Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-23-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 10. mai 2004. a kohtumäärus OÜ Venteks kaebuses Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 31. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 4.1-01.1/1695 ja Maksuameti 11. aprilli 2002. a otsuse nr 132 tühistamiseks — RT III, 13, 165

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-23-04 Määruse kuupäev 10. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi OÜ Venteks kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 31. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 4.1-01.1/1695 ja Maksuameti 11. aprilli 2002. a otsuse nr 132 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/435/04 Menetluse alus Riigikohtus Maksu- ja Tolliameti erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/435/04 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2003. a määrus haldusasjas nr 3-112/2003. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ Venteks esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 31. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 4.1-01.1/1695 ja Maksuameti 11. aprilli 2002. a otsuse nr 132 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus jättis 28. oktoobri 2003. a otsusega OÜ Venteks kaebuse rahuldamata. Otsus tehti avalikult teatavaks halduskohtu kantselei kaudu 28. oktoobril 2003 kell 16.00 ning selles sisaldus otsene viide kohtuotsuse edasikaebamise korra kohta. Halduskohtu toimiku teadete lehe kohaselt sai OÜ Venteks esindaja Stanislav Buldakov kohtuotsuse kätte 29. oktoobril 2003 ning samal kuupäeval saadeti kohtuotsuse ärakiri posti teel ka OÜ-le Venteks. 2. 25. novembril 2003 esitas OÜ Venteks teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta ja taotluse teate esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotlust põhjendati asjaoluga, et OÜ Venteks esindaja S. Buldakov oli 4. novembrist 2003 kuni 21. novembrini 2003 haige ega saanud seetõttu teavitada asjast oma esindatavat. Haabersti Perearstikeskuse 24. novembri 2003. a tõendi järgi oli S. Buldakov eeltoodud ajavahemikul ambulatoorsel ravil. 27. novembril 2003 esitas OÜ Venteks Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2003. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 17. detsembri 2003. a määrusega apellatsioonkaebuse selle esitajale, kuna ei pidanud kaebuse esitaja esindaja põhjendusi teate esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvateks. Kohus leidis, et S. Buldakovi viibimine ambulatoorsel ravil 4.–21. novembrini 2003 ei saanud iseenesest takistada S. Buldakovil kohtule apellatsioonkaebuse esitamise teadet esitamast või teatamast sellest oma esindatavale. Taotleja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema haigus või selle ravi oleks teate esitamist takistanud. Teate esitamise kui lihtsa menetlustoiminguga oleks hakkama saanud ka OÜ Venteks juhatuse liige, kuna see toiming ei nõua juriidilisi eriteadmisi. Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtajad olid kohtuotsuse resolutsioonis märgitud. 4. OÜ Venteks esitas Tallinna Halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg lõppes 7. novembril 2003. S. Buldakov haigestus 4. novembril 2003 ja haigus kulges kõrge palavikuga ning voodirežiimil kuni 21. novembrini 2003, mis oli reedene päev. Esmaspäeval, 24. novembril 2003 läks ta arsti juurde, kust sai tõendi haiguse kohta. Kohe järgmisel päeval esitas ta apellatsiooniteate. Apellatsioonkaebus esitati tähtaegselt 27. novembril 2003. Haiguse kestel ei suutnud S. Buldakov tööasjadega tegeleda, nii ise teadet esitada kui ka selle esitamise vajadusest esindatavale teatada. OÜ Venteks juhatuse liige Georgi Zarri tegi kõigi kohtuasjaga seotud menetlusküsimuste lahendamise ülesandeks S. Buldakovile, mistõttu ta ei pidanudki kontrollima apellatsiooniteate esitamist. Haigust tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks ja apellatsioonitähtaeg ennistada. 5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium rahuldas 12. veebruari 2004. a määrusega OÜ Venteks erikaebuse. Kohus leidis, et mõjuva põhjusega võib olla tegemist, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Protsessiosalise või tema esindaja haigestumist on kohtupraktikas üldiselt loetud mõjuvaks põhjuseks. Kohus märkis, et arstitõendi kohaselt viibis S. Buldakov ambulatoorsel ravil ägeda bronhiidi ja neelupõletikuga, mis võib kulgeda kõrge palavikuga ja seetõttu on usutav S. Buldakovi selgitus, et ta oli sel perioodil voodihaige. Tõsise haiguse korral on raske isikule süüks panna, et ta ei võtnud midagi ette apellatsiooniteate esitamiseks ega informeerinud esindatavat enda võimetusest teatis kohtule esitada. Kuna OÜ Venteks seadusjärgne esindaja viimasel kohtuistungil ei osalenud ja ka apellatsioonkaebuse esitas lõpuks esindaja, siis on usutav S. Buldakovi väide, et tema pidi iseseisvalt apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvaga tegelema ja OÜ Venteks juhatuse liige ei pidanudki teate esitamise vastu aktiivset huvi tundma ega näitama ära omapoolset mõjuvat põhjust, mis tingis teate esitamisega hilinemise. S. Buldakov astus piisavalt kiiresti pärast protsessitoimingu tegemist takistanud asjaolu äralangemist (tervenemist) samme apellatsioonkaebuse esitamiseks ja sellest kohtu teavitamiseks. Kokkuvõtteks leidis ringkonnakohus, et kaebuse esitaja esindaja haigust tuleb käesoleval juhul lugeda mõjuvaks põhjuseks protsessitoimingu tähtaja rikkumiseks ning ennistas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Maksu- ja Tolliamet erikaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja menetluse lõpetamist. Erikaebuse esitaja leiab, et apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjus ei ole mõjuv, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. S. Buldakovi haigus võis küll takistada apellatsioonkaebuse koostamist, kuid ei teinud võimatuks apellatsiooniteate esitamist kohtule enne haigestumist (s.o ajavahemikul 29. oktoober – 3. november). Kuna apellatsiooniteate esitamine on lihtne menetlustoiming, mis ei nõua õiguslikke eriteadmisi, siis oleks selle kohtule esitamisega hakkama saanud ka OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad. OÜ Venteks juhatuse liige G. Zarri esitas kaevatava Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ettekirjutuse peale vaide ja hiljem samas asjas kaebuse halduskohtule ning on olnud halduskohtus OÜ Venteks esindajaks. Seetõttu on ebaõige Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma asjaolu, et G. Zarri ei ole näidanud ära mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid temal apellatsioonkaebuse esitamise kohta teadet õigeaegselt esitada. Otsustuse kohtuotsuse vaidlustamise kohta võtab vastu kaebuse esitaja, mitte tema volitatud esindaja. Kommunikatsiooniprobleemid esindaja ja esindatava vahel ei saa kaaluda üles teiste protsessiosaliste huve ja kahjustada õiguskindlust. Erikaebuse esitaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohus ei ole piisavalt uurinud S. Buldakovi haiguse tegelikku kulgu, tuginedes üksnes S. Buldakovi enda ütlustele ja arstitõendist ilmnevale diagnoosile. Oluline ei ole, kas diagnoositud haigus võib kulgeda kõrge palavikuga, vaid kuidas see on konkreetsel juhul kulgenud. Ringkonnakohus ei ole selgitanud välja, kas haigus tegelikult takistas S. Buldakovil OÜ Venteks seaduslike esindajatega ühendust võtta või mitte. Erikaebuse esitaja viitab, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse resolutsioon on arusaamatu, kuna kohus selle kohaselt ennistas OÜ Venteks erikaebuse esitamise tähtaja, mida OÜ Venteks ei ole taotlenud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 7. Vastavalt 17. detsembril 2003 vastu võetud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium 1. jaanuarist 2004 Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ja Maksuameti haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused. 8. Riigikohtu halduskolleegium märgib esmalt, et õige on erikaebuse esitaja märkus, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt ennistas kohus OÜ Venteks erikaebuse esitamise tähtaja, kuigi OÜ Venteks taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohtu selline eksimus ei too aga iseenesest kaasa määruse tühistamist, sest määruse kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub piisavalt selgelt, et OÜ Venteks taotles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja kohus selle taotluse ka rahuldas. 9. Esimese astme halduskohtu otsuse peale edasikaebamise korda reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku § 31, mille 4. lõike kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest asja otsustanud kohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates. Teatada ei ole vaja, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. HKMS § 31 lg 5 näeb ette, et apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik ning see tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates otsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonitähtaja möödalaskmise korral on halduskohtul HKMS § 33 lg 4 kohaselt õigus apellatsioonitähtaeg ennistada, kui kohus loeb selle mõjuval põhjusel möödalastuks. 10. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja OÜ Venteks lepingulise esindaja S. Buldakovi haigus on käsitatav mõjuva põhjusena OÜ Venteks poolt apellatsioonkaebuse esitamise kohta teate esitamisega hilinemiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 19. jaanuari 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 (RT III 2001, 3, 23) leidnud, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Riigikohtu halduskolleegium märkis 22. novembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-01 (RT III 2001, 31, 332), et avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu leidis Riigikohtu halduskolleegium, et rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on avaliku võimu kandja. 11. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseid hinnates tuleb arvesse võtta, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse. Äriühingul on selleks üldjuhul suuremad võimalused, mistõttu peab halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olev äriühing hoolitsema selle eest, et menetlustoiming tehakse tähtaegselt isegi juhul, kui protsessiosalist halduskohtus seni esindanud isikul tekib ootamatu ja vältimatu takistus toimingu sooritamiseks. Seda eeldusel, et menetlustoimingu tegemine teise isiku poolt on objektiivselt võimalik. 