimisallikate tekkimine. • Informatsioonile ja infoloogilistele teenustele juurdepääsu avardumine ja kiirenemine. • Kommunikatsiooni kiirendamine nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonnas. • Täiendava oskusteabe ja kogemuse juurdesaamise võimaluse suurenemine. • Püsielanike koolitus- ja enesetäiendamisvõimaluste paranemine. • Torgu ühe tugevuse – looduskeskkonna – väärtuse jätkuv kasv. • Rahvusvahelise ettevõtluse juurdetõmbamise võimaluste suurenemine. • Kohaliku ettevõtluse edukuspotentsiaali kasvamine seoses turgude laienemisega. 3.2.4. Torgu valla konkurentsieelised ja sellest tulenevad tugevused • Geograafiline asend. • Klimaatiline eripära. • Omapärane säilinud looduskeskkond. • Ainulaadne ajalugu, kultuur ja traditsioonid. • Olemaolev infrastruktuur. • Inimeste kogemus traditsioonilistel tegevusaladel. 3.2.5. Torgu valla ohud ja sellest tulenevad nõrkused • Demograafiline olukorra jätkumine (suutmatus käivitada muutus paremusele). • Elu- ja ettevõtluskeskkonna vähene atraktiivsus. • Informatsioonile ja ettevõtluse tugiteenustele juurdepääsu madal kvaliteet. • Isetegemise aktiivsuse madal tase. 3.2.6. Lahendamist vajavad võtmeprobleemid 1. Elanike arvu vähenemise ja keskmise vanuse kasvu pidurdamine 2. Kohaliku elu vähene atraktiivsuse ja aktiivsuse kasvatamine 3. Looduskeskkonna jätkusuutliku rakenduse planeerimatus 4. Ettevõtlus- ja elukeskkonna planeerimatus 5. Ettevõtluse infotehnoloogiliste ja informatiivsete tugisüsteemide puudumine 6. EL ja riiklikes finantseerimisprogrammides osalemise võimekus 7. Valla avaliku teenuse pakkumise protsesside kvaliteet 4. Torgu valla tugevused ja nõrkused ning muutusvajadused ja ohud Valla tugevuste, nõrkuste, muutusvajaduse ja ohtude analüüs viidi läbi ajavahemikul 11.2002 – 04.2003 toimunud neljal aktiivseminaril. Töörühmades osalesid valdkondade eest vastutavad vallavalitsuse töötajad ning valla aktiiv. Valda kirjeldati ja analüüsiti nelja valdkonna abil: 1. Geograafiline asend, kliima ja looduskeskkond 2. Elu- ja sotsiaalkeskkond 3. Ettevõtlus- ja töökeskkond 4. Tehniline infrastruktuur ja avalik teenus Koostatud materjal oli vallas rahvaarutlusel täiendus- ja parandusettepanekute tegemiseks ajavahemikul 07.2003 kuni 11.2003. Täiendus- ja parandusettepanekute esitamiseks koostati vastav vorm. 4.1. Geograafiline asend, kliima ja looduskeskkond Tugevused Geograafiline asend Klimaatiline eripära Omapärane säilinud looduskeskkond Linnuränne Ajalooline pärand (enamuses militaar-ehitised) Nõrkused Looduskeskkonnast tulenevad piirangud teatud ettevõtlusvaldkondadele ja -tegevustele Täiendavad kulutused looduskeskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ja riiklike ning EL poolsete direktiivide ja ettekirjutuste täitmisele Looduskeskkonna jätkusuutliku ekspluateerimise kontseptsiooni puudumine Tulubaasi nõrkus Ohud Suutmatus aktiviseerida kohalikke huvigruppe Suutmatus lülituda EL programmidesse Muutusvajadus Looduskeskkonna jätkusuutliku ekspluateerimise kontseptsiooni koostamine Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine 4.2. Elu- ja sotsiaalkeskkond Tugevused Looduskeskne elukeskkond Nõrkused Demograafiline olukord Haldusreformi pikalevenimine ja määramatus Vähene aktiivsus küla tasandil oma probleemide lahendamiseks Avaliku teenuse saamise ebaühtne kvaliteet Võimetus pakkuda elu- ja sotsiaalkeskkonnas eeliseid võrreldes teiste valdadega Kaasaegse infoloogilise keskkonna nõrkus Nõrk tulubaas Ohud Negatiivsete demograafiliste protsesside jätkumine Haldusreformiga seotud segaduste jätkumine Suutmatus aktiviseerida kohalikku inimest Suutmatus lülituda EL programmidesse Muutusvajadus Demograafilise olukorra juhitud parandamine Kaasaegse infotehnoloogilise suhtluskeskkonna loomine Avaliku teenuse protseduurireeglite defineerimine, optimeerimine ja muutuste juurutamine Omapoolne tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Valla tulubaasi suurendamise võimaluste otsimine ja realiseerimine (ettevõtjate kaasamine) Elaniku osalemisaktiivsuse innustamine Kohaliku elu atraktiivsusmeetme loomine ja rakendamine Ettevõtlike, laialdase kontaktpinnaga tippspetsialistide sidumine vallaga Meetmed külatasandilt lähtuva haldussuutlikkuse parandamiseks Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine 4.3. Ettevõtlus ja töökeskkond Tugevused Logistilised eeldused Sadamateenused Logistiline juurdepääs tõmbekeskustele (Kuresaare, Läti) Loodusressurssi olemasolu Metsa- ja puidutöötlus Turismimajandus Taimekasvatus Loomakasvatus Kalapüük Kalatöötlemine Jahimajandus (Turismiteenusena) Klimaatiline eripära Taimekasvatus Loomakasvatus Linnuränne Nõrkused Looduskeskkonna kasutamise kokkulepete puudumine Haldusreformi venimine ja määratlematus Ettevõtluskeskkonna kaardistamatus ja visiooni puudumine Infotehnoloogilise keskkonna nõrkus Turismialase informatsiooni halb kättesaadavus ja süstematiseerimatus (kohalik muuseum) Sisemise koostöö nõrkus Riiklike ja rahvusvaheliste tugi- ja infosüsteemide kättesaadavuse madal tase Vähene aktiivsus küla tasandil oma probleemide lahendamiseks Nõrk tulubaas Ohud Koostöö ei käivitu, huvigruppide (valdkondade) vastasseis püsib Haldusreformiga seotud segadused Suutmatus aktiviseerida kohalikku ettevõtjat Suutmatus lülituda EL programmidesse Muutusvajadus Ettevõtluskeskkonna kaardistamine ja analüüs Valla investeeringukaardi koostamine Ettevõtlike laialdase kontaktpinnaga tippspetsialistide sidumine vallaga Valla ja ettevõtete juhtide strateegilise planeerimise oskuste kasvatamine Ettevõtete loomise propageerimine, ettevõtjate koolitus ja toetamine Kaasaegse infotehnoloogilise suhtluskeskkonna loomine Avaliku teenuse protseduurireeglite defineerimine, optimeerimine ja muutuste juurutamine Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Sisemise koostöö käivitumise toetamise meetmete loomine ja juurutamine Meetmed külatasandilt lähtuva haldussuutlikkuse parandamiseks Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine Detailplaneeringutega kaetus 4.4. Tehniline infrastruktuur ja avalik teenus Tugevused Väljakujunenud teedevõrk Sadamateenus Nõrkused Tolmavate teede suur osakaal Infrastruktuuri objektide suur kaasajastamisvajadus Piirkondade suur erinevus elektriga varustatusel (Karuste-Tamuna) Haldusreformi venimine ja määratlematus Ettevõtluskeskkonna kaardistamatus Infotehnoloogilise keskkonna piiratus Vähene aktiivsus küla tasandil oma probleemide lahendamiseks Ohud Haldusreformiga seotud segadused Suutmatus aktiviseerida kohalikku ettevõtjat Suutmatus lülituda EL programmidesse Muutusvajadus Ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri vajaduste kaardistamine Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Kaasaegse infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna loomine Meetmed külatasandilt lähtuva haldussuutlikkuse parandamiseks Projektdokumentatsiooni koostamine vahendite kaasamiseks. Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine Juurdepääs elektrile kogu valla territooriumil (eriti Karuste-Tamuna) Tolmavate ja remonti vajavate teede osakaalu vähendamine 5. Strateegilised valikud Läbiviidud valdkondade tugevuste, nõrkuste, muutusvajaduse ja ohtude analüüs on aluseks valla kompleksanalüüsile. Kompleksanalüüs annab vastuse, millistele tugevustele saab järgnevas arendustöös toetuda, milliseid nõrkusi tuleb vähendada, millised muutused tuleb arendustegevuse abil saavutada ja milliseid ohte tuleb ennetada. 5.1. Tugevused, millele toetuda Geograafiline asend Omapärane säilinud looduskeskkond Linnuränne Ajalooline (militaarpärand) Logistilised eeldused Sadamateenused Logistiline juurdepääs tõmbekeskustele (Kuresaare, Läti) Loodusressurssi olemasolu Metsa- ja puidutöötlus Turismimajandus Taimekasvatus Loomakasvatus Kalapüük Kalatöötlemine Jahimajandus (turismiteenus) Klimaatiline eripära Taimekasvatus Loomakasvatus 5.2. Nõrkused, mida vähendada Demograafiline olukord Tulubaasi nõrkus Looduskeskkonna jätkusuutliku ekspluateerimise kontseptsiooni puudumine Kaasaegse infoloogilise keskkonna nõrkus Vähene aktiivsus küla tasandil oma probleemide lahendamiseks Võimetus pakkuda elu- ja sotsiaalkeskkonnas eeliseid võrreldes teiste valdadega Ettevõtluskeskkonna kaardistamatus, üldistused, mõõdetamatus Riiklike tugi- ja infosüsteemide kättesaadavuse madal tase Tolmavate ja remonti vajavate teede suur osakaal Puudub juurdepääs elektrile kogu valla territooriumil 5.3. Ohud, mida vältida Suutmatus aktiviseerida kohalikku inimest ja huvigruppe Suutmatus lülituda EL programmidesse Suutmatus käivitada muutusi demograafilise olukorra parandamiseks Haldusreformiga seotud segadused Koostöö ei käivitu, huvigruppide (valdkondade) vastasseis püsib 5.4. Muutusvajadused, mida realiseerida Demograafilise olukorra juhitud parandamine Looduskeskkonna jätkusuutliku ekspluateerimise kontseptsioon Valla investeeringukaardi koostamine Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine Ettevõtlike laialdase kontaktpinnaga tippspetsialistide sidumine vallaga Valla ja ettevõtete juhtide strateegilise planeerimise oskuste kasvatamine Ettevõtete loomise propageerimine, ettevõtjate koolitus ja toetamine Kaasaegse infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna loomine Avaliku teenuse protseduurireeglite defineerimine, optimeerimine ja muutuste juurutamine Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Elaniku osalemisaktiivsuse innustamine Kohaliku elu atraktiivsusmeetme loomine ja rakendamine Meetmed külatasandilt lähtuva haldussuutlikkuse parandamiseks Sisemise koostöö käivitumise toetamise meetmete loomine ja juurutamine 5.5. Arendussuunad Toetudes kogutud informatsioonile, läbi viidud analüüsile ning tehtud strateegilistele valikutele, määratleti valla arendussuunad ajavahemikuks 2001–2010. a. Planeeritavad tegevused jaotuvad nelja arendussuuna vahel: 1. Arengukava ja üldplaneeringu täiendamine ja kaasajastamine 2. Arendusstrateegiate koostamine ja realiseerimine 3. Valla atraktiivsuse ja elaniku aktiivsuse kasvatamine 4. Valla haldussuutlikkuse parandamine Valitud prioriteetsed arendussuunad jaotuvad alateemadeks, millised omakorda kirjeldatakse konkreetsete arendusprojektidena. Arendusprojektid ning nende läbiviimise ajakava ja vastutajad fikseeritakse arengukava lisas arengukava realisatsiooniplaanina. Arengukava realisatsiooniplaanis kajastatud arendusprojektid on valla juhtorganite poolt heakskiidetud ning sellega loodud käsitletavate projektidele alus taotleda (kaas)finantseerimist riiklikest ning Euroopa Liidu struktuur- ja abifondidest. Järgnevalt loetelu Torgu valla valitud arengusuundadest alateemade kaupa. 1. Arengukava(de) ja üldplaneeringu täiendamine ja kaasajastamine 1.1. Üldplaneeringu kaasajastamine 1.2. Arengukava(de) kaasajastamine 2. Valla atraktiivsuse ja elaniku aktiivsuse kasvatamine 2.1. Elanike arvu suurendamine 2.2. Elaniku aktiivsuse suurendamine 2.3. Sise-koostöövõrgu loomine 3. Arendusstrateegiate koostamine ja realiseerimise toetamine 3.1. Looduskeskkonna arendamine 3.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna arendamine 3.3. Ettevõtluskeskkonna arendamine 3.4. Infrastruktuuri ja avaliku teenuse arendamine 3.5. Juurdepääsu tagamine riiklikele ja EL finantsfondidele 4. Valla haldussuutlikkuse parandamine 4.1. Valla tulubaasi suurendamine 4.2. Külatasandi aktiivsem kaasamine valla juhtimisse 4.2. Haldusreformi arendused Täpsustatud arengusuunad Järgnevalt esitatud arendussuunad on käsitletavad ajaperioodil 2004–2010. Arendustegevuse käivitamine toimub vastavalt olemasolevale ja täiendavalt juurde saadavale ressursibaasile. Arendusprojektide lisamine ja täpsustamine toimub kehtestatava reglemendi alusel. Arendustegevuse ja -projektide realiseerimine toimub eelarveaasta raames koostatava realisatsiooniplaani alusel. 1. Arengukava ja üldplaneeringu täiendamine ja kaasajastamine 1.1. Üldplaneeringu koostamine 1.2. Arengukava kaasajastamine 1.2.1. Valdkondade arengukavad 1.2.1.1. Jäätmekäitlus 1.2.1.2. Lasteasutuste arengukava 1.2.1.3. Kooli arengukava 1.2.1.4. Sotsiaalhoolekande arengukava 1.2.1.5. Noorsootöö arengukava 1.2.1.6. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 1.2.1.7. Keskkonna hindamine ja keskkonna auditeerimine 2. Valla atraktiivsuse ja elaniku aktiivsuse kasvatamine 2.1. Elanike arvu suurendamine 2.2. Elaniku aktiivsuse suurendamine 2.3. Sise-koostöövõrgu loomine 2.3.1. Eelista «Torgu-maist» 3. Arendusstrateegiate koostamine ja realiseerimine 3.1. Looduskeskkonna arendamine 3.1.1. Looduskeskkonna jätkusuutliku ekspluateerimise kontseptsiooni loomine 3.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna arendamine 3.2.1. Sotsiaalhoolekanne 3.2.2. Tervishoid 3.2.3. Haridus 3.2.4. Kultuur ja sport 3.3. Ettevõtluskeskkonna arendamine 3.3.1. Valla investeeringukaardi koostamine 3.3.2. Ettevõtlike, laialdase kontaktpinnaga tippspetsialistide sidumine vallaga 3.3.3. Valla ja ettevõtete juhtide strateegilise planeerimise oskuste kasvatamine 3.3.4. Ettevõtete loomise propageerimine, ettevõtjate koolitus ja toetamine 3.3.5. Kaasaegse äriinfo- ja suhtluskeskkonna loomine 3.3.6. Arendusprojektide toetamine 3.3.6.1. Sadamateenuse arendamine 3.3.6.2. Reisitransiidi käivitamine Lätiga 3.3.6.3. Töötleva tööstus arendamine 3.3.6.3.1. Puidu töötlemine 3.3.6.3.2. Kala töötlemine 3.3.6.4. Kaubanduse ja teeninduse arendamine 3.3.6.5. Turismi arendamine 3.3.6.5.1. Puhketurism 3.3.6.5.2. Harrastusturism 3.3.6.5.2.1. Linnuvaatlus 3.3.6.5.2.2. Loodusvaatlus 3.3.6.5.2.3. Jahipidamine ja -turism 3.3.6.5.2.4. Kalastus 3.3.6.5.2.5. Mereturism 3.3.6.5.3. Turismalase infopunkti loomine 3.3.6.5.4. Kohaliku muuseumi loomine 3.3.6.6. Kalapüügi arendamine 3.3.6.7. Metsamaterjali tootmise arendamine 3.3.6.8. Taimekasvatus arendamine 3.3.6.9. Loomapidamise arendamine 3.3.6.10. Põllumajanduse arendamine 3.4. Infrastruktuuri ja avaliku teenuse arendamine 3.4.1. Sadam 3.4.2. Lautrikohad 3.4.3. Teed 3.4.4. Veevärk ja kanalisatsioon 3.4.5. Alajaamad, -liinid ja välisvalgustus 3.4.5.1. Karuste-Tamuna piirkonna elektriga varustatuse parandamine (koostöös Eesti Energiaga) 3.4.6. Katlamajad, keskküte 3.4.7. Infotehnoloogilise platvormi loomine 3.4.7.1. Interneti-keskkond 3.4.7.2. Mobiilside-keskkond 3.4.8. Avalik teenus 3.4.8.1. Jäätmekäitlus 3.4.8.2. Valla teenuste arendus 3.5. Juurdepääsu loomine riiklikele ja EL finantsfondidele 3.5.1. Info ja oskusteabe hankimine ja kaasajastamine 3.5.2. Projektide koostamise toetamine (koostöö MAKiga) 4. Valla haldussuutlikkuse parandamine 4.1. Valla tulubaasi suurendamine 4.2. Külatasandi kaasamine valla juhtimisse 4.3. Haldusreformi arendused