Vabariigi Valitsus — ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise otsus — RTL, 64, 1079

Korraldus kehtestatakse «Erastamisseaduse» (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265; 89, 532; 93, 565; 2002, 28, 157) § 9 lõike 2 punkti 11 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 21 lõikega 8, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13-k «Riigivara erastamisprogrammi kinnitamine 2000. aastaks» (RTL 2000, 12, 132) ja Eesti Erastamisagentuuri peadirektori 31. augusti 2000. a käskkirjaga nr 344 kinnitatud «Erastamiskonkursi AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks eelläbirääkimistega pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumentidega» (muudetud Eesti Erastamisagentuuri peadirektori 7. novembri 2000. a käskkirjaga nr 415 ja 8. novembri 2000. a käskkirjaga nr 416) ning arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2002. a otsust kohtuasjas nr 3-3-1-30-02. 1. FAKTILISED JA ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD NING MENETLUSE KÄIK 1. 25. veebruaril 1999. a võttis Riigikogu vastu otsuse «AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine» (RT I 1999, 24, 362). Otsuses on öeldud: «Riigikogu, lähtudes AS Eesti Raudtee ümberkujundamise ja erastamise olulisest ja kaugeleulatuvast mõjust Eesti majanduslikule arengule, otsustab: 1. Viia AS Eesti Raudtee ümberkujundamine ja erastamine läbi erastamisseaduses sätestatud korras.» 2. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13-k kinnitati «Erastamisseaduse» §-st 12 tulenevalt «Riigivara erastamisprogramm 2000. aastaks». Erastamisprogrammi punkti 5 kohaselt tehti Eesti Erastamisagentuurile ülesandeks viia lõpule erastamisnimekirja kinnitatud äriühingute ja ettevõtete erastamine, sh ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamine strateegilisele investorile. 3. 17. aprillil 2000. a kuulutas Eesti Erastamisagentuur välja erastamiskonkursi ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks. Erastamiskonkursi I etapi pakkumise tähtajaks määrati 17. juuli 2000. a. Nimetatud tähtajaks esitas pakkumise neli äriühingut. 16. augustil 2000. a lubati Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsusega erastamise teise etapi vooru kõik pakkujad – Raudtee Erastamise Rahva AS, Baltic Rail Services OÜ, Taani äriühing CSX Estonia ApS ja Rootsi äriühing SJ International AB. 4. Vastavalt Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 16. augusti 2000. a otsusele kinnitati ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamisel pakkumise teiseks etapiks järgmised lisatingimused: 1) tehniline ja finantsplaan, milles on ära näidatud kasutatav tehnoloogia, investeeringud ja finantseerimise allikas (sh investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet); 2) äriplaan; 3) tegevuse jätkamise kohustus raudteeinfrastruktuuri majandamisel. 5. 31. augustil 2000. a kinnitas Eesti Erastamisagentuuri peadirektor oma käskkirjaga nr 344 «Erastamiskonkursi AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks eelläbirääkimistega pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumendid» (edaspidi pakkumise II etapi kutse dokumendid). Pakkumise II etapi kutse dokumente muudeti Eesti Erastamisagentuuri peadirektori 7. novembri 2000. a käskkirjaga nr 415 ja 8. novembri 2000. a käskkirjaga nr 416 – muudatused puudutasid pakkumise täitmise garantiid. Muudatuste kohaselt ei pidanud pakkujad esitama pakkumise täitmise garantiid koos lõpliku pakkumisega, nagu nägi ette käskkirja varasem redaktsioon, vaid pakkumise täitmise garantii pidi esitama üksnes erastamis- ja aktsionäride lepingu sõlmimisele kutsutud pakkuja pärast Eesti Erastamisagentuuri poolt lubatud täiendava finants-majandusliku ja tehnilise uuringu ning õigusliku analüüsi teostamist AS-is Eesti Raudtee Eesti Erastamisagentuuri poolt määratud tingimustel ja tähtajaks. Tallinna Halduskohus osutas oma 16. aprilli 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-644/01 pakkumise täitmise garantii esitamiskohustuse sel viisil edasilükkamise vastuolule «Erastamisseadusega». 6. Pakkumise II etapi kutse dokumentide kohaselt olid pakkumiste esitamiseks määratud tähtajad järgmised: 23. oktoobriks 2000. a tuli esitada pakkumine ja 20. novembriks 2000. a ehk lõplikuks tähtpäevaks tuli esitada lõplik ostuhinna ja lisatingimuste pakkumine, sh tuli 20. novembriks 2000. a esitada strateegilise investori täpne kirjeldus ja tõendid tema olemasolu kohta, samuti tõendid selle kohta, et pakkumine on strateegilisele investorile otseselt siduv. 7. 23. oktoobril 2000. a esitasid II etapi pakkumised kolm äriühingut: Raudtee Erastamise Rahva AS (kaasates SJ International AB), Baltic Rail Services OÜ ja Rail Estonia ApS (endise nimega CSX Estonia ApS). 20. novembril 2000. a esitasid lõplikud pakkumised Raudtee Erastamise Rahva AS, Baltic Rail Services OÜ ja Rail Estonia ApS. 8. Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a koosoleku protokolli nr 10 päevakorrapunkti nr 1 punktis 1 fikseeritud otsuse kohaselt tunnistati parimaks pakkumiseks Rail Estonia ApS pakkumine, punktis 2 fikseeritud otsuse kohaselt paremuselt teiseks pakkumiseks Baltic Rail Services OÜ pakkumine. Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu motiveeris oma otsust kokkuvõtlikult sellega, et: 1) Rail Estonia ApS pakutud aktsiate ostuhind on oluliselt kõrgem kui teiste konkursil osalejate poolt pakutud hind, Baltic Rail Services OÜ poolt pakutud aktsiate ostuhind on paremuselt teine ja Raudtee Erastamise Rahva ASi oma paremuselt kolmas; 2) kõigi konkursil osalenute pakkumised erastamise lisatingimuste osas (arvestades kõiki lisatingimusi nende kogumis) on võrdväärsed. 9. Raudtee Erastamise Rahva AS esitas Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a koosoleku protokollilise otsuse nr 10 päevakorrapunkti nr 1 punkti 1 peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse (algul vaidlustas Raudtee Erastamise Rahva AS ka punktis 2 paremuselt teise pakkumise kohta tehtud otsuse, kuid hiljem loobus sellest). Tallinna Halduskohus tühistas oma 16. aprilli 2001. a otsusega Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a koosoleku protokollilise otsuse nr 10 päevakorrapunkti nr 1 punkti 1 selle motiveerimatuse tõttu ja tegi Eesti Erastamisagentuuri Nõukogule ettekirjutuse asi uuesti üle vaadata. 10. Tallinna Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsoonkaebused Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu ja Baltic Rail Services OÜ, kellega vahepeal – 30. aprillil 2001. a – oli kui paremuselt teise pakkujaga sõlmitud ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamisleping. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsuse osaliselt, seda osas, millega tehti ettekirjutus asi uuesti üle vaadata. 11. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Vabariigi Valitsus ja Raudtee Erastamise Rahva AS. Riigikohtu halduskolleegium jättis oma 20. juuni 2002. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-30-02 Vabariigi Valitsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldas Raudtee Erastamise Rahva ASi kassatsioonkaebuse. Kohtuotsuse kohaselt jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001. a otsus ja tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2002. a otsus selles osas, millega tühistati osaliselt Tallinna Halduskohtu otsus. Riigikohtu halduskolleegium muutis osaliselt ka halduskohtu ja ringkonnakohtu nimetatud otsuste motiive, asendades strateegilist investorit puudutavad motiivid Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses esitatud motiividega. 12. Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsuse kohaselt tuleneb parima pakkumise kohta tehtud otsuse kohtupoolsest tühistamisest paratamatult, et Rail Estonia ApSi pakkumise uueks hindamiseks peab erastamist korraldav organ ise tühistama ka paremuselt teise pakkumise kohta tehtud otsuse. Kui samas menetluses osalenud pakkumistest esimene on tühistatud ja on tehtud ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata, siis ei muutu olukorras, kus parima pakkumise kohta tehtud otsuse tühistamise tingis otsustuse läbipaistmatus ja kontrollimatus, teiseks tunnistatud pakkumine kuidagi võitjaks. «Erastamisseaduse» § 21 lõike 8 neljas lause sätestab: «Kui parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi tema poolt pakutud tingimustel erastamise korraldaja poolt määratud tähtajaks ostu-müügilepingut, on erastamise korraldajal õigus kutsuda ostu-müügilepingut sõlmima pakkuja, kelle pakkumine oli tunnistatud paremuselt teiseks.» Seda sätet ei saa kohaldada olukorras, kus paremuselt esimest pakkumist kindlaksmäärava otsustuse on kohus tunnistanud kehtetuks seaduserikkumise tõttu. 13. Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsuses leitakse, et kuna kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel, siis peab see olema ka motiveeritud. Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu konstateering, et kõigi konkursil osalenute pakkumised erastamise lisatingimuste osas (arvestades kõiki lisatingimusi nende kogumis) on võrdväärsed, on paljasõnaline. Selline otsustus on läbipaistmatu ja kontrollimatu. 14. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13-k kinnitatud «Riigivara erastamisprogrammis 2000. aastaks» nähti ette ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamine strateegilisele investorile. Samas ei andnud Vabariigi Valitsus strateegilise investori määratlust. Määratluse strateegilisele investorile andis Eesti Erastamisagentuuri peadirektor 31. augusti 2000. a käskkirjaga nr 344 kinnitatud «Erastamiskonkursi AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks eelläbirääkimistega pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumendid», mille punktis 2.5 määratletakse strateegilist investorit järgmiselt: «Strateegilise investorina käsitleb EEA juriidilist isikut, kellel on laialdane kogemus raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubavedude korraldamisel, kes omab piisavat finantsvõimsust esitatud pakkumiste elluviimiseks ning kes on otseselt seotud esitatud pakkumisega.» 15. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kui Vabariigi Valitsus jättis ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamiseks õiguslikku tähendust omava strateegilise investori mõiste määratlemata, siis pidi Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamiseks selle mõiste paratamatult määratlema Eesti Erastamisagentuur. Samuti leiab Riigikohtu halduskolleegium, et pakkumise II etapi kutse dokumentides antud strateegilise investori määratlus pole vastuolus ka tavaarusaamaga sõnaühendist «strateegiline investor». 16. Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu pidas strateegilise investori nõuet erastamise lisatingimuseks. Samal seisukohal olid ka nii haldus- kui ringkonnakohus. Riigikohtu halduskolleegium ei ole nõus kohtute seisukohaga, et strateegilise investori nõue oli erastamise lisatingimus, kuna Vabariigi Valitsus eristas erastamisprogrammis selgelt strateegilise investori nõuet ja erastamise lisatingimusi. Riigikohtu halduskolleegium mõistab strateegilise investori nõuet üksnes kui «Erastamisseaduse» § 3 lõike 3 alusel erastamisprogrammis ette nähtud lisanõuet erastamise õigustatud subjektile, mida ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamisel oleks tulnud igal juhul arvestada. 