Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-28-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2004. a kohtuotsus L. K. süüdistusasjas KarS § 424 järgi — RT III, 2004, 13, 167

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-28-04 Otsuse kuupäev 30. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi L. K. süüdistusasi KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsus nr 21-/13/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirsi kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev 23. märts 2003. a Istungil osalenud isikud Riigiprokurör Alar Kirs, L. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas Resolutsioon 1. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsus L. K. KarS § 424 järgi õigeksmõistmises tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonprotest rahuldada. 3. Välja mõista L. K. 1416 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a otsusega tunnistati L. K. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 12 000 krooni, mis määrati KarS § 66 lg 1 alusel tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 alusel mõisteti L. K. lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks. 2. L. K. tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema, olles 7. jaanuaril 2003. a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis LS § 7419 alusel, juhtis 1. juunil 2003. a uuesti mootorsõidukit joobeseisundis. 3. Linnakohtu süüdimõistva kohtuotsuse peale esitas L. K. kaitsja R. Bergson apellatsioonkaebuse. Kaebuses taotleti linnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsusega L. K. õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et L. K. ei olnud 1. juunil 2003. a KarS §-s 424 sätestatud kuriteo subjektiks, kuna karistusregistris puudusid andmed tema varasema karistuse kohta. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a otsus ja L. K. mõisteti KarS § 424 järgi õigeks. 4.1. Ringkonnakohus märkis, et KarS §-s 424 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning varasem karistatus analoogilise teo eest. Isikul varasema karistatuse olemasolu tuvastamiseks ei piisa üksnes tema poolt sarnaste tunnustega teo faktilise toimepanemise tuvastamisest, vaid varasema teo osas peab olema kohtuvälise menetleja või kohtu otsus. Lisaks on nõutav, et varasema teo kohta tehtud otsuse alusel on isiku karistusandmed kantud karistusregistrisse, sest karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 31 kohaselt lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. KarRegS § 3 1 seob karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed otseselt süüteokoosseisudega, andes karistusregistri andmetele karistatuse ja korduvuse arvestamisel õigusliku tähenduse. Seadusandja tahe on olnud karistusregistri kandele juriidilise tähenduse andmine just selle küsimuse lahendamisel, kas lugeda isikut varem karistatuks või tegu korduvaks. 4.2. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kohtualune pani mõlemad joobes juhtimised toime KarRegS § 31 kehtivusajal. Kriminaalasjas olevast karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt ei olnud veel seisuga 4. juuni 2003. a kohtualuse suhtes varem, s.o 7. jaanuari 2003. a kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsust karistusregistrisse kantud. Seega puudus 1. juunil 2003. a L. K. käitumises KarS §-s 424 sätestatud kuriteokoosseis. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 5. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et L. K. poolt on täidetud süüteokoosseis KarS § 424 järgi, sest tema käitumises puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna isiku karistusandmed polnud uue teo ajaks veel karistusregistrisse kantud, siis ei täitnud ta süüteokoosseisu. Kassaatori hinnangul ei oma andmete hilinenud registrisse kandmine süüteokoosseisu välistavat tähendust. Karistusregistri eesmärk on informatsiooniline, mitte konstitueeriv. 6. Riigikohtu istungil toetas prokurör protesti ja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja vaidles protestile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu, mis seisnes kohaldamisele kuulunud seaduse mittekohaldamises. 8. Tõlgendades KarRegS § 31 jättis ringkonnakohus tähelepanuta karistusregistri eesmärgi. Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1–5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eespool nimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 3 1 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrollides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti on ringkonnakohtu poolt KarRegS §-le 31 antud tõlgendus vastuolus karistusandmete registrist kustutamist reguleeriva §-ga 26, mis seob karistatuse kustumise karistuse täitmise, mitte aga isiku registrisse kandmisega. 9. Käesoleva asja materjalides on olemas kohtuvälise menetleja 7. jaanuari 2003. a otsuse kinnitatud koopia L. K. karistamise kohta mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl 7). Politseiameti tehnikaosakonna andmekogude talituse komissari T. N. selgituse kohaselt olid need karistusandmed karistusregistrist kättesaadavad alates 8. juunist 2003. a. Karistusandmete hilisem registrisse kandmine oli tingitud karistusõiguse reformidega seotud tarkvara arendustöödest nii karistusregistris kui ka politseiinfosüsteemis POLIS. Andmete ülekandmine POLIS-st peatati 6. septembril 2002. a ja uuesti alustati andmete ülekandmist 24. mail 2003. a. Kõik selle ajavahemiku jooksul tekkinud andmed olid üle kantud ja ühekorraga kasutajatele kättesaadavaks tehtud alates 8. juunist 2003. a. Samas nähtub nii T. N. selgitusest kui ka L. K. karistusandmete kohta 18. augustil 2003. a tehtud päringule vastuseks saadud karistusregistri teatest (tl 27–29), et «Otsuse või määruse tegi: Pärnu PP, 06.01.2003. Jõustumise kuupäev: 22.01.2003». Toimiku 7. lehel asuvast L. K. karistamisotsuse koopiast nähtub, et otsus on tehtud 7. jaanuaril 2003. a. Seega ei ühti karistusregistrisse kantud L. K. karistusandmed karistusotsusega. Seega on käesoleval juhul hädavajalik kontrollida L. K. karistusandmeid karistusotsuse originaalist. 10. Ringkonnakohtu käsitlusega karistusregistri andmete tähendusest ei saa nõustuda ka seetõttu, et karistusandmeid ei kanta seaduse kohaselt registrisse vahetult peale karistamisotsuse jõustumist, vaid vastavalt KarRegS § 12 lg-le 1 viiepäevase tähtaja jooksul. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt tekiks seega iga süüdimõistva otsuse korral õiguslik tühimik, kus isiku suhtes on küll jõustunud kohtuotsus ja see võib-olla isegi täidetud, kuid teda ei loeta siiski karistatuks. 11. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2004. a otsuse ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER