Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-19-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2004. a kohtuotsus Ants Aasma kaebuses Politseiameti toimingute vaidlustamiseks ja Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemiseks — RT III, 13, 164

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-19-04 Otsuse kuupäev 6. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Ants Aasma kaebus Politseiameti toimingute vaidlustamiseks ja Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-18/04 Menetluse alus Riigikohtus Ants Aasma kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 8. aprill 2004. a Kohtuistungil osalenud isikud Ants Aasma; Ants Aasma esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Resolutsioon 1. Jätta Ants Aasma kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3-18/04 muutmata. 3. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Valga Politseiprefektuur väljastas 14. veebruaril 2002 Tartu Pensioniameti Valga osakonnale teatise nr VG5-4.12.1/448, mille kohaselt soovib pensioni taotleja Ants Aasma võtta politseiametniku pensioni arvestamisel aluseks «politseiteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud komissari ametikoha, millele käesoleval ajal vastab komissari ametikoht, 5. palgaaste kuupalgamääraga 9420 krooni. Teenistus nimetatud ametikohal on alates 17.12.1997 kuni 19.12.1999». Pensioniameti 3. aprilli 2002. a otsusega määrati A. Aasmale eelnimetatud teatise alusel politseiametniku pension alates 1. jaanuarist 2002. 2. 7. märtsil 2003. a ja 25. aprillil 2003. a pöördus A. Aasma Politseiameti poole avaldustega, milles väitis, et Valga Politseiprefektuuri teatises ei ole arvestatud palgamäära diferentseerimisega tema poolt valitud perioodil. Politseiameti 9. aprilli 2003. a ja 27. mai 2003. a vastustes leiti, et politseiprefektuuri teatis on sisuliselt õige, ei riku isiku subjektiivseid õigusi ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustes selgitati ka, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks ei saa võtta kehtiva palgaastmestiku järgi komissari ametikohale vastavat kuupalgamäära koos 1999. aastal kehtinud palgajuhendi alusel toimunud astmepalga 45% ulatuses diferentseerimisega. 3. A. Aasma esitas 30. juunil 2003. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Politseiameti vastuste tühistamist ning Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemist uue teatise väljastamiseks, milles oleks arvestatud ametipalga diferentseerimist. Kaebuse kohaselt on A. Aasma püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, taotledes 17. mail 2002. a politseiprefektuurilt uue teatise väljastamist, kuid sellest keelduti 23. mai 2002. a kirjaga. 4. Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-254 2003 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Valga Politseiprefektuuril puudus alus märkida teatisel komissari 2002. a astmepalga juures 1999. aastal kehtinud palga diferentseerimise määra. Kuna kaebuse esitaja aktsepteeris 11. veebruaril 2002. a teatise vastuvõtmisel selles märgitud pensioni arvestamise alust, ei riku kaebuse esitaja õigusi Politseiameti teatamistoimingud (9. aprilli 2003. a ja 27. mai 2003. a vastused). Kuna kaebuse esemeks olnud toimingud on õiguspärased, puudub alus politseiprefektuurile uue teatise väljastamiseks ettekirjutuse tegemiseks. 5. A. Aasma apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant rõhutas, et teatise väljastamisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna mitmele isikule on väljastatud teatis, milles on märgitud astmepalk ja selle diferentseerimine, millest kokku moodustub pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk. 6. Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2004. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellandi väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Asjasse puutuv ei ole apellandi väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega. Haldusorganil ei olnud vaidlusaluses küsimuses diskretsiooniõigust, ta oli õiguse rakendamisel seotud seadusega ning õiguslik tagajärg oli üheselt määratletud. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 7. Kassatsioonkaebuses palub A. Aasma teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kassaator leiab: 1) rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna talle teadaolevalt on mitmele isikule väljastatud politseiametniku ametipalga kohta teatis, milles on näidatud astmepalk ja selle diferentseerimine, mis kokku moodustab ametipalga. Kassaator on soovinud oma pensioni arvutamise aluseks võtta 1999. a uurimistalituse komissari diferentseeritud ametipalga, kuid talle Valga Politseiprefektuurist väljastatud teatises astmepalga diferentseerimine ei kajastu; 2) ringkonnakohus jättis võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise väljaselgitamiseks õigusvastaselt rahuldamata apellandi taotluse nõuda välja ülevaade 1999. ja 2000. a ametipalkade kohta; 3) Tartu Halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud põhiliselt Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2002. a otsusele haldusasjas nr 2-3-296/2002, kuid nn kohtunikuõigus ei saa asendada tuginemist õigusnormile. Nimetatud kohtuotsuses ja käesoleval juhul vaidlustatud kohtuotsuses on ringkonnakohus asunud vastuolulistele seisukohtadele. 8. Lõuna Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses palutakse kaebust menetlusse mitte võtta. Vastuses leitakse, et kassatsioonkaebuse väide ringkonnakohtu otsuste vastuolulisuse kohta on põhjendamatu. Kassaatori seisukoht, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on võimalik võtta ühest perioodist politseiniku ametipalk ning teisest diferentseerimine, ei ole põhjendatud ega kooskõlas seadusega. 9. Politseiameti kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebuse väited ning põhjendused ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et politseiprefektuuri poolt väljastatud teatis on juriidiliselt korrektne ning ei riku kassaatori subjektiivseid õigusi ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka Politseiameti teatamistoimingud on õiguspärased ega riku A. Aasma subjektiivseid õigusi. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 10. A. Aasma esitas kaebuse Politseiameti vastuste tühistamiseks. Haldusorgani poolt kaebuse esitajale saadetud vastuste puhul on tegemist toimingutega, täpsemalt teatamistoimingutega, nagu halduskohus oma otsuses õigesti märgib. Halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et toimingute puhul saab kaebuse esitaja esitada mitte tühistamiskaebuse, vaid tuvastamis-, kohustamis- või kahju hüvitamise kaebuse. Seetõttu on käesolevas kohtumenetluses võimalik hinnata vaid Politseiameti vastuste õiguspärasust. A. Aasma esitas ka kohustamiskaebuse, taotledes Valga Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemist tema ametipalga kohta uue teatise väljastamiseks politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks. 11. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) §-s 211 sätestatakse isiku õigus saada politseiametniku pensioni. PolTS § 21 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Siseministri 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 on kinnitatud «Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord» ( Kord). Korra § 4 p 1 kohaselt on üheks politseiametniku pensioni taotlemise täiendavaks dokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta. Nimetatud määruse lisas nr 1 on kehtestatud selle teatise vorm. 12. PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tuleneb isiku õigus valida periood, mille ametipalgast lähtutakse tema politseiametniku pensioni arvutamisel. Nimetatud sätetest ei tulene politseiasutuse kohustus ise sellist politseiametnikule soodsamat perioodi välja selgitada ega ka politseiasutuse õigust keelduda isiku poolt soovitud perioodi kohta teatise väljastamisest isegi juhul, kui isiku valik tundub olevat ebasoodne. Haldusorgan peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest. Politseiametniku pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks väljastatav vormikohane teatis peab sisaldama tõest ja seaduslikku informatsiooni. Tegemist on ühe dokumendiga kogumist, mille alusel Pensioniamet määrab kindlaks politseiametniku pensioni suuruse. Seega ei ole haldusorganil (politseiasutusel) õigust märkida teatises politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta isiku taotlusel sellist perioodi või ametipalka, mis ei saa olla aluseks pensioni määramisel ja pensioni suuruse arvutamisel. Samas on endisel politseiametnikul õigus taotleda politseiasutuselt lisaks vormikohasele teatisele ka tema teenistust puudutavat muud informatsiooni, mida ta peab vajalikuks oma õiguste realiseerimiseks ja kaitseks. Sellise informatsiooni peab politseiasutus väljastama muus vormis, mitte aga teatisena, mille vormi kehtestas siseminister 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6. Tuleb märkida, et teatises politseiametniku ametipalga suuruse märkimine ei loo veel isikule õigust saada politseiametniku pensioni sellest ametipalgast arvutatuna. Pensioniamet peab pensioni määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja pensioni määramiseks esitatud dokumentide kogumist. 13. Käesoleva vaidluse puhul arvestas Valga Politseiprefektuur teatise väljastamisel küll A. Aasma poolt valitud perioodiga (1999. aasta), kuid ei ole teatises märkinud sel ajal kehtestatud astmepalga diferentseerimist. A. Aasma on seisukohal, et lisaks teatises märgitud astmepalgale oleks tulnud märkida ka astmepalga diferentseerimine, kuna see mõjutab tema arvates pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga suurust. 14. PolTS § 19 lg 1 sätestab, et politseiametnikele kehtestatakse diferentseeritud palgaastmestik 1. kuni 10. palgaastmeni. Politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad kehtestatakse PolTS § 19 lg-st 5 tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse punkti 1 esimese lõike kohaselt viidi 1. jaanuarist 1999 politseiametnike uutele palgamääradele üle Harju Politseiprefektuuri, Tallinna Politseiprefektuuri, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, Sisekaitseakadeemia ja Politseiameti politseiametnikud. Selles sättes nimetamata politseiprefektuuride ja Politseikooli politseiametnikud viidi määruse punkti 1 lõikest 2 tulenevalt politseiametnike uutele palgamääradele üle 1. jaanuarist 2000. Viimatinimetatud politseiametnike, kelle hulka kuulusid ka Valga Politseiprefektuuri politseiametnikud ja sealhulgas A. Aasma, töötasustamisel lähtuti kuni 1. jaanuarini 2000 riigiteenistujate palgaastmestikust. 15. 14. veebruaril 2002. a väljastatud teatises nr VG5-4.12.1/448 märkis Valga Politseiprefektuur, et Ants Aasma soovib võtta politseiametniku pensioni arvestamisel aluseks «politseiteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud komissari ametikoha, millele käesoleval ajal vastab komissari ametikoht, 5. palgaaste kuupalgamääraga 9420 krooni. Teenistus nimetatud ametikohal on alates 17.12.1997 kuni 19.12.1999». Teatisest nähtuvalt ei ole politseiprefektuur A. Aasmale pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga märkimisel lähtunud mitte 1999. aasta ametipalga suurusest, vaid asjaolust, et valitud perioodil töötas A. Aasma komissari ametikohal. Teatises on märgitud komissari ametikoha palgamäär vastavalt teatise andmise ajal (2002. aastal) kehtinud palgamäärale. Vastavalt Politseiameti peadirektori 8. märtsi 1999. a käskkirja nr 444p punktidele 2 ja 3 oli A. Aasma kuutöötasu arvestamise aluseks 1999. aastal riigiteenistujate palgaastmestiku 26. palgaaste palgamääraga 4680 krooni ja tema palgamäära diferentseeriti 45%. A. Aasma astmepalk koos diferentseerimisega moodustas seega kokku 6786 krooni. Eeltoodust nähtub, et teatises märgitud politseiametniku (komissari) palgamäär on suurem kui 1999. aastal riigiteenistujate palgaastmestiku 26. astme alusel makstud astmepalk koos diferentseerimisega. 16. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole kohtud ega vastustajad pidanud võimalikuks kehtiva politseiametnike palgaastmestiku järgi väljendatud ja politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olevale palgamäärale lisada astmepalga diferentseerimise määra, mille võrra oli 1999. aastal suurendatud riigiteenistujate palgaastmestiku alusel politseiametnikele makstud astmepalka. Vastustajad on käesoleva haldusasja menetlemise käigus järjekindlalt pidanud põhjendamatuks ning seadusega kooskõlas mitteolevaks seisukohta, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks on võimalik võtta ühest perioodist politseiniku ametipalk ning teisest diferentseerimine. Kohtud on leidnud, et politseiasutusel puudus alus näidata teatisel 1999. a palga diferentseerimise protsenti 2002. a komissari palga suhtes, kuna tegemist on erinevatel alustel makstavate palkadega. 1999. a maksti palka riigiteenistujate palgaastmestiku alusel, teatisel on arvesse võetud aga komissari ametikohale politseiametnike palgaastmestiku järgi vastav palk. 17. ATS §-st 81 tulenevalt on ametipalk palgaastmele vastav palgamäär, kaasa arvatud diferentseeritud palgamäär. Politseiametnike palgamäärade diferentseerimise võimaluse sätestab ka PolTS § 19 lg 3. Ametipalk, mis on märgitud Valga Politseiprefektuuri poolt väljastatud teatisel, ei ole mitte riigiteenistujate palgaastmestiku alusel makstud palk, mida diferentseeriti, vaid komissari ametikohale vastav palgamäär politseiametnike palgaastmestiku järgi. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Aasmale politseiametnike palgaastmestiku alusel makstavat astmepalka pole kunagi diferentseeritud. Seetõttu on põhjendatud vastustajate seisukoht, et teatises ei ole lisaks komissari ametikoha 2002. a palgamäärale võimalik märkida 1999. aasta astmepalga diferentseerimise määra. Kolleegium leiab, et Valga Politseiprefektuuri poolt 14. veebruaril 2002. a väljastatud teatis nr VG5-4.12.1/448 on õiguspärane ning sisaldas kehtivast õigusest tulenevat informatsiooni. Seetõttu puudus kohtutel alus rahuldada kohustamiskaebus uue teatise väljaandmiseks. 18. Kassaator leiab, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna talle teadaolevalt on mitmele isikule väljastatud politseiametniku ametipalga kohta teatis, milles on näidatud astmepalk ja selle diferentseerimine, mis kokku moodustab ametipalga. Vastuseks kassatsioonkaebuse sellele väitele leiab halduskolleegium, et võrdsuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. 19. Eeltoodule tuginedes leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda halduskohtu ega ringkonnakohtu järelduste õigsuses. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN