Helme Vallavolikogu — Helme Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 130, 1152

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel Helme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Helme valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Helme Vallavolikogu 3. märtsi 1997. a määrus nr 2 «Helme valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Helme Vallavolikogu 13. detsembri 1999. a määrus nr 11 «Valla põhimääruse muutmine». 4. Tunnistada kehtetuks Helme Vallavolikogu 5. novembri 2001. a määrus nr 8 «Valla põhimääruse muutmine». 5. Määrus jõustub seaduses sätestatud korras. Volikogu esimees Kristo AUSMEES Kinnitatud Helme Vallavolikogu 17. märtsi 2004. a määrusega nr 6 HELME VALLA PÕHIMÄÄRUSE UUS REDAKTSIOON I. ÜLDSÄTTED § 1. Helme valla põhimääruse mõiste Helme valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende struktuuriüksuste ning valla ametiasutuste moodustamise ja likvideerimise kord, õigused, kohustused ja töökord ning suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, üksikisikute ja riigiga. § 2. Helme valla kohalik omavalitsus (1) Helme valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. (3) Helme valla kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. § 3. Helme valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Helme vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 8) seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 9) võimaldada tingimused vallaelanikele, ettevõtetele, äriühingutele ja ühiskondlikele organisatsioonidele iseseisvaks toimetulekuks. § 4. Helme valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Helme vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Helme valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Helme vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Helme valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Helme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. Helme valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Helme valla omavalitsusorganid Helme valla omavalitsusorganid on: vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 6. Helme valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Helme valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) heakorda; 5) territoriaalplaneerimist; 6) vallateede korrashoidu; 7) noorsootööd; 8) veevarustust ja kanalisatsiooni; 9) vallasisest ühistransporti; 10) prügimajandust. (2) Helme valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, päevakeskuste, spordibaaside, hooldekodu, kalmistute ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Helme vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Helme vald kui omavalitsus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Helme valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Helme valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Helme valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad seaduses sätestatud korras. § 8. Helme valla suhted teiste kohalike omavalitsustega Helme valla omavalitsusorganid võivad Helme valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes, asutada sihtasutusi ja fonde. § 9. Helme valla sümbolid (1) Helme valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Helme valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane veskikivi kujutis, mille ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti. Helme valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Helme valla lipp on ristkülik, mis on püstjoonega jaotatud kaheks – valgeks ja siniseks väljaks. Lipu vardapoolse, valge välja laius on kolm ühikut; sinisel väljal, laiusega kuus ühikut, asub valge veskikivi kujutis, mille mustast ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti (veskikivi soont). Lipu normaalmõõtmed on 100×150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 6:9 (2:3). Helme valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. (4) Kui Helme valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna), peab selle kujutis alati täpselt vastama lõikes 3 toodud lipu värvusele ja skemaatilisele suhtele. § 10. Helme valla sümbolite kasutamise kord (1) Helme valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumendiplankidel; 2) Helme valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel; 3) valla piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib Helme valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Helme valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (4) Helme valla lipp heisatakse: 1) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel; 2) alaliselt volikogu ja valitsuse haldushoonel. (5) Valla lipp heisatakse selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (7) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. § 11. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Helme valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. HELME VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 12. Helme valla piir (1) Helme valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Helme valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Helme valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Helme valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel suurematel maanteedel. (5) Helme valla piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades ning lähtudes kehtivast seadusandlusest. § 13. Helme valla haldusjaotus Helme valla koosseisu kuuluvad järgmised asulad: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Karjatnurme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla,Taagepera küla. III. VALLAELANIK § 14. Helme valla elanik on isik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on registreeritud Helme vald. § 15. Helme valla elanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi vastavalt Eesti Vabariigis ja Helme vallas kehtivatele määradele ja korrale. § 16. Helme valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 17. Muudel isikutel on Helme vallas viibides Helme valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Helme valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. § 18. Helme valla elanike omaalgatusliku tegevuse teostamiseks võidakse aleviku ja küla koosolekul valida aleviku või külavanem. Külavanema statuudi sätestab volikogu. § 19. Aleviku- või külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Aleviku- või külavanema võib kutsuda nõuandva sõnaõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. (5) Aleviku- või külavanemaga sõlmib lepingu ja lõpetab selle vallavanem. (6) Aleviku- või külavanema võib valida mitme küla peale. (7) Aleviku- või külavanema elukoht rahvastikuregistris peab olema ühes nendest küla(de)st, mida ta esindab. § 20. Valla aukodanik Helme vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austuseavaldusena võib anda üksikisikule Helme valla aukodaniku nimetuse. Helme valla aukodaniku nimetuse annab Helme Vallavolikogu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud Helme valla aukodaniku statuudile. IV. VALLAVOLIKOGU § 21. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Helme valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. (5) Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. § 22. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. (2) Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas, kusjuures uue vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele. (3) Volikogus peab olema vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud arv liikmeid. (4) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad pärast valimistulemuste väljakuulutamist valimiskomisjoni poolt. (5) Valla valimiskomisjon kutsub uue vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast lõplike valimistulemuste väljakuulutamist. § 23. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga.Vallavolikogu liige juhindub seadustest, Helme valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Ta annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus ja vallavolikogu tegevusest tervikuna. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele; 2) saada Helme valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3) siseneda vallaasutustesse ja territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. (7) Vallavolikogu liikme kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel tema volitused peatuvad. (8) Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks asendab teda volikogu valimise seaduse alusel valitud vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused, välja arvatud seadusest tulenevad erisused, tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. (9) Kui vallavolikogu otsusega on vallavolikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle andmise aluseks olevate õigusaktide kohaselt. (10) Kui vallavolikogu liikmel on vallavalitsuse korraldusega, maksuameti jms organi antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte vallavolikogu nimel. (11) Volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. § 24. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 25. Vallavolikogu liikme volituste peatumine Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 26. Vallavolikogu asendusliige Käesoleva põhimääruse §-des 24 ja 25 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele asendusliige seaduses sätestatud korras. § 27. Vallavolikogu liikme volituste taastumine Volikogu liikme volitused taastuvad seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 28. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. § 29. Vallavolikogu struktuur (1) Helme Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. (2) Vähemalt kaks samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat Helme Vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogu esimehele, kes fraktsiooni registreerib. (3) Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. § 30. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Helme valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust, otsustades, milline komisjon peab istungiks ette valmistama küsimuse, mis on algatatud valitsuse, volikogu esimehe, volikogu liikmete või vallaelanike poolt või mille päevakorda võtmine tuleneb seadustest ja Vabariigi Valitsuse määrustest. Vajadusel kutsub kokku komisjonide ühiskoosoleku; 6) esitab vallavolikogule kinnitamiseks volikogu istungi päevakorra projekti; 7) informeerib vallavolikogu istungite vahepeal saabunud kirjadest, avaldustest ja ettepanekutest; 8) valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projekte; 9) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 10) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 11) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees või vanim kohalolev volikogu liige. (3) Helme Vallavolikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on vallavolikogu otsusel palgaline. (4) Helme Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab neid vanim kohalolev liige. § 31. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. (8) Vallavolikogu aseesimehe võib tagasi kutsuda. Tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Vallavolikogu aseesimehe tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 32. Vallavolikogu komisjonid (1) Helme Vallavolikogu komisjonid moodustab vallavolikogu valla elu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks. Komisjonid võivad olla alalised või ajutised. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. (2) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta. (3) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (4) Komisjoni koosolekut protokollib üks komisjoni liikmetest. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (6) Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse vallavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse vallavolikogu, v.a erakorralisena esitatud eelnõud, mida komisjoni esimees võib võtta oma komisjoni menetlusse ilma vallavolikogu otsustuseta. (7) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni vanim liige. (8) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (11) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (12) Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (13) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. (14) Komisjoni töökord: 1) komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid kirjalikult vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele; 2) komisjonide otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest; 3) komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus; 4) komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. (15) Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil ja seda ei hääletata. (16) Iga komisjoni esimees peab vähemalt üks kord kvartalis andma vallavolikogu istungil ülevaate komisjoni tööst. § 33. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 32 lõigetes 4–16 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise otsustab vallavolikogu oma koosseisu häälteenamusega. (4) Revisjonikomisjon kontrollib Helme valla õigusaktidega sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist esitama komisjoni arvamuse eelarve täitmise aruande kohta. (8) Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast selle allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. § 34. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu töökorralduse kohta. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. (4) Eestseisuse otsused vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (5) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid esitatakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. § 35. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud reglemendile. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolikogu liikmetest. (2) Volikogu istung toimub vähemalt üks kord kuus. (3) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Vähemalt üks kord kvartalis teeb vallavolikogu väljasõiduistungi valla territooriumil tutvumaks valla territooriumil asuvate asutuste töö ja probleemidega. § 36. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu tööd korraldab, istungi päevakorra koostab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungi alguses poolthäälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (4) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab enamik vallavolikogu istungist osa võtvatest liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (7) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised. Umbusalduse avaldamine on avalik. (8) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. (9) Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (10) Vallavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälteenamusega. Küsimused, milles otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, on määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikega 5. (11) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (12) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (13) Vallavolikogu protokollid peavad olema valmis ja välja pandud tutvumiseks hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu. (14) Vallavolikogu istungite kokkukutsumine, projektide ettevalmistamine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste ja otsuste vastuvõtmine, nende vormistamine ja avalikustamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning vallavolikogu reglemendis sätestatud korras. § 37. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus Umbusaldusmenetlus vallavolikogus toimub seaduses sätestatud korras. § 38. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud korras; 6) vallavolikogu fraktsioonil. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 39. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 40. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. § 41. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu liikmed võivad moodustada volikogu fraktsioone. (2) Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogus. Registreerimise aluseks on vähemalt kahe volikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus. (3) Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. (4)Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (5) Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (6) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. (7) Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu töökorras. V. VALLAVALITSUS § 42. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, kes viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides Helme vallale kui omavalitsusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle teistele isikutele, jäädes ise samal ajal nimetatud kohustuste täitmise kontrollijaks. § 43. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 44. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Helme valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud paragrahvi 30 lõike 1 alapunktis 2 toodud juhud. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuste juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema asendamise kord määratakse vallavanema statuudiga. Vallavanemat võib asendada üksnes vallavalitsuse liige. (3) Kui isik, kes on vallavanema asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu kahe kuu jooksul uue vallavanema ja määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Kõik vallavalitsuse liikmete kandidaadid hääletatakse läbi eraldi protseduurina. (6) Vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. (7) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (8) Kui vallavalitsuse liikmete koosseis väheneb alla poole vallavolikogu poolt ametisse kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamist otsustusvõimeline. § 46. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused päevast, mil vallavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast vallavanema valimist veel vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3)Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui vallavolikogu avaldab vallavalitsuse liikmetele umbusaldust. (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele vallavalitsuse liikmetest, täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. (5) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. (6) Vallavalitsus astub tagasi: 1) vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumisel; 2) vallavanema tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust. § 47. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle kahe nädala jooksul vallavolikogule. Vallavolikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumise palve rahuldama hiljemalt ühe kuu jooksul alates tagasiastumispalve esitamisest. § 48. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvis 45 sätestatud korras. § 49. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti; 5) võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) kehtestab oma korraldusega vallaasutuse poolt osutatavate teenuste hinnad; 7) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogu otsuste ja määruste projektid, korraldab eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist; 8) ei või vastu võtta määrusi ja korraldusi, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu volitusi; 9) moodustab oma ülesannete täitmiseks vallakantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 10) korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja vallakantselei töökorra. § 50. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (4) Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate eriarvamused. (5) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. (6) Vallavalitsus kinnitab ametisse ja vabastab ametist munitsipaalasutuste juhid vallavanema või vallavolikogu ettepanekul. (7) Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud reglemendi alusel. § 51. Vallasekretär (1) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kes vastab seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuetele. (2) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust; 3) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta; 5) hoiab valla vapipitsatit; 6) täidab talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid; 7) vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem; 8) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 9) taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 10) hoiab majanduslike huvide deklaratsioone; 11) viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 12) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras; 13) vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 14) vastutab elektroonilise Riigi Teataja väljaandes KO avaldamisele kuuluvate õigusaktide õigeaegse saatmise eest; 15) informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja -volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks. (3) Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. § 52. Vallakantselei (1) Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tegemine. (2) Vallakantselei juht on vallasekretär. (3) Vallakantselei ülesanded on: 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada need allkirjastamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 6) tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 7) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 8) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 9) tõendite ja õiendite väljastamine; 10) valla dokumendiregistri pidamine; 11) valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 12) notariaaltoimingute tegemine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 13) kaadritöö; 14) vallavanema või tema asendaja seaduslike korralduste täitmine. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 53. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla ametiasutus on Helme Vallavalitsus (ametiasutusena). (3) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (4) Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (5) Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika. (6) Töötamine valla asutuses toimub töölepingu seaduse alusel. § 54. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. (8) Vallaasutuste teenistus toimub vallaasutustes ning nende struktuuri, töötajate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vastava asutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires. (9) Vallaasutustesse teenistusse võtmine munitsipaalasutuse juhi ametikohale toimub konkursi alusel. Vallaasutuse teenistusse võtmine toimub vallaasutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel, kui vallavalitsus on asutuse juhile vastava volituse andnud. Muudel juhtudel sõlmib töölepingud vallavalitsus, kelle esindajana teeb seda vallavanem. § 55. Valla haldusaparaat Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 56. Vallaeelarve sisu (1) Helme vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 57. Helme valla eelarve tulud ja kulud (1) Helme valla eelarve tulud on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5)toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (2) Helme valla eelarve kulud on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3)subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. § 58. Helme valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. (2) Helme valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Helme valla arengukava, vallavolikogu otsustusi arvestades vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile hiljemalt 15. novembriks. (4) Eelarve- ja majanduskomisjon esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. (5) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Valla eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist v.a juhul, kui muudatus tuleb riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest. (6) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (8) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 59. Eelarve muutmine ja lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon või vähemalt neli vallavolikogu liiget. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Lisaeelarve projekti lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (5) Eelarve muutmise otsus ning lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine võib toimuda esimese lugemise järgselt. (6) Lisaeelarve projekti võib valitsus esitada volikogule mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. § 60. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. § 61. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 62. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 63. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Helme vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. (4)Vallavara kohta peetakse ühtset vallavara registrit. § 64. Vallavara omandamine Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. § 65. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Helme valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele Helme valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. (5) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 66. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 67. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varad kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 68. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 69. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) osalemine fondides ja sihtkapitalides; 6) muu Helme valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes, organisatsioonides ning fondides, samuti valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab volikogu. Osaniku või aktsionäri õigusi äriühingus teostatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. (5) Helme valla omavalitsusorganid ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (6) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. (7) Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (8) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. IX. HELME VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 70. Helme valla arengukava mõiste (1) Helme valla arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi analüüsist tulenevate muutuste ja tegevuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. (4) Valla arengukava kinnitab vallavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks kõigile vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (5) Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele vähemalt kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused vähemalt üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. (6) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi, analüüsib ning vajadusel täiendab ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (7) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 71. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Helme valla ehitusmääruse. (3) Helme valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, Helme Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 72. Helme valla üldplaneering (1) Helme valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (2) Helme valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 73. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja Helme valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Helme valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. § 74. Valla ehitustegevus (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. § 75. Kultuurimälestiste kaitse (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. (2) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. § 76. Keskkonnakaitse (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Helme valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Helme valla õigusaktides. X. HELME VALLA ÕIGUSAKTID § 77. Helme valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Helme valla haldusterritooriumil seadusega ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Helme vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Helme valla haldusterritooriumi. (4) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendis. (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning vallavolikogu ja vallavalitsuse reglemendis ettenähtud korras. Seadusega ja teiste õigusloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 78. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallamaja teadetetahvlil. (2) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse ajalehes «Helme-Tõrva Elu» ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Vallavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. (5) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks. (7) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjale ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 79. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallamaja teadetetahvlil. (2) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse ajalehes «Helme-Tõrva Elu» ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutustes kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjale ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 80. Helme valla õigusaktide täitmise kontroll Helme valla õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus. XI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL § 81. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 82. Muudatuste taotlemine Helme valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. VALLA VÄLISSUHTED § 83. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. (3) Vallavolikogul ning tema poolt määratuna ka vallavalitsusel või -asutusel on õigus vabalt arendada koostööd teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. (4) Valla nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevaks eelarveaastaks. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 84. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. Helme Vallavolikogu 17. märtsi 2004. a määruse nr 6 lisa 1 HELME VALLA VAPP

Helme Vallavolikogu 17. märtsi 2004. a määruse nr 6 lisa 2 HELME VALLA LIPP