17. «Erastamisseaduse» § 11 lõike 1 (2. mai 2001. a redaktsioonis) järgi lõpetati riigivara erastamist korraldanud Erastamisagentuuri tegevus 1. novembril 2001. a ja sellest kuupäevast läksid Erastamisagentuuri Nõukogu ülesanded riigivara erastamise korraldamisel Vabariigi Valitsusele. Seega kuulub algselt Eesti Erastamisagentuuri Nõukogule suunatud Tallinna Halduskohtu otsus täitmisele Vabariigi Valitsuse poolt. Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsuse kohaselt peab Vabariigi Valitsus asja uuel otsustamisel lähtuma sellest, et strateegilise investori nõue on «Erastamisseaduse» § 3 lõike 3 järgi erastamise õigustatud subjektile esitatud lisanõue. Uue parima pakkuja ja paremuselt teise pakkuja määramisel saab Vabariigi Valitsus Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse kohaselt lähtuda vaid pakkumistest, mis olid olemas 13. detsembri 2000. a seisuga. 18. Kuna Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse kohaselt peab Vabariigi Valitsus asja uuel otsustamisel lähtuma sellest, et strateegilise investori nõue on «Erastamisseaduse» § 3 lõike 3 järgi erastamise õigustatud subjektile esitatud lisanõue ehk kvalifitseerumisnõue, peab kõigepealt kindlaks tegema, kas 13. detsembril 2000. a olemasolnud pakkumised esitanud isikud vastavad ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise õigustatud subjektidele kehtestatud nõuetele. 19. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13-k kinnitatud «Riigivara erastamisprogrammi 2000. aastaks» kohaselt tuli ASi Eesti Raudtee enamusaktsiad erastada strateegilisele investorile, s.o isikule, kes ise on strateegiline investor või kes on valitseva mõju kaudu seotud strateegilise investoriga (ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamiskonkursi toimumise ajal kehtinud «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 3 kohaselt loeti üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid). 20. Pakkumise II etapi kutse dokumentide punkt 2.5 täpsustab ja selgitab: «Strateegilise investorina käsitleb EEA juriidilist isikut, kellel on laialdane kogemus raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubavedude korraldamisel, kes omab piisavat finantsvõimsust esitatud pakkumiste elluviimiseks ning kes on otseselt seotud esitatud pakkumisega. EEA ootab pakkumisi, mis on tagatud strateegilise investori enamusosalusega pakkuja osa- või aktsiakapitalis (strateegilise investori enamusosalus pakkuja osa- või aktsiakapitalis võib olla kindlustatud ka läbi strateegilise investori tütarettevõtjate). Pakkumised peavad olema strateegilisele investorile otseselt siduvad. Kui pakkuja osa- või aktsiakapitalis ei ole tagatud ühe strateegilise investori enamusosalus, siis peab pakkuja oma pakkumises EEA-le muul viisil tõendama strateegilis(t)e investori(t)e olemasolu (nt tõendades, et kaks strateegilist investorit kokku omavad enamusosalust pakkuja osa- või aktsiakapitalis; või et strateegili(ne)sed investor(id) oma(b)vad kehtivate lepingute alusel valitsevat mõju pakkumist esitavas äriühingus. Seejuures, kui pakkuja arvestab strateegiliste investorite osalust pakkuja osa- või aktsiakapitalis kokku või strateegiliste investorite valitsevat mõju pakkumist esitavas äriühingus kokku, siis on maksimaalselt lubatud kahe strateegilise investori andmete arvestamine eeldusel, et pakkuja tõendab nimetatud strateegiliste investorite ühise tegutsemise tagamise esitatud pakkumise täitmiseks). Pakkuja peab hiljemalt lõplikuks tähtpäevaks (s.o 20. novembriks 2000. a) esitatavas pakkumises täpselt kirjeldama strateegilise investori olemasolu oma pakkumises, vastavalt käesolevas punktis nimetatud kriteeriumidele ja esitama kõik asjakohased tõendid strateegilise investori olemasolu tõendamiseks. Samuti peab pakkuja hiljemalt lõplikuks tähtpäevaks esitatavas pakkumises tõendama pakkumise otsese siduvuse strateegilisele investorile.» 21. Rail Estonia ApSi lõplikus pakkumises peetakse pakkumises esindatud strateegiliseks investoriks Kingsley Investment L.L.C.-d, mis on Kingsley Group’i tütarettevõte. Kingsley Investment’ile kuulub 60% World Rail Inc’i aktsiatest, kellele omakorda kuulub 90% Rail Estonia ApSi aktsiatest. Pakkumise otsese siduvuse tõendamiseks on Rail Estonia ApS esitanud Kingsley Investment L.L.C. kirja, mille kohaselt Kingsley Investment L.L.C. kinnitab Rail Estonia ApSi esitatud pakkumise siduvust enda suhtes vastavalt pakkumise tingimustele ja eeldustele. Rail Estonia ApSi kinnituse kohaselt on Kingsley Investment L.L.C. omakorda partnerluses strateegiliste investoritega. Üheks selliseks strateegiliseks partneriks on väidetavalt Canadian Pacific Railway Corporation. Canadian Pacific Railway Corporation esitas koos Rail Estonia ApSi 23. oktoobri 2000. a pakkumisega Eesti Erastamisagentuurile 20. oktoobril 2000. a dateeritud kirja, milles nimetatud ettevõte kinnitab huvi ASi Eesti Raudtee erastamisega kaasnevate äriliste võimaluste suhtes. Nimetatud Canadian Pacific Railway Corporation’i kirjas viidatakse vajadusele teha ASis Eesti Raudtee due diligence uuringuid. Alles due diligence uuringute põhjal kavatseb Canadian Pacific Railway Corporation koos Kingsley Group’iga otsustada Canadian Pacific Railway Corporation’i poolt tehtavate võimalike investeeringute põhjendatuse ja ulatuse üle. Rail Estonia ApSi väite kohaselt määratakse strateegiliste investorite lõplik struktuur seoses pakkumisega sõltuvalt Eesti Erastamisagentuuri poolt lubatud due diligence uuringu edukast läbiviimisest ASis Eesti Raudtee ning aktsiate erastamise lepingu ja aktsionäride lepingu lõplikust vormistamisest. Rail Estonia ApSi aktsionärideks ja väidetavalt strateegilisteks partneriteks on veel CSX Corporation läbi oma tütarühingu CSX Europe, kes omab 5% osalust Rail Estonia ApSis, ning Rail America Inc., kes omab 5% osalust Rail Estonia ApSis. 22. Kingsley Investment L.L.C.-d ei saa pidada strateegiliseks investoriks pakkumise II etapi kutse dokumentide punkti 2.5 tähenduses, sest: 1) World Rail Inc, kelle kaudu Kingsley Investment L.L.C. omab väidetavat valitsevat mõju Rail Estonia ApSis, asutati Rail Estonia ApSi kinnitusel eesmärgiga hoida Rail Estonia ApSi aktsiaid Põhja-Ameerika strateegiliste investorite poolt, seega on tegemist majandustegevuseta ja raudteealase kogemuseta ettevõttega; World Rail Inc’i aktsionärideks on 40% ulatuses J. W. Orrison, kellel on väidetavalt 25-aastane raudtee-alane kogemus, kuid kes on füüsiline isik, mitte juriidiline isik, nagu strateegilise investori määratlus nõuab, ning 60% ulatuses Kingsley Investment L.L.C., keda esindab J. W. Orrison; 2) Kingsley Investment L.L.C.-i enda osas andmed majandustegevuse kohta puuduvad, tema väidetav omanik on Kingsley Group, kes aga ei oma kogemust raudteeinfrastruktuuri majandamisel ega raudteekaubavedude korraldamisel, vaid on konsultatsioonifirma. Kingsley Investment L.L.C. ei oma otsest osalust Rail Estonia ApSis. Canadian Pacific Railway Corporation ei vasta strateegilisele investorile esitatud nõudele, kuna ei ole Rail Estonia ApSi pakkumisega seotud. Tingimuslikku investorit ehk investorit, kes seob end pakkumisega võib-olla tulevikus teatud tingimuste saabumisel ning kes ei ole ennast pakkumisega sidunud pakkumise esitamise lõplikuks tähtpäevaks, pakkumise II etapi kutse dokumentide kohaselt strateegiliseks investoriks pidada ei saa. Pakkumise II etapi kutse dokumentide punkti 2.1.2 kohaselt ei või lõplik pakkumine olla tingimuslik ega sõltuda mis tahes tingimuste täitmisest, sh ka strateegilise investori osas. Ei CSX Corporation ega Rail America vasta tingimustele, kuna ei oma pakkujas valitsevat mõju; samuti puuduvad tõendid, mille kohaselt oleks pakkumine kummalegi ettevõttele siduv. 23. Raudtee Erastamise Rahva ASi lõplikus pakkumises kinnitatakse, et strateegiline investor on esindatud läbi Rootsi Riigiraudtee SJ Group’i tütarettevõtte SJ International AB. SJ International AB märkis 17. novembril 2000. a 17 500 000 Raudtee Erastamise Rahva ASi aktsiat, mis esindavad 35% Raudtee Erastamise Rahva ASi aktsiakapitalist. SJ International AB on nimetatud aktsiate märkimiskirjas kinnitanud, et tasub märgitud aktsiate eest üksnes juhul, kui on täidetud mõlemad järgnevad tingimused: 1) ASi Eesti Raudtee finants-, õiguslik ja tehniline due diligence uuring on lõpetatud SJ International AB-d rahuldava tulemusega; 2) Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu on tunnistanud Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumise parimaks või kui Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu on kuue kuu kestel alates 17. novembrist kutsunud Raudtee Erastamise Rahva ASi ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamislepingu sõlmimisele. Juhul kui kuue kuu kestel alates 17. novembrist eeltoodud tingimusi ei täideta, peab Raudtee Erastamise Rahva AS SJ International AB poolt märgitud aktsiad tühistama, ilma et SJ International AB-l oleks seoses nimetatud aktsiatega mis tahes kohustusi. Ka 6. oktoobril 2000. a SJ International AB ja Raudtee Erastamise Rahva ASi teise aktsionäri – RER Valduse ASi – vahel sõlmitud aktsionäride lepingust tulenevalt on SJ International AB poolt aktsiate omandamise ja aktsionäride lepingus sätestatud Raudtee Erastamise Rahva ASi tegevuse ja juhtimise eeltingimuseks, et ASi Eesti Raudtee finants-, õiguslik ja tehniline due diligence uuring on lõpetatud SJ International AB-d rahuldava tulemusega. Raudtee Erastamise Rahva AS kinnitab, et kuigi SJ International AB ei oma Raudtee Erastamise Rahva ASis enamusosalust, on tal Raudtee Erastamise Rahva ASis valitsev mõju. Seejuures viitab Raudtee Erastamise Rahva AS 6. oktoobril 2000. a SJ International AB ja RER Valduse ASi vahel sõlmitud aktsionäride lepingu punktile 6.7.1, mille kohaselt sõltumata SJ International ABle kuuluvate Raudtee Erastamise Rahva ASi aktsiate arvust ja seaduses või Raudtee Erastamise Rahva ASi põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetest, otsustatakse kõik Raudtee Erastamise Rahva ASi või Raudtee Erastamise Rahva ASi kui ASi Eesti Raudtee aktsionäri tegutsemist puudutavad küsimused üksnes SJ International AB heakskiidul. Nimetatud lepingupunkti rakendamise tingimuseks on, et nii SJ International AB-le kui RER Valduse ASile kuuluks vähemalt 35% Raudtee Erastamise Rahva ASi aktsiatest. Raudtee Erastamise Rahva AS kinnitab ka, et SJ International AB-l on õigus pärast 35% aktsiate omandamist Raudtee Erastamise Rahva ASis need aktsiad võõrandada spetsiaalselt moodustatavale ettevõttele, mille osanikeks on kas SJ International AB üksi või koos Serco Group Plc-ga (või koos Serco Group Plc tütarettevõttega) või mis tahes muule isikule (lõpliku pakkumise lk 13). Raudtee Erastamise Rahva AS nimetab Serco Group Plc tütarettevõtet Serco Ltd-d läbi viimase osakonna Serco Raili oma strateegiliseks partneriks raudteeinfrastruktuuri majandamisel. Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumisele on lisatud SJ International AB poolne 17. novembrist 2000. a pärinev kinnitus, mille kohaselt on SJ International AB-l olemas pakkumise II etapi kutse dokumentide punkti 2.5 kohaselt nõutav võimsus ja kogemused raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubavedude korraldamisel nii üksi kui ka koostöös Serco Railiga. Samuti kinnitab SJ International AB, et ta on otseselt seotud Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumisega. Samas ütleb SJ International AB, et eespool nimetatud 17. novembrist 2000. a pärinev kinnitus ei ole vaadeldav garantiina või käendusena Raudtee Erastamise Rahva ASi rahaliste kohustuste suhtes seoses esitatud pakkumisega; sealhulgas, kuid mitte ainult, ei anna SJ International AB mingeid garantiisid või käendusi seoses ostuhinna tasumisega või trahvidega. Seega on esitatud kinnitus paljasõnaline ega väljenda sisulist seotust Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumisega. Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumisele on lisatud ka Serco Ltd. Serco Rail’i poolne 17. novembrist 2000. a pärinev kinnitus, mille kohaselt on Serco Group’il olemas pakkumise II etapi kutse dokumentide punkti 2.5 kohaselt nõutav võimsus ja kogemused raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubavedude korraldamisel nii üksi kui ka koostöös SJ International AB-ga. Serco Ltd. Serco Rail kinnitab, et Serco Rail tegutseb Raudtee Erastamise Rahva ASi poolt esitatud pakkumise täitmisel ühiselt SJ International AB-ga. Samuti kinnitab Serco Ltd. Serco Rail, et ta on otseselt seotud Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumisega seoses raudteeinfrastruktuuri majandamisega. Samas ütleb Serco Ltd. Serco Rail, et eespool nimetatud, 17. novembrist 2000. a pärinev kinnitus ei ole vaadeldav garantiina või käendusena Raudtee Erastamise Rahva ASi rahaliste kohustuste suhtes seoses esitatud pakkumisega; sealhulgas, kuid mitte ainult, ei anna Serco Ltd. Serco Rail mingeid garantiisid või käendusi seoses ostuhinna tasumisega või trahvidega. Seega on esitatud kinnitus paljasõnaline ega väljenda sisulist seotust Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumisega. Pakkumisele lisatud Serco Ltd juhatuse 16. novembri 2000. a protokolli punktist 7 nähtub, et Serco Ltd ei kavatse hetkeseisuga osaleda investorina ASis Eesti Raudtee, kuid ei välista sellist võimalust edaspidi, kui see toimub Serco Ltd juhatusele aktsepteeritavatel tingimustel. 24. Tingimuslikku investorit ehk investorit, kes seob end pakkumisega võib-olla tulevikus teatud tingimuste saabumisel ning kes ei ole ennast pakkumisega sidunud pakkumise esitamise lõplikuks tähtpäevaks, pakkumise II etapi kutse dokumentide kohaselt strateegiliseks investoriks pidada ei saa. Pakkumise II etapi kutse dokumentide punkti 2.1.2 kohaselt ei või lõplik pakkumine olla tingimuslik ega sõltuda mis tahes tingimuste täitmisest, sh ka strateegilise investori osas. Seega ei saa Raudtee Erastamise Rahva ASi poolt pakutud strateegilist investorit lugeda strateegiliseks investoriks pakkumise II etapi kutse dokumentide tähenduses. 25. Baltic Rail Services OÜ lõplikus pakkumises märgitakse, et ei ole põhjendatud piirata strateegiliste investorite osalust Baltic Rail Services OÜ pakkumises kahe strateegilise investoriga. Seetõttu peab Baltic Rail Services OÜ oma pakkumises esindatuks kolme strateegilist investorit: Rail World Inc (25,5%), Jarvis International Ltd (25,5%) ja Railroad Development Corporation (5%). Kui lähtuda pakkumise II etapi kutse dokumentide punktist 2.5, tuleb pidada Baltic Rail Services OÜ strateegilisteks investoriteks Rail World Inc’i ja Jarvis International Ltd-d, kes koos omavad 51% Baltic Rail Services OÜ osakapitalist. Tõendamaks strateegiliste investorite ühise tegutsemise tagamist esitatud pakkumise täitmiseks, viitab Baltic Rail Services OÜ osanike lepingule, mis on lisatud II etapi pakkumisele. Osanike leping on sõlmitud 16. oktoobril 2000. a järgmiste osapoolte vahel: Rail World Inc, Jarvis International Ltd, OÜ Ganiger Invest ja Railroad Development Corporation. Osanike lepingu punkti 5.2 (b) kohaselt on ettevõtte osanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui esindatud on vähemalt 95% osakapitalist, nimetatud kvoorumi nõue on võetud ka osaühingu põhikirja. Osanike lepingu kohaselt peab juhatuse otsuse vastuvõtmiseks kohal olema vähemalt kolm juhatuse liiget, kusjuures kohal peab olema vähemalt üks OÜ Ganiger Invest’i esindaja, üks Rail World Inc’i esindaja ja üks Jarvis International Ltd esindaja. Pakkumise strateegilistele investoritele otsese siduvuse tõendamiseks on Rail World Inc ja Jarvis International Ltd esitanud ühesuguse sisuga kirjad, mille kohaselt Rail World Inc ja Jarvis International Ltd garanteerivad, et Baltic Rail Services OÜ võtab Eesti Erastamisagentuuri ees kõik kohustused seoses tema poolt ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks tehtud lõpliku pakkumise ja selle osaks oleva äriplaaniga. Samuti kinnitavad Rail World Inc ja Jarvis International Ltd, et Baltic Rail Services OÜ lõplik pakkumine on neile otseselt siduv ja et nad garanteerivad läbi Baltic Rail Services OÜ aktsiaosaluse ASis Eesti Raudtee, et AS Eesti Raudtee majandab raudteeinfrastruktuuri kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega, nagu näeb ette äriplaan. 26. Arvestades asjaolu, et Rail World Inc’il ja Jarvis International Ltd-l on kogemus raudteeinfrastruktuuri majandamisel ja raudteekaubavedude teostamisel (vt käesoleva korralduse 3. osa «Baltic Rail Services OÜ pakkumise kirjeldus» punkti 5 alapunkti 9), samuti seda, et nad koos omavad 51% Baltic Rail Services OÜ osakapitalist ning et tuginedes nimetatud osalusele ja osanike lepingus ning põhikirjas sätestatud juhtorganite kvooruminõudele, saavad Rail World Inc ja Jarvis International Ltd ühiselt oluliselt mõjutada Baltic Rail Services OÜ tegevust, tuleb Rail World Inc ja Jarvis International Ltd lugeda Baltic Rail Services OÜ strateegilisteks investoriteks pakkumise II etapi kutse dokumentide punkti 2.5 tähenduses. Samuti on Rail World Inc ja Jarvis International Ltd esitanud pakkumisega otsest seotust tõendavad kinnitused. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED PAKKUJATE KVALIFITSEERUMISE OSAS 1. Kuna viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse kohaselt ei ole strateegilise investori nõude näol tegemist pakkumise II etapi jaoks kehtestatud lisatingimusega, vaid lisanõudega erastamise õigustatud subjektile, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13-k, siis on see pakkumises osalemisel kohustuslikuks eelduseks, mida tuleb selgelt eristada erastamise teiseks etapiks kehtestatud lisatingimustest, ning seda vaatamata sellele, et Eesti Erastamisagentuur on käsitlenud seda nõuet pakkumise II etapi kutse dokumentides pakkujate äriplaani, tehnilise ja finantsplaani osana, mis kuulub pakkumise II etapi kutse dokumentide kohaselt Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu poolt hindamisele omal äranägemisel. Käesolevas korralduses jäetakse pakkumise II etapi kutse dokumentide need sätted, mis käsitlevad strateegilise investori nõuet pakkumise II etapi lisatingimusena, arvestamata nende vastuolu tõttu «Erastamisseaduse» § 3 lõikega 3. 2. Isikud, kes ei vasta strateegilise investori nõudele, võib edasisest hindamisest kõrvale jätta, kuna nad ei saa olla «Erastamisseaduse» § 3 lõikest 3 ja Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusest nr 13-k tulenevalt ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise õigustatud subjektiks. Strateegilise investori nõudest loobumine oleks õigustatud üksnes juhul, kui selguks, et ükski pakkuja ei vasta nimetatud nõudele (Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsuse punkt 64). 3. Pakkumisi, mille on esitanud strateegilise investori nõudele mittevastavad pakkujad, on kaks – Rail Estonia ApSi pakkumine (vt käesoleva korralduse 1. osa «Faktilised ja õiguslikud asjaolud ning menetluse käik» punkte 21 ja 22) ja Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumine (vt käesoleva korralduse 1. osa punkte 23 ja 24). Nimetatud pakkumisi ei arvestata ning need jäetakse edasisest hindamisest välja. 4. Kuna strateegilise investori nõudele vastavaid pakkumisi on ainult üks, milleks on Baltic Rail Services OÜ pakkumine, siis ei ole võimalik Baltic Rail Services OÜ pakkumise vastavust pakkumise II etapi kutse dokumentides sätestatud tingimustele ja pakkumise sobivust erastamislepingu sõlmimiseks hinnata võrdluses teiste pakkumistega, vaid seda hindamist tehakse läbi Baltic Rail Services OÜ pakkumise kirjelduse. 3. BALTIC RAIL SERVICES OÜ PAKKUMISE KIRJELDUS 1. Vastavalt pakkumise II etapi kutse dokumentide punktile 5.2 pidid pakkujad koos lõpliku pakkumisega esitama tagatise erastamis- ja aktsionäride lepingu sõlmimiseks. Baltic Rail Services OÜ lõplikule pakkumisele on lisatud ASi Hansapank antud lepingute sõlmimise garantii summale 25 miljonit krooni, kehtivusega kuni 1. märtsini 2001. a. 2. Kuna pakkumise täitmise tagatise esitamise osas muutis Eesti Erastamisagentuuri peadirektor pakkumise II etapi kutse dokumente selliselt, et pakkumise täitmise tagatist ei tulnud esitada koos lõpliku pakkumisega, esitas Baltic Rail Services OÜ koos lõpliku pakkumisega kinnituse pakkumise täitmise garantii esitamise kohta – lõplikus pakkumises kinnitatakse, et Baltic Rail Services OÜ esitab pangagarantiid Eesti Erastamisagentuuri poolt nõutavate leppetrahvide tasumise tagamiseks investeerimisplaani mittetäitmise korral summas 130 000 000 krooni. 3. Samuti on Baltic Rail Services OÜ esitanud pakkumise II etapi kutse dokumentide punktis 2.6 nimetatud informatsiooni ja dokumendid ning pakkumise II etapi kutse dokumentide VI peatükis koos lõpliku pakkumisega nõutud kinnitused. 4. Baltic Rail Services OÜ esitas pakkumise II etapi kutse dokumentide punktis 1.5 nõutud tähtajaks, s.o 20. novembriks 2000. a lõpliku ostuhinna pakkumise summas 1000 miljonit krooni. 5. Äriplaani kirjelduses esitatakse kokkuvõtlikult Baltic Rail Services OÜ seisukohad olulisemate märksõnade osas, mis tulenevad pakkumise II etapi kutse dokumentide punktist 2.2. Käsitletavateks märksõnadeks on: makromajanduslike aspektide hinnang; koostöövõimalused lääneriikide, Venemaa ja SRÜ riikidega; hinnang turusituatsiooni ja tururiskide suhtes; pakkuja äriidee ja plaanid; plaanid seoses ohutus-, liiklus- ja keskkonnanõuete täitmisega; juhtimisressursside kirjeldus; tööjõupoliitika; hinnang seoses konkurentsiga; hinnang osanike kohta; valmidus täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid. 1) Viimaste aastate jooksul on raudteetransport laiendanud oma turgu, suurendades transiidi mahtu. Baltic Rail Services OÜ loodab sarnase arengu jätkumisele. Eesti geograafiline asupaik on transiidiga tegelemiseks ideaalne – ida ja lääne vahel. Koos sadamatega etendab raudtee peamist rolli transiidi puhul läbi Eesti, mis omakorda on üks lühemaid ja odavamaid transiidikoridore kahe suure turu vahel. Kodune turg on Baltic Rail Services OÜ hinnangul kahe viimase aasta jooksul kahanenud ca 20% võrra. Selle peamisi põhjuseid on kolm: Eesti tööstuse struktuur on suures osas muutunud (rasketööstuse toodangu mahud on kahanenud olulisel määral); paljud tööstusharud kasutavad autotransporti; põlevkiviga seotud veomahud on vähenenud. 2) Baltic Rail Services OÜ on keskendunud peamiselt koostöövõimalustele Venemaaga ning Hiina ja Koreaga Trans-Siberia raudtee kaudu, pakkudes kindlamat, kiiremat, mugavamat ja turvalisemat kaupade kohaletoimetamise võimalust kui tänasel päeval laevadega. Baltic Rail Services OÜ näeb võimalust suurendada veetavate kaupade mahtusid nii Venemaa kui ka Läti, Leedu ja Euroopa suunal. Baltic Rail Services OÜ loodab tihedate suhete taastamisel Venemaa ja teiste SRÜ riikidega kasutada platvormina Raudteetranspordi Nõukogu (Railway Transport Council). Baltic Rail Services OÜ on juba võtnud selles küsimuses ühendust mitmete riikidega. 3) 1999. aastal veeti Eestis 49,3 miljonit tonni kaupu, sellest 75% (37,1 miljonit tonni) veeti raudteed mööda. Sisemaised veod andsid 23% vedude kogumahust, ehk suurem osa langes rahvusvahelistele vedudele. Selle üheks põhjuseks on väikeste distantside tõttu autovedude oluline osakaal. Samas, arvestades Eesti Raudtee läbilaskevõimsust, on arenguruumi veel palju. Osaliselt aitab sellele kindlasti kaasa Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama tihedam koostöö tulevikus, eesmärgiga pakkuda klientidele kiiremat ja kvaliteetsemat teenust. 4) Baltic Rail Services OÜ plaanitava restruktureerimise ja teiste muudatuste eesmärgiks on arendada ning parandada teenuste kvaliteeti. Äriplaan hõlmab raudteel opereerimise ja raudtee haldamise printsiipe, mille abil raudtee pakuks efektiivset, usaldusväärset, ohutut ja odavat teenust, kaasates oma tegevusse vastava ala parimad eksperdid. Baltic Rail Services OÜ kavandab: arendada Kaug-Ida ja Euroopa vahelist ühendust Trans-Siberia raudtee kaudu ning kasutada transiidiprotsessis Muuga uue konteinerterminali võimalusi; teha tihedat koostööd Tallinna Sadamaga, et toetada sadama tegevust usaldusväärse ja majanduslikult soodsa raudteeühendusega, eesmärgiga suurendada Tallinna Sadamat läbivate kaupade kogumahtu, ning olla atraktiivne rahvusvahelistele ettevõtetele, kes praegu on Venemaa, Läti, Leedu, Soome jt riikide suurte sadamate kliendid; rõhutada Vene kütuste ning rafineeritud toodete liikumise usaldusväärsust ja kindlust Tallinna piirkonna sadamate kaudu läände. Teha tihedat koostööd Venemaa Oktoobriraudteega; jõuda mõlema poole jaoks soodsale kokkuleppele Eesti Energiaga. Olulisel kohal on plaanitavad investeeringud veeremisse, infrastruktuuri ja infotehnoloogiasse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis mahukad investeeringud, mille tulemusena vahetatakse välja veduripark. Uued vedurid on töökindlad, majanduslikult kasulikumad ning keskkonnasõbralikumad. Samuti soovib Baltic Rail Services OÜ ellu viia mitmeid plaane parandamaks Eesti Raudtee klienditeenindust. Avatakse klienditeeninduskeskus, mille vahendusel soovitakse operatiivselt suhelda klientidega. 5) Liiklusohutust peab Baltic Rail Services OÜ üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks raudtee-ettevõtte puhul. Edu saavutamine selles osas aitab kaasa üldise edu saavutamisele. Tänu selles valdkonnas tehtud tõsisele tööle vähenes 1998. ja 1999. aastal oluliselt õnnetusjuhtumite arv. Baltic Rail Services OÜ plaanib tõsiseid töid selles osas jätkata. Baltic Rail Services OÜ lubab kasutada keskkonnakaitse seisukohast kõige efektiivsemaid meetodeid, mida Jarvis International Ltd on kasutanud näiteks Inglismaal ning mis vastavad ISO standardile (14001:1996). Peamine eesmärk on kooskõla kõigi Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega, jäätmemajanduse parem toimimine ning reostuse vähendamine. 6) Baltic Rail Services OÜ omab tänu oma koostööpartneritele (Rail World Inc, Jarvis International Ltd ja Railroad Development Corporation) suuri kogemusi raudtee haldamise ja arendamise valdkonnas ning loodab neid kogemusi rakendada Eesti Raudtee juhtimisel ja arendamisel. 7) Baltic Rail Services OÜ plaanib vähendada töötajaskonda 3850-lt töötajalt (2001) kuni 2204-ni (2010) – s.o 43% võrra. Enamus sellest plaanist viiakse ellu esimese kolme aasta jooksul. Tööjõukulud olid 2001. aaastal 456 miljonit krooni ja on 2010. aastal 364 miljonit krooni, ehk nimetatud kulud kahanevad hinnanguliselt 92 miljoni krooni võrra. 8) Baltic Rail Services OÜ peab koduturul peamiseks konkurendiks Edelaraudtee ASi, mis opereerib talle kuuluval infrastruktuuril Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Viljandi suunal. Ja teatud ulatuses ka Estreftransservice’i, mis tegeleb külmutatud toodete veoga, kasutades endale kuuluvaid vaguneid. Autotransport on raudteevedude järel veomahtude poolest suuruselt teine transpordiliik ning samuti tõsine konkurent Eesti Raudteele. Autotranspordi kasuks räägivad Eesti piires suhteliselt väikesed distantsid ning suhteliselt lähedal asuvad suured Venemaa keskused – Moskva ja Sankt-Peterburg. Tulevikus etendavad kindlasti olulist osa teatud kindlad kaubagrupid (puit, konteinerid jm), mille veomahud suure tõenäosusega suurenevad. Nimetatud valdkonnas saab Eesti Raudtee parandada teenuste kvaliteeti ning selle tulemusel suurendada oma turuosa transpordi valdkonnas. Baltic Rail Services OÜ püüab Eesti Energiaga saavutada kompromissi, et jätkata põlevkivi vedamise osas koostööd ja et võimaluse korral jõuda vastava lepinguni, mille alusel võtaks AS Eesti Raudtee üle kõik Eesti Energia raudteevedudega seonduvad teenused. 9) Baltic Rail Services OÜ on äriühing, mis asutati osalemiseks ASi Eesti Raudtee erastamisel. Äriühing registreeriti 26. aprillil 2000. a registrikoodiga 10669247. Baltic Rail Services OÜ osanikud on Ganiger Invest OÜ (44%), Rail World Inc (25,5%), Jarvis International Ltd (25,5%) ja Railroad Development Corp (5%). Ganiger Invest OÜ on asutatud ASi Eesti Raudtee investeeringute teostamiseks. Rail World Inc on Edward Burkhardt’i poolt juhitav ettevõte, tegutsenud USA Wisconsini raudteel, mis on suur kaubaveoraudtee. Sama ettevõte omandas Inglismaal enamiku kaubavedudest, kui Briti Raudtee erastati. Vaieldamatult on nimetatud ettevõttel laialdane raudteeinfrastruktuuri majandamise, samuti raudteekaubavedude korraldamise kogemus. Jarvis Plc on parimaid raudteeinfrastruktuuri hooldusfirmasid Inglismaal. Jarvis Plc on juba pikemat aega näidanud üles huvi Eesti vastu ning oma äriplaanis on ta esitanud parimad detailsed arusaamad sellest, kuidas raudtee töötab ning millised on probleemid ja võimalikud lahendused. Pakkuja tugevaks küljeks on suured kogemused Inglismaal ja Ameerikas. Railroad Development Corp on rahvusvaheline raudteeoperaator, raudtee haldamise ja investeerimisega tegelev ettevõte. 1999. aasta lõpus ettevõte opereeris või omas raudteid USA-s, Argentiinas, Peruus, Guatemalas, Malawis ja Mosambiigis. Peamiselt on ta osaline riigile kuulunud raudtee-ettevõtteid erastanud konsortsiumides. 10) Baltic Rail Services OÜ on avaldanud valmisolekut täita kõiki ELi acquis’st tulenevaid nõudeid ja kohustusi. 6. Tehnilises ja finantsplaanis on Baltic Rail Services OÜ plaaninud suuri investeeringuid veeremipargi arendamiseks, eriti oluliseks peab ta uute, töökindlamate ja ökonoomsemate Ameerika vedurite soetamist. Oluliseks eesmärgiks on ka vagunipargi uuendamine. Baltic Rail Services OÜ on esitanud nõutavas vormis Pricewaterhouse Coopers’i audiitori Cameron Greaves’i kinnituse tehnilises ja finantsplaanis esitatud finantsprojektsioonide nõuetele vastavuse kohta. Baltic Rail Services OÜ plaanib teha investeeringuid kogumahus 4,7 miljardit krooni. Prioriteetide alusel on investeeringute jaotus järgmine: 1) mahukad investeeringud veeremipargi kaasajastamiseks (esmajärjekorras plaan vedurid välja vahetada); 2) investeeringud infrastruktuuri; 3) investeeringud infotehnoloogiasse. Äriplaani kohaselt investeeritakse 4,7 miljardist kroonist: infrastruktuuri 3,4 miljardit krooni (73%); veeremisse 1,02 miljardit krooni (22%) ja muusse varasse 0,23 miljardit krooni (5%). Tehnilise ja finantsplaani finantseerimise realiseerimiseks on Baltic Rail Services OÜ-le valmis seitsmeks aastaks laenu andma Hansapank. Lisaks on Baltic Rail Services OÜ pidanud läbirääkimisi järgmiste pankadega: Landesbank Kiel, Swedbank, Hypovereinsbank. Ka need pangad on avaldanud laenu andmiseks põhimõttelist valmisolekut. Võetud laenude tagasimaksmise osas plaanis Baltic Rail Services OÜ 2001. aastal refinantseerida Eesti Raudtee olemasolevaid laene ja liisida vajalikke vahendeid soodsamatel tingimustel. Laenud Eesti Ühispangale oli plaanis tagasi maksta 2001. aastal täies mahus. Olemasolevad liisingulepingud arutatakse ükshaaval läbi, võttes arvesse lepingu lõpetamisega kaasnevaid trahve ja refinantseerimisvõimalusi, kus see on kohane. Äriplaani koostamisel on arvestatud ELi-poolsete toetustega infrastruktuuri parendamiseks, eriti projektide osas, mis omavad nii regionaalset kui ka rahvusvahelist tähtsust. Tõsisemalt on uuritud Eesti Raudtee arendamiseks ISPA-poolse toetuse saamise võimalusi. 7. Vastavalt pakkumise II etapi kutse dokumentide punktile 2.4 pidi pakkuja tegema pakkumise ka seoses tegevuse jätkamise kohustuse kestusega. Baltic Rail Services OÜ on pakkunud tegevuse jätkamise kestuseks 10 aastat, esitades järgmise 10 aasta tegevuse kohta äriplaani koos vastavate ajakavade ning nii infrastruktuuri kui ka veeremisse investeerimise konkreetsete plaanidega. 4. ÕIGUSLIK JÄRELDUS BALTIC RAIL SERVICES OÜ PAKKUMISE KOHTA Arvestades asjaolu, et Baltic Rail Services OÜ esitas kõik pakkumise II etapi kutse dokumentides nõutud dokumendid ja kinnitused ning kogu nõutud informatsiooni ja tegi pakkumise ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiskonkursi II etapiks kehtestatud kõigi lisatingimuste ja ostusumma kohta, tuleb Baltic Rail Services OÜ lõplik pakkumine lugeda pakkumise II etapi kutse dokumentides esitatud nõuetele vastavaks. Lähtuvalt «Erastamisseaduse» § 21 lõikest 8 on võimalik Baltic Rail Services OÜ pakkumine kui ainus nõuetele vastav pakkumine tunnistada ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiskonkursi parimaks pakkumiseks. 5. OTSUS «Erastamisseaduse» § 9 lõike 2 punkti 11 alusel ja kooskõlas § 21 lõikega 8: 1. Tunnistada kehtetuks Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a koosoleku protokollilise otsuse nr 10 päevakorrapunkti nr 1 punkt 2, millega määrati paremuselt teiseks pakkumiseks Baltic Rail Service OÜ pakkumine. 2. Mitte arvestada Rail Estonia ApSi pakkumist selle mittevastavuse tõttu pakkumise II etapi kutse dokumentide punktile 2.5, kuna pakkujal puudub strateegiline investor. 3. Mitte arvestada Raudtee Erastamise Rahva ASi pakkumist selle mittevastavuse tõttu pakkumise II etapi kutse dokumentide punktile 2.5, kuna pakkujal puudub strateegiline investor. 4. Tunnistada parimaks pakkumiseks Baltic Rail Services OÜ pakkumine. 5. Mitte vaidlustada 30. aprillil 2001. a Eesti Vabariigi, Baltic Rail Services OÜ ja ASi Eesti Raudtee vahel sõlmitud ASi Eesti Raudtee erastamislepingut ning Eesti Vabariigi ja Baltic Rail Services OÜ vahel sõlmitud ASi Eesti Raudtee aktsionäride lepingut. 6. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT