Vabariigi Valitsus — Toidujärelevalveks proovide võtmise ja analüüside tegemise korra kinnitamine — RT I, 56, 839

Toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) paragrahvi 17 lõike 6 alusel ja arvestades Euroopa Nõukogu direktiive 85/591/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985), 92/2/EMÜ (EÜT L 34/30, 11.02.1992), 89/397/EMÜ (EÜT L 186, 30.06.1989), 93/99/EMÜ (EÜT L 290, 24.11.1993) ja 87/524/EMÜ (EÜT L 306, 28.10.1987), Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Toidujärelevalveks proovide võtmise ja analüüside tegemise kord» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Põllumajandusminister Andres VARIK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 130 Toidujärelevalveks proovide võtmise ja analüüside tegemise kord I. PROOVIVÕTU ÜLDNÕUDED 1. Käesolev kord reguleerib toidujärelevalveks proovide võtmist, pakkimist, märgistamist, säilitamist, analüüside tegemist ja dokumentide säilitamist. 2. Korras kasutatakse mõisteid -- kaubapartii, valim, lähteproov, keskmine proov, laboratoorne proov -- Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1998. a määruses nr 41 «Taimse päritoluga toodetes ja nende pinnal keemiliste taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ning nendest toodetest ja nende pinnalt proovide võtmise meetodite kinnitamine» (RT I 1998, 24--27, 347) antud tähenduses. 3. Toidujärelevalveks võib võtta käitlemise kõikidel etappidel objektiivseid või selektiivseid proove toidust, õhust, veest, käitlemisel kasutatavatest ainetest, käitlemisvahenditest ning nende pinnalt analüüsideks ja kordusanalüüsideks vajalikus koguses. 4. Objektiivne proov iseloomustab olenevalt valimite arvust erineva statistilise usaldusväärsusega kaubapartiid või käitlemistingimusi ja see võetakse juhusliku valiku teel proovivõtuplaani järgi. 5. Proovivõtuplaani koostamisel arvestatakse toote liiki, kaubakogust, riskiastet, eeldatavat ohtlikkust, pettuse võimalikkust, nõutavat usaldusväärsuse klassi ning vastuvõetavuse kriteeriume. 6. Selektiivne proov võetakse järelevalve ajal avastatud nõuetele mittevastavuse või esitatud kaebuse kontrollimiseks. 7. Toidujärelevalveks võetakse toiduproove, õhuproove või pinnaproove. Puhastatud pinnalt võetakse puhastuse kvaliteedi hindamiseks puhtuseproove. Puhastamata pinnalt võetakse toidu saastumisohu kindlakstegemiseks hügieeniproove. Prooviks võib võtta toiduga kokkupuutuvaid esemeid. 8. Toidumürgistuse korral võetakse proove kõigist kahtlusalustest toitudest. 9. Toidujärelevalveks proovide võtmise õigus on pädeval järelevalveametnikul (edaspidi proovivõtja) proovivõtu juhiste või kaubagrupile vastava rahvusvahelise või Eesti standardi nõuete kohaselt. 10. Proovi võetakse kauba omaniku, haldaja, valdaja või nimetatud isikute puudumisel kahe tunnistaja juuresolekul. 11. Analüüse tehakse toidujärelevalveks tunnustatud või akrediteeritud laborites (edaspidi labor). 12. Proovivõtja lepib enne proovivõttu laboriga kokku proovide arvu ja liigi, vajalike analüüside, proovivõtu täpsete juhiste ning proovide üleandmise aja suhtes. 13. Mikrobioloogiliseks analüüsiks proovi võtmisel peab kasutama proovivõtuvahendeid ja -nõusid, mis on steriilsed, kuivad, puhtad, tihedalt suletavad, valmistatud klaasist, plastmassist või roostevabast metallist ning mis ei mõjuta toidu omadusi. 14. Keemilise koostise määramiseks võetakse proov õhu- ja niiskusekindlasse inertsest materjalist sobiva suurusega puhtasse nõusse või pakendisse. 15. Keemilise koostise määramiseks võetud proovist moodustatakse paralleelproovid -- järelevalveametnikule ja omanikule, haldajale või valdajale ning omaniku nõudmisel vaidluste lahendamiseks lisaproov, mis jääb omaniku või haldaja valdusse. 16. Toidukauba omaniku või haldaja nõudmisel võtab proovivõtja omaniku kulul proovile lisaks vastuproovi. Proov ja vastuproov võetakse ühesuguste nõuete kohaselt. 17. Toidu toiteväärtuse kontrollimiseks võetakse proove vähemalt kümnest partiist ja analüüsitulemused avaldatakse keskväärtusena. 18. Proovivõtja peab välistama proovi võtmise ajal proovi ja toidupartii saastamise ja riknemise. 19. Proovivõtja tagab kaubapartiid või käitlemistingimusi iseloomustava proovi võtmise, käsitsemise, säilitamise, transportimise ja laborile üleandmise. 20. Proovivõtja vormistab proovivõtu kohta kahes eksemplaris proovivõtu protokolli (lisa 1), millest üks jääb kauba omanikule, haldajale või valdajale. Protokollis märgitakse nähtavate defektidega kauba osakaal partiis ja protokollile lisatakse vajaduse korral proovivõtuplaan. 21. Proovivõtja koostab saatekirja (vorm lisas 2) proovi laborile üleandmiseks. Saatekirja koopia jääb proovivõtjale. II. PROOVI VÕTMINE KÜLMUTATUD TOIDUST 22. Külmutatud toidust võetakse proove mehaaniliste või elektriliste puuride või instrumentide abil, mille tootesse sisenev osa peab olema eeljahutatud. 23. Külmutatud toitude kontrollimiseks valitakse proovid kaubasaadetise kõrgema temperatuuriga kriitilistest kohtadest. 24. Külmladustamisel võetakse proove ruumi keskosas, uste juures üleval ja all ning jahutusseadmesse tagasimineva õhu ava juures asuvatest toidupartii osadest. 25. Külmutatud toidu veo ajal võetakse proove transpordivahendi uste avanemise koha üla- ja alaosas asuvatest toidupartii osadest. 26. Külmutatud toidukauba mahalaadimise ajal valitakse neli proovi järgmistest kriitilistest punktidest: 1) uste avanemise koha juures asuva kaubasaadetise üla- ja alaosast; 2) külmutusseadmest võimalikult kaugelt; 3) kaubasaadetise keskosast; 4) külmutusseadmele võimalikult lähedalt; 5) jahutusseadmesse tagasimineva õhu ava juurest. 27. Jaemüügiletis asuvast toidust võetakse proov kolmest eeldatava kõrgema temperatuuriga kohast. 28. Külmutatud toidu proovid pannakse eeljahutatud külmutuselementidega nõudesse või termokonteineritesse selliselt, et need enne laborile üleandmist sulama ei hakkaks. III. PROOVIDE PAKKIMINE JA MÄRGISTAMINE 29. Iga proov varustatakse vee- ja kulumiskindla tunnuskoodiga. 30. Proovinõud ja -kotid suletakse tihedalt ning plommitakse või pitseeritakse, et tagada proovide puutumatus ja vältida võltsimist. 31. Proovide veopakendil peab olema märge «Ettevaatust! Laboriproovid» või üldkasutatavad käitlusmärgid « U». 32. Kui toidukauba märgistusele või saatedokumentidele ei ole märgitud säilitustingimusi, määrab proovivõtja proovi hoiu- ja veotingimused. IV. LABORIS PROOVI VASTUVÕTMINE JA HOIDMINE 33. Proov koos vormikohase saatekirjaga antakse üle laborile, kus hinnatakse proovi seisundit, puutumatust ja vastavust saatekirjale. 34. Laboris proov registreeritakse ja nõuetekohasele proovile antakse number. 35. Laboril on õigus keelduda proovi vastuvõtmisest, kui toiduproov on kahjustatud pakendis, üles sulanud, ettenähtust kõrgema temperatuuriga ega vasta nõuetele, on eelnevalt kooskõlastamata või toodud sobimatul ajal. 36. Toidumürgistuse korral uurimiseks saadetud proovid peab vastu võtma pakendi seisundile vaatamata. 37. Analüüsi tegemisel järelejäänud proovijääke ja katseesemeid säilitatakse analüüsitulemuste vaidlustamise tähtaja lõppemiseni. 38. Säilitamisaja möödumisel võib nõuetele vastavad toiduproovijäägid ja katseesemed omaniku, haldaja või valdaja nõudmisel tagastada. Kiirestiriknevaid toiduproove ei tagastata. V. ANALÜÜSIDE TEGEMINE 39. Toidujärelevalveks analüüside tegemisel kasutatakse rahvusvahelistele või siseriiklikele nõuetele vastavaid meetodeid, eelistades erinevatele kaubagruppidele rakendatavaid meetodeid. 40. Käesoleva korra punktis 39 nimetatud meetodite puudumisel või tehniliste võimaluste puudumisel võib analüüse teha teaduslikult põhjendatud ja rahvusvahelistele kriteeriumidele vastavate samaväärsete analüüsimeetodite järgi. 41. Analüüsimeetodid valitakse spetsiifilisuse, täpsuse, määramis- ja avastamispiiri, kokkulangevuse, laborisisese ja laboritevahelise korratavuse, dispersiooni ja standardhälbe järgi. 42. Laborisisesed ja laboritevahelised kokkulangevuskatsed viiakse läbi rahvusvaheliselt tunnustatud kordusmääramise nõuete kohaselt. 43. Laborisiseste kokkulangevuskatsete tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad. 44. Analüüsitulemuste lahknemisel eelistatakse rahvusvaheliselt tunnustatud analüüsimeetodite järgi saadud tulemusi. 45. Analüüsitulemuste kohta koostatakse akrediteerimisnõuetele vastavad katseprotokollid. 46. Iga proovi katseprotokolli kinnitab labori juht või tema poolt volitatud töötaja. 47. Labor väljastab analüüsi lõpetamisele järgneval tööpäeval järelevalveasutusele katseprotokolli. Analüüsi tulemustest, millest võib järeldada ohtu tervisele, peab teavitama kohe pädevat järelevalveametnikku, kes informeerib asjaomaseid asutusi ja määrab nõuetele mittevastava partii käitlemise korra. VI. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE 48. Proovivõtu- ja analüüsidokumendid täidetakse kulumiskindlas kirjas. 49. Proovivõtu protokolle, saatekirjade koopiaid ja katseprotokolle säilitatakse järelevalveasutuses vähemalt kolm aastat. 50. Toidujärelevalve katseprotokolli koopiaid ja nende juurde kuuluvat analüütilist dokumentatsiooni säilitatakse laboris vähemalt kolm aastat. 51. Elektroonilise andmetöötluse korral säilitatakse dokumente paberkoopiatena ja arvutivälistel andmekandjatel. Põllumajandusminister Andres VARIK Lisa 1 «Toidujärelevalveks proovide võtmise ja analüüside tegemise korra» juurde

Lisa 2 «Toidujärelevalveks proovide võtmise ja analüüside tegemise korra» juurde