12. Käesolevas asjas esitas kaebuse halduskohtusse OÜ Venteks juhatuse liige G. Zarri. Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2002. a istungil esindas osaühingut Venteks 5. juunil 2002 välja antud volikirja alusel lepinguline esindaja Dragan Perovic. 16. detsembril 2002 teatas G. Zarri halduskohtule, et D. Perovici volitused OÜ Venteks esindamiseks on lõppenud, ning palus kaebuse läbivaatamine lükata edasi enda haigestumise ja OÜ-l Venteks lepingulise esindaja puudumise tõttu. Samasisulised taotlused esitas G. Zarri kohtule ka 13. märtsil 2003 ja 30. mail 2003. 12. augustil 2003. a volitas G. Zarri osaühingut Venteks esindama S. Buldakovi. Volikirja kohaselt kehtib antud volitus 31. detsembrini 2006. Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2003. a istungil esindasid osaühingut Venteks G. Zarri ja S. Buldakov. Viimasel halduskohtu istungil 3. oktoobril 2003 osales OÜ Venteks esindajana üksnes S. Buldakov. Tallinna Halduskohus tegi otsuse OÜ Venteks kaebuse suhtes halduskohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks 28. oktoobril 2003. Halduskohtu toimiku teadete lehe kohaselt sai S. Buldakov kohtuotsuse kätte 29. oktoobril 2003. Tallinna Halduskohus edastas 29. oktoobri 2003. a kirjaga nr 3-112/2003 kohtuotsuse ärakirja OÜ-le Venteks. 13. Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2003. a otsuse kohaselt võis otsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuli Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. OÜ Venteks esindaja S. Buldakov esitas teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta 25. novembril 2003 ning palus ennistada teate esitamise tähtaeg seoses tema haigusega, mis takistas tal seaduslikku esindajat teavitamast. 14. Tallinna Halduskohtu otsuse ärakiri saadeti nii S. Buldakovile kui ka OÜ-le Venteks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad olid kohtuotsusest ja selle edasikaebamise korrast teadlikud. OÜ Venteks viitas apellatsiooniteate esitamise tähtaja möödalaskmise põhjusena üksnes lepingulise esindaja S. Buldakovi haigusele ja asjaolule, et OÜ Venteks juhatuse liige G. Zarri oli teinud kõigi selle kohtuasja protsessuaalsete küsimuste lahendamise ülesandeks S. Buldakovile, mistõttu ta ei pidanudki teate esitamist kontrollima. Ringkonnakohus nõustus toodud põhjendustega ning luges apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad ei vabanenud lepingulise esindaja palkamisega kohustusest hoolitseda asjas menetlustoimingute tegemise tähtaegadest kinnipidamise eest. Esindaja ja esindatav ei saa läbi omavahelise suhtlemiseta. Tallinna Halduskohtule esitatud tähtaja ennistamise taotluses märkis S. Buldakov, et ta ei saanud teate esitamise vajadusest oma haiguse tõttu esindatavat teavitada. Asjas ei ole tõstatatud küsimust, kas OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad olid teadlikud S. Buldakovi haigusest. Käsundi iseloomust tulenevalt tuleb seda eeldada, kuna võlaõigusseaduse § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kui OÜ Venteks seadusjärgsed esindajad teadsid S. Buldakovi haigusest, pidid nad aru saama, et see võib takistada esindajal määramata aja jooksul oma ülesandeid täita. Seetõttu oleks OÜ Venteks pidanud ise näitama üles piisavat hoolikust apellatsioonkaebuse esitamisest kohtule õigeaegseks teatamiseks ja esitama teate ise või volitama selleks isikut, kes võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. 15. OÜ Venteks juhatus ei ole näidanud ära mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid apellatsioonkaebuse esitamise kohta kohtule teadet esitada või volitada kedagi teist teadet esitama. Seetõttu tuleb Maksu- ja Tolliameti erikaebus rahuldada ning OÜ Venteks taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. 16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu erikaebuses väljendatud seisukohaga, et S. Buldakovile saab ette heita asjaolu, et ta ei esitanud teadet apellatsioonkaebuse esitamise kohta enne oma haigestumist, s.o ajavahemikul 29. oktoober – 3. november. Protsessitähtaegu ja nende arvutamise korda reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 40 ja 41. TsMS § 40 lg 1 kohaselt on protsessitähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitagajärjed. TsMS § 40 lg 3 kohaselt tehakse protsessitoiming seaduses või kohtu poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul. TsMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt lõpeb päevadega määratud tähtaeg tähtaja viimasel päeval. TsMS § 41 lg 4 näeb ette, et protsessitoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui protsessitoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. S. Buldakovile ei saa ette heita, et ta ei esitanud apellatsiooniteadet esimesel võimalusel pärast kohtuotsuse ärakirja saamist ja sellega tutvumist, sest tal oli õigus teade esitada kogu seaduses ettenähtud kümnepäevase tähtaja jooksul. Haigestumist ei ole enamasti võimalik ette näha ning seetõttu ei pidanud S. Buldakov selle võimaliku takistusega ka arvestama. 17. Ülaltoodut arvestades tuleb Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. veebruari 2004. a määrus tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2003. a määrus. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN