Abja Vallavolikogu — Abja valla arengukava vastuvõtmine — KO, 132, 1169

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punktist 7 ja § 37 lõigetest 1, 2, ja 3 ning Abja valla põhimääruse § 23 lõike 1 punktist 8, Abja Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Abja valla arengukava aastateks 2004–2008 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2004. a. 3. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks: 3.1. valla raamatukogudes; 3.2. valla veebilehel. Volikogu esimees Piret ERG Abja Vallavolikogu 30. jaanuari 2004. a määruse nr 16 lisa Abja valla arengukava 2004–2008 Arengukava koostamisest Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb omavalitsuse arengukava kui dokumendi, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Siinse arengukava koostamise algatas Abja Vallavolikogu 27. mai 2003. a otsusega. Lepiti kokku, et arengukava koostamiseks ei moodustata uusi komisjone või arengugruppe, vaid sellesse töösse kaasatakse juba töötavad volikogu komisjonid, kes tegeleksid järgmiste valdkondadega: üldharidus, alusharidus, vabaharidus, huviharidus, kultuur, sport – hariduskomisjon koos kultuuri- ja spordikomisjoniga; noorsootöö, sotsiaalhooldus, tervishoid ja tervise edendamine – sotsiaal - ja tervishoiukomisjon; korrakaitse ja turvalisus, heakord, jäätmekäitlus, vee- ja kanalisatsioonmajandus, soojavarustus, teed ja tänavad, transport, side, internet – majanduse ning korra- ja keskkonnakomisjon (töötasid arengukava koostamisel koos); maakasutus, maamajandus, turism – maakomisjon. Lisaks käisid mitmel korral koos külade esindajad, kes arutasid külaelu arendamise võimalusi, mille tulemusena lisandus arengukavasse külaelu käsitlev peatükk. Arengukava koostamist aitas korraldada FIE Ahti Arak. Arengukava koostamisel oli esimeseks tööks valdkondlike visioonide koostamine ehk sellise olukorra kirjeldamine, kuhu tahetakse välja jõuda. Soovitud olukorra ajahorisondiks sai tinglikult aasta 2008. Järgnevalt kaardistasid komisjonid praeguse valla olukorra, milleks kasutati SWOT-meetodit, kuid lihtsustatud ja koondatud vormis. SWOT olukorrast lähtudes ja ka visiooni arvestades pakkusid komisjonid välja võimalikud lahendused ja tegevussuunad, kuidas kaardistatud probleeme lahendada ning visioonile ehk soovitud olukorrale lähemale jõuda. Sellega oli arengukava põhimõttelisem osa, mida võiks ka arenduskavaks nimetada, valmis saanud. Volikogu komisjonide poolt välja pakutud tegevussuunad ja probleemide lahendused olid aluseks vallavalitsusele tegevuskava koostamisel. Tegevuskava kirjeldab neid ettevõtmisi, mille kulud on kas osaliselt või täielikult vaja katta valla eelarvest. Arengukava arutas volikogu 22. detsembri 2003. a koosolekutel. Arengukava projekti avalikustamine ja vallaelanikele tutvustamine korraldati ajavahemikus 23. detsember 2003. a kuni 15. jaanuar 2004. a, sellel ajal oli arengukava projektiga võimalik tutvuda Abja ja Kamara raamatukogus ning Abja vallamajas. Avalikustamise käigus laekunud ettepanekute ja arvamuste alusel täiendati arengukava projekti osaliselt veel 2004. a jaanuaris. Abja valla arengukava kinnitati volikogu 30. jaanuari 2004. a määrusega nr 16. Asend ja halduspiirid Abja vald hõlmab praeguse Viljandimaa kõige edelapoolsema osa, hõlmates ligikaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja valla pindala on 291 km2 ja elanike arv 2920, asustustihedus 5,3 inimest km2 kohta. Abja valla põhjapoolseks piiriks on Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke. Halliste jõe ja maalilise Kariste järve lõunakallas on ühtlasi Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks. Läänes piirneb Abja vald Saarde vallaga ja idas Karksi vallaga. Lõunapiiriks on piir Läti Vabariigiga. Abja-Paluojal on ammustest aegadest olnud head ühendusteed teiste linnadega. Üheks olulisemaks teeks on Valga–Uulu maantee, mis läbib Abja-Paluoja linna. Transpordis on tähtis osa Abja–Halliste–Sultsi teelõigul, mis ühendab Abja valda maakonnakeskuse Viljandiga. Rahvastik Praegu elab Abja valla territooriumil 2920 inimest. Aastatel 1950–1962 oli Abja-Paluoja rajoonikeskus ning rahvaarv keskmiselt 4500 elanikku. Alates sellest ajast on toimunud teiste linnade (Viljandi, Pärnu) mõjul ja madala sündimuse tõttu pidev aeglane inimeste vähenemine. 1976. aastal elas Abja-Paluoja alevis 1796 ja Abja külanõukogus 2345 inimest e kokku 4141 inimest. 1993. aastal oli Abja-Paluoja linnas 1775 ja Abja vallas 1660 elanikku ehk kokku 3435 inimest. Omavalitsuste taasühinemise ajal seisuga 1. november 1998. a oli Abja valla elanike arv linnas 1645 ja vallas 1545 inimest. Abja valla elanike arv ning vanuseline ja sooline struktuur käesoleval hetkel: 0–16-aastaseid (M) – 286 10% 0–16-aastaseid (N) – 247 8% 16–63-aastaseid (M) – 878 30% 16–58-aastaseid (N) – 757 26% 63 ja vanemad (M) – 227 8% 58 ja vanemad (N) – 525 18% Kokku elanikke – 2920 Statistilised andmed sündide ja surmade kohta: Sünnid Surmad 1999 30 63 2000 38 54 2001 39 65 2002 24 55 2003 seisuga 1. oktoober 24 34 Ajalooline kujunemine 19. sajandi teisel poolel oli Abja kant tuntud oma rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Siinseid asukaid on oma kokkuhoidlikkuse ja isegi ihnsuse tõttu juba ammusest ajast ka mulkideks kutsutud. Haaras ju ka endisaegne Mulgimaa enda koosseisu viit kihelkonda (Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme). Abjat on esmakordselt mainitud külana 1504. aastal. Abja-Paluoja asula (nime on saanud Abja mõisa ja Halliste jõkke suubuva Paluoja oja järgi) kujunemise alguseks loetakse 1890. aastaid, mil kujunes kaupmeeste ja käsitööliste asula. Aastal 1897 sai asula raudteeühenduse Viljandi ja Pärnuga. Sellest ajast alates on Abja-Paluoja olnud piirkonna majandus- ja kultuurielu keskuseks. 1930. aastate lõpul Eesti Vabariigis läbi viidud vallareformi põhimõtteks oli: ideaalse suurusega on vald, mis antud ülesannete hulga puhul suudab neid kõige paremini ja otstarbekamalt täita ning mille teenused on rahvale kättesaadavad ja mille ülalpidamine on seejuures kõige odavam. Enne 1938. aasta haldusreformi oli kõnealusel territooriumil kaks valda – Rajangu vald keskusega Mõisakülas ja Abja vald, keskusega Abja-Paluojal. Reform liitis Rajangu valla ja Abja valla üheks Abja vallaks Viljandimaa koosseisus. 1945. aastal moodustati Abja-Paluoja Alevi RSN ja ka Abja Küla RSN ehk loogiline kooslus jaotati kunstlikult kaheks. Abja-Paluoja oli aastatel 1950–1962 rajoonikeskus. Siis rajati linna mitmekülgne teenindusvõrk. 13.02.1992. a sai Abja vald omavalituse staatuse ning 10.08.1993. a sai Abja-Paluoja linnaks. Kuni 1998. aasta oktoobrini oli kaks omavalitsusüksust – Abja vald ja Abja-Paluoja linn. Alates 1998. aasta oktoobrist moodustati Abja valla ja Abja-Paluoja linna baasil üks omavalitsusüksus – Abja vald. Valla juhtimine Volikogu on valla kõrgeimaks võimuorganiks ning selle tööd juhib volikogu esimees. Abja valla volikogu praeguse koosseisu 15 saadikut valiti 20. oktoobril 2002. a toimunud valimistel. Volikogu valimistel osales valijate nimekirja kantud 2262 vallaelanikust 1314 inimest ehk 59,4% valijatest. Volikokku pääsesid nelja erakonna esindajad. Eri nimekirjades oli üles seatud 75 kandidaati, lisaks kandideeris üks üksikkandidaat. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsuses on lisaks vallavanemale neli liiget. Vallavalitsuses kui ametiasutuses töötab ametnikena abivallavanem, finantsala juhataja, sotsiaalnõunik, vallasekretär, noorsootöötaja, maakorraldaja, sekretär-asjaajaja. Mitmes külas on valitud külavanemad. Eelarve Eelarve maht on viimastel aastatel olnud 20–22 miljonit. Eelarve suuruse poolest on Abja vald võrreldes teiste Viljandimaa omavalitsustega samal positsioonil nagu elanike arvu järgi – 6. kohal. Eelarvelise tulu järgi ühe elaniku kohta on aastaid oldud maakonna keskmisest tasemest veidi allpool, näiteks 2002. aastal laekus Viljandi maakonnas tulu 3647 krooni ühe elaniku kohta, Abja vallas aga 3453 krooni. 2002. aasta tulumaksu laekumisega 1635 krooni ühe elaniku kohta oli Abja vald Viljandimaa omavalitsuste hulgas 12. kohal (maakonna keskmine 2242). Lähinaabrite hulgas, Lõuna-Viljandimaa koostööpiirkonnas (Abja, Halliste, Karksi vald ja Mõisaküla linn) on Abja vald kõikide eespool toodud näitajate osas Karksi valla järel teisel kohal. Üldharidus Abja-Paluoja linnas asub Abja Gümnaasium, mis kuni 1998/1999. õppeaastani kandis Abja Keskkooli nime. Õpilaste arv Abja Gümnaasiumis on viimastel aastatel olnud järgmine: 1997/1998 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 551 508 498 485 462 442 434 Alates 1995. aastast on Abja Gümnaasiumis piirivalve eriklass, millest tingituna tõusis ka õpilaste arv. Alates 1999. õppeaastast on toimunud õpilaste arvu stabiilne vähenemine, mis on tingitud Halliste põhikooli avamisest, madalast sündimusest ja elanike väljarändest suurematesse keskustesse. Abja Gümnaasiumis on õppe-kasvatustöö läbiviimiseks 28 klassiruumi pindalaga 1126 m2, 31-kohaline internaat, 125-kohaline söökla, 0,5 hektari suurune õppe-katseaed, 15 arvutiga arvutiklass ja interneti püsiühendus. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + kool on olemas ning on võimeline andma gümnaasiumiharidust; + pikaajaline haridustraditsioon; + piirivalveklassi näol on koolil olemas oma suund; + võrreldes linnaga väikesed klassikomplektid; + koolis töötab rida tugevaid õpetajaid. Arenguprobleemid ja -takistused: – kohapeal pole keeleõpetajaid; – materiaal-tehnilise baasi puudused; – põhikooli lõpetajad jätkavad õpinguid teistes gümnaasiumides; – raske on tööle saada uusi õpetajaid. Abja üldharidus. Visioon 2008 1. KOOLIVÕRK Abja vallas antakse heatasemelist haridust. Abja Gümnaasium ja Abja Muusikakool töötavad ühises haridusruumis. Alusharidus on vallaelanikele kättesaadav. 2. PERSONAL Valla haridusasutustes töötab motiveeritud ja kvalifitseeritud personal. 3. MATERIAAL-TEHNILINE BAAS Abja valla haridusasutused on kaasajastatud nii töötingimuste kui õppevahendite osas. On loodud tingimused haridusasutuste kasutamiseks ka õppetöövälisel ajal kas kursuste, kultuuriürituste või muude elanikele vajalike ning huvipakkuvate ettevõtmiste läbiviimiseks. 4. ÕPPEKAVAD JA DIFEREENTSITUD ÕPE Valla haridusasutustes kasutatakse iga õpilase võimeid ja oskusi arvestavaid õppekavu. Kodukohas põhikooli lõpetajatele antakse võimetekohane haridus, nii et igal põhikooli lõpetajal oleks võimalik teha talle sobiv valik edasiõppimiseks. Gümnaasiumilõpetaja on orienteeritud nii rakendusliku kui akadeemilise kõrghariduse omandamisele, igal gümnasistil on võimalik otsustada sobiva haridussuuna üle. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Õpetajakohtade komplekteerimiseks ja juba töötavate õpetajate täiendavaks motiveerimiseks luua vastav motivatsioonisüsteem (kommunaalteenuste osaline hüvitamine, palgalisa) 2. Sihtotstarbeliste stipendiumite loomine kooliõpetajate koolitamiseks 3. Abja Gümnaasiumi materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg/kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Kommunaalteenuste osaline hüvitamine 60 20 20 20 OV vallavalitsus Sihtotstarbelised stipendiumid õpetajate koolitamiseks 80 20 20 20 20 OV vallavalitsus Aula varustamine loengutehnikaga, aulas uue lava, lavatrepi, elektrisüsteemi ehitus ja valgustusseadmete paigaldus 76 76 OV + PP gümn. direktor Õpilaskodu ehitus 6000 6000 gümn. direktor Gümnaasiumi korruste remont 1900 950 950 OV + RIP gümn. direktor Gümnaasiumi korruste elektrisüsteemi ehitus 2875 1438 1437 OV + RIP gümn. direktor Gümnaasiumi korruste ventilatsiooni ehitus 2900 1450 1450 OV + RIP gümn. direktor Kooli staadioni muru uuendamine 66 66 OV + RIP gümn. direktor Kooli staadioni jooksuraja katte uuendamine 450 450 OV + RIP +PP gümn. direktor Mängudeväljakule osaliselt uue katte paigaldus ja väljaku varustamine spordivahenditega 150 150 OV + PP gümn. direktor Uue õppekorpuse projekteerimine ja ehitus 5400 2700 2700 OV + RIP gümn. direktor Gümnaasiumi arvutiklassi remont 240 240 OV + PP gümn. direktor Gümnaasiumi piirivalveklassi remont 130 130 OV gümn. direktor Gümnaasiumi lasketiiru täielik renoveerimine 330 330 OV + PP gümn. direktor Alusharidus Koolieelsetest lasteasutustest on Abja vallas üks lasteaed (Abja-Paluoja linnas ja selle filiaal Kamaral). Kümne viimase aasta jooksul on laste sündimus kogu Eestis ja ka Abja vallas tublisti vähenenud. Üks lasteaed on Abja valla olusid arvestades optimaalne. Abja-Paluojal on minimaalne lasteaiajärjekord. Kamaral järjekorda ei ole ja tuleb mõelda ruumide otstarbekale kasutamisele (raamatukogu kolimine lasteaia ruumidesse). Materiaal-tehnilise baasi osas on olukord Abja valla lasteaias rahuldav. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + õppekava arvestab laste arengu iseärasusi; + 100% kvalifitseeritud kaader; + lasteaed asub sobivates hoonetes; + lasteaial on olemas sobivad õuealad; + rühmad on normaalse suurusega; + hea koostöö kooliga; + terviseedendus toimib hästi, lasteaed on tervist edendavate lasteaedade keti liige; + hoolekoguga on hea koostöö. Arenguprobleemid ja -takistused: – osa inventari ja mööblit vajab väljavahetamist; – maja vajab remonti; – madalad palgad. Alusharidus. Visioon 2008 Alusharidus on vallaelanikele kättesaadav. Esimesse klassi astuvad lapsed on kooliks hästi ette valmistatud. Lapsed ja nende pered on terved. Võimalikud tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Lasteaia materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine 2. Kamara lasteaia kaasamine terviseedendusse pärast liitumist Abja lasteaiaga 3. Lasteaia õpetajate palgaastmete tõstmine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Lasteaia ja perearstikeskuse akende vahetamine1 387 387 OV + PP lasteaia juhataja Lasteaia hõõglampide vahetamine luminofoorlampide vastu 80 80 OV + PP lasteaia juhataja Lasteaia ja perearstikeskuse seinte soojustamine ning fassaadi remont 1 800 800 OV + PP abivallavanem Lasteaia nõudepesumasina soetus 50 50 OV + PP lasteaia juhataja Keldrikorruse, sh juurviljalao remont 250 250 OV lasteaia juhataja Sõimerühma ruumi remont 300 300 OV lasteaia juhataja Lasteaia õueala ja piirdeala korrastamine 50 50 OV + PP lasteaia juhataja 1 – sama tegevus on kirjutatud ka tervishoiu ossa Huviharidus Abja vallal on 67 õpilasega muusikakool, mis alustas tööd 1965. aastal. Muusikakoolis õpib 16 last Halliste vallast, 5 Mõisaküla linnast, 33 Abja-Paluoja linnast ning 13 Abja vallast. Õpilaste arv oli ja on veel tänagi pisut üle paisutatud ja valla eelarvele koormav. Lastele õpetatakse järgmisi erialasid: klaver, akordion, flööt, kitarr, löökpillid ja laul. Abja Gümnaasiumis on õpilastel õppetööst vabal ajal võimalus osaleda huvialaringide töös, mida on kooli juures 23. Huvialaringidest tegutsevad tantsuringid, laulukoorid, spordiringid jne. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + heatasemeline muusikakool, tugevad õpetajad muusikakoolis. Arenguprobleemid ja -takistused: – nõrk materiaal-tehniline baas; – madalad palgad; – vananenud õppevahendid; – muusikakooli alafinantseeritus. Huviharidus. Visioon 2008 Abja vallas töötab kaasajastatud, muusikalist põhiharidust andev muusikakool. Võimalikud tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Kõrge professionaalsuse säilitamine (muuhulgas ka täienduskoolituse abil) 2. Abja Muusikakooli palkade taseme ja üldhariduskooli õpetajate palkade taseme vahe järk- järguline vähendamine 3. Muusikakooli vananenud instrumentaariumi väljavahetamine ja olemasoleva remontimine 4. Muusikakooli õppevahendite soetamine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Muusikakooli instrumentaariumi soetus 300 300 OV + PP kooli direktor Vabaharidus Vallas tegutseb üks vabaharidusasutus – Abja Koolituskeskus, millele kuulub Abja Rahvahariduse Erakool. Kooli õppesuundadeks on osalusdemokraatia, toimetuleku alane koolitus, noorgiidide õpe, arvutiõpe, rahvusliku käsitöö alane koolitus. Üheks MTÜ Abja Koolituskeskuse tegevussuunaks on ka projektitöö. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + vallal on positiivne suhtumine vabahariduse arendamisse. Arenguprobleemid ja -takistused: – vallas tegutseb ainult üks vabaharidust pakkuv mittetulundusühing; – teadmiste vähesus vabahariduse võimaluste kohta. Vabaharidus. Visioon 2008 Vabahariduse pakkumine on organiseeritud, süsteemipärane ja eesmärgistatud. Võimalikud tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Näha ette koolitusvõimalused ja toetused vabahariduse alases koolituses osalemiseks Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Toetus vabahariduse arendamiseks 50 10 10 10 10 10 OV vallavalitsus Kultuur Aastaid tagasi oli kultuuritöö tegemise jaoks keeruline aeg. Rahvas tegeles igapäevaelu kindlamaks muutmisega. Sel ajal seati eesmärgiks viia edasi pikka aega tegutsenud taidluskollektiivide tööd ning püüda leida võimalusi uute huvialaringide loomiseks. Alustati koostöövõimaluste leidmisega – gümnaasium, muusikakool, lasteaed ning hiljem lisandus mittetulundusühing Abja Koolituskeskus. Aeg on edasi läinud ning üha sagedamini hakkab inimene mõtlema oma vaba aja sisustamise peale ning eneseharimisele. Võimalusi selleks Abjas on. Abja Kultuurimaja funktsiooniks on jäänud kultuuritavade säilitamine, edasiviimine ja rahvakultuuri edasikandmine. Pikaajaliste traditsioonidega on segakoor «Kaja» (43 liiget) ning naisrahvatantsurühm «Vallatud» (12). Lastel on võimalik koos käia näiteringis Hubertiina (7) ja tantsuringis (8). Pensionäridel on oma klubi «Meelespea», mis käib koos üks kord kuus. Pensionäride hulgas leidub ka rahvamuusikuid kapelli (5) tarvis, lauljaid segaansamblisse (10), tantsuhimulisi memmesid tantsurühma (13). Tegutsevad veel segarahvatantsurühm Naksid (8), naisrahvatantsurühm (8), näitering (10), naisansambel «Viisivakk». Hooajaliselt tegutsevad lisaks veel aeroobika-, loovtööde- ja peotantsuring ning beebikool ja mälumäng. Kultuurimajal on traditsiooniks kujunenud korraldada igal aastal hõimupäev, Mardi-Kadri karneval, jüriöö jooks, volbriöö, valentinipäev, teatrikuu, jaanipäev, laste kevadpäev, Abja suvepäevad, külade päevad. Abja Kultuurimajas korraldatakse maakondlikke žanripäevi – laste loometantsude päev, laste näiteringide päev, laste lauluvõistlus, täiskasvanute sõnakunsti-, estraadi- ja näiteringide päev. Nendest võtavad osa kogu maakonnas tegutsevad trupid. Vallas töötab kaks avalikku raamatukogu – Abja ja Kamara raamatukogu. Abja raamatukogu teeninduspiirkonna elanike arv on ligikaudu 2000. Lugejaid oli 2002. aastal kokku 830. Külastusi tehti 14 300. Fondi suurus on 31 000 eksemplari, sealhulgas venekeelseid raamatuid 1500 (vene keeles lugejaid 36), muus keeles 100 raamatut. Raamatukogus on võimalik lugeda 11 ajalehte ja 40 ajakirja. Ajakirju laenutatakse lugejatele ka koju, kuid mitte viimaseid numbreid, ajalehed on kohapeal lugemiseks. Abja raamatukogus on kolm osakonda: 1) lasteosakond – kasutas eelmisel aastal 270 lugejat aastas (osakonnas töötab üks laenutaja-raamatukoguhoidja); 2) täiskasvanute kojulaenutusosakond – lugejaid eelmisel aastal 560 (osakonnas töötab üks laenutaja-raamatukoguhoidja); 3) lugemissaal (alates eelmisest aastast on ajakirjade laenutus eraldi). Lugemissaal toimib ka internetipunktina. Kaks arvutit on saadud «Vaata maailma» projektilt. Lugemissaalis on üks töötaja, kelleks on praegu raamatukogu juhataja. Lugemissaalis on võimalik teha koopiaid ja printida. Külastuste arv on suurenenud just lugemissaali osas – arvutite kasutus, printimine, koopiate tegemine, suureneb ka audiovisuaalsete materjalide fond (praegu juba palju raamatuid, millel on kaasas CD, diskett või kassett). Raamatukogu on liitunud vabariikliku internetipõhise raamatukoguprogrammiga URRAM. Raamatukogu fondist on võimalik saada ülevaade interneti vahendusel. Raamatukogus on 3 arvutit avalikuks kasutamiseks, 2 arvutit on kahel töötajal. Kohe peaks lisanduma vallalt 1 tööarvuti ja internetipunkti Hansapanga poolt 2 arvutit. Kamara Raamatukogu. Raamatukogu fondi suurus praegu 11 500 eksemplari. Tellitud on 4 ajalehte ja 10 ajakirja. Detsembri alguseks oli 190 lugejat, neist 60 last. Päeva kohta tuleb 10–20 külastust. Igapäevaste külastajate arv on kõvasti kasvanud tänu arvutikasutamise võimalusele, eriti pärast seda, kui Kultuuriministeeriumi toel saadi uus, ainult lugejatele mõeldud arvuti. Et kõik soovijad saaksid internetti kasutada, on võimalik ennast eelnevalt järjekorda registreerida. Tõsisel põhjendatud vajadusel (õppeülesanded) on lubatud arvutit kasutada ka väljaspool raamatukogu lahtiolekuaega. Uudiskirjandusega varustamine toimub Viljandi Linnaraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu. Aasta jooksul saab fond täiendust 300 raamatu ringis. Kuna rahalised võimalused on üpris piiratud, tuleb enne hoolikalt tellitava kirjanduse valik läbi mõelda ja eelistada võimalikult rohkem püsiväärtusega raamatuid, erialaseid ja teaberaamatuid ning meelelahutuskirjandusest valida võimalikult parim. Kitsalt erialaste teavikute ostmine pole mõttekas, kui neid vajavad üksikud inimesed ning neid on alati võimalik hankida suurema fondiga naaberraamatukogudest või ka Viljandist ja seda võimalust on ka kasutatud. Raamatukogus on pidevalt üleval mitu väljapanekut uudiskirjandusest ja teemade kaupa ka erialastest raamatutest. 2003. a märtsikuus korraldati kohtumine kirjanik Kerttu Rakkega, kes on praegu noorte lugejate hulgas väga populaarne. Raamatukogus saab tasuda kommunaalmakse ja tihti peab ära kuulama kõiksuguseid külarahva muresid, mida jõudumööda ka lahendada aidatakse. Nagu kõigi muude raamatukogude, on ka Kamara raamatukogu põhiülesanne olla eelkõige infovahenduse paigaks, kust ideaalis peaks igaüks, kellel on mingi küsimus, sellele ka vastuse leidma. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + järjepidev kultuuritraditsioon; + 20–30 aastat töötanud ringid; + kahe avaliku raamatukogu olemasolu; + kultuurimaja, mis on avatud kõikidele kultuurilise isetegevuse harrastajatele; + töötab kino. Arenguprobleemid ja -takistused: – pole piisavalt ringijuhte; – puudub väljaehitatud koht suveürituste korraldamiseks; – mateiaal-tehnilise baasi nõrkused; – piiratud võimalused sisukate ürituste korraldamiseks; – ruumide nappus; – puudulik informatsioon külades toimuva kohta. Kultuurielu. Visioon 2008 Abja vallas on loodud võimalused igakülgseks vaba aja veetmiseks ja tippkultuurist osasaamiseks. Renoveeritud Abja kultuurimaja on valla kultuurielu keskuseks. Vallas töötavad üldkasutatavad avalikud internetipunktid. Võimalikud tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamise jätkamine 2. Paikkonna kultuurilise eripära säilitamine (mulgi eneseateadvus, kultuur ja murrak) 3. Laste folkloorirühma tegevuse jätkumine kui oluline viis kultuuritraditsioonide hoidmiseks 4. Laste muusikalise tegevuse jätkumine 5. Täiskasvanute huvitegevuse jätkamine 6. Ringijuhtide palgaskaalade vallasisene võrdsustamine 7. Ringijuhtide täienduskoolituse korraldamine 8. Suveüritusteks sobiva koha väljaehitamine 9. Võimaluste leidmine 2–3 väljapaistvalt professionaalsete esinejatega ürituse korraldamiseks aastas 10. Kultuurimaja remontimine 11. Külavanematele infopäevade korraldamine tagamaks külaelanikele kultuurinfo paremat kättesaadavusust, eelinfo andmine üritustest (plakatid), teadetetahvlite kasutamine külades, valla kultuuriinfo avaldamine «Sakalas» 12. Info kättesaadavuse tagamine raamatukogudes (pabertrükised, CD ja DVD laenutus) 13. Arendada Abja kui maakultuuri kaubamärki 14. Pakkuda mulgi kultuuri ja keele õppimisvõimalust 15. Arendada noorte kodukandiga seoud ajalooteadlikkust ja analüüsivõimet 16. Infokeskuse loomine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Suveüritusteks sobiva koha (suvelava) ehitamine 300 300 OV + PP kultuurimaja juhataja Kultuurimaja remont 3600 980 2620 Riik + OV abivallavanem Teadetetahvlite ehitamine küladesse 100 20 20 20 20 20 OV + PP abivallavanem Sport Vallas on järgmised spordibaasid: kooli saal mõõtmetega 12 x 24 m; 400 m ringiga, nelja tuhakattega rajaga staadion ja kahe platsiga killustikukattega tenniseväljak. Kooli juures asuvad ka asfaltkattega palliväljakud, Kamaral on võrkpalliväljak. Vajalik on staadioni remont ja 100-meetri sirge katmine «Rezdor» kattega. On loodud mittetulundusühing «Abja Spordiklubi», mis ühendab eri spordialade harrastajaid. Hinnang olukorrale Arengeeldused ja tugevad küljed: + loodud on võimalused sporditegemiseks (staadion, võimla); + traditsioonilised spordiüritused; + vald toetab sportlasi. Arenguprobleemid ja -takistused: – Jaama tänava tenniseväljaku vilets olukord; – talvel puuduvad vallas ujumisvõimalused; – terviseraja puudumine; – suusaradade puudumine; – kooli mänguväljak on korrast ära. Sportimine. Visioon 2008 Vallas on loodud tingimused võistlus- ja tervisespordi harrastamiseks. Renoveeritud on gümnaasiumi mängudeväljak, Jaama tänava mängudeväljakule on rajatud korvpalliväljak. Valla külades on hoogne spordielu. Korrapäraselt toimuvad Lõuna-Mulgimaa suve- ja talimängud. Jätkatakse traditsiooniliste ja seeriavõistluste korraldamist. Tegevussuunad ja lahendused 1. Gümnaasiumi mängudeväljaku renoveerimine 2. Jaama tänava mängudeväljaku renoveerimine 3. Sporditreenerite töölevõtmine 4. Lõuna-Mulgimaa suve- ja talimängude traditsiooni taaselustamine 5. Valla külade spordielu hoogustamine 6. Traditsiooniliste ja seeriavõsitluste jätkamine 7. Abjas valgustatud suusa-jooksuraja ehitamine 8. Sportimise viimine klubide tasandile Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Kooli staadioni muru uuendamine1 66 66 OV + RIP gümn. direktor Kooli staadioni jooksuraja katte uuendamine1 450 450 OV + RIP +PP gümn. direktor Mängudeväljakule osaliselt uue katte paigaldus ja väljaku varustamine spordivahenditega1 150 150 OV + PP gümn. direktor Jaama tänava mängudeväljaku renoveerimine 100 100 OV + PP abivallavanem Abja-Paluojas valgustatud suusa- ja jooksuraja ehitamine 150 100 150 OV + PP abivallavanem 1 – see tegevus on sisse kirjutatud ka üldhariduse ossa Noorsootöö Abja vallas tegelevad noorte vaba aja sisustamisega lisaks kahele palgalisele töötajale – noorsootöötajale ja noortetoa juhendajale – üsna mitmed vabatahtlikud vallakodanikud. Abja vallas on loodud noorte vaba aja sisustamiseks kaks noortetuba: Abja kultuurimajas alates 2001. a kevadest ja Kamara lasteaia hoones alates 2003. a sügisest. Abja noortetoal on alates 2003. a sügisest palagaline juhndaja. Kamara noortetuba tegusteb vabatahtlike eestvedamisel. Noortetubade ruumide sooja- ning elektrikulud on vallavalitsuse kanda, muude kulude jaoks on saadud raha projektide abil. Abja noortetuba on avatud iga päev ja seal töötab viis huviringi. Kamara noortetuba on avatud kahel korral nädalas. Mõlemas noortetoas toimuvad regulaarselt üritused vaba aja sisustamiseks ennetamaks noorte kuritegevust ja sõltuvusainete pruukimist. Valla noored kuuluvad piirkondlikku noorteühendusse, mille kokkusaamised toimuvad üle kuu Abja kultuurimajas. Osa noori kuulub üle-eestilisse noorteühendusse 4H. Rohke on noorte osavõtt maakondlikest noorteüritustest. Noorte perede jaoks, kuhu on sündinud beebi või kus kasvab alla kolmeaastane laps, on loodud Nunnuklubi. Klubi õppetunnid peredele toimuvad kord nädalas Abja kultuurimajas. Koostöös Abja Koolituskeskusega on algust tehtud samaealiste nõustamise koolituslaagriga suvisel koolivaheajal. Hinnang olukorrale Tugevad küljed, arengueeldused: + noortetuba loodud; + töötab beebikool; + valla noored kuuluvad piirkondlikusse noorte ühendusse. Probleemid, raskused: – noorte passiivsus alates murdeeast; – puuduvad suvised töö- ja puhkelaagrid; – vallas on liiga vähe noortepäraseid üritusi; – külanoortel pole piisavalt infot Abja-Paluojas toimuvate ürituste kohta; – külades ei tehta noorsootööd, nooroostöö on Abja-Paluoja-keskne; – puuduvad vabatahtlikud noorsootööks. Noorsootöö. Visioon 2008 Noored on valla elus väärtustatud. Noorte elu on turvaline. Abja noor tahab pärast õpinguid kodukohta tagasi tulla. Noor oskab ja tahab teha õigeid valikuid, millele aitab kaasa samaealiste nõustamine. Noortetuba on kasvanud noortekeskuseks, kus on võimalik saada psühholoogia- ja kutsealast nõustamist ning mis korraldab vaba aja veetmist huvialaringide ja -tegevuste kaudu. Kamara külas töötab juhendajaga noortetuba. Valla noortetöös osaleb palju vabatahtlikke. Tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Noortetoa kasvamine noortekeskuseks 2. Valla noored osalevad üle-eestilistes noorteühendustes 3. Noorteürituste kohta pannakse info külade teadetetahvlitele 4. Kaardistatakse vallas elavate noorte vajadused ja huvid noorsootöös osalemiseks 5. Noorsoofoorumi korraldamine 6. Suvise töö- ja puhkelaagri korraldamine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Noortekeskuse väljaehitamine gümnaasiumi õppetöökoja hoones 300 150 150 OV + PP vallavalitsus, noorsootöötaja, noortetubade juhendajad Noortekeskuses lepingulise psühholoogi ja kutsenõustaja töölevõtmine 45 15 15 15 OV + PP noorsootöötaja, noortetubade juhendajad Suvelaager samaealiste nõustamise alaseks koolitamiseks 75 15 15 15 15 15 OV + PP noorsootöötaja, Abja koolituskeskus, psühholoog Ringküsitlus noorte huvide kaardistamiseks 4 4 PP noorsootöötaja, noortetubade juhendajad Noorsootööfoorumi korraldamine 12 12 PP noorsootöötaja, noortetubade juhendajad, vabatahtlikud Suvise töö- ja puhkelaagri korraldamine 50 10 10 10 10 10 OV + PP noorsootöötaja, noortetubade juhendajad Sotsiaalhoolekanne Abja vallas töötab kaks sotsiaaltöötajat. Nende töökohustuseks on aidata sotsiaalselt hätta jäänud vallakodanikke. Rahalised toetusavaldused vaatab eelnevalt läbi sotsiaalkomisjon ja teeb olenevalt sissetulekutest ja hädavajalikkusest otsuseid toetuste väljamaksmiseks. Sihtrühma iseloomustus: Abja vallas on 21 paljulapselist peret ja 122 üle 80-aastast isikut. 1. oktoobril 2003. a elas vallas 1635 tööealist elanikku, kellest töötuabiraha saavad 56 inimest ning 74 inimest on ilma abirahata ja ravikindlustuseta. Sotsiaalteenuseid: Viljandis on võimalik saada psühholoogilist ja juriidilist nõuannet, kuid teenus on kallis. Sotsiaalpsühholoogilist nõustamist saab teha ainult professionaal. Praegu sotsiaaltöötajate poolt tehtavat võib nimetada informeerimiseks. Avahoolduse hulka kuulub kliendi teenindamine tema kodus. Peamised teenuseliigid on toidu toomine, koristamine, pesupesemine, puude sisse kandmine jne. Seni ei ole Abja vallas avahoolduse osakaal eriti suur, kuid sellele hakatakse järjest enam tähelepanu pöörama. Teenuste osutamisel ei osale veel erasektor ja valitsusvälised organisatsioonid. Abja vallas toimib ka igapäevaselt ennetav (preventatiivne) sotsiaaltöö (toetused, jõulupeod, beebikool, noortetuba jne). Alla toimetulekupiiri elavate isikute arv on olnud viimastel aastatel stabiilne ja näitab pisukest langustendentsi. Toimetulekutoetust saanud perede arv 2000. aastal oli 295. Taotlusi esitanud isikuid oli 1929. Seisuga 01.10.2001 on esitatud 1252 taotlust, toimetulekut on saanud 186 perekonda, 2002. a 1170 perekonda (1 158 607 krooni) ja 01.10.2003. a 830 perekonda (574 043 krooni). Abja vallas makstakse 12 liiki täiendavaid sotsiaaltoetusi: 1. Sünnitoetus á 3000 krooni (üks vanematest Abja valla elanikeregistris). 2. Esimesse klassi minejate toetus á 500 krooni. 3. Põhikooli, keskkooli ja gümnaasiumi õigeaegselt lõpetajatele: a) põhikool á 300 krooni; b) 12. klassi lõpetajad á 500 krooni. 4. Peres hooldada oleva lapse kasvatajale á 300 krooni. 5. Toetus lapsinvaliidi kasvatavale perele aastas 1000 krooni. 6. Juubilaride õnnitlemine (70, 75, 80, 85, 90 vanemad kui 90 igal aastal) á 300 krooni. 7. Vanuritele alates 80. eluaastast on ühekordne toetus jõulutoetusena á 100 krooni. 8. Hooldaja toetus á 300 krooni kuus. 9. Üksikutele vanuritele küttepuude muretsemiseks rahaline toetus (pensioni suurus alla 1500 krooni) á 5 rm puid 800 krooni. 10. Avalduse alusel ühekordne toetus ravimite, prillide, mähkmete ja abivahendite muretsemiseks ning õnnetusjuhtumite korral. 11. Matusetoetus á 500 krooni. 12. Õpilaste toiduraha á 4 krooni Abja ja Mõisaküla koolis õppivatele lastele. Hinnang olukorrale Avahoolduse tugevad küljed, arengueeldused: + avahooldusteenuste pakkumine; + abivajajad ei ole oma muredega üksi; + eakad inimesed on väärtustatud; + hingehoid toimib. Sotsiaalteenuste tugevad küljed, arengueeldused: + praegu toimib sotsiaalteenuste süsteem; + valla eelarves on sotsiaalteenusteks eraldatud piisavalt raha; + vallaelanikud saavad jätta asjaajamise ametiasutustega vajaduse korral vallavalitsuse töötajate hooleks. Avahoolduse probleemid, raskused: – puudub koolitatud hooldusõde; – puudub sotsiaalmaja; – puuetega inimestele ja väikelastega emade jaoks pole rajatud teid ja juurdepääse teenindusettevõtete ning ametiasutuste külastamiseks. Sotsiaalteenuste probleemid, raskused: – osale vallaelanikele on omane kätteõpitud abitus; – osal vallaelanikest puudub motivatsioon töötamiseks; – puudub sotsiaalmaja (pesupesemine, supiköök, ajalehed). Sotsiaalhoolekanne. Visioon 2008 Avahoolduses elu käib! Hooldust vajavad elanikud ei ole oma muredega üksi ja elavad inimväärset elu. Vallaelanikud hooldavad hooldust vajavaid pereliikmeid. Abja vallas töötab koolitatud hooldusõde, kes koordineerib hooldusalast tööd ning nõustab ja juhendab abi vajavate pereliikmete hooldamist. Töötab sotsiaalmaja (koos toitlustamise, pesupesemise ja saunateenusega), kus on võimalik saada ka turvalist öömaja ning seal on ka päevakeskus. Võimalikud tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Avahoolduse muutmine organiseeritumaks (piisav kontroll, parem juhtimine, täiendavate spetsialistide kaasamine) 2. Eakate inimeste vajaduste väljaselgitamine, külavanemate kaudu eakatele neile vajaliku info viimine 3. Hingehoiu viimine küladesse ja külaelanikeni, selle vajaduse väljaselgitamine 4. Sotsiaalmaja ehitamine 5. Hooldusõe töölevõtmine 6. Teede ja juurdepääsude rajamine puuetega inimestele ja väikelastega emadele ametiasutuste ja teenindusettevõtete külastamiseks 7. Eakate ja puuetega inimeste toetamine valla eelarvest 8. Toimetulekukursuste korraldamine 9. Täiskasvanute koolituse korraldamine lahendamaks kätteõpitud abituse sündroomi 10. Kohalikus lehes igakuulise tööameti info avaldamine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Sotsiaalmaja ehitus 3000 3000 OV vallavalitsus Hooldusõe töölevõtmine 120 40 40 40 OV vallavalitsus Perearstikeskuse kaldtee ehitus 10 10 OV abivallavanem Tervishoid ja tervise edendamine Abja ja Halliste valla rahva tervise eest kannab hoolt Abja Haigla. Abja Haigla koosneb kahest üksusest: statsionaar ja kiirabi. Perearstikeskus asub eraldi hoones Aia tänaval. Perearstid töötavad omaette üksustena. Perearste on kolm – dr. V. Elbrecht, dr A. Ladva ja dr. Ü. Mälksoo. Kõik arstid on perearstikursused lõpetanud. Nende nimistusse registreerunud patsiendid võivad pöörduda iga perearsti poole vastavalt oma vajadusele ja haigusele. Perearstikeskuses töötab ka günekoloog ja stomatoloog. Perearstikeskuses töötab veel laboratoorium, kus saab teha väiksemaid uuringuid ja protseduure (EKG, sidumised, süstimised jne). Haigla juures töötab ööpäevaringselt üks kiirabibrigaad, mis on kolmeliikmeline – velsker või arst, õde ja autojuht-parameedik. Abja kiirabi teenindab peale Abja ja Halliste valla veel ka Mõisaküla ja Karksi-Nuia linna ja Karksi valla elanikke. Humanitaarabi korras on saadud kaks autot, kuid need on amortiseerunud ja nende remontimine on väga kulukas. 2001. aastal osteti uus kiirabiauto koos nõuetele vastava varustusega. Statsionaaris on praegu 30 voodikohta ja 20 pikaravi voodit. Lisaks nendele on momendil ka kaks sotsiaalvoodit, mida finantseerivad omavalitsused ja osaliselt inimesed ise. Statsionaaris töötab veel röntgenikabinet ja füsioteraapiakabinet. Statsionaari teenindada on viie omavalitsuse elanikud. Füsioteraapiakabinetis tehakse elektri- ja soojusravi nii statsionaarsetele kui ka ambulatoorsetele haigetele. Abja Haigla finantseerimine toimub haigekassa lepingute kaudu. Kiirabi finantseerib riik. Perearstikeskuse kommunaalkulud on siiani tasunud kohalik omavalitsus. Hinnang olukorrale Tugevad küljed, arengueeldused: + hooldushaigla on olemas; + perearstikeskus on olemas; + kiirabi on lähedal; + saunad töötavad; + eriarstiabi (günekoloog, hambaravi) kättesaadavus vallas; + tervislik elukeskkond. Probleemid, raskused: – inimeste teadlikkus difteeria ja teetanuse vastase immuniseerimise vajalikkusest on madal; – ravimassaaži puudumine; – narkootikumide sisseimbumine; – alkoholi liigtarvitamine, alkoholi ja salaalkoholi kerge kättesaadavus; – tubakatoodete kerge kättesaadavus alaealistele. Tervishoid ja tervise edendamine. Visioon 2008 Abja Perearstikeskus on kaasajastatud, seal osutatakse perearstiteenust ja eriarstiabi. Abja hooldushaigla jätkab töötamist, haiglas on säilinud haigekassa poolt finantseeritavad voodikohad. Abja vallas on terviserada. Vallas on korraldatud tervisealane perenõustamine. Abja-Paluojas ja Kamaral töötavad saunad. Salaalkoholi müük on lõppenud. Vallas on korraldatud alkohoolikute nõustamine ja rehabilitatsioon. Võimalikud tegevussuunad ja probleemide lahendused 1. Perearstikeskuse kapitaalremont 2. Eriarstiabi kättesaadavuse laiendamine (silmaarsti, kirurgi, reumatoloogi, kardioloogi, kõrvaarsti väljasõitude korraldamine Abja valda) 3. Immuniseerimise vajalikkuse selgitamine kohaliku lehe ja külade teadetetahvlite kaudu 4. Tööameti kaudu sobiva inimese suunamine massööride kursustele, massaažikabineti tegevuse toetamine 5. Elanike teadlikkuse suurendamine sõltuvust tekitavate mõnuainete (alkohol, tubakas, narkootikumid) ohtlikkusest, sellealase koostöö arendamine politseiga. Alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamist piirava ja ennetava valla töökava koostamine 6. Anonüümsete alkohoolikute tugirühma loomine (vajaduse korral piirkondliku tugirühma loomine) 7. Tugirühma loomine alkoholi kuritarvitajate omaste jaoks 8. Alkohoolikute nõustamine (psühholoog, arst, vaimulik) Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Perearstikeskuse ja lasteaia akende vahetus1 387 387 OV + PP lasteaia juhataja Perearstikeskuse ja lasteaia välisseinte soojustamine ja fassaadi korrastamine 1 800 800 OV + PP lasteaia juhataja Perearstikeskuse ruumide remont 50 50 OV + perearstid abivallavanem Massööri tegevuse toetamine (kommunaalkulude osalise tasumisega) 15 3 3 3 3 3 OV vallavalitsus 1 – see tegevus on sisse kirjutatud ka alushariduse ossa Heakord Munitsipaalhoonete juurde kuuluvaid haljasalasid on kohustatud korrastama hoone valdaja. Haljasalade hooldajaks on valla allasutus Abja Elamu. Valla territooriumi pargid on üldiselt vähe hooldatud. Suhteliselt korras on gümnaasiumi juures asuv park. Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu valla keskuse haljastusele ja heakorrale. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + hooldatakse Abja-Paluoja keskparki, vallamaja- ja kultuurimajaesiseid haljasalasid, jõukohaselt Paani järve ümbrust; + Penuja küla koolimaja ümbrus on hooldatud; + Kamara küla majade ümbrused on hooldatud; Arenguprobleemid ja -takistused: – Nuia tee park hooldamata (sissesõit vallakeskusesse inetu); – Keskpargi ja koolimajaesise haljasala pinnad on liiga madalad, vajavad projekti ja uut hooldust; – Viljandi mnt. äärsed alad on hooldamata; – Kamara küla haljasalad vajavad planeerimist; – Kamara vana kontorihoone ümbrus on korrastamata; – Abjas puudub supelrand; – Baasi järv on täis kasvanud, vajab täiendavat hooldamist (süvendamist, puhastamist, ujumispaigaks väljaehitamist); – heakorrakomisjoni reidide vähesus; – grupipostkastid ja nende ümbrus hooldamata. Heakord. Visioon 2008 Abja vald on ilus paik, kuhu tahaks alati tagasi tulla. Abja-Paluoja majad ja majaümbrused on korras ja hooldatud. Abja vald on värvikas! Inimasustust läbivad teelõigud on tolmuvabad. Baasi järv ja selle ümbrus on heakorrastatud puhkeala. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Supelranna rajamine paisjärve äärde 2. Heakorrakomisjoni reidid vähemalt kord kvartalis 3. Muuta Kamara küla kontorihoone ümbrus küla kokkusaamise kohaks 4. Töötute rakendamine heakorratöödel Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Keskpargi rekonstrueerimine 240 240 OV abivallavanem Supelranna rajamine Abja-Paluoja paisjärve äärde 80 80 OV + PP abivallavanem Pärnu mnt. äärsete majade värvimise toetamine 50 50 OV abivallavanem Konkurss «Värvid valda!» 40 10 10 10 10 OV abivallavanem Veski tn haljasala korrastamine 10 10 OV abivallavanem Supelranna ja paadisilla rajamine Kariste järve lõunakaldale koos juurdepääsu tagava tee rajamisega 150 150 PP maapetsialist Jäätmekäitlus Vallas oli üks prügila, mis asus Veskimäe külas Virakul endises liivakarjääris 4,2 ha suurusel maa-alal. Prügila ei vastanud aga Keskkonnaministeeriumi kehtestatud nõuetele ja seetõttu oldi sunnitud 2002. a prügimägi sulgema. Olukorra lahendamiseks on leitud väljapääs koostöös lähedalasuvate jäätmekäitlusfirmadega (Ragn Sells AS, Cleanaway Viljandi AS). Ohtlike jäätmete vastuvõtmisega tegeleb AS Masp. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + Abja vallas on korraldatud prügimajandus, sh vald on paigaldanud avalikesse kohtadesse suured prügikonteinerid; + korraldatud on ohtlike jäätmete vastuvõtt; + korraldatud on klaastaara vastuvõtt. Arenguprobleemid ja -takistused: – elanikel pole informatsiooni suuremõõtmelise olmetehnika ladustamise kohta; – korraldamata on haljastusjäätmete käitlemine; – klaastaara kogumine halvasti korraldatud, klaasikonteinerit ei tühjendata piisavalt sageli. Jäätmekäitlus. Visioon 2008 Prügikogumine on korraldatud. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused: 1. Jäätmekäitluse korrastamine 2. Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Valla prügimäe katmine 400 400 OV + KIK abivallavanem Kevadine ja sügisene haljastusjäätmete äravedu 25 5 5 5 5 5 OV abivallavanem Korrakaitse ja turvalisus Abja vald kuulub Karksi konstaablijaoskonna teeninduspiirkonda koos Mõisaküla linna ning Halliste ja Karksi vallaga. Selles piirkonnas registreeriti 153 kuritegu ehk 2 kuritegu mullusest vähem. Kõige suurem kuritegevus on Karksi vallas 56 juhtumiga, järgneb Abja vald 51 juhtumiga. Nii Karksis kui Abjas on kuritegevus vähenenud – esimeses 7 ja teises 5 juhtumi võrra. Viie juhtumi võrra on kuritegevus kasvanud nii Mõisaküla linnas kui Halliste vallas. Karksi konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnas on avastatud 77 kuritegu ehk 6 kuritegu mullusest vähem. Avastamise protsent on 50,3 ehk veidi madalam maakonna keskmisest. Septembrikuuga võrreldes on avastamise protsent langenud veidi üle nelja protsendi. Endiselt on positiivne Abja valla tulemus, kus on avastatud 33 kuritegu ehk 5 kuritegu rohkem kui eelmisel aastal. Kuritegude avastamise protsendiks Abja vallas on 64,7. Karksi vallas on avastatud 10 kuritegu mullusest vähem (23 kuritegu 56-st). Viljandimaal tervikuna (ilma Viljandi linnata) on avastatud 278 kuritegu, mis on eelmise aastaga võrreldes 11 võrra vähem. Avastamise protsent on 49,6. Viljandimaa Päästeteenistuse Abja tugikomando Viljandimaa Päästeteenistuse Abja tugikomando koosseisu kuulub Karksi-Nuia ja Mõisaküla meeskond. Komandos on ööpäevane valve. Abja tugikomando teenindab Abja valda, Halliste valda, Mõisaküla linna, Karksi valda ja Karksi-Nuia linna. Samuti tuleb teostada tuleohutusalaseid ülevaatusi. Kokku on palgal 32 meest, nendest 6 Mõisakülast ja 6 Karksi-Nuiast. Abjas on korraga valves 4 meest, Mõisakülas 1 ning Karksi-Nuias 1. 1998. a on oma jõududega, kaasamata ehitusfirmasid, ehitatud korralik kahe garaažiboksiga juurdeehitis. Materjalide ostmisel toetas vallavalitsus ja endine Abja-Paluoja linnavalitsus. Praeguseks ajaks on Abja vallas paljud tuletõrjehüdrandid halvas seisukorras. Riigi Päästeamet on lubanud soetada võimaluse korral Abja tugikomandole paakauto. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + korrakaitse on paranenud; + konstaabel on aktiivne, politsei korraldab reide; + politsei hoiab üritustel silma peal ja on väljas nädalalõppudel. Arenguprobleemid ja -takistused: – salaviina müük on suur probleem; – narkootikumide kasutamine; – tänavavalgustus ei põle ajavahemikul kella 00.00–5.30; – Keskpargis ja osadel tänavatel puudub valgustus; – politseireidid toimuvad peamiselt ainult Abja-Paluojas; – gümnaasiumi juures olev veehoidla on halvas olukorras; – tuletõrjehüdrandid vajavad uuendamist ja täiendavat rajamist. Korrakaitse. Visioon 2008 Inimesed tunnevad ennast kogu valla territooriumil turvaliselt. Politsei on vajaduse korral kiiresti kättesaadav. Politsei kohalolek on alati tunnetatav. Abja-Paluoja linn ja vallas asuvad külakeskused on valgustatud. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Abja-Paluoja mürataseme mõõtmine 2. Politseireidide korraldamine küladesse, eriti suvel Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Tuletõrje hüdrantide korrastamine ja ehitamine 1 10 10 OV abivallavanem 1 – sama tegevus on kirjutatud ka veevarustuse ja kanalisatsiooni ossa Soojavarustus Hetkel töötab Abja vallas neli kaugkütte katlamaja, mis asuvad Abja-Paluoja linnas. Täiesti modernsed ja probleemivabad on kultuurimaja katlamaja ning gümnaasiumi katlamaja, mis töötavad keskkonnasäästlikul õliküttel. Kultuurimaja katlamaja kütab vallamaja, kultuurimaja ja lasteaeda-perearstikeskust. Suhteliselt heas seisus on ka Järve tänava katlamaja, mis toodab sooja Abja Haiglale ja kolmele elamule. Järve tänava katlamajas toimub praegu katelde remont ja ümberehitus õliküttele. Katlamajade rekonstrueerimisega on märgatavalt vähenenud õhusaaste asustatud punktides. Töid teostatakse samuti uue soojatrassi ehitusel, mis ühendatakse Hariduse tn ning Nuia tn elamute ja Abja Gümnaasiumiga. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + Järve katlamaja ja keskkatlamaja on ühendatud; + Järve katlamaja on töökorras, teised katlamajad on kaasajastatud. Arenguprobleemid ja -takistused: märkimisväärseid arenguprobleeme ja takistusi soojavarustuses ei ole. Soojavarustus. Visioon 2008 Abja-Paluojas on kvaliteetselt toimiv kaugküttesüsteem. Veevarustus ja kanalisatsioon Abja vallas on 22 töötavat puurkaevu. Olme ja tööstuse vajadusteks kasutatakse puurkaevudest võetavat põhjavett. Šahtkaevudest tuleb põhjavesi nähtavale 3–5 m sügavuses. Vallas on kaks puhastusseadet: Abja-Paluojal ja Kamaral. Abja- Paluoja lähipiirkonnale on uue veevarustuse ja kanalisatsiooniskeemi koostamine ja selle väljaehitamine suure tähtsusega. Abja- Paluoja linnast on kanaliseeritud ainult 1/3. Suurem osa territooriumist on kanaliseerimata ja elanikkond saab joogivett šahtkaevudest. Šahtkaevud on madalad ja reostatud, kuna toituvad pinnaseveest. Olme- ja reovesi satub linna tänavate ääres olevatesse lahtistesse kraavidesse ja sealt Kariste järve ning edasi reostab see Pärnu jõe vesikonda. Selle vältimiseks on vajalik puhastusseadmete rekonstrueerimine vastavalt keskkonnanõuetele. See parandaks oluliselt piirkonna joogivee kvaliteeti ja vähendaks tunduvalt keskkonnareostust. Abja-Paluojal kasutab ühiskanalisatsiooni 760 inimest e. ca 45% elanikkonnast. Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku pikkus on 7202 m, millest vajab uuendamist 0,5 km. Samuti on tarvis rajada 6,8 km uut trassi. Käesoleval hetkel on reoveepuhasti võimsuselt sobiv, kuid vajab rekonstrueerimist (võimsusega 325 m3/d). Lisaks sellele on olemas kaks biotiiki mahtuvusega à 2500 m3. Seoses põllumajandusreformiga on langenud põllumajandusreostuse tase. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + veepuhastusjaam suudab heitvett puhastada vastavalt normidele; + Kamara külas on uus pumbajaam. Arenguprobleemid ja -takistused: – Abja-Paluoja veevarustussüsteem on aegunud, veetrassid vajavad rekonstrueerimist, vajalik on ka uute veetrasside ehitus; – Kamara küla veetrassid vajavad rekonstrueerimist; – Abja-Paluojas on hulk hooneid kanalisatsiooniga ühendamata; – Abja-Paluoja reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist; – Kamara reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Veevarustus ja kanalisatsioom. Visioon 2008 Abja-Paluojas on välja ehitatud veevarustus, reovee kanalisatsioon ja lahendatud sademevee ärajuhtimise küsimus. Kamara keskasula veevärk ja kanalisatsioon on korrastatud. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Elanike ja ettevõtete varustamine kvaliteetse joogiveega 2. Tiheasustusega alade kanaliseerimine Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Männi tn uue pumbajaama kasutuselevõtt, ühendamine veevarustussüsteemiga 500 500 OV + PP + riik abivallavanem Uue veepuhastusjaama rajamine 1000 1000 OV + PP + riik abivallavanem Kastani ja Kaare tn kanaliseerimine 400 400 PP abivallavanem Veetrasside ja kanalisatsiooni rajamine Abja-Paluoja nendes osades, mis ei ole trassidega varustatud 9000 5000 4000 OV + riik abivallavanem Kamara veevärgi rekonstrueerimine, sh lasteaia ühendamine küla puurkaevuga 50 50 OV + PP abivallavanem AS Toom Tekstiili kanalisatsiooni ehitus1 1500 1500 riik (EAS) + OV +Toom Tekstiil abivallavanem Tuletõrjehüdrantide korrastamine ja ehitamine 2 10 10 OV abivallavanem Abja-Paluoja reoveepuhasti rekonstrueerimine 2000 2000 OV + PP abivallavanem Kamara reoveepuhasti rekonstrueerimine 300 300 KIK + OV abivallavanem 1 – sama tegevus on sisse kirjutatud ka majanduse ossa 2 – sama tegevus on sisse kirjutatud ka korrakaitse ja turvalisuse ossa Teed ja tänavad Abja valda läbib 20 kilomeetri pikkuselt riikliku tähtsusega Valga–Uulu maantee, mis on tähtsaimaks transpordikanaliks Kagu-Eesti metsatööstuspiirkonna ja Lääne-Eesti sadamate vahel. Vallasiseseid teid on ca 260 km, neist asfaltkattega üksnes Abja–Penuja ja Kamara–Mõisaküla vahelised lõigud, vastavalt 7 km ja 4 km. Tähtsaim transpordisoon maakonnakeskuse Viljandiga rekonstrueeriti 2001. aastal. Vallakeskuse, Abja-Paluoja koosseisu kuulub 41 tänavat kogupikkusega 16 km. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + vallateid hooldatakse ja remonditakse; + lumetõrje on korraldatud. Arenguprobleemid ja -takistused: – vallas on halvad teeolud; – valla teede ääred on võsastunud; – asulaid läbivad teed ja tänavad tolmavad; – libedustõrje on ebapiisav; – Valga–Uulu mnt ääres puuduvad kohad puhkepeatuseks; – Pärnu tn 13 parkimisplats on korrast ära; – tänavavalgustus ei põle ajavahemikul kella 00.00–5.30; – Keskpargis ja osadel tänavatel puudub valgustus. Teed ja tänavad. Visioon 2008 Mustkattega teed on korrastatud. Valla kruusateed on hooldatud. Inimasutusega alasid läbivad teelõigud on tolmuvabad. Abja-Paluoja tänavad on mustkattega. Alaliselt kasutatavad teed ja tänavad on talvel lumest puhastatud. Valga–Uulu maantee äärde on liiklejatele rajatud kohad puhkepeatuseks. Abja-Paluoja tänavate nimed ja majade numbrid on korrastatud, olulisemad asutused on saanud asukohta tähistavad viidad. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Kasutada maaomanike abi, kes võiksid teeääred puhtaks raiuda 2. Tolmu vältimiseks asulates panna teedele killustikku ja kloriide 3. Igal kevadel teede ja tänavate ülevaatuse tegemine 4. Asfaldiaukude parandamine ja kruusatänavate korrastamine 5. Töötute rakendamine lumekoristustöödel Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Abja-Paluoja kruusatänavate muutmine tolmuvabaks 600 100 200 100 100 100 RIP + OV abivallavanem Abja-Paluoja tänavasiltide korrastamine 100 50 50 OV abivallavanem Tänavavalgustuse korrastamine 100 20 20 20 20 20 20 abivallavanem AS Toom Tekstiili juurde viiva Kastani ja Raudtee tn korrastamine, sh tänavavalgustuse uuendamine1 500 500 EAS abivallavanem Kohalike teede äärte puhastamine võsast 2 100 20 20 20 20 20 OV abivallavanem Kahe puhkepeatuse rajamine Valga–Uulu mnt äärde 10 10 OV + Lions’ klubi vallavalitsus, Lions’ klubi 1 – sama tegevus on kirjutatud sisse ka tööstuse, ehituse, teeninduse ossa 2 – sama tegevus on kirjutatud sisse ka maamajanduse ossa Transport. Side ja Internet Abja vallal on üsna hea bussiühendus Pärnu, Tartu ning Tallinnaga. Viljandisse saab liinibussiga kaksteist korda päevas. Vallaelanike paremaks teenindamiseks on kolm vallasisest bussiliini: Abja–Vana-Kariste; Kamara–Mõisaküla–Räägu–Laatre; Abja–Sika. Postiside teenust pakub Abja valla piirkonnas Abja ja Penuja sidejaoskond. Elanike varustatus telefonidega oli madal. Telefoniside kvaliteet Abja-Paluojal ja selle lähiümbruses paranes järsult pärast uue 208 numbriga digitaaltelefonijaama töölehakkamist 1998 aasta septembris. Siiani jätkas tööd varem installeeritud analoogjaam. Praeguse seisuga on võimalik rahuldada Abja- Paluoja linna ja selle ümbruse elanike vajadus telefoniteenuste järele. Alustatud on ehitustöid Abja analoogtelefonijaama likvideerimiseks. Projekt peab kindlustama kõikide olemasolevate abonentide (303) ümberlülitamise ABJA DLU-sse ning olemasolevate abonentide funktsioneerimise pärast tööde lõppu. Probleemiks ei ole ka kaugemate talude telefoniseerimine. Elion on lahendanud selle probleemi raadiotelefonide abil. Kõik Eesti kolm mobiilside operaatorit katavad oma leviga kogu Abja valla. Need on EMT, Radiolinja ja Tele-2. Tehnilised võimalused lubavad kõigil vallaelanikel ja ettevõtetel kasutada Internetti. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + Valga–Uulu maantee kui oluline transpordikoridor; + Abja–Sultsi maantee, hea ühendus maakonnakeskusega; + valda läbib piisavalt palju bussiliine, vallal on otseühendus suuremate linnadega; + valla territoorium on kaetud mobiilsidega; + Elioni telefonijaam on uuendatud; + kõigil on Interneti kasutamise võimalus; + valla asutustel on Interneti püsiühendus; Arenguprobleemid ja -takistused: – pidevalt valla käsutuses oleva bussi puudumine (eakamate sõidutamiseks sauna või kultuuriüritustele, samuti koolilaste sõidutamiseks); – piisavalt põhjaliku ja operatiivse Abja valda tutvustava Interneti kodulehekülje või portaali puudumine; – suurtest teedest kaugemal asuvate külade bussiühendus on vilets. Transport. Side ja Internet. Visioon 2008 Internet on kättesaadav kõigile vallaelanikele sõltumata nende elukohast. Ühistransport vastab elanike vajadustele. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Bussi ostmine või reisijateveoks lepingu sõlmimine 2. Korralikult programmeeritud, põhjaliku ja operatiivselt valda tutvustavat infot sisaldava Interneti kodulehekülje valmistamine, mis sisaldaks ka turismiinfot 3. Interneti kodulehekülje koostamine tühjade, kasutamata hoonete müügi hõlbustamiseks Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Korralikult programmeeritud, põhjaliku ja operatiivselt valda tutvustavat infot sisaldava Interneti kodulehekülje valmistamine, mis sisaldaks ka turismiinfot1 5 5 OV vallasekretär Raadiointerneti masti püstitamine 15 15 OV vallavalitsus 1 – sama tegevus on sisse kirjutatud samuti turismi ja maakasutuse ossa, kuna koduleheküljele paigutatakse ka turismialane informatsioon ning omaniketa hoonete ning vallale mittevajalike hoonete müügipakkumised Tööstus, ehitus, teenindus Abja vallas paiknevatest tööstusettevõtetest on kõige suurem tööandja Toom Tekstiil, mille põhiline toodanguartikkel on voodipesu ning tekkide ja patjade tootmine. Toom Tekstiil AS laiendab pidevalt oma ettevõtet. Üha enam viiakse sisse kaasaegset tootmistehnoloogiat. Põhiline toodang eksporditakse välismaale. Abja-Paluoja linn koos teda ümbritseva tagamaaga (Abja vallaga) oli aastatel 1960–1962 rajoonikeskusena eelisarengus. Sel perioodil rajati linna ka mitmekülgne teenindusvõrk. Kohaliku keskusena on väikelinn toimiv ka käesoleval ajal. Abja-Paluoja tähtsus teeninduskeskusena on vähenenud, seda eelkõige «tänu» Viljandi kasvule. Tähtsamad vallas paiknevad teenindus- ja kaubandusettevõtted on järgmised: • OÜ Raamat – raamatute ja kontoritarvete müük • OÜ Abja Apteek – ravimite müük • OÜ Metak – aiasaaduste tootmine ja müük • Abja Tarbijate Ühistu – toidukaupade müük • OÜ Ele Abja – toitlustamine • OÜ Kuga – riiete ja mööbli müük • AS Alexela Oil – autokütuse müük • AS Varu KJ – autokütuse müük • AS Svestra Center – põllumajandustehnika remont ja müük • OÜ Eliit – teravilja jahvatamine ja kuivatamine • OÜ Livor LT – toidukaubad • FIE Raul Song – toidukaubad • FIE Ly Ilmjärv – juuksur • FIE Karmen Kovaljova – juuksur Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + AS Toom Tekstiil; + palju poode; + arenenud puidutööstus (5 saekaatrit). Arenguprobleemid ja -takistused: – Abja-Paluojas puudub toitlustamine; – Abjas on toidukorv kallim kui suuremates linnades; – jaekaubandus peab konkureerima salaalkoholiga; – suur tööpuudus, noorte jaoks atraktiivsete töökohtade puudus. Tööstus, ehitus, teenindus. Visioon 2008 Abja vallas on tööstusettevõtete vajadustele vastav heatasemeline tehniline infrastruktuur, millega on loodud ka eeldused juba töötavate ettevõtete laiendamiseks või uute rajamiseks. Abja-Paluojas on toitlustusettevõte, mille tegutsemisele on vald vajaduse korral kaasa aidanud ruumide rentimisega. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Ettevõtjatele soodsamate tingimuste loomine 2. Ettevõtjate teavitamine ettevõtluse arendamise võimalustest Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 AS Toom Tekstiili kanalisatsiooni ehitus1 1000 1000 riik (EAS) + OV + Toom Tekstiil abivallavanem AS Toom Tekstiili juurde viiva Kastani ja Raudtee tn korrastamine, sh tänavavalgustuse uuendamine2 500 500 EAS abivallavanem Toitlustusteenuse puudumise tõttu toitlustuskoha avamine 300 300 OV abivallavanem Raudtee tn piirkonnas tööstusinfrastruktuuri väljaehitamine 2000 2000 OV + vallavalitsus Ettevõtlusprojektides osalemine (stardikapital ja ettevõtja omaosaluse osaline rahastamine) 50 10 10 10 10 10 OV vallavalitsus 1 – see tegevus on kirjutatud ka veevarustuse ja kanalisatsiooni ossa 2 – see tegevus on kirjutatud ka tänavate ja teede ossa Maakasutus Abja vald asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirnedes lõunast Läti Vabariigi, läänest Pärnu maakonna Saarde valla, põhjast Halliste valla ja idast Karksi vallaga. Valla territooriumi suurus on 290,2 km 2 e 29 020 ha, sellest: Abja-Paluoja linn 450 ha haritav maa 9935 ha looduslik rohumaa 1604 ha metsamaa 13 402 ha muu maa 3629 ha Neist on tagastatud maad (kinnistus) 10 531,6 ha ja erastatud maad 10 196,5 ha. Riigiomandisse on jäetud 5714,3 ha. Kokku on reformitud 26 442,4 ha e 91,1% (31.08.2003). Maastikuliselt võib Abja valla liigitada kaheks: põhjapoolsem Abja-Halliste kühmude, lamm- ja sälkorgude ala ning lõunapoolne Mõisaküla-Penuja tasandik. Abja vallas on mandrijää tekitanud põhja-lõunasuunalisi väikevoori. Kuni tsaarivalitsuse lõpuni olid peamised maavaldajad Abja valla territooriumil (praegustes piirides) mõisad: Abja mõis koos Mõnsikulli karjamõisaga, Laatre mõis, Penuja mõis koos Saate ja Sika karjamõisaga, Veelikse mõis. Pärast Eesti Vabariigi 1920. aastate maareformi oli kihelkonnas 1170 talu. Uueks talutüübiks kujunes asunikutalu. 1925. aastal jagunesid talud suuruse poolest järgmiselt: Talu suurus hektarites Talude arv alla 5 257 5–10 89 10–20 186 30–60 123 60–120 123 üle 120 5 Vaadates tagasi 20. sajandil toimunud omandivormide muutustele kihelkonna põllumajanduses võib järeldada, et kolm korda on lammutatud põllumajanduse tootmisbaasi. Esimest korda toimus see Eesti Vabariigi algaastatel, mil jäeti kasutamata mõisate karjalaudad. Teist korda tehti seda kolhooside moodustamisega, mil jäeti kasutamata talude tootmishooned ja sisseseade. Kolmandat korda tehakse seda praegu, mil jäetakse maha suurmajandite farmihooned, töökojad, laod. Tuleviku seisukohalt on oluline metsa säilitamine ja kasutuses mitteolevate maa-alade vähendamine. Hinnang olukorrale Tugevad küljed, arengueeldused: + põllumajanduslik tootmine on stabiliseerunud, maa, mis vahepeal oli põllumajanduslikust tootmisest välja langenud, võetakse järjest enam taas kasutusse. Arenguprobleemid ja -takistused: – omanikuta hooned; – omanikuga, kuid korrast ära hooned; – osa põllumajandusmaast on ikka kasutusest väljas (väiksemad ja kaugemal asuvad maatükid); – elujõulisi peretalusid on vähe; – võsastunud kraavid, väiksemate teede ääred niitmata; – karuputke vohamine; – väiketootjate kadumine; – puudub ülevaade valla loodusvaradest. Maakasutus. Visioon 2008 Peremeheta maad ja varad on leidnud omaniku. Põllumajandusmaad kasutatakse vastavalt sihtotstarbele. Maaparandussüsteemid on korras ja töötavad. Kraavid on hooldatud ja võsast puhastatud. Metsamaad kasutatakse heaperemehelikult. Karuputke ja teiste keskkonnale ohtlike taimede levik on kontrolli all. Eelnevalt tehtud uuringute alusel on vallal olemas ülevaade kohalikest loodusvaradest. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Maareformi lõpetamine 2. Peretalude olukorra kaardistamine, võimaluste pakkumine, info edastamine 3. Omanikuta hoonete müügivõimaluste reklaamimine 4. Korrast ära hoonete omanike korralekutsumine, mõjutamine 5. Hooletusse jäetud põllumaade ja maaparandussüsteemide omanike mõjutamine, korralekutsumine 6. Kampaania «Võitlus võsastunud kraavidega» korraldamine 7. Võitluses võsastunud kraavidega maaparandusbüroo võimaluste kasutamine 8. Karuputke tõrjeks osalemine riiklikus programmis Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Munitsipaalmaa kinnistamine 70 20 20 10 10 10 OV vallavalitsus Kamara tühja elumaja lammutamine 100 100 OV abivallavanem Üldplaneeringu koostamine 50 50 OV maaspetsialist Vallale kuuluvate mittevajalike hoonete väljaselgitamine ja müük 15 5 4 2 2 2 OV vallavalitsus Karuputke tõrje 70 20 20 10 10 10 OV + riik abivallavanem Korralikult programmeeritud, põhjaliku ja operatiivselt valda tutvustavat infot sisaldava Interneti kodulehekülje valmistamine, mis sisaldaks ka valla kinnisvarapakkumisi1 5 5 OV vallasekretär 1 – sama tegevus on sisse kirjutatud maakasutuse ossa, kuna koduleheküljele paigutatakse ka turismialane informatsioon ning omaniketa hoonete ning vallale mittevajalike hoonete müügipakkumised. Sama tegevus on paigutatud ka transpordi, side ja interneti ossa, kuna kodulehekülg on Interneti üks rakendusi. Maamajandus Abja valla põllumajandustootmises on vallavalitsuse andmetel 133 töökohta, mis moodustab 31% valla töökohtadest. 1996. aastal andsid kohalikud põllumajandusettevõtted poole Abja valla töökohtadest. Suurimatest tootjatest võib esile tuua OÜ MK Tehnika (M. Krapp), Pajumäe talu (A. Veidenberg) ning Sukahärma Märdi talu (J. Patune) ja OÜ Antesar. Hinnanguliselt on Abja vallas ca 10–12 talu, mis saavad oma põhisissetuleku põllumajandussaaduste müügist. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + vallas on traditsioonilised karjakasvatus- ja põllupidamise harud; + enamus maid on leidnud omaniku; + on olemas ettevõtjad. Arenguprobleemid ja -takistused: – omanikuta, silma riivavad tühjalt seisvad rajatised, hooned; – põllumajanduses töötavate inimeste arv väheneb; – tööpuudus, tööjõupuudus; – keskasulates elavatele endistele suurmajandite töötajatele pole leitud rakendust; – vallas on vähe ettevõtjaid; – vallas on halvad teeolud. Põllumajandus. Visioon 2008 Abja vallas on arenenud traditsiooniline põllumajandus, mille peamised tootmisharud on: a) loomakasvatus (piimakarjakasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, hobusekasvatus); b) taimekasvatus (teraviljakasvatus, söödakultuuride kasvatus, tehniliste kultuuride kasvatus, köögiviljakasvatus). Looduslikult sobivaid veekogusid kasutatakse kala- ja vähikasvatuseks. Oluliseks on saanud mahepõllundus. Soositud on ka alternatiivpõllumajandus (marjakasvatus, ravimtaimede ja maitsetaimede kasvatus, väikeloomade pidamine, mesindus jmt). Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Vallaelanike teavitamine, koolitus 2. Tühjade hoonete kasutuselevõtt ettevõtjate poolt Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg/ kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Korralikult programmeeritud, põhjaliku ja operatiivselt valda tutvustavat infot sisaldava Interneti kodulehekülje valmistamine, mis sisaldaks ka valla kinnisvara-pakkumisi1 5 5 OV vallasekretär 1 - sama tegevus on sisse kirjutatud turismi ossa, kuna koduleheküljele paigutatakse ka turismialane informatsioon. Sama tegevus on paigutatud ka transpordi, side ja Interneti ossa, kuna kodulehekülg on Interneti üks rakendusi. Metsamajandus Mets võtab enda alla 13 402 ha (46%). Maakonna metsafondist moodustab see 9%. Valla metsade tähtsamad ulukid on põder, metssiga ja metskits. 1980. aastate teisel poolel kasvas pidevalt suurulukite arv. 1990. aastate algusest on kõikide suurulukite arv vähenenud. Huntide arvuline suurenemine on tinginud metssigade vähenemise. Abja vallas töötavatest puidutöötlemisettevõtetest võib ära märkida järgmised: OÜ Pinus Abja saekaater – puidutöötlemine; AS Roger Puit – puidu ülestöötamine. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + vallas on palju metsamaad ja selle osakaal suureneb; + mets kui sissetulekuallikas ja tööandja; + head metsamarjade ja seente kasvukohad; + head jahimaad. Arenguprobleemid ja -takistused: – eraomandis oleva okaspuumetsa liiga suur raie, sellest tulenev lehtpuumetsa osakaalu kasv; – erametsaomanike kohaliku organisatsiooni puudumine; – erametsa koondumine väheste omanike kätte, mis mõjub halvasti külaelule; – puuduvad metsatalud; – metsi ei taastata piisavalt. Metsamajandus. Visioon 2008 Metsi majandatakse heaperemehelikult ja säästlikult. Mets on üheks biokütuse ressursiks. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Maamaksusoodustuste andmise kaudu metsa taastamise soodustamine 2. Kooliõpilaste kaasamine metsa istutamisse 3. Erametsaomanike teavitamine erametsade majandamisest ja erametsaorganisatsioonide tööst 4. Erametsaomanike koolitus Turism Abja vallas on palju vaatamisväärsusi. Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid – kõige pikem koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis, aga ka Penuja külas asuvad Matu koobas ja Penuja koobas. Nimetada tuleb kivikalmet Abjaku ja Põlde külas, ohvrikivi Atika külas, ohvripuud Saate külas. Arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad Abja-Paluoja postkontor, Abja mõisakompleks ja Laatre jaamahoone. Kultuuriloost huvitatul tasub külastada Abja ja Penuja kalmistut. Abja Gümnaasiumis asuvad mitmed tuntud Eesti kunstnike teosed. Tervikliku ülevaate vallast saab Abja muuseumi külastamisel. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + loodus võimaldab tegelda mitmete turismiliikidega – jahindus, kalandus, matkamine (sh eri matkaradade süsteemi loomisega) jm; + vallas on huvitavaid looduslikke ja ajaloolisi vaatamisväärsusi; + valla kultuuripärand (Kitzberg, Stackelberg – üks esimesi kartulikasvatajaid Eestis), linavabrik, esimesed mõisad eestlaste omandis; + Valga–Uulu maantee. Arenguprobleemid ja -takistused: – reklaami ja info puudumine; – vähe ettevõtjaid; – riigipiir kui takistus; – vaatamisväärsustele puudub juurdepääs; – vaatamisväärsused on tähistamata. Turism. Visioon 2008 Abja vallas pakutakse mitmesuguseid turismiteenuseid. Vallas asuvatele kultuuriobjektidele ja vaatamisväärusustele on tagatud juurdepääs, vaatamisväärsused on korrastatud ja tähistatud. Abja vallas toimub palju kultuuriüritusi, mida külastavad ka inimesed maakonnast ja kaugemaltki. Arenenud on jahiturism. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Valda tutvustavate voldikute ja brosüüride koostamine ja levitamine 2. Valda tutvustava Interneti kodulehekülje koostamine 3. Abja infopunkti avamine koos töötaja palkamisega 4. Pärast infopunkti avamist vaatamisväärsuste kaardistamine, neile juurdepääsu tagamine, vaatamisväärsuste korrastamine, viitade paigaldus 5. Turismimarsruutide väljatöötamine koos Karksi-Nuiaga ja Põhja-Läti omavalitsustega Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Korralikult programmeeritud, põhjaliku ja operatiivselt valda tutvustavat infot sisaldava Interneti kodulehekülje valmistamine, mis sisaldaks ka turismiinfot1 5 5 OV vallasekretär Voldikute, brošüüride koostamine ja levitamine 19 5 5 3 3 3 OV + PP vallavalitsus Vaatamisväärsuste kaardistamine, neile juurdepääsu tagamine, vaatamisväärsuste korrastamine, viitade paigaldus 80 25 25 10 10 10 OV + PP vallavalitsus Infokekeskuse loomine (turism, euroinfo) 2 30 30 OV + PP vallavalitsus 1 – sama tegevus on sisse kirjutatud ka transpordi, side ja interneti ossa 2 – sama tegevus on kirjutatud ka kultuuri ossa Külade areng. Kodanikualgatus Abja vallas on kuus suuremat küla: Penuja, Abja-Vanamõisa, Kamara, Laatre, Räägu, Veelikse. Nendest Penuja külas on loodud külaselts ja Kamara külas tegutseb külaseltsing. Penuja külas, Abja-Vanamõisa ning Räägu külas on valitud ka külavanemad. Hinnang olukorrale Arengueeldused ja tugevad küljed: + Kamara külas on uus pumbajaam. Arenguprobleemid ja -raskused: – puudulik informatsioon külade kultuurielu kohta; – külanoortel pole piisavalt infot Abja-Paluojas toimuvate ürituste kohta; – külades ei tehta noorsootööd, nooroostöö on Abja-Paluoja-keskne; – Kamara küla haljasalad vajavad planeerimist; – Kamara vana kontorihoone ümbrus on korrastamata; – politseireidid toimuvad peamiselt ainult Abja-Paluojas; – Kamara küla veetrassid vajavad rekonstrueerimist; – Kamara reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Külaelu. Visioon 2008 Penujas, Vanamõisas, Sarja külas ja mitmes teises külas toimivad aktiivselt külakeskused. Külade jaoks olulised teed ja paigad on viidastatud. Toimib külaelanike vajadusi arvestav bussitransport. Suuremad looduslikud ujumispaigad on korrastatud. Külade kultuuripärand on uuritud ja kaitstud. Külade elanikud tunnevad ennast oma külas turvaliselt ja kindlalt. Uulu maantee äärde on liiklejate jaoks rajatud kohad puhkepeatusteks. Võimalikud tegevussuunad ja lahendused 1. Suuremates külades külakeskuste rajamine 2. Kamara küla elavdamine 3. Penuja küla elavdamine 4. Külade viidastamine, sh kultuurilooliste paikade märgistamine viitadega 5. Bussiühenduse korraldamine vallakeskusega 6. Külaajaloo jäädvustamine ja uurimine 7. Ujumiskohtade korrastamine külades 8. Naabrivalve korraldamine külades 9. Kultuurinfo parema kättesaadavuse tagamiseks külaelanikele infopäevade korraldamine külavanematele, eelinfo andmine üritustest (plakatid), teadetetahvlite kasutamine külades, valla kultuuriinfo avaldamine «Sakalas» 10. Valla külade spordielu hoogustamine 11. Noorteürituste kohta pannakse info külade teadetetahvlitele 12. Kaardistatakse vallas elavate noorte vajadused ja huvid noorsootöös osalemiseks 13. Hingehoiu viimine küladesse ja külaelanikeni, selle vajaduse väljaselgitamine 14. Politseireidide korraldamine küladesse, eriti suvel 15. Luua stardikapital MTÜ-de ning seltsingute tegevuse alustamiseks Tegevuskava Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 Luua stardikapital MTÜ-de ning seltsingute tegevuse alustamiseks 50 15 10 5 5 5 OV vallavalitsus Penuja külamaja remont ja mööbli soetus 150 150 külaselts + PP külavanem Ujumiskoha rajamine Penuja paisjärve äärde 80 80 külaselts + PP külavanem Spordiväljaku rajamine Penujas 100 100 külaselts + PP külavanem Penuja küla tänavavalgustus 10 10 OV abivallavanem Abja-Vanamõisa külakeskuse rajamine 200 200 külaselts + PP külavanem Räägu küla külakeskuse rajamine 200 200 külaselts + PP külavanem Kamara lasteaia vabade rühmaruumide ehitamine küla- ja noortekeskuseks 200 200 külaselts + PP külaseltsing Kokkuvõtteks Abja valla arengukava elluviimine sõltub paljuski võimalustest saada väljastpoolt vahendeid ja toetust kavandatavate projektide ja investeeringute rahastamiseks. Valla arengukava ei ole dogma ega lõplikult ja igaveseks kivisse raiutud dokument. Meie muutuv ühiskond nõuab ka kohaliku arengu kavandajatelt paindlikkust. Seepärast vajab arengukava korrapärast ülevaatamist ning vajaduse korral ka täiendamist ja muutmist. Vastavalt seadusele vaatab vallavolikogu arengukava läbi vähemalt korra aastas 1. oktoobriks ning teeb siis vajalikud täiendused-parandused. Abja valla arengukava 2004–2008. Lisa 1 Abja valla koondvisioon 2008 Abja üldharidus. Visioon 2008 1. KOOLIVÕRK Abja vallas antakse heatasemelist haridust. Abja Gümnaasium ja Abja Muusikakool töötavad ühises haridusruumis. Alusharidus on vallaelanikele kättesaadav. 2. PERSONAL Valla haridusasutustes töötab motiveeritud ja kvalifitseeritud personal. 3. MATERIAAL-TEHNILINE BAAS Abja valla haridusasutused on kaasajastatud nii töötingimuste kui õppevahendite osas. On loodud tingimused haridusasutuste kasutamiseks ka õppetöövälisel ajal kas kursuste, kultuuriürituste või muude elanikele vajalike ning huvipakkuvate ettevõtmiste läbiviimiseks. 4. ÕPPEKAVAD JA DIFEREENTSITUD ÕPE Valla haridusasutustes kasutatakse iga õpilase võimeid ja oskusi arvestavaid õppekavu. Kodukohas põhikooli lõpetajatele antakse võimetekohane haridus, nii et igal põhikooli lõpetajal oleks võimalik teha talle sobiv valik edasiõppimiseks. Gümnaasiumilõpetaja on orienteeritud nii rakendusliku kui akadeemilise kõrghariduse omandamisele, igal gümnasistil on võimalik otsustada sobiva haridussuuna üle. Alusharidus Alusharidus on vallaelanikele kättesaadav. Esimesse klassi astuvad lapsed on kooliks hästi ette valmistatud. Lapsed ja nende pered on terved. Huviharidus Abja vallas töötab kaasajastatud, muusikalist põhiharidust andev muusikakool. Vabaharidus Vabahariduse pakkumine on organiseeritud, süsteemipärane ja eesmärgistatud. Kultuurielu Abja vallas on loodud võimalused igakülgseks vaba aja veetmiseks ja tippkultuurist osasaamiseks. Renoveeritud Abja kultuurimaja on valla kultuurielu keskuseks. Vallas töötavad üldkasutatavad avalikud internetipunktid. Sportimine Vallas on loodud tingimused võistlus- ja tervisespordi harrastamiseks. Renoveeritud on gümnaasiumi mängudeväljak, Jaama tänava mängudeväljakule on rajatud korvpalliväljak. Valla külades on hoogne spordielu. Korrapäraselt toimuvad Lõuna-Mulgimaa suve- ja talimängud. Jätkatakse traditsiooniliste ja seeriavõistluste korraldamist. Noorsootöö Noored on valla elus väärtustatud. Noorte elu on turvaline. Abja noor tahab pärast õpinguid kodukohta tagasi tulla. Noor oskab ja tahab teha õigeid valikuid, millele aitab kaasa samaealiste nõustamine. Noortetuba on kasvanud noortekeskuseks, kus on võimalik saada psühholoogia- ja kutsealast nõustamist ning mis korraldab vaba aja veetmist huvialaringide ja tegevuste kaudu. Kamara külas töötab juhendajaga noortetuba. Valla noortetöös osaleb palju vabatahtlikke. Sotsiaalhoolekanne Avahoolduses elu käib! Hooldust vajavad elanikud ei ole oma muredega üksi ja elavad inimväärset elu. Vallaelanikud hooldavad hooldust vajavaid pereliikmeid. Abja vallas töötab koolitatud hooldusõde, kes koordineerib hooldusalast tööd ja nõustab ning juhendab abi vajavate pereliikmete hooldamist. Töötab sotsiaalmaja (koos toitlustamise, pesupesemise ja saunateenusega), kus on võimalik saada ka turvalist öömaja ning seal on ka päevakeskus. Tervishoid ja tervise edendamine Abja Perearstikeskus on kaasajastatud, seal osutatakse perearstiteenust ja eriarstiabi. Abja hooldushaigla jätkab töötamist, haiglas on säilinud haigekassa poolt finantseeritavad voodikohad. Abja vallas on terviserada. Vallas on korraldatud tervisealane perenõustamine. Abja-Paluojas ja Kamaral töötavad saunad. Salaalkoholi müük on lõppenud. Vallas on korraldatud alkohoolikute nõustamine ja rehabilitatsioon. Heakord Abja vald on ilus paik, kuhu tahaks alati tagasi tulla. Abja-Paluoja majad ja majaümbrused on korras ja hooldatud. Abja vald on värvikas! Inimasustust läbivad teelõigud on tolmuvabad. Baasi järv ja selle ümbrus on heakorrastatud puhkeala. Jäätmekäitlus Prügikogumine on korraldatud. Korrakaitse Inimesed tunnevad ennast kogu valla territooriumil turvaliselt. Politsei on vajaduse korral kiiresti kättesaadav. Politsei kohalolek on alati tunnetatav. Abja-Paluoja linn ja vallas asuvad külakeskused on valgustatud. Soojavarustus Abja-Paluojas on kvaliteetselt toimiv kaugküttesüsteem. Veevarustus ja kanalisatsioom Abja-Paluojas on välja ehitatud veevarustus, reovee kanalisatsioon ja lahendatud sademevee ärajuhtimise küsimus. Kamara keskasula veevärk ja kanalisatsioon on korrastatud. Teed ja tänavad Mustkattega teed on korrastatud. Valla kruusateed on hooldatud. Inimasutusega alasid läbivad teelõigud on tolmuvabad. Abja-Paluoja tänavad on mustkattega. Alaliselt kasutatavad teed ja tänavad on talvel lumest puhastatud. Valga-Uulu maantee äärde on liiklejatele rajatud kohad puhkepeatuseks. Abja-Paluoja tänavate nimed ja majade numbrid on korrastatud, olulisemad asutused on saanud asukohta tähistavad viidad. Transport. Side ja Internet Internet on kättesaadav kõigile vallaelanikele sõltumata nende elukohast. Ühistransport vastab elanike vajadustele. Tööstus, ehitus, teenindus Abja vallas on tööstusettevõtete vajadustele vastav heatasemeline tehniline infrastruktuur, millega on loodud ka eeldused juba töötavate ettevõtete laiendamiseks või uute rajamiseks. Abja-Paluojas on toitlustusettevõte, mille tegutsemisele on vald vajaduse korral kaasa aidanud ruumide rentimisega. Maakasutus Peremeheta maad ja varad on leidnud omaniku. Põllumajandusmaad kasutatakse vastavalt sihtotstarbele. Maaparandussüsteemid on korras ja töötavad. Kraavid on hooldatud ja võsast puhastatud. Metsamaad kasutatakse heaperemehelikult. Karuputke ja teiste keskkonnale ohtlike taimede levik on kontrolli all. Eelnevalt tehtud uuringute alusel on vallal olemas ülevaade kohalikest loodusvaradest. Põllumajandus Abja vallas on arenenud traditsiooniline põllumajandus, mille peamised tootmisharud on: a) loomakasvatus (piimakarjakasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, hobusekasvatus); b) taimekasvatus (teraviljakasvatus, söödakultuuride kasvatus, tehniliste kultuuride kasvatus, köögiviljakasvatus). Looduslikult sobivaid veekogusid kasutatakse kala- ja vähikasvatuseks. Oluliseks on saanud mahepõllundus. Soositud on ka alternatiivpõllumajandus (marjakasvatus, ravimtaimede ja maitsetaimede kasvatus, väikeloomade pidamine, mesindus jmt). Metsamajandus Metsi majandatakse heaperemehelikult ja säästlikult. Mets on üheks biokütuse ressursiks. Turism Abja vallas pakutakse mitmesuguseid turismiteenuseid. Vallas asuvatele kultuuriobjektidele ja vaatamisväärusustele on tagatud juurdepääs, vaatamisväärsused on korrastatud ja tähistatud. Abja vallas toimub palju kultuuriüritusi, mida külastavad ka inimesed maakonnast ja kaugemaltki. Arenenud on jahiturism. Külaelu Penujas, Vanamõisas, Sarja külas ja mitmes teises külas toimivad aktiivselt külakeskused. Külade jaoks olulised teed ja paigad on viidastatud. Toimib külaelanike vajadusi arvestav bussitransport. Suuremad looduslikud ujumispaigad on korrastatud. Külade kultuuripärand on uuritud ja kaitstud. Külade elanikud tunnevad ennast oma külas turvaliselt ja kindlalt. Uulu maantee äärde on liiklejate jaos rajatud kohad puhkepeatusteks. Abja valla arengukava 2004–2008. Lisa 2 Tegevuskava investeeringute ja lisakulude kogumaksumus Lühendite seletused: OV – Abja valla eelarve PP – programm või projekt RIP – riiklik investeeringute programm KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus LA juhataja – lasteaia juhataja KM juhataja – kultuurimaja juhataja Tegevus või ülesanne Kokku tuhat kr Toimumise, täitmise aeg / kulu tuhandetes kroonides Rahastamise allikas Vastutaja 2004 2005 2006 2007 2008 1. Üldharidus 1.1. Kommunaalteenuste osaline hüvitamine 60 20 20 20 OV vallavalitsus 1.2. Sihtotstarbelised stipendiumid õpetajate koolitamiseks 80 20 20 20 20 OV vallavalitsus 1.3. Aula varustamine loengutehnikaga, aulas uue lava, lavatrepi, elektrisüsteemi ehitus ja valgustusseadmete paigaldus 76 76 OV+PP gümn. direktor 1.4. Õpilaskodu ehitus 6000 6000 gümn. direktor 1.5. Gümnaasiumi korruste remont 1900 950 950 OV+RIP gümn. direktor 1.6. Gümnaasiumi korruste elektrisüsteemi ehitus 2875 1438 1437 OV+RIP gümn. direktor 1.7. Gümnaasiumi korruste ventilatsiooni ehitus 2900 1450 1450 OV+RIP gümn. direktor 1.8. Kooli staadioni muru uuendamine 66 66 OV+RIP gümn. direktor 1.9. Kooli staadioni jooksuraja katte uuendamine 450 450 OV+PP+RIP gümn. direktor 1.10. Mängudeväljakule osaliselt uue katte paigaldus ja väljaku varustamine spordivahenditega 150 150 OV+PP gümn. direktor 1.11. Uue õppekorpuse projekteerimine ja ehitus 5400 2700 2700 OV+RIP gümn. direktor 1.12. Gümnaasiumi arvutiklassi remont 240 240 OV+PP gümn. direktor 1.13. Gümnaasiumi piirivalveklassi remont 130 130 OV gümn. direktor 1.14. Gümnaasiumi lasketiiru täielik renoveerimine 330 330 OV+PP gümn. direktor 2. Alusharidus 2.1. Lasteaia ja perearstikeskuse akende vahetamine1 387 387 OV+PP LA juhataja 2.2. Lasteaia hõõglampide vahetamine luminofoorlampide vastu 80 80 OV+ PP LA juhataja 2.3. Lasteaia ja perearstikeskuse seinte soojustamine ning fassaadi remont 800 800 OV+PP abivallavanem 2.4. Lasteaia nõudepesumasina soetus 50 50 OV+ PP LA juhataja 2.5. Keldrikorruse, sh juurviljalao remont 250 250 OV LA juhataja 2.6. Sõimerühma ruumi remont 300 300 OV LA juhataja 2.7. Lasteaia õueala ja piirdeala korrastamine 50 50 OV+PP LA juhataja 3. Huviharidus 3.1. Muusikakooli instrumentaariumi soetus 300 300 OV+PP kooli direktor 4. Vabaharidus 4.1. Toetus vabahariduse arendamiseks 50 10 10 10 10 10 OV vallavalitsus 5. Kultuur 5.1. Suveüritusteks sobiva koha (suvelava) ehitamine 300 300 OV+PP KM juhataja 5.2. Kultuurimaja remont 3600 980 2620 Riik+OV abivallavanem 5.3. Teadetetahvlite ehitamine küladesse 100 20 20 20 20 20 OV+PP abivallavanem 6. Sport 6.1. Jaama tänava mängudeväljaku renoveerimine 100 100 OV+PP abivallavanem 6.2. Abja-Paluojas valgustatud suusa- ja jooksuraja ehitamine 150 100 50 OV+PP abivallavanem 7. Noorsootöö 7.1. Noortekeskuse väljaehitamine gümnaasiumi õppetöökoja hoones 300 150 150 OV + PP vallavalitsus 7.2. Noortekeskuses lepingulise psühholoogi ja kutsenõustaja rakendamine 45 15 15 15 OV noorsootöötaja 7.3. Suvelaager samaealiste nõustamiseks 75 15 15 15 15 15 PP noorsootöötaja 7.4. Ringküsitlus noorte huvide kaardistamiseks 4 4 PP noorsootöötaja 7.5. Noorsootööfoorumi korraldamine 12 12 PP noorsootöötaja 7.6. Suvise töö- ja puhkelaagri korraldamine 50 10 10 10 10 10 OV+PP noorsootöötaja 8. Sotsiaalhoolekanne 8.1. Sotsiaalmaja ehitus 3000 3000 OV vallavalitsus 8.2. Hooldusõe töölevõtmine 120 40 40 40 OV vallavalitsus 8.3. Perearstikeskuse kaldtee ehitus 10 10 OV abivallavanem 9. Tervishoid 9.1. Perearstikeskuse ruumide remont 50 50 OV+ perearstid abivallavanem 9.2. Massööri tegevuse toetamine (kommunaalkulude osalise tasumisega) 15 3 3 3 3 3 vallavalitsus 10. Heakord 10.1. Keskpargi rekonstrueerimine 240 240 OV abivallavanem 10.2. Supelranna rajamine Abja-Paluoja paisjärve äärde 80 80 OV+PP abivallavanem 10.3. Pärnu mnt äärsete majade värvimise toetamine 50 50 OV abivallavanem 10.4. Konkurss Värvid valda! 40 10 10 10 10 OV abivallavanem 10.5. Veski tn haljasala korrastamine 10 10 OV abivallavanem 10.6. Supelranna ja paadisilla rajamine Kariste järve lõunakaldale koos juurdepääsu tagava tee rajamisega 150 PP maaspetsialist 11. Jäätmekäitlus 11.1. Valla prügimäe katmine 400 400 OV+KIK abivallavanem 11.2. Kevadine ja sügisene haljastusjäätmete äravedu 25 5 5 5 5 5 OV abivallavanem 12. Veevarustus ja kanalisatsioon 12.1. Männi tn uue pumbajaama kasutuselevõtt, ühendamine veevarustussüsteemiga 500 500 OV+ PP+riik abivallavanem 12.2. Vee puhastusjaama rajamine 1000 1000 12.3. Veetrasside ja kanalisatsiooni rajamine Abja-Paluoja nendes osades, mis ei ole trassidega varustatud 9000 5000 4000 OV+riik abivallavanem 12.4. Kastani ja Kaare tn kanaliseerimine 400 400 PP abivallavanem 12.5. Kamara veevärgi rekonstrueerimine, sh lasteaia ühendamine küla puurkaevuga 50 50 OV+PP abivallavanem 12.6. AS Toom Tekstiili kanalisatsiooni ehitus 1000 1000 Riik (EAS)+ OV+T. Tekst. abivallavanem 12.7. Tuletõrjehüdrantide korrastamine ja ehitamine 10 10 OV abivallavanem 12.8. Abja-Paluoja reoveepuhasti rekonstrueerimine 2000 2000 OV+PP abivallavanem 12.9. Kamara reoveepuhasti rekonstrueerimine 300 300 KIK+OV abivallavanem 13. Teed ja tänavad 13.1. Abja-Paluoja kruusatänavate muutmine tolmuvabaks 600 100 200 100 100 100 RIP+OV abivallavanem 13.2. Abja- Paluoja tänavasiltide korrastamine 100 50 50 OV abivallavanem 13.3. Tänavavalgustuse korrastamine 100 20 20 20 20 20 OV abivallavanem 13.4. AS Toom Tekstiili juurde viiva Kastani ja Raudtee tn korrastamine, sh tänavavalgustuse uuendamine 500 500 EAS abivallavanem 13.5. Kohalike teede äärte puhastamine võsast 100 20 20 20 20 20 OV abivallavanem 13.6. Kahe puhkepeatuse rajamine Valga–Uulu mnt äärde 10 10 vallavalitsus, Lions’ klubi 14. Transport. Side. Internet 14.1. Korralikult programmeeritud, põhjaliku ja operatiivselt valda tutvustavat infot sisaldava Interneti kodulehekülje valmistamine, mis sisaldaks ka turismiinfot 5 5 OV vallasekretär 14.2. Raadiointerneti masti püstitamine 15 15 vallavalitsus 15. Majandus 15.1. Toitlustusteenuse puudumisel toitlustuskoha avamine 300 300 OV abivallavanem 15.2. Ettevõtlusprojektides osalemine (stardikapital ja ettevõtja omaosaluse osaline rahastamine) Raudtee tänava piirkonnas tööstusliku infrastruktuuri rajamine 50 2000 10 10 10 10 2000 10 OV OV+PP vallavalitsus vallavalitsus 16. Maakasutus 16.1. Munitsipaalmaa kinnistamine 70 20 20 10 10 10 OV vallavalitsus 16.3. Üldplaneeringu koostamine 50 50 maa 16.4. Vallale kuuluvate mittevajalike hoonete väljaselgitamine ja müük 15 5 4 2 2 2 OV vallavalitsus 16.5. Karuputke tõrje 70 20 20 10 10 10 OV+riik abivallavanem 17. Turism 17.1. Voldikute, brošüüride koostamine ja levitamine 19 5 5 3 3 3 OV+ PP vallavalitsus 17.2. Vaatamisväärsuste kaardistamine, neile juurdepääsu tagamine, vaatamisväärsuste korrastamine, viitade paigaldus 80 25 25 10 10 10 OV+ PP vallavalitsus 17.3. Infokeskuse loomine 30 30 OV+ PP vallavalitsus 18. Külade areng. Kodanikualgatus 18.1. Luua stardikapital MTÜ-de ning seltsingute tegevuse alustamiseks 50 5 ühingu kohta 15 10 5 5 5 ? 18.2. Penuja külamaja remont ja mööbli soetamine 150 külaselts+ PP külavanem 18.3. Ujumiskoha rajamine Penuja paisjärve äärde 80 külaselts+ PP külavanem 18.5. Penuja spordiväljaku rajamine 100 külaselts+ külavanem 18.4. Penuja küla tänavavalgustus 10 OV abivallavanem 18.5. Abja-Vanamõisa külakeskuse rekonstrueerimine 200 külaselts+ PP külavanem 18.6. Räägu küla külakeskuse rajamine 200 külaselts+ PP külavanem 18.7. Kamara lasteaia vabade rühmaruumide ehitamine küla- ja noortekeskuseks 200 külaseltsing+ PP külaseltsing