Saue Vallavolikogu — Saue valla põhimäärus — KO, 124, 1091

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ja punkti 9, § 34 lõike 2 ning elamuseaduse § 8 lõike 2 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Saue valla põhimääruse eesmärk Saue valla põhimääruses sätestatakse Saue Vallavolikogu ja Saue Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning Saue vallale kuuluva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord. § 2. Saue valla kohalik omavalitsus (1) Saue valla (edaspidi vald) esinduskogu on Saue Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Saue valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Saue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 3. Asjaajamiskeel Saue valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites on eesti keel. § 4. Saue valla eelarve Vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. § 5. Saue valla territoorium (1) Valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) 1 alevik: Laagri; 2) 16 küla: Aila, Alliku, Hüüru, Jõgisoo, Kiia, Koppelmaa, Maidla, Pällu, Pärinurme, Püha, Tagametsa, Tuula, Valingu, Vanamõisa, Vatsla ja Ääsmäe. (2) Saue valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 6. Saue valla elaniku mõiste Valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri aadressiandmetel asub Saue valla territooriumil. § 7. Saue valla autasud (1) Valla autasudeks on tänukiri ja valla tunnustusvapp. (2) Autasude andmise korra sätestab volikogu Saue valla tänukirja ja tunnustusvapi statuudis. II peatükk VOLIKOGU § 8. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele hüvitatakse tema ülesannete täitmisel tehtud kulutused volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei. § 9. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 10. Volikogu tööorganid (1) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganiteks on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (2) Volikogul on sekretär, kes vallakantselei koosseisus korraldab volikogu asjaajamist vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 11. Volikogu õigusaktide algatamine Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud alustel ja korras. § 12. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ning Saue valla raamatukogudes hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis, Saue valla veebilehel ja raamatukogudes. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele volikogu otsusel ajalehes ning saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast määruse allkirjastamist. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 13. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Volikogu õigusaktide ja vallavalitsuse poolt seaduste täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse vallakantseleisse või volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist. III peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 14. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimääruse ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele; 2) korraldab volikogu tööd; 3) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 4) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) võtab üks kord kuus vastu vallaelanikke; 7) kutsub kokku ja juhatab eestseisuse koosolekuid; 8) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest ealiselt vanim kohalolev volikogu liige. (4) Õigusaktidele ja muudele dokumentidele alla kirjutamisel lisab volikogu esimeest asendav isik oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». (5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline. § 15. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega; 4) kandidaatide nimekirjas olevad isikud tutvustavad end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, peetakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (8) Kui ainus esitatud kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 16. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kandidaatide nimekirjas olevad isikud tutvustavad end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab: 1) valla valimiskomisjon, kui aseesimees valitakse volikogu esimesel istungil; 2) häältelugemiskomisjon, kes valitakse volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel häälteenamusega. Komisjoni liikmete arvu otsustab volikogu. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. (5) Komisjon valmistab ette hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks komisjoni otsusega. (7) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, peetakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (9) Kui ainus esitatud kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 17. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alalisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaja ja ülesanded, määrab ära komisjoni liikmete arvu ning kinnitab alaliste komisjonide põhikirjad. Komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (4) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (5) Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või aseesimees. (6) Volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub alates järgmisest volikogu istungist. (7) Volikogu liikmete, v.a vallavalitsuse ametnike osalemine komisjoni koosolekul, hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (8) Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule aru oma tegevusest vähemalt üks kord aastas. § 18. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli vähemalt üks kord aastas oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute jm asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 2) vajadusel viia läbi kontrollitavas asutuses inventuure; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava asutuse töökoraldust reguleerivaid õigusakte. (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. (5) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist. § 19. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm samas valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liiget. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatav volikogu liikmete kirjalik avaldus fraktsiooni moodustamise kohta. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimehe ja aseesimehe nimed ning avalduse allkirjastavad kõik fraktsiooni liikmed. Volikogu esimees esitab informatsiooni vastavast avaldusest volikogu istungile ning fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil vastava märke tegemisega istungi protokolli. (3) Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (4) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. (5) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. § 20. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti kooskõlastamiseks, kontrollides, kas päevakorda võetavad küsimused on nõuetekohaselt ettevalmistatud. Eelnõude sisulist arutelu eestseisuse koosolekul ei alustata. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu komisjonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed, vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või vallasekretär. (3) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungile eelneva nädala kolmapäeval, kui volikogu esimees või tema asendaja ei määra teisiti. (4) Eestseisuse koosolekud on volikogu liikmetele ja vallavalitsuse liikmetele avalikud. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta ainult volikogu esimehe nõusolekul. (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt ja eelnõud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. § 21. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu neljandal neljapäeval algusega kell 16.00, kui volikogu ei otsusta teisiti. Suvekuudel toimub volikogu istung vastavalt vajadusele. Kui volikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta istungi algusaega, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks eestseisuse koosolekul. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (4) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Volikogu istungi maksimaalne kestus ühel päeval on kuus tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval. (6) Volikogu istungil tehakse 15-minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (7) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes volikogu nõusoleku saamiseks esitab küsimuse volikogule otsustamiseks. § 22. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Kirjalikus kutses volikogu istungi toimumise kohta näidatakse ära istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kui volikogu liige soovib kirjaliku kutse saamisest loobuda, esitab ta vastava kirjaliku avalduse vallasekretärile ning edaspidi saadetakse talle kutse elektronposti teel. Kutse peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakord. (2) Volikogu istungi päevakord koos volikogu õigusaktide eelnõude ning muude asjassekuuluvate materjalidega on vallakantseleis kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust. (3) Volikogu esimees või teda asendav aseesimees teeb istungi alguses teatavaks istungi päevakorra projekti. Päevakorra projekti arutamise käigus vaadatakse läbi protestid ning ettepanekud eelnõude päevakorrast väljaarvamise kohta. Kui volikogu nõustub päevakorra projekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga ning kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua, loetakse see rahuldatuks hääletamata. (4) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab volikogu liikmeid rohkem kui vastu. (5) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja volikogu töökorras sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist seda enam ei muudeta. § 23. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine (1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja. (2) Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused volikogu liikmena on lõppenud või peatunud. § 24. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel. (3) Istungi juhataja viib läbi esmalt poolt hääletamise, siis vastu hääletamise ning lõpuks erapooletu hääletamise. Volikogu liige väljendab oma seisukohta hääletamisel käe tõstmisega istungisaalis viibimisel pärast seda, kui istungi juhataja on palunud volikogu liikmetel hääletada. (4) Hääletamisel käitumise tähendused on järgmised: 1) Poolt hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema jaatavat seisukohta hääletatava õigusakti või mis tahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega; 2) Vastu hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema eitavat seisukohta hääletatava õigusakti või mis tahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega; 3) Erapooletuks jäämine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema neutraalset seisukohta hääletatava õigusakti või mis tahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega; 4) Mitte hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus mitte osaleda hääletamises, mis ei väljenda tema seisukohta hääletatava õigusakti või mis tahes hääletamisele pandud küsimuse osas vaatamata sellele, et ta parajasti viibib volikogu istungi toimumise saalis. Mitte hääletamise tahet väljendab volikogu liige käe mitte tõstmisega poolt, vastu või erpooletu hääletamise ajal. (5) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks) 1) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe; 2) häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid; 3) hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu võtab vastu õigusakti isiku valimise kohta. (6) Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga. (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (8) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. (9) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (10) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. (11) Enne õigusakti eelnõu lõpphääletust võib volikogu komisjoni või fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda nõupidamiseks kuni 10-minutilist vaheaega. (12) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõu puudutab eelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist; 2) eelnõuga muudetakse Saue valla põhimäärust, välja arvatud seadusest tulenevad muudatused; 3) eelnõuga võetakse vallale varalisi kohustusi, mis pole tagatud jooksva aasta eelarvega; 4) eelnõuga kehtestatakse valla arengukava või kohalik maks. § 25. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (3) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed, vallasekretär ja vallavanem. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Istungi juhataja võib sõna anda ka teistele isikutele. (4) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Kui eelnõu esitajaks on vallavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette vallavanem või vastava valdkonna abivallavanem. (5) Ettekandeks antakse aega 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega 5 minuti võrra pikendada. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt teemast kõrvale, hoiatab või lõpetab tema sõnavõtu istungi juhataja. (6) Pärast ettekannet võib iga volikogu liige esitada ettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks suulist küsimust. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või vallavalitsuse liikmele. (7) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses avaldada arvamust kuni 3-minutilise repliigiga. Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. (8) Muudatusettepanekuid võib teha ainult antud päevakorra küsimuses reguleeritava õigussuhte kohta. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (9) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele. (10) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga. § 26. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Istungi protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestisi säilitatkse neli aastat. (2) Istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. IV peatükk VALLAVALITSUS § 27. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab ametisse vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. (2) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused. Uue vallavalitsuse volitused algavad volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Vallavanem valitakse volikogu poolt. § 28. Vallavanem (1) Saue vallavanem (edaspidi vallavanem) on vallavalitsuse juht. Vallavanem esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seaduse, valla põhimääruse ning volikogu poolt antud pädevusele ning juhib vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tööd. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 3) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 4) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 5) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse abivallavanemad; 6) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 9) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema äraolekul asendab üldjuhul vallavanemat abivallavanem. Kui asendaja ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu, täidab vallavanema ülesandeid teine abivallavanem või kõige vanem vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». § 29. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaatide ülesseadmisel esitatakse iga kandidaadi ülesseadmise kohta kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (4) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (5) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Häältelugemiskomisjoni protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, toimub samal istungil veel üks kordushääletus. Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. (9) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil korraldada ühe kordushääletuse. § 30. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel poolthäälte enamusega. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise aluseks võib olla talle volikogus avalikul hääletusel poolthäälte enamusega umbusalduse avaldamine. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse liikme ametisse poolthäälte enamusega. § 31. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse otsustab Saue Vallavalitsus. § 32. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamise korras. (2) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis. Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse Saue valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul nende vastuvõtmisest. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. § 33. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või neid asendav vallavalitsuse liige. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees või tema asetäitja ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele sõna anda. (4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (5) Vallavalitsuse istung protokollitakse, protokollimist korraldab vallasekretär. (6) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis ja arhiveeritakse. V peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 34. Ametiasutus (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Töötamist ametiasutuses loetakse töötamiseks Saue valla omavalitsusteenistuses. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 35. Teenistuslik järelevalve Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistusliku järelevalve teostamine toimub vastavalt seadusele. § 36. Teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid on kehtestatud seadusega. (3) Ametniku vabastamisel teenistustähtaja lõppemisega makstakse talle hüvitust olenevalt Saue vallas teenistuses oldud ajast: 1) kuni 3 aastat teenistuses olemisel – 3 kuu ametipalk; 2) 3 kuni 6 aastat teenistuses olemisel – 6 kuu ametipalk; 3) üle 6 aasta teenistuses olemisel – 9 kuu ametipalk. (4) Käesoleva paragrahvi kolmandas lõikes ettenähtud hüvitust üldreeglina ei maksta, kui ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel või kui ta volikogu uue kooseisu poolt valitakse vallavanemaks või kinnitatakse vallavalitsuse liikmeks. § 37. Vallasekretär ja vallakantselei (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VI peatükk EELARVE JA MAJANDUS § 38. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve koostatakse seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ning muutmise korda. (2) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või valla vara müügiks enampakkumisel. (5) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarvemuudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse valla ajalehes või valla veebilehel üldiseks teadmiseks valla elanikele. (6) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (7) Volikogu kehtestab valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra. § 39. Saue valla majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks: 1) asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud; 2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus; 3) asutada sihtasutusi; 4) olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Vallaasutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu, vallaasutuse põhimääruse kinnitab ja seda muudab vallavalitsus, kui seadusega pole sätestatud teisiti. Vallavalitsus ja vallaasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud. § 40. Saue valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. VII peatükk VALLAVARA VALITSEMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I jagu ÜLDSÄTTED JA MÕISTED § 41. Korra eesmärk (1) Saue valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Saue valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 42. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud vallavara arvel. (2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara. § 43. Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine (1) Vallavara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist (teostada tegelikku võimu asja üle), kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valitsejad on: 1) volikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallaasutus, millel on oma eelarve ning volikogu poolt kinnitatud põhimäärus, tema valdusse antud vara suhtes. (3) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. (4) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. § 44. Vallavara valitsemise jaotus (1) Vallavara valitsemise jaotuse ja üleandmise vallaasutuste vahel otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt vallavara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, seisukorra, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (3) Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades valla varaga mis tahes tehinguid, peavad valla vara valitsejad juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. II jagu VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 45. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Vallavara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) vallaasutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 60 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik asutuse põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks; 3) vallavalitsus jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 200 000 krooni. (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (4) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub vallaasutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik. § 46. Ostueesõiguse kasutamine (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. § 47. Pärandi või kingi vastuvõtmine (1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. § 48. Riigihange (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. § 49. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab volikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III jagu VALLAVARA KASUTAMINE § 50. Vallavara kasutamise otstarve (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks; 4) muu seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. (2) Vallavara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. § 51. Vallavara kasutamine avalikul otstarbel (1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka eraasja. (2) Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimused määravad kindlaks volikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud. (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. § 52. Vallavara kasutamine valla valitsemise otstarbel Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse volikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks § 53. Vallavara kasutamine tulu saamiseks (1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (2) Tulu saamiseks võib paigutada vallavara ettevõtlusse, anda rendile, üürile, koormata hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. § 54. Teenistuja vastutus (1) Volikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus vallavara valdamisel ja kasutamisel on sätestatud käesolevas põhimääruses ja muude õigusaktidega. (2) Vallavara valitseja määrab kindlaks teenistuja, kes on valla vara eest vastutav. Kui vallavara eest vastutavat teenistujat ei ole määratud, on selle vara eest vastutav vallavara valitseja. (3) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale. IV jagu VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 55. Vara tasu eest kasutusse andmine (1) Vara võib anda tasu eest ning käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel tasuta teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (2) Vallale kuuluvaid sotsiaaleluruume ja eluruume antakse kasutusse volikogu kehtestatud korras. Vallale kuuluvaid eluruume ja sotsiaaleluruume ei anta kasutusvaldusse. (3) Vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (4) Vara rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. (5) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti. § 56. Vara kasutusse andmise otsustamine (1) Volikogu otsustab vallavara kasutusse andmise, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vara bilansiline maksumus on suurem kui 100 000 krooni; 3) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallaasutuse juht otsustab vallaasutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, välja arvatud kinnisvara kasutusse andmine. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise vallavalitsus vastvasisulise korralduse andmisega. § 57. Vallavara kasutusse andmise tähtajad (1) Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada. § 58. Vallavara hindamise alused (1) Vara hindamisel määratakse vara harilik väärtus. (2) Vara harilik väärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 59. Vara kasutusse andmise lepingu sõlmimine (1) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vara valitseja või tema poolt volitatud isik. (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist. § 60. Vara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlikeks üritusteks; 7) sotsiaaleluruume ja eluruume abi vajavatele vallaelanikele vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale; 8) üksikut asja rendile või üürile, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9) vara, mille suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 10) vara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 11) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud kehtestatud tariifidega. § 61. Vallavara paigutamine ettevõtlusse (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Vallavara ettevõtlusse paigutamise otsustab volikogu. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. V jagu VARA KASUTUSSE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS § 62. Enampakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärk on võimalikult suurema rendi- ja/või üüritasu saamine. § 63. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja valla ajalehes või üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise korraldaja andmeid; 2) rendile/üürile antava vallavara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise kohta ja aega; 4) rendi/üüri alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. § 64. Alghinna määramine (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus; 3) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu. § 65. Enampakkumine (1) Enampakkumine peetakse avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 66. Suulise enampakkumise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. (4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise korraldaja enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab korraldajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast korraldajalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Korraldaja teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma korraldajale. Enampakkumise korraldajal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud tema korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise korraldaja korraldusi. (8) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (10) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks, tagatisraha talle ei tagastata ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise. (11) Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub, makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. § 67. Suulise enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kaebused enampakkumise korraldamise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja, nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps) või teenistuja, kes on vara kasutusse andjaga töö- või teenistussuhtes; 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele ja eiravad korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel. § 68. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma; 5) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise korraldaja vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendi/üürisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. § 69. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja toimumise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise korraldaja, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja, nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps) või teenistuja, kes on vara kasutusse andjaga töö- või teenistussuhtes; 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise korda; 2) pärast enampakkumist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 3) enampakkumisel ei olnud osalejaid. (5) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (6) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (7) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (8) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel. VI jagu VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 70. Eelläbirääkimistega pakkumise korras teiste isikute kasutusse antav vallavara (1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse vallavara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui rendi/üüritasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava vallavaraga. § 71. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja korraldab vallavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse valla ajalehes või vajadusel ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning see peab sisaldama: 1) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. § 72. Eelläbirääkimistega pakkumine (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. § 73. Vallavara kasutamise lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. VII jagu VARA KOORMAMINE § 74. Vara koormamise mõiste Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 75. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 76. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, vallavalitsuse otsusega; 2) see toimub avalikes huvides volikogu otsusega; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest volikogu otsusega. (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 77. Hoonestusõiguse seadmine Valla omandis olevale maale seatakse hoonestusõigus volikogu poolt kehtestatud korras. VIII jagu VARA VÕÕRANDAMINE § 78. Vara võõrandamine (1) Vara võõrandamine on vallavara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (2) Vara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük. (3) Vara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil valla varana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 2) vara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 3) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (4) Vara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) erastamiskorras. (5) Munitsipaalmaa võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks. (6) Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab volikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud volikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning majanduskomisjoni seisukohad. § 79. Vara mittevajalikkuse väljaselgitamine Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitseja sellest teisi vallavara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski vallavara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi vallavara valitsejaid ei teavitata. § 80. Vara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui käesolevas põhimääruses pole sätestatud teisiti: 1) võõrandatava vara harilik väärtus on suurem kui 100 000 krooni; 2) võõrandatav vara on vallasasjana käsitatav ehitis; 3) võõrandatav vara on kinnisasi; 4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle harilik väärtus on suurem kui 30 000 krooni; 5) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 5000 krooni. (2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara harilik väärtus ei ole suurem kui 100 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara harilik väärtus on väiksem kui 30 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 5000 krooni. (3) Vallavara võõrandamise otsustab vallaasutus: 1) kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid, välja arvatud hooned, rajatised ja sõidukid; 2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallaasutuse põhimäärusele või põhikirjale. § 81. Vara hindamine (1) Vara võõrandamiseks tehakse kindlaks selle turuväärtus. (2) Vara hindamist korraldab vallavalitsus. Väärtusliku vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 82. Vara võõrandamise leping (1) Vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud esindaja. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallaasutuse juhi pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. (2) Vallavalitsus korraldab võõrandamise lepingute täitmise kontrolli ja vajadusel kasutab seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist. § 83. Munitsipaalmaa võõrandamine (1) Munitsipaalmaa võõrandamine toimub vastavalt käesolevas jaos sätestatule. (2) Munitsipaalomandis olevate maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. (3) Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab volikogu. § 84. Otsus munitsipaalmaa võõrandamise kohta Volikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse: 1) võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) võõrandatava maatüki olulised osad; 3) võõrandamise viis; 4) kinnisomandi kitsendused; 5) maa võõrandamise toimingutega seotud kulud; 6) muud võõrandamise tingimused; 7) maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtust. IX jagu VARA VÕÕRANDAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS § 85. Avalik enampakkumine (1) Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. (2) Avalikul enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud. (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. (4) Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on vallavara müügi otsustaja. § 86. Avaliku enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja korraldab vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Lähtudes müügiotsusest avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabevahendites vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. (3) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; 2) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 3) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused; 4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 5) müügi korraldaja; 6) enampakkumise vorm (suuline, kirjalik); 7) müügi alghind; 8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 10) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 11) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 12) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Pärast teate avaldamist tagab vallavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. Munitsipaalmaa müümisel annab infot müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses. (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. (7) Enampakkumine toimub, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 87. Suulise enampakkumise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra paragrahvi 66 lõikes 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. (3) Enampakkumine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 66 ja 67 sätestatud korra kohaselt. (4) Enampakkumise korraldaja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. (6) Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise sammuks 10 000 krooni. § 88. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) maksuameti tõendit maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. (3) Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille korraldab kirjalikult sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale. § 89. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist vallavalitsuse poolt järgneva tööpäeva jooksul. (2) Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise korraldamise kohta. Vallavalitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata vallavalitsus 15 päeva jooksul. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (7) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. (8) Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. X jagu VALLAVARA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 90. Eelläbirääkimistega pakkumine (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste eritingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. (3) Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel. § 91. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvides 71 ja 72 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. § 92. Eelläbirääkimistega pakkumise kord (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. (2) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks eelläbirääkimistega pakkumise tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud ostuhind; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (3) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. (4) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. (6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul. (7) Osavõtutasu, mis on kuni 1% alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. § 93. Müügilepingu sõlmimine (1) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Võitja peab müügihinna tasuma ühe kuu jooksul arvates tulemuste kinnitamisest vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. XI jagu VALLAVARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS § 94. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides; 2) vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallavara võõrandamise otsustuskorras otsustab volikogu. (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud tingimused valla huvidest lähtudes. XII jagu VALLAVARA VÕÕRANDAMINE TASUTA VÕI ALLA TURUVÄÄRTUST § 95. Vallavara võõrandamine tasuta või alla turuväärtust (1) Vallavara võib tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus; 5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maa suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete, muude silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks. (2) Vallavara tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise otsustab volikogu. (3) Munitsipaalmaa tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma volikogu otsuses. XIII jagu VARA MAHAKANDMINE § 96. Vara kõlbmatuks tunnistamine (1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vara valitseja komisjoni, kes vara kõlbmatuks tunnistab ja mahakandmise kohta akti koostab. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja. § 97. Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt (1) Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta. § 98. Vallavara mahakandmise otsustamine (1) Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) vallavara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 10 000 krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavalitsus, kui nõue on alla 10 000 krooni, või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. § 99. Raamatupidamine ja registrikanded (1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. (2) Vara valitseja korraldab registritesse kantud vara mahakandmise registreerimise. (3) Vara valitseja on kohustatud korraldama inventuurid üks kord aastas vastavalt raamatupidamisseadusele. VIII peatükk SAUE VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING § 100. Saue valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks või pikemaks perioodiks, mil kehtivad valla pikaajalised finantskohustused (laenud, liisingud, rendid jne). (3) Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast vallavalitsuses ja volikogu komisjonides läbi arutamist. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks vallaelanikele volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallaelanikud esitavad arengukava puudutavad ettepanekud kantseleisse volikogu poolt kehtestatud ajaks. (5) Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. (6) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. § 101. Saue valla üldplaneering (1) Valla üldplaneeringu kehtestab volikogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (2) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla omavahel vastuolus. § 102. Planeerimine ja ehitamine Saue vallas (1) Üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, valla omavalitsusasutuste ülesannete jaotamiseks ning planeerimisseaduse ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks kehtestab volikogu Saue valla ehitusmääruse. (2) Vald korraldab planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust valla elanike huvidele vastava keskkonna kujundamiseks ja arendamiseks. (3) Valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab volikogu ning viib ellu vallavalitsus. § 103. Saue valla kultuuriväärtuste kaitse Kaitse alla kuuluvate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine, väljaselgitamine ja kaitse alla võtmine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras. § 104. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Vald peab oma arengueelistuseks säästvat arengut. IX peatükk SAUE VALLA VÄLISSUHTED § 105. Saue valla välissuhete korraldamise alused (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks vöi arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide välisriikide omavalitsusüksustega. § 106. Saue valla suhted sõprusomavalitsustega ja regionaalne koostöö (1) Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusomavalitsustega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. (2) Valla omavalitsusorganid oma struktuuriüksustega osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. (3) Valla omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. X peatükk VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 107. Saue valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad volikogu istungitel läbima mitte vähem kui kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selle muutmise määrus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale. XI peatükk RAKENDUSSÄTTED § 108. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Saue Vallavolikogu 18. detsembri 1997. a määrus nr 5 «Saue valla põhimääruse kinnitamine», Saue Vallavolikogu 28. mai 1998. a määrus nr 7 «Saue valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine», Saue Vallavolikogu 24. novembri 1999. a määrus nr 2 «Saue valla põhimääruse muutmine», Saue Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määruse nr 6 «Volikogu 28. mai 1998. a määruse nr 7 täiendamine», Saue Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsus nr 48 «Otsustusõiguse delegeerimine», Saue Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määrus nr 17 «Saue Vallavolikogu töökord» ja Saue Vallavolikogu 23. oktoobri 2003. a määruse nr 23 «Saue Vallavolikogu 28. mai 1998. a määruse nr 7 «Saue valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja kinnitamine» muutmine». § 109. Saue valla õigusakti muutmine Muuta Saue Vallavolikogu 23. veebruari 2000. a määruse nr 4 «Saue valla munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine» preambulat ja sõnastada see järgmiselt: «Tuginedes Saue valla põhimääruse §-le 77, Saue Vallavolikogu määrab:». § 110. Põhimääruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. aprillil 2004. a. (2) Määrus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN