Riigikogu — Riigisaladuse seaduse muutmise seadus — RT I, 43, 300

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 12. mai 2004. a otsusega nr 633 § 1. Riigisaladuse seaduses (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «uurimistööst» sõnadega «või riigihanke läbirääkimistest»; 2) paragrahvi 41 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) «Piiratud» tasemega riigisaladus on Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi kogutud ja koostatud teave välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kohta, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta välissuhtlemist. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 30 aastaks.»; 4) paragrahvi 5 punkti 14 täiendatakse pärast sõnu «(sealhulgas välisesinduste)» sõnadega «ja Kaitseministeeriumi»; 5) paragrahvi 5 punkti 18 täiendatakse pärast sõna «kasutamist» sõnadega «, paiknemist ja tehnilisi andmeid»; 6) paragrahvi 6 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1 9) Kaitseministeeriumi kui riigi julgeoleku volitatud esindaja, kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Teabeameti või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega tegeleva ametniku koostöö välisriigi julgeolekuasutusega. Seda teavet sisaldav teabekandja salastatakse 50 aastaks, kui vastava riigiga ei ole kokku lepitud teisiti;»; 7) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 8. Välisriigi salastatud teave Välisriigi salastatud teave on välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni (edaspidi teabe avaldaja) poolt Eestile välislepingu alusel edastatud teave, mille teabe avaldaja on salastanud.»; 8) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) välisriigi salastatud teabe kaitse ja välisriigi salastatud teabe juurdepääsusertifikaadi väljastamise täpsem kord.»; 9) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: « § 121. Välisriigi salastatud teabe kaitse Välisriigi salastatud teavet kaitstakse ja töödeldakse selle salastatuse tasemele vastava riigisaladusega samadel alustel ja samas korras, kui välislepingust või käesolevast seadusest ei tulene teisiti.»; 10) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõnad «§-s 16 1» sõnadega «§-des 161 ja 162»; 11) seadust täiendatakse §-ga 162 järgmises sõnastuses: « § 162. Riigi julgeoleku volitatud esindaja (1) Välisriigi salastatud teabe kaitset korraldab ja kontrollib Kaitseministeeriumi põhimääruses ettenähtud Kaitseministeeriumi struktuuriüksus (edaspidi riigi julgeoleku volitatud esindaja ). Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli julgeolekuasutuste teabevahetust, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 100, 643; 2002, 61, 375; 2003, 23, 147; 90, 601) §-s 34 sätestatud alusel, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded on: 1) välisriigi salastatud teabe selle avaldajalt vastuvõtmise, töötlemise ja sellele juurdepääsu korraldamine ning arvestuse pidamine välisriigi salastatud teabe ja seda valdavate asutuste, institutsioonide ning füüsiliste ja juriidiliste isikute üle; 2) asutuse, institutsiooni, füüsilise või juriidilise isiku poolt välisriigi salastatud teabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teabele töötajate juurdepääsu kontrollimine, sealhulgas riigi välisesindustes ja väljaspool riigi territooriumi asuvates kaitseväe üksustes, ning koolituse andmine turvameetmete vastavuse tagamiseks käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning välislepingutest tulenevatele salastatud teabe kaitse nõuetele; 3) välisriigi salastatud teabe õigusvastasel avalikustamisel teabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel; 4) välisriigi salastatud teabe juurdepääsusertifikaatide väljastamine ja teabe avaldaja teavitamine juurdepääsu andmisest välislepingus ettenähtud tingimustel; 5) muude talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktidega või välislepinguga pandud ülesannete täitmine. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pädevuse piires ja lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus: 1) tutvuda kontrollimise käigus välislepingute alusel Eestile edastatud välisriigi salastatud teabega ning selle kaitseks vajaliku teabega; 2) saada julgeolekuasutustelt ja Kaitsejõudude Peastaabilt nende pädevuse piires ametiabi vastavalt halduskoostöö seadusele (RT I 2003, 20, 117; 82, 552); 3) teha asutusele, institutsioonile, füüsilisele või juriidilisele isikule ettekirjutusi välislepingust ja käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks, peatada välisriigi salastatud teabe töötlemine või võtta välisriigi salastatud teavet sisaldavad teabekandjad hoiule kuni nõutavate tingimuste loomiseni; 4) teha riigisaladuse kaitse komisjonile ettepanekuid puuduste ja õiguserikkumiste vältimiseks ja kõrvaldamiseks välisriigi salastatud teabe kaitsel. (4) Välisriigi salastatud teavet sisaldavad teabekandjad antakse neid valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku tegevuse lõpetamisel, samuti riigi julgeoleku volitatud esindaja nõudel viivitamatult üle riigi julgeoleku volitatud esindajale. (5) Riigi julgeoleku volitatud esindaja teenistujal on õigus kanda ametiülesannete täitmisel tulirelva ja kasutada seda äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu või tervist ohtu seadmata võimalik täita temale pandud teenistusülesandeid: 1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui ohus on teise inimese või teenistuja enda elu; 2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel; 3) teenistujale grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel. (6) Riigi julgeoleku volitatud esindaja teenistujate teenistusrelvade kandmise ja kasutamise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (7) Tulirelva ei tohi kasutada: 1) lapse, vanuri ega ilmse raseduse tunnusega naise vastu, välja arvatud temapoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või tema relvitustamiseks; 2) välisriigi diplomaatilises või konsulaaresinduses ega rahvusvahelise leppe alusel puutumatust omava esinduse hoones, ruumis ega territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omava sõiduki suhtes, välja arvatud selle esinduse juhi nõusolekul või muu rahvusvahelise kokkuleppega ettenähtud juhul; 3) ehitises ega ruumis, kus toodetakse või hoitakse lõhkeainet või kergesti süttivat või mürgist ainet, mis tulirelva kasutamisel võib ohustada isiku elu või tervist.»; 12) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Teabekandjale, mis sisaldab välisriigi salastatud teavet tõlkena, väljavõttena või ärakirjana, kantakse ka töödeldud välisriigi salastatud teabe märgistus vastavalt välislepingus kehtestatud nõuetele.»; 13) paragrahvi 261 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Salastatud teabekandja edastamine välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile registreeritakse eelnevalt riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, välja arvatud julgeolekuasutuse poolt riigisaladuse edastamisel julgeolekuasutuste seaduse §-s 34 sätestatud alusel.»; 14) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: « (42) Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab viie tööpäeva jooksul julgeolekukontrolli teostavat asutust füüsilisele või juriidilisele isikule välisriigi salastatud teabe juurdepääsusertifikaadi väljastamisest või selle tühistamisest. Julgeolekukontrolli teostav asutus teavitab viivitamatult riigi julgeoleku volitatud esindajat välisriigi salastatud teabe juurdepääsusertifikaati omava isiku riigisaladuse juurdepääsuloa tühistamisest või juurdepääsuloa kehtivuse lõppemisest käesoleva seaduse § 32 lõike 11 alusel.» § 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikogu esimees Ene ERGMA