Narva Linnavolikogu — Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kasutamise eeskiri — KO, 125, 1098

Narva Linnavolikogu 25. märtsi 2004. a määrus nr 11/30 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 8 lõike 4 alusel. 1. ÜLDOSA 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Narva linna territooriumil. 1.1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Narva linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.1.3. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigusaktidega. 1.2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.2.1. abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamise eesmärgist; 1.2.2. arvestusperiood – veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevaks on veearvesti (heitveearvesti) näidu lugemise kuupäev, mis kehtestatakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse lepingus (edaspidi teenusleping); 1.2.3. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtmise seade; 1.2.4. üldine veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist (hüdrant, püstikkraan); 1.2.5. ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks; 1.2.6. heitvesi – kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi; 1.2.7. hoone – katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 1.2.8. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.9. klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga teenuslepingu; 1.2.10. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 1.2.11. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.12. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt; 1.2.13. kinnistu veevärk – veevärk, mis algab punktist, kus lõpeb vee-ettevõtja bilansis olev ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 1.2.14. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse edaspidiseks osutamiseks ja kasutamiseks; 1.2.15. liitumistasu – kinnistu omaniku või valdaja ühekordne tasu kinnistu veevärgi ühendamise eest ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise eest ühiskanalisatsiooniga; 1.2.16. liitumispunkt – kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise koht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 1.2.17. peakraan – kinnistu veevärgi esimene sulgemisseade pärast veemõõturit või/ja pumbajaama; 1.2.18. peatoru – ühisveevärgi toru, mille kaudu toimub kinnistu varustamine veega, või ühiskanalisatsiooni toru, mille kaudu toimub kinnistu kanalisatsioonist saabuva heitvee kanaliseerimine; 1.2.19. rajatis – ehitis, mis ei ole hoone; 1.2.20. reostus – vee omadusi halvendav soojus või radioaktiivsus või saasteainete või organismide sisaldus; 1.2.21. reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi; 1.2.22. reoveekanalisatsioon – rajatised ja seadmed üksnes reovee kanaliseerimiseks; 1.2.23. sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ning reostamata heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.24. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.25. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.26. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.27. vee- või heitveemõõdusõlm – vee või heitvee koguste mõõtmiseks ette nähtud vee- või heitveearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.28. vee- või heitveemõõdukaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõdusõlm; 1.2.29. ühenduskraan – peatoru juures veevarustuse ühendustorul asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.30. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.31. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kogum mitme kinnistu kanalisatsioonist saabuva heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.32. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kogum mitu kinnistut veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti; 1.2.33. ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu hävimine või rikkiminek, mille tagajärjel halveneb oluliselt või katkeb veevarustus ja/või heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.34. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatiste kogum reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub Narva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt, vastavalt eeskirjale ning Narva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse leping ühisveevärgist vee ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise kohta vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 1.3.3. Kui ühisveevärgist varustatakse veega mitu kinnistut või kinnistute gruppi ja/või ühiskanalisatsiooni kaudu kanaliseeritakse mitme kinnistu või kinnistute grupi heitvett nende kinnistute või kinnistute grupi omanike või valdajate kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 1.3.4. Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise üle on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtja esindajal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 1.3.5. Kliendile vee andmise ja/või tema kinnistul tekkiva heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja lõpetada või peatada, teatades sellest kliendile kirjalikult ette. Erandjuhtudel ning vastavalt eeskirja sätetele on vee-ettevõtjal õigus lõpetada või peatada vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise ette teatamata. 1.3.6. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse lõpetada või peatada vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast lõpetamise või peatamise põhjuste kõrvaldamist ja vee-ettevõtjale lõpetamise või peatamisega tekkinud kulude tasumist. Suletud omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 1.3.7. Vee-ettevõtja ei vastuta vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on tekkinud vääramatu jõu asjaolude tagajärjel. 1.3.8. Vääramatu jõu asjaolude või avarii tagajärjel tekkinud veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise katkemisel toimib vee-ettevõtja vastavalt linnavalitsuses asjaomase valdkonna eest vastutava ametiisiku korraldustele. 1.3.9. Vee-ettevõtjal on õigus piirata, lõpetada või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtt plaaniliste ja avariiremonditööde korral. Avariiremonditöödest teatatakse klientidele tööde alustamisel ning plaanilistest remonditöödest hiljemalt 10 kalendripäeva ette ja siis uuesti 3 päeva enne tööde algust. Etteteatatud remonditööde korral ei vastuta vee-ettevõtja klientidele vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise piiramise, lõpetamise või peatamisega tekitatud võimalike kahjude eest. Veekatkestuse korral remonditööde tõttu üle 5 tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. 1.3.10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi või seadmeid vigastanud isikud kannavad vastutust tekitatud kahju, sealhulgas veekao ja keskkonna saastamise eest. Veekao suuruse teeb kindlaks vee-ettevõtja kontrollmõõtmise teel või veevoolu ristlõike, kiiruse ja kestuse järgi. 1.3.11. Vee-ettevõtja kannab täielikku vastutust kinnistule ja/või inimeste tervisele tekitatud kahju eest oma tegevuse või tegevasetusega. 1.4. Omandi piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu tänavapiirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.2. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan. Kui peakraan asub üle kahe meetri kaugusel väljaspool kinnistu piire, siis on liitumispunktiks kinnistu piir, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kuni kahe meetri kaugusel väljaspool hoonestatava krundi piiri. 1.4.3. Liitumispunktiks ühiskanalisatsioonil on peatorul olev vaatluskaev, millest juhitakse kinnistult heitvesi. Kui vaatluskaev asub üle kahe meetri kaugusel väljaspool kinnistut, siis on liitumispunktiks kinnistu piir, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Liitumiskoha vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni koosseisu. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistu piires olevad esimesed kaevud hoone väljundil. Kinnistu piires kaevude puudumisel on liitumispunktiks kinnistu piir. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlemisega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlemist. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.7. Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja punkti 1.3.5 kohaselt vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine lõpetada. 1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni koosseisu. Nimetatud rajatiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga fikseeritakse kirjalikult piiritlemisaktis ja vastaval skeemil, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. 1.5. Teenuse hind 1.5.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest. 1.5.2. Klient tasub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest vee-ettevõtjale linnavalitsuse kehtestatud hindade ja tingimuste alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule. 1.5.3. Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule. 1.5.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab linnavalitsus vastavalt linnavolikogu kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale. 2. VEEVARUSTUS JA HEITVEE ÄRAJUHTIMINE 2.1. Veega varustamise nõuded ja tingimused 2.1.1. Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks. 2.1.2. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee parameetrite ja kvaliteedi kontrolli vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud vee kvaliteedi standardi nõuetele. 2.1.3. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt hoonete ja veevõrgurajatiste projekteerimisel vastuvõetud tehnilistele lahendustele. 2.1.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja lõpetada vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 2.1.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Tuletõrje- ja Päästeamet (edaspidi Päästeamet) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal ja lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarbitava vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse vee võtmine omavoliliseks. 2.1.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 2.1.7. Klient peab tagama juurdepääsu sisendustoru kohal olevale maa-alale toru kontrollimiseks ja remontimiseks. 2.1.8. Sisendustoru nähtava lekke või selle ohu ilmnemisel peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 2.1.9. Eeskirja punktides 2.1.6 ja 2.1.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isik vastavasisulise akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata lõpetada või peatada vee andmine kinnistule, ning eeskirja punktide 2.1.6 ja 2.1.7 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 2.2. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 2.2.1. Ühisvoolse kanalisatsiooni puhul toimub heitvee kanaliseerimine teenuslepingus kehtestatud tingimuste kohaselt. 2.2.2. Vee-ettevõtja on kohustatud ära juhtima ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee vastavalt vastuvõtutingimustele ja teostama heitvee puhastuse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kehtestatud normatiividele. 2.2.3. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. 2.2.4. Ühiskanalisatsiooni rikkest põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja kliendile tekitatud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 1.3.6 ja 1.3.7 toodud juhtudel. 2.2.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis vastab heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise tingimustele. 2.2.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: 2.2.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2.2.6.2. torude sisepinnale kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 2.2.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 2.2.6.4. radioaktiivseid aineid; 2.2.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke bakterioloogilisi reoaineid; 2.2.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 2.2.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 2.2.7. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda mitte ka eelnevalt purustatud kujul. Toitlustuspunktidesse tuleb ette näha rasvakogujad. 2.2.8. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 2.2.9. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt Keskkonnaministeeriumi kehtestatud loetelule või vett, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi. 2.2.10. Heitvees sisaldavate reoainete piirkontsentratsioonid kehtestatakse vastavalt teenuslepingule. 2.2.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 2.3. Omavolilised ühendused 2.3.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta loetakse omavoliliseks ühenduseks. 2.3.2. Omavolilise ühenduse avastamisel: 2.3.2.1. koostab vee-ettevõtja või volitatud isik kinnistu omaniku või õiguserikkuja pädeva esindaja juuresolekul vastavasisulise akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2.3.2.2. klient või kinnistu omanik peab hüvitama vee-ettevõtjale ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele omavolilise ühendusega tekitatud kahju vastavalt eeskirja punktides 2.4.3, 2.4.4 ja 2.4.8 toodud arvestuskorrale ning tasuma ühenduse sulgemisega seotud kulud. 2.3.3. Omavolilise ühenduse toimimise kestus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik kindlaks määrata, on omavolilise ühenduse toimimise kestuseks üks aasta. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest on omavolilise ühenduse toimimise kestuseks üks kuu. 2.3.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel peab omavolilise ühenduse tegija hüvitama vee-ettevõtjale kahju, mille suuruse arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15–150-kordsest mahust. 2.4. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 2.4.1. Veekasutus ja/või heitvee kanaliseerimine on omavoliline, kui: 2.4.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud teenuslepingut; 2.4.1.2. on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlme pandud plommid, välja arvatud punktis 2.7.9 toodud juhud; 2.4.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 2.4.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või ülekuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 2.4.1.5. on eemaldatud vee-ettevõtja poolt vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks paigaldatud sulgur; 2.4.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 2.4.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on omavoliliselt monteeritud vee võtmist võimaldav ühendus; 2.4.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 2.4.2. Omavolilise veekasutamise ja/või heitvee kanaliseerimise avastamisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt vastavasisuline akt ning kinnistule vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda kliendile ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 2.4.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes siseläbimõõduga 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes siseläbimõõduga 50 mm ja enam – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 2.4.4. Heitvee omavolilise kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 2.4.4.1. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõdusõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 2.4.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 2.4.4.2. sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 2.5.5.2 toodud arvestuskorrale; 2.4.4.3. omavolilise heitvee kanaliseerimise korral – maksimaalse veekasutuse järgi. 2.4.5. Omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või Linnavolikogu otsusega volitatud ametiisik võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 2.4.6. Eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. 2.4.7. Kui omavoliline veekasutamine ja/või heitvee kanaliseerimine on toimunud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus lõpetada kinnistule vee andmine ja/või kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 1.3.5, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.4.8. Omavolilise veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise juhtudel, mis on toomata eeskirja punktides 2.4.3 ja 2.4.4, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 2.4.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.1.6 ja 2.7.9 toodud juhtusid, tingimusel et on järgitud sama punktides toodud nõudeid. Plommide tagasipaigalduse kulud kannab eeskirja punktis 2.7.9 toodud juhtudel klient. 2.5. Keelatud ühendused 2.5.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks välistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 2.5.2. Keelatud ühendusteks on samuti: 2.5.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2.5.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 2.5.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademeveekanalisatsiooni; 2.5.2.4. projektis ette nägemata ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 2.5.3. Keelatud ühenduse avastamisel koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik vastavasisulise akti. 2.5.4. Eeskirja punktides 2.5.1, 2.5.2.1 ja 2.5.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja ette teatamata lõpetada veeandmise kliendi kinnistu torustikku. Eeskirja punktides 2.5.2.3 ja 2.5.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja lõpetada heitvee kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 2.5.5. Eeskirja punktides 2.5.1 ja 2.5.2 kirjeldatud keelatud ühenduste avastamisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist: 2.5.5.1. eeskirja punktis 2.5.2.3 toodud juhul vastavalt eeskirja punktile 2.4.3; 2.5.5.2. eeskirja punktis 2.5.2.4 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab pinnasevee arvestuslikule hulgale kanalisatsioonitariifide järgi vastava tarbijagrupi lõikes. 2.5.6. Eeskirja punktis 2.5.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 2.3.3 kohaselt. 2.5.7. Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi sattunud ühisveevärki või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik. 2.6. Ajutised torustikud 2.6.1. Vee-ettevõtja võib tähtajalise teenuslepingu alusel lubada ajutist veekasutust ja/või heitvee kanaliseerimist ehitusplatsidele, tänavakaubanduspunktidele ja kastmiseks. 2.6.2. Ajutisi vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühendada ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, järgides vee-ettevõtja poolt väljatöötatud tehnilisi tingimusi. 2.6.3. Ajutisi torustikke ehitab, hooldab ja likvideerib omal kulul tähtajalise teenuslepingu taotleja. Kui ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei likvideerita õigeaegselt, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 2.6.4. Ajutise torustiku liitumispunktiks on selle ühinemise koht ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga. Veetoru ühinemiskohas peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 2.6.5. Ajutise torustiku ja selle omaniku suhtes kohaldatakse kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta kehtivad nõuded ja kohustused. Üksnes suveajal kasutatavatele torustikele ei esitata külmumisohuga seonduvaid nõudeid. 2.6.6. Kui vett saadakse ühisveevärgist, tuleb tähtajalise teenuslepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja kehtestatud nõuetele vastav veemõõdusõlm. 2.7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 2.7.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema paigaldatud kooskõlas vastavate õigusaktide ja normdokumentide ning vee-ettevõtja seaduslike nõuetega. 2.7.2. Kinnistu omanik ja klient on kohustatud: 2.7.2.1. kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel, ehitamisel ja remonditöödel vastava loaga ettevõtjaid; 2.7.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse standardite ja normide ning käesoleva eeskirja ja muude asjaomaste normatiivaktide nõuetele; 2.7.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ja teenuslepingu nõuete täitmine; 2.7.2.4. tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingu tingimustele ka vee-ettevõtja esindajale vaba pääsu kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni seadmete juurde; 2.7.2.5. lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja töökindluse, v.a väär- või kuritegude või loodusõnnetuste tagajärjel tekkinud juhtumid. 2.7.3. Vee-ettevõtja võib eeskirja punkti 2.7.2 rikkumise korral lõpetada vee andmise kinnistule või kinnistu heitvee kanaliseerimise vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 2.7.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad oma kinnistu veetorustiku koosseisu kuuluvad ning kinnistul asuvad hüdrandikaevude ja peakraani luugid, tagama juurdepääsu maapealsetele hüdrantidele, hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide korrasoleku eest, teatama nende vigastusest ja kaotsiminekust viivitamatult vee-ettevõtjale. Tähissildid paigaldatakse ehitusseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. 2.7.5. Ühisveevärgi torustiku sulgurite omavoliline avamine või sulgemine on keelatud. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest viivitamatult vee-ettevõtjale, kui on avastatud leke kinnistu sisendustorust või veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu on tekkinud üleujutamise oht. 2.7.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide korral ja remonditööde teostamisel kasutada mõne kliendi kinnistu veevärki või kanalisatsiooni, et varustada veega teiste klientide kinnistuid või kanaliseerida sealt heitvett, kui see ei halvenda selle kliendi veevärgi või kanalisatsiooni kasutamise tingimusi ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 2.7.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 2.7.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2.7.7.2. vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoitesüsteem; 2.7.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 2.7.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 2.7.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest. 2.7.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 2.7.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2.7.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud teatama vee-ettevõtjale 24 tunni jooksul pärast plommide eemaldamist. 2.7.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisele, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee kanaliseerimise hinnast. 2.7.11. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö efektiivsust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus teostada kontrolli vastavalt teenuslepingu tingimustele. 3. VEE JA HEITVEE KOGUSTE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 3.1. Veekoguste mõõtmine 3.1.1. Ühisveevärgiga otseselt ühendatud veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. 3.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul saabuma läbi ühe veemõõdusõlme. 3.1.3. Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru sisenemiskohta hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru sisenemiskohta kinnistu territooriumile. 3.1.4. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui: 3.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 3.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3.1.4.3. sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m; 3.1.5. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele. Vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme oma veearvesti, kui klient ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele. 3.1.6. Nõuetekohase veemõõdusõlme puudumisel ehitab selle kinnistu omanik, järgides vee-ettevõtja kehtestatud tingimusi. Sellest keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus keelduda teenuslepingu sõlmimisest või lõpetada olemasolev teenusleping. 3.1.7. Vee-ettevõtja monteerib veearvesti omal kulul 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ning teostab edaspidi selle hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel on vee-ettevõtjal õigus veearvesti tagasi võtta. 3.1.8. Pärast veearvesti monteerimist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta ning selle akti alusel vastutab klient plommide nõuetekohase oleku eest. 3.1.9. Klient peab tagama: 3.1.9.1. veearvesti vigastamata säilimise ning külmumise ja ülekuumenemise eest kaitsmise; 3.1.9.2. veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse, kuivuse ja valgustuse; 3.1.9.3. veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku; 3.1.9.4. kõrvaliste asjade puudumise veemõõdusõlmes ja selle lähiümbruses ning vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja hooldamiseks; 3.1.9.5. et veearvesti ei oleks üle ujutatud veemõõdusõlme või -kaevu valgunud veega. 3.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või ülekuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja 5 tööpäeva jooksul kliendi kulul. Kliendist sõltumata rikki läinud veearvesti asendab vee-ettevõtja tasuta. 3.1.11. Kui klient on järgimata jätnud eeskirja punktide 3.1.9.3, 3.1.9.4, 3.1.9.5 nõuded, on vee-ettevõtjal õigus lõpetada kinnistule vee andmine vastavalt eeskirja punktile 1.3.5. 3.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. Sellisel juhul ei esita vee-ettevõtja eeskirja punktis 2.4.3 nimetatud hüvitise nõuet. 3.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui seejuures selgub, et arvesti mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 3.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoitesüsteemi toimimise ja selle osade plommimise kohta ning plomme käsitletakse mõõdusõlme plommidena. 3.2. Veearvestus 3.2.1. Üldjuhul mõõdetakse vee tarbimist veearvestiga. 3.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse vee tarbimist linnavalitsuse kinnitatud normide järgi. 3.2.3. Kliendist sõltumata rikki läinud veearvesti korral arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Selline arvestamine kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.4. Kui klient ei ole võimaldanud 10 päeva möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja kohaldada tema suhtes eeskirja punktis 2.4.3 sätestatud sanktsioone, mis kestavad vastavalt punktile 2.4.5. 3.2.5. Kui eeskirja punkti 3.1.13 kohaselt teostatud kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja ümberarvestuse eelneva kolme kalendrikuu veetarbimise kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse teostamise kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.6. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 3.2.7. Ühekordsed veetarbimised (läbipesud, katsetused jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja vastavalt kasutusele. 3.2.8. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, koostab vee-ettevõtja eeskirja punktis 2.7.9 nimetatud juhtudel vastava veekasutuse akti ja teeb kuluarvestuse. 3.3. Heitvee mõõtmine 3.3.1. Heitveemõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 3.4.1 ja 3.4.2 nimetatud juhtudel. 3.3.2. Heitveemõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja kehtestatud tingimustele. 3.3.3. Üldjuhul ehitab heitveemõõdusõlme heitvee mõõtmise algatanud pool. 3.3.4. Heitveemõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab mõõdusõlme paigaldamise algataja. Arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta koostatakse kahepoolne akt. 3.3.5. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. Sellisel juhul ei esita vee-ettevõtja eeskirja punktis 2.4.3 nimetatud hüvitise nõuet. 3.3.6. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoitesüsteemi toimimise ja selle osade plommimise kohta ning plomme käsitletakse mõõdusõlme plommidena. 3.4. Heitvee arvestus 3.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarbitud vee kogusega. 3.4.2. Kui klient ei tarbinud kogu vett või osa sellest ühisveevärgist, vaid muudest veeallikatest, määratakse ühiskanalisatsiooni juhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest tarbitud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu heitvee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Muudest veeallikatest tarbitava vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eelneva kolme kuu keskmise näitaja järgi. Sellist arvestust rakendatakse veearvesti remondi ajal, eht mitte üle 6 kuu tagant. 3.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja kohaldada eeskirja punktis 2.4.4 sätestatud sanktsioone, mis kestavad vastavalt punktile 2.4.5. 3.4.5. Ühekordne heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestab vee-ettevõtja vastavalt kasutusele. 3.4.6. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse kindla perioodi metroloogiliste andmete alusel ja vee-ettevõtja arvestusega. 4. ARVLEMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST 4.1. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest, sh vee- või heitveearvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale, toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja/või ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 4.2. Saanud esitatud arve, on klient kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul arve pärast väljasaatmise päeva. Kui arve tasumise tähtaega ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve 10 kalendripäeva jooksul pärast arve väljasaatmise päeva. Arve loetakse tasutuks kliendi arveldusarvelt raha mahaarvamise päevast. Arvlemisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest arvestusperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest. 4.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või ületada 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel kätte saanud arvet üldse või õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 4.4. Tarbija hinnagrupi muutumisel on klient kohustatud teatama sellest vee-ettevõtjale 10 tööpäeva jooksul. Kui klient eelnimetatust ei teata, võrdsustatakse see eeskirja punkti 4.6 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega. Arvelduskorra muudatused kantakse teenuslepingusse. 4.5. Pretensioone arvete õigsuse kohta võib klient esitada vee-ettevõtjale 10 tööpäeva jooksul pärast arve kättesaamise päeva. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid lahendatakse 10 tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. 4.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse arve tasumata ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile 5 tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise lõpetamise kohta. Lõpetamine toimub eeskirja punkti 1.3.5 kohaselt. 5. TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 5.1. Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja, juhendi ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuse kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. 5.2. Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb taotlejal esitada vee-ettevõtjale avaldus ja muud vajalikud dokumendid. 5.3. Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik või valdaja (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping. 5.4. Kui teenuse tähtajalist kasutamist soovitakse kinnistu olemasolevate või ehitatavate ühendustorude kaudu (ehitusaegne veetarbimine), mis edaspidi jäävad alalisele kasutusele, toimub tähtajalise teenuslepingu sõlmimine vastavalt eeskirja punktidele 5.1 ja 5.2. 5.5. Ühekordse veetarbimise ja/või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitatakse vormikohane avaldus. Ühisveevärgist vee saamiseks ja/või heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping. 5.6. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenust kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuse kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 5.7. Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et ta enam teenust ei vaja ehitiste otstarbe muutumise või lammutamise tõttu, peab ta vee-ettevõtjale eelnevalt tasuma ühisveevärgiga ühenduse katkestamisega seotud kulud. 5.8. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee kanaliseerimise peatamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamisega seotud kulud. 5.9. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 5.9.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel lõpetatud või peatatud; 5.9.2. kinnistu piiride muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse korral, mille tõttu tarbija ei ole enam vee-ettevõtja klient; 5.9.3. ehitiste lammutamisel; 5.9.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 5.9.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 5.9.6. muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 5.10. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 5.9 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 5.11. Kui kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut uuendatud vastavalt eeskirja punktile 5.12, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse kasutada veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenust uuesti, tuleb kinnistu omanikul sõlmida uus liitumisleping. 5.12. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus uuendada teenusleping endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks peab avaldaja tasuma eelnevalt vee-ettevõtjale vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise taastamisega seotud kulud. 6. LÕPPSÄTTED 6.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist kehtivad linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingud tuleb asendada käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega 31. detsembriks 2004. a. 6.2. Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse läbirääkimiste teel või vastavate õigusaktidega kehtestatud korras. 7. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE 7.1. Määrus jõustub seadusega ettenähtud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN