Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla lasteaia «Sipsik» arengukava kinnitamine — KO, 125, 1093

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496; 2004, 27, 180) § 91 ja Hummuli Vallavolikogu 28. novembri 2001. aasta määruse nr 41 «Hummuli valla põhikooli ja lasteaia arengukavade kinnitamise kord», Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Hummuli valla lasteaia «Sipsik» arengukava aastateks 2004–2007 (lisatud). 2. Lugeda kehtetuks Hummuli Vallavolikogu 28. novembri 2001. a määrus nr 42 «Hummuli valla lasteaia «Sipsik» arengukava kinnitamine». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval avalikustamisest. Volikogu esimees Aleksander ZEMSKOV Hummuli Vallavolikogu 31. märtsi 2004. a määruse nr 51 lisa HUMMULI VALLA LASTEAED « SIPSIK» ARENGUKAVA 2004–2007 Taust Lasteaed «Sipsik» avati 1. märtsil 1995. a. Lasteaia käsutuses on paneelelamu alumisel korrusel kolme- ja neljatoaline korter. Lasteaia ruume on üheksa aasta jooksul pidevalt kohandatud laste tervist ja turvalisust silmas pidades. Maha on võetud segavad vaheseinad. Magamistoast on saanud lisaks üks mängutuba noorematele lastele. Lõunauinakut teevad lapsed madratsitel mõlemas mängutoas. Alates õppeaastast 2002/2003 on meie endine köök tunnustatud Tartu TKT Valgamaa osakonna poolt kui toidujagamispunkt. See tähendab, et toitu me kohapeal ei valmista, vaid toome seda Hummuli põhikooli sööklast. Koka asemel on meil nüüd tööl teine õpetaja abi. Selline töökorraldus aitab meil paremini korraldada igapäevaelu ja õppetegevust. 2003. aasta suvel vahetati vallavalitsuse initsiatiivil maja õuepoolsed aknad. Vanad olid mädanenud ja neid ei saanud korralikult puhastamiseks avada. Ka jahutasid vanad aknad tuulise ilmaga ruume. Teiste akende vahetamine pole praegu päevakorras, sest nende olukord on hea. Pisiremontidega püüame hoida korras siseseinad, plaani tuleb võtta kraanikausside vahetus nii pesuruumis kui ka köögis. Oleme kimpus vananenud maja ja hoolimatute naabritega. Pidevalt meid uputatakse küll reoveega, küll puhta veega. Hetkeseis Lasteaias on üks liitrühm lastega vanuses 2–7 aastat. Õppeaastal 2003/2004 on nimekirjas 25 last. On olnud ka 27 last, aga ruuminappuse tõttu ei ole nii palju lapsi võimalik vastu võtta. Varem pidasime kõik üritused Hummuli Rahvamaja saalis, aga 2003. aasta jõulupeo korraldasime kahes vanusegrupis oma majas. Julgust seda proovida andis ka hoolekogu. Jõuluõhtud õnnestusid ja ka edaspidi jääme jõulude ajal oma majja. Kevad- ja lõpupeo peame aga rahvamaja saalis. Kuna meil puudub oma õueala, kasutame üldist mänguväljakut, majaesist platsi, parki ja staadioni. Mänguväljakut on jõudumööda parandatud. Suurem remont on ette nähtud 2004. aasta suvel. Plaanime täiendada ka majaesist platsi. Tellitud on mängumaja ja parandame liivakasti ning kiikumiskoha. Maja personal (juhataja, õpetaja, õpetaja abid) on kvalifikatsiooninõuetele vastav. Täienduskoolitust on saanud ettenähtud 160 tundi juhataja ja õpetaja, 80 tundi üks õpetaja abi. Teine õpetaja abi on plaanitud koolitusele saata 2004. aasta jooksul. Lisaks on mitmeid kursusi läbitud omaalgatuslikult (arvuti, arenguvestluse läbiviimine jne). Personal on õpi- ja tegutsemishimuline ning koostööaldis. Koostöö vallavalitsusega on hea. Me võime kasutada bussi, paljundusteenust jne. Saime vallast ühe arvutikompekti ja skanneri. Teise arvutikomplekti saime tasuta Valga Maavalitsusest. 2004. aasta veebruarist alates on meil ka interneti püsiühendus. Eelarveväliselt muretsesime klaveri asemele süntesaatori, mis võimaldab meil paremini muusikatunde ja esinemisi korraldada. Eelarves on koolitusraha personali jaoks. Lasteaia töö on korraldatud riikliku õppekava alusel. Valga Maavalitsuse poolt korraldatud riiklik järelevalve tunnistas 2002. aastal meie õppe-kasvatustöö heaks. Koolitusloa taotlesime 2001. aastal ja see anti meile kolmeks aastaks. Oma elu huvitavaks muutmiseks käime tihti ise külas (lasteaias «Mõmmik», Vainu talus jne) või kutsume ise külalisi (Hummuli kooli 1. klass, Sünnipäevapidu koos vallarahvaga, kooli ja hooldekodu esindajatega). Järjest suurenevad ootused lasteaiale nii lastevanemate kui ka kooli ja personali poolt sunnivad omavalitsust kui lasteaia omanikku kaaluma kõiki võimalusi, kuidas lahendada lasteaia ruumiline pool. Kui 2004. aastal täitunud 9 aastat on tõestanud, et lasteaeda on Hummulis vaja, siis kas järgnevad aastad suudame vastu pidada ja areneda nii kitsastes oludes? HUMMULI VALLA LASTEAED «SIPSIK» VISIOON • Suuremad ja avaramad ruumid • Kvalifikatsioonile vastav kaader • Turvaline arengukeskkond nii lastele kui ka personalile • Tööks vastava metoodilise materjali ja õppevahendite olemasolu MISSIOON • Laste päevahoiu korraldamine Hummuli vallas • Laste turvalisuse tagamine • Laste ettevalmistus ja edukas toimetulek koolis • Laste ealise sotsiaalse küpsuse tagamine • Läbi looduse armastuse kasvatamine kodukoha vastu SWOT-analüüs • Sihtgrupp – juhataja, õpetaja, õpetaja abid, hoolekogu liikmed • SWOT-analüüsi korraldasime järgnevates lasteasutust puudutavates lõikudes: • Päevakava ja reeglid • Sisekeskkond • Lapse areng läbi mängu • Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, isiklik eeskuju • Kodu ja lasteaia koostöö Tugevused: • Teadlik ja haritud kaader • Enamik lapsevanemaid on huvitatud laste arendamisest • Enamik lapsevanemaid tunneb huvi laste igapäevaelu vastu lasteaias ja on abiks erinevate ürituste läbiviimisel • Usalduslikud suhted lasteaiatöötajate ja vanemate vahel • Traditsioonilised üritused (kevadpeod, jõulupeod, mihklilaat) • Regulaarsed lastevanemate koosolekud ja individuaalsed vestlused Nõrkused: • Ettevaatlikkus, mõningane ebakindlus vanemate nõustamisel • Sisekontrolli ebapiisavus • Lastevanemate vähene pöördumine õpetajate poole õppe-kasvatusküsimustes • Vähene kogemus probleemsituatsioonide lahendamisel • Lastevanemate erinevad materiaalsed võimalused • Valearvamus lastevanemate seas, et laps on kooliküps siis, kui ta oskab lugeda ja kirjutada ning õpetamine on ainult lasteasutuse kohustuseks Ohud: • Lasteaia taseme hindamisel lähtutakse kooliteadmistest, mitte lapse sotsiaalsetest oskustest • Rühma suurus tekitab ajapuuduse vestlusteks ja konsultatsioonideks lastevanematega • Puudub ruum lapsevanemaga segamatuks vestluseks • Vanematepoolne arusaamatuste lahtirääkimatus (kuulatakse ainult oma lapse juttu kuulamata ära teine laps või õpetaja) • Materiaalsete võimaluste puudulikkus lastevanemate koolitamiseks Võimalused: • Vähekogenud lastevanemate nõustamine • Riskiperekondade tihedam külastamine • Viia läbi rohkem arvamusküsitlusi • Lasteaia traditsioonide jätkamine ja uute väljamõtlemine • Avardada laste silmaringi teistes lasteaedades käimisega • Leida rahalisi võimalusi lastevanemate koolitamiseks • Anda lapsevanematele oskusi olla oma lapsele toeks, mõista oma lapse arengu eripära • Juhataja leidlikkus võimaluste ja vahendite leidmisel • Täienduskoolitus personalile Lapse areng läbi mängulise tegevuse Tugevused: • Lastel olemas piisaval hulgal erinevaid, lapsi arendavaid, esteetilisi kaasaegseid õppe- ja mänguvahendeid • Lastel võimalus vabaks suhtlemiseks kaaslaste ja täiskasvanutega • Mängu kaudu õpivad lapsed lahendama erinevaid probleeme ja suhtlemissituatsioone • Lapsed leiavad ise omale huvitava tegevuse • Eraldi mängutoad nii suurtele kui väikestele • Uute teadmiste andmine toimub läbi mängulise tegevuse • Lapsed kasutavad tegelustes omandatud teadmisi mängudes, neid niiviisi kinnistades • Koos mängides arenevad laste sotsiaalsed suhtlemisoskused • Liitrühmas märkavad suuremad lapsed väikeste vajadusi – kasvatab hoolimist ja sallivust Nõrkused: • Piiride seadmine ja liigne keelamine, mis tuleneb ruumide väiksusest • Vanemate vähene osalus kodus lapse mängus • Televisioonis nähtud vägivallasituatsioonide läbimängimine laste poolt • Huvi pakuvad väga «valmis» mänguasjad • Puudub lasteaia oma mänguväljak • Lastel on vähene oskus teistega arvestada • Lastel puudub võimalus omaette olemiseks Ohud: • Traumaoht nii toas kui õues (palju lapsi, vähe ruumi) • Müra on lastele väsitav • Täiskasvanu ei suuda tagada õigluse- ja turvatunnet kõigile Võimalused: • Kasutada rohkem lapse loomupärast uudishimu • Kohandada võimalusi arvestades mänguväljakut • Kaasaegsete mänguasjade mitmefunktsioonilisus • Kaasaegsete tehniliste vahendite muretsemine • Perede suurem kaasahaaratus • Päevakava paindlikum kasutamine, et laps saaks oma mängu lõpetada • Erinevate mänguvõimaluste juurdetekitamine, et laps saaks kuuldut, loetut läbimängida • Täiskasvanu loov suhtumine lapse mängu • Rohkem kasutada rahvuslikke mänguasju (omavalmistatud lõnganukud, kootud mänguloomad jne) Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, isiklik eeskuju Tugevused: • Erialase haridusega, kompetentne personal • Kogemustega, arenguvõimeline, õpihimuline personal • Loova mõtlemisega personal • Hea meeskonnatöö, koostööaldis personal • Kursis olek uuemate kaasaegsete kasvatusmeetoditega • Kohusetundlik personal Nõrkused: • Stressirohke elukeskkond, terviseprobleemid • Materiaalne tasustamine ei ole võrdne tööpanusega • Ühiskonnas vähene alushariduse tähtsustamine • Maja väiksusest tulenevad piirid ei võimalda kasutada kõiki võimalusi laste igapäevaelu kujundamisel ja lastevanematega suhtlemisel • Häirib tõsiasi, et ürituste läbiviimisel peab ennast ja lapsi kohandama suurte ja võõraste ruumide järgi, mis toob kaasa liigset energiakulu Ohud: • Kitsastes oludes pikka aega töötamine toob kaasa rutiini, mõttelaiskuse ja loob abituse tunde • Pidev segadus haldusreformi ümber võtab omavalitsuselt kindlustunde tuleviku suhtes luua Hummulisse nõuetele vastav lasteaed Võimalused: • Võimalus täiendusõppeks • Ideede, loovuse rakendamine töökeskkonna lapsesõbralikumaks muutmisel • Teiste lasteasutuste külastamine kogemuste vahetamiseks, uute ideede hankimiseks • Suurem tolerantsus suhtlemisel lastevanemate, laste ja kolleegidega • Analüüsiv, üldist silmaringi arendav enesetäiendamine • Rohkem tahtmist oma teadmisi ja oskusi rakendada Päevakava ja reeglid Tugevused. • Väljakujunenud kindlad reeglid, mis annavad kindlustunde nii lapsele, lapsevanemale kui ka töötajale • Päevakava tagab võimaluse oma tööd planeerida • Päevakava on üles ehitatud laste arengut ja huvisid silmas pidades • Kehtestatud reeglid on lastele jõukohased • Päevakava võimaldab lastel palju viibida värskes õhus • Vanemad arvestavad lasteaia päevakavaga Nõrkused: • Väiksemate laste puhkepäevade režiim ei ole vastavuses lasteaia päevakavaga, mis annab tunda nädala alguses • Grupitundide läbiviimine tekitab teatava kiirustamise ja hakib laste mängu, eriti käeliste tegeluste puhul • Osadele lastele on päev liiga pikk ja väsitav • Ajanappus piirab individuaalset tööd lastega • Puudub võimalus organiseerida nende laste tegevust, kes ei armasta lõuna ajal magada • Väga väikesed riietusruumid, WC, pesuruum • WC kasutamine enne õueminekut võtab väga palju aega, sest on ainult 2 potti • Kätepesul tekib järjekord ja palju segadust, sest kraanikausse on ainult üks • Puudub võimalus lasteaias hambaid pesta, sest pesuruum on väga väike Ohud: • Elamine reeglite järgi võib pärssida laste omaalgatust, iseseisvust ja väiksemgi muutus toob kaasa suure segaduse • Õppetoa väiksuse tõttu on õpetaja sunnitud käelisi tegelusi tegema mitmes grupis ja see raiskab ühte tüüpi tegeluse peale palju aega • Tihe päevakava väsitab lapsi, eriti nooremaid, ning teeb nad haigustele vastuvõtlikumaks • Palju lapsi ja palju lärmi tekitab väsimust nii lastes kui ka töötajates • Riieteruumi ja pesuruumi ning WC väiksus tingib traumaohu Võimalused: • Suurem selgitustöö vanemate hulgas laste hommikuse õigeaegse saabumise küsimustes • Suurem koostöö perearstiga laste tervise ja lasteaiaks valmisoleku küsimustes • Tagada järkjärgulisus erinevatel päevakava täitmisel (üks töötaja läheb lastega, kes on kiiremini riidesse saanud juba õue jne) • Rühma reeglite läbiarutamine ja vastuvõtmine koos lastega tagab nende parema täitmise laste poolt • Täiskasvanute pidev juuresolek, et tagada turvalisus WC, pesuruumi ja riietusruumi kasutamisel Sisekeskkond (vaimne, füüsiline) Tugevused: • Laste arendamist soodustav materiaalne baas • Laste kasvule vastav mööbel • Korras ja puhas maja • Vaatamata maja väiksusele on ruumid kujundatud lastepäraselt ja esteetiliselt • Lastevanemate sõbralik suhtumine suurendab tahet tööd teha • Personali ühised huvid – loodus, käsitöö, aiandus. Nõrkused: • Pingeline ajagraafik • 3/4 töötajatest käivad tööle kaugemalt ja on sõltuvad ühistranspordist • Ebapiisavad materiaalsed võimalused • Puudub tahe ja oskus ennast objektiivselt hinnata • Asume kortermajas, kus naabrid on lärmakad ja «uputavad» meid pidevalt • Puudub oma saal pidude, liikumisõpetuse läbiviimiseks Ohud: • Laste rühivead ja nägemishäired tulenevad väikestest ruumidest • Puudub kindlustunne tuleviku suhtes • Pidev töötamine väikestes tingimustes tekitab abituse tunde – liiga palju on tarbetut keelamist, sest pead silmas laste turvalisust Võimalused: • Rohkem empaatiat • Rohkem üksteise toetamist • Rühmaruumide sisustuse uuendamine (voodi varustus) • Omavalitsusega tihedam suhtlemine ka majasiseselt (kutsuda vaatama, kuidas on maja valmis õppetööks sügisel, jõuluõhtud oma majas, lasteaia sünnipäev oma majas jne) • Kaasaegse tehnika muretsemine majja (paljundus, parem printer) • Austus, usaldus, üksteise tunnustamine • Taktitunne suhtlemisel nii kolleegide kui laste ja lastevanematega Ruumid ja sisustus Tööd ja tegemised 2004 2005 2006 Siseseinte viimistlus X Nurgaliistude paigaldamine mängutubades X Pesuruumi renoveerimine X Kraanikausi ja töölaua vahetus köögis X Majaesise mänguplatsi uuendamine (mängumaja) X Interneti püsiühendus X Elektripliit praeahjuga (lauapealne rühmas kasutamiseks) X Õppe-kasvatustöö Eesmärgid Tegevus Vastutaja Jätkata õppeprotsessi demokratiseerimist • Anda õpetajale õigus valida oma teadmistele ja oskustele sobiv metoodika ja planeerimise vorm • Anda lapsele võimalus ise valida enesele tegevusi ja mänge • Tunda last, kohelda teda kui isiksust, arvestada tema huvisid ja võimeid • Tagada eduelamus Juhataja, õpetaja Pidev Lapsekeskne õpetamine • Kitsastele tingimustele vaatamata pakkuda lastele võimalust tegutseda keskustes (meisterdamiskeskus, looduskeskus, avastusõpe) • Võimaldada õpetajal saada vastavat koolitust Juhataja Pidev Õppekasvatustöö orga-niseerimine läbi pere ja koostöö lastevanematega Laste tervise tugevdamine, füüsilise vastupanuvõime tugevdamine Täiendusõpe • Viia senisest enam lapsevanemani infot rühmas toimuvast õppe ja kasvatustööst • Tõhustada koostööd s-aamaks teavet lapsevanema ootustest ja hinnangutest lasteaia tööle • Osaleda arenguvestluse koolitusel • Koostöö perearsti ja logopeediga, vajadusel lapsevanema nõustamine • Viia laste õuesolek maksimumini, muuta see lastele huvitavaks – mänguväljak korda!, jalutuskäigud parki, jõe äärde jne • Kevadel spordipäev koos «Mõmmiku» lastega Õpetaja 160 t koolitus Õpetaja abi 80 t koolitus Juhataja 6-päevane «HEA ALGUSE» koolitus Juhataja 160 t koolitus Juhataja Õpetaja, hoolekogu Pidev Juhataja, õpetaja 2004. a 2004. a 2004. a 2005. a ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD • Muutuste, paranduste, uuenduste tegemine arengukavas toimub üks kord aastas – septembris • Muudatused, parandused, uuendused tehakse maja töötajate hulgas tehtava SWOT-analüüsi põhjal, tuginedes sisekontrolli ja töötajate enesehindamise tulemustele, samuti arvestades lastevanemate hoolekogu ettepanekuid • Uue arengukava koostamine toimub iga kolme aasta tagant ja on seotud valla arengukava läbivaatamise ja uuendamisega ÜLDORGANISATSIOONILISED ÜLESANDED TEGEVUS AEG VASTUTAJA Dokumentatsiooni täiendamine ja uuendamine 1. Tööplaanide koostamine sept.–okt. õpetaja, juhataja 2. Arengukava SWOT-analüüsi tegemine dets.–jaan. juhataja 3. Ametijuhendite täiustamine jaan. juhataja 4. Sisekontrolli põhimõtete väljatöötamine, täiustamine jaan. juhataja 5. Arenguvestluse koolitusel osalemine ja selle väljatöötamine jaan–märts juhataja KOOSTÖÖ PEREDEGA, VALLA RAHVAGA, LÄHIMATE NAABRITEGA 1. Lastevanemate koosolekud kaks korda aastas 2. Hoolekogu koosolekud üks kord kvartalis 3. Spordipäev Tõrvas maikuus koos «Mõmmiku» lastega 4. Sünnipäevalastele esinemine Hummuli hooldekodus 5. Külaskäik ja esinemine Koorküla Päevakeskuses 6. Vastlapäeva pidamine hooldekodu rahvaga Vainu talus 7. Lasteaia 9. sünnipäeva pidamine koos vallavalitsuse, kooli ja hooldekodu esindajatega 8. Töökogemuste vahetamine «Mõmmiku» töötajatega «Sipsiku» lasteaias 9. Osavõtt valla pereüritustest – perepäevast 10. Sõbrapäeva pidamine koos Hummuli kooli I klassiga