Vabariigi Valitsus — Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise korra kinnitamine — RT I, 52, 778

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 19 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 1995. a määruse nr 85 «Mereotsingute ja merepäästetööde ning merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmise korrastamine» (RT I 1995, 24, 340) punkti 1 alapunkt 1 ning punktid 2--5. 3. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Siseminister Olari TAAL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrusega nr 124 Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord määrab kindlaks ohuolukorda sattunud või kadumajäänud ujuvvahendi ja õhusõiduki ning nendel olnud inimeste otsingu ja päästmise korralduse Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval alal (edaspidi Eesti päästepiirkond). Rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse Eesti päästepiirkonna ingliskeelset nimetust ja lühendit: Estonian Maritime Search and Rescue Region -- Estonian MSRR. 2. Otsingu- ja päästetööde korraldamist juhib Piirivalveamet tema koosseisu kuuluva Merevalvekeskuse kaudu. 3. Merevalvekeskus on Eesti päästepiirkonna otsingu- ja päästetööde koordinatsioonikeskus. 4. Merevalvekeskuse operatiivalluvuses on Kuressaare, Kärdla, Narva-Jõesuu ja Peipsi merepääste allkeskused. 5. Merepääste allkeskus kuulub asukohajärgse piirivalvepiirkonna koosseisu. 6. Merepääste allkeskust juhib vastava piirivalvepiirkonna ülem. II. OHUOLUKORD JA SELLE SEISUNDID 7. Päästepiirkonnast ja mujalt saadud teabe alusel kehtestab Merevalvekeskuse ülem ohuolukorra ja selle seisundi. 8. Ohuolukorra seisundid on: 1) määramatuse seisund; 2) häireseisund; 3) õnnetusseisund. 9. Määramatuse seisund on olukord, kus õhusõiduki või ujuvvahendi ja sellel asuvate inimeste ohutus ei ole teada. 10. Määramatuse seisundi kehtestamise aluseks on: 1) õhusõiduki või ujuvvahendi hilinemine, võrreldes ajakavas ettenähtud ajaga; 2) olukord, kus ei õnnestu saada ettenähtud ettekannet õhusõiduki või ujuvvahendi asukoha või ohutuse kohta. 11. Merevalvekeskuse ülem lõpetab määramatuse seisundi, kui on saadud usaldusväärset teavet selle kohta, et õhusõiduk või ujuvvahend ei ole ohus. 12. Häireseisund on olukord, kus on kahtlusi õhusõiduki või ujuvvahendi ja sellel asuvate inimeste ohutuse suhtes. 13. Häireseisundi kehtestamise aluseks on selline olukord, kus: 1) määramatuse seisundi ajal ei ole õnnestunud saada ühendust õhusõiduki või ujuvvahendiga ja ka pöördumised teiste teabeallikate poole ei ole andnud selgust õhusõiduki või ujuvvahendi seisundi kohta; 2) on saadud teavet, mis viitab õhusõiduki või ujuvvahendi liikumise häiretele, mis aga ei anna veel alust oletada õnnetusjuhtumi toimumist. 14. Merevalvekeskuse ülem lõpetab häireseisundi, kui on tehtud kindlaks, et õhusõidukit või ujuvvahendit ei ähvarda õnnetuse oht. 15. Kui häireseisundi ajal on saadud teavet õhusõidukit või ujuvvahendit või sellel olevat inimest ähvardava ohu kohta, rakendab Merevalvekeskuse ülem õnnetusseisundi korral kasutatava tegevuskava. 16. Õnnetusseisund on olukord, kus on tõenäoline, et õhusõidukit, ujuvvahendit või sellel viibivat inimest ähvardab oht ja on vajalik viivitamatu abi. 17. Õnnetusseisundi kehtestamise aluseks on: 1) teave selle kohta, et õhusõiduk või ujuvvahend või sellel viibiv inimene on ohus; 2) asjaolu, et häireseisundi ajal ei ole õnnestunud saada ühendust õhusõiduki või ujuvvahendiga ja katsed täiendava teabe saamiseks õhusõiduki või ujuvvahendi seisundi kohta on ebaõnnestunud; 3) teave selle kohta, et õhusõiduki või ujuvvahendi tehnoseisund on selline, et võib juhtuda õnnetus. 18. Kui õnnetusseisundi ajal toimunud otsingute käigus selgub, et edasised otsingud on kasutud, peatab Merevalvekeskuse ülem merepäästeoperatsiooni. 19. Merevalvekeskuse ülem otsustab merepäästeoperatsiooni jätkamise, kui saadud teave annab lootust kannatanu leidmiseks. 20. Merevalvekeskuse ülem lõpetab õnnetusseisundi, kui: 1) kõik inimesed on päästetud ning ujuvvahend on paigutatud sadamasse või pandud ankrusse; 2) on kontrollitud võimaliku õnnetuse kogu arvatav toimumispiirkond ning ammendatud kõik teabe saamise võimalused või puudub täiesti õnnetuspiirkonnas ellujäämise võimaluse tõenäosus. 21. Ohuolukorra ja selle seisundi kehtestamise, peatamise või ühelt seisundilt teisele üleviimise otsustamisel arvestab Merevalvekeskuse ülem ka mereotsingute ja -pääste koordinaatori ning õnnetuskohal päästetööde tegemise koordinaatori ettepanekuid. 22. Merevalvekeskuse ülema seaduslikke otsuseid ja korraldusi ei ole kellelgi õigus muuta ning need kuuluvad vastuvaidlematule täitmisele. III. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE JUHTIMINE JA KORRALDAMINE 23. Otsingu- ja päästetööde korraldamise juhtimisel Piirivalveamet: 1) korraldab päästepiirkonna pidevat vaatlust; 2) tagab merepäästeplaanis ettenähtud päästeüksuste valmisoleku otsingu- ja päästetöödeks; 3) kontrollib kaasatavate päästeüksuste komplekteeritust ja valmisolekut; 4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut ning tagab nende katkematu funktsioneerimise; 5) tagab pideva ööpäevaringse valveteenistuse päästepiirkonnas; 6) teeb koostööd otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutused) ja juriidiliste isikutega; 7) koostab ja kinnitab Merevalvekeskuse tegevuskava määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks; 8) koordineerib ja suunab päästeüksuste personali väljaõpet ning koostab vastavad väljaõppekavad; 9) omab pidevat ülevaadet kõigi päästepiirkonnas olevate laevade asukohtadest; 10) korraldab otsingu- ja päästetöödeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist; 11) peab Eestis registreeritud ujuvvahendite avariiraadiopoide arvestust. 24. Merevalvekeskus kogub ööpäevaringselt teavet olukorrast Eesti päästepiirkonnas ja korraldab ohuolukorda sattunud või kadumajäänud ujuvvahendi või õhusõiduki ning sellel olnud inimes(t)e otsimist ja päästmist ise või koostöös teiste riikide päästeteenistustega vastavalt välislepingutele. 25. Merevalvekeskus informeerib viivitamata Päästeameti juhtimiskeskust ja Piirivalveameti juhtkonda ning merepääste allkeskus vastava maakonna häirekeskust järgmistest sündmustest: 1) ujuvvahendi avarii, kokkupõrge ja madalikule sattumine, mis ohustab inimesi või millega võib kaasneda veekogu laialdane reostamine; 2) laevahukk või selle oht; 3) õhusõiduki hädamaandumine, lennuõnnetus või lennuõnnetuse oht. 26. Vastavalt päästepiirkonnast ja muudest allikatest saadud teabele kehtestab Merevalvekeskus ohuolukorra ning selle määramatuse, häire- või õnnetusseisundi ning alustab otsingu- ja päästetöid, teavitab kaasatavaid asutusi ja päästeüksusi ning määrab mereotsingute ja -pääste koordinaatori ning õnnetuskohal päästetööde tegemise koordinaatori. 27. Mereotsingute ja -pääste koordinaator on ametiisik, kes koordineerib otsinguid ja päästetöid konkreetses päästeoperatsioonis. 28. Õnnetuskohal juhib päästeüksuste tegevust päästetööde koordinaator. 29. Ohuolukorra puhul tekkinud vajaduse korral antakse päästeüksused Merevalvekeskuse ülema otsusel mereotsingute ja -pääste koordinaatori käsutusse ja nad täidavad merepäästeplaanist tulenevaid ülesandeid. 30. Ohuolukorra seisundi muutmisest, peatamisest või lõpetamisest teatab Merevalvekeskus viivitamata otsingu- ja päästetöödele kaasatud asutustele ja päästeüksustele. 31. Merevalvekeskus ja vastav merepääste allkeskus peavad ohuolukorra ajal otsingu- ja päästetööde päevikut, milles kajastatakse iga neile saabunud teadet ja antud korraldust ning korralduse täitmise tulemusi. 32. Inimeste päästmisest ja ujuvvahendi paigutamisest sadamasse või ankrusse teatab Merevalvekeskus viivitamata kõigile otsingu- ja päästetöödes osalenud asutustele ja päästeüksustele ning ujuvvahendi või õhusõiduki omanikule, valdajale või agendile. IV. MEREPÄÄSTEPLAAN JA OPERATSIOONIPLAAN 33. Merepäästeplaaniga määratakse kindlaks otsingu- ja päästetööde korraldus Eesti päästepiirkonnas ja kaasatavad päästeüksused. 34. Merepäästeplaani koostab Piirivalveamet ning see kooskõlastatakse ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevate asutuste päästeüksused kaasatakse otsingu- ja päästetööde tegemisele ohuolukorras. 35. Merepäästeplaani kinnitab siseminister. 36. Merepäästplaani korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas. 37. Merepäästeplaanis märgitakse: 1) Eesti päästepiirkonna jaotus merepääste allkeskuste vastutusaladeks; 2) Merevalvekeskuse ja merepääste allkeskuste struktuur, koosseisud ja asukohad; 3) Merevalvekeskuse ja merepääste allkeskuste ülesanded ohuolukorras; 4) otsingu- ja päästetöödele kaasatavad jõud ja vahendid ning nende peamised ülesanded ohuolukorras, alaline asukoht, võimalused ja valmisolek; 5) ohuolukorrast teavitamise kord; 6) sidepidamise korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid; 7) ilmateadete ja -prognooside saamise kord; 8) otsingu- ja päästetöödes osalevate päästeüksuste ja neid toetavate üksuste ülesanded ja ohuolukorras tegutsemise kord; 9) koostöö korraldus naaberriikide päästeteenistustega, abipalve esitamise ja vastuvõtmise kord ning omapoolse abi osutamise kord, kui selleks esitatakse taotlus; 10) jõudude ja vahendite ümberpaigutamise ja suunamise kord vastavalt ohuolukorrale ja selle muutustele; 11) ettekannete esitamise kord ning ettekannete vormid; 12) päästeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise kord; 13) päästeüksuste juhtimise põhimõtted ning sidepidamise kord ja vormid; 14) otsingumeetodid ning otsingutele kaasatavad jõud ja vahendid. 38. Ohuolukorda sattunud või kadumajäänud ujuvvahendi või õhusõiduki otsimiseks ja päästmiseks koostab Merevalvekeskus operatsiooniplaani, millega määratakse kindlaks: 1) võimalik otsingu- ja päästepiirkond; 2) tegelik päästepiirkond; 3) ohuolukorra eri seisunditest tulenevad ülesanded; 4) osalevad päästeüksused; 5) tegutsemise kord. 39. Operatsiooniplaani koostab päästetööde koordinaator õnnetuskohal ning selle kinnitab Merevalvekeskuse ülem. V. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDELE KAASATAVAD JÕUD JA VAHENDID 40. Otsingu- ja päästetöid teevad päästeüksused. 41. Päästeüksused on selleks väljaõpetatud meeskonnad, kes kasutavad vajaliku otsingu- ja päästetehnikaga varustatud: 1) piirivalvelaevu ja õhusõidukeid; 2) muid laevu ja õhusõidukeid vastavalt merepäästeplaanile. 42. Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalevad: 1) Siseministeerium, Teede- ja Sideministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium ning Rahandusministeerium; 2) maavalitsused vastavalt merepäästeplaanile; 3) muud riigiasutused vastavalt merepäästeplaanile; 4) kohalikud omavalitsusüksused vastavalt merepäästeplaanile; 5) juriidilised isikud vastavalt merepäästeplaanile. 43. Kohalike omavalitsusüksuste ja juriidiliste isikute osalemine otsingu- ja päästetöödes, sealhulgas päästeüksuste moodustamine, varustamine ja väljaõpe, tagatakse nende ja Piirivalveameti vahel sõlmitud otsingu- ja päästetöödes osalemise lepingutega. 44. Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalevad ministeeriumid ja maavalitsused tagavad nende valitsemisalas olevate või hallatavate asutuste, sealhulgas päästeüksuste varustamise ja personali väljaõppe ning valmisoleku tegutsemiseks merepäästeplaanis ettenähtud ulatuses, korras ja tähtaegadel. 45. Siseministeerium tagab piirivalve, Päästeameti, sõjaväestatud päästeüksuste ning politsei jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes vastavalt merepäästeplaanile. 46. Teede- ja Sideministeerium: 1) tagab Veeteede Ameti ja Lennuameti ning lennupääste koordinatsioonikeskuse jõudude ja vahendite osalemise otsingutes ja päästetöödes; 2) eraldab Merevalvekeskuse käsutusse vajalikud sidekanalid; 3) tagab Meresidesõlme kaudu sidepidamise ohtu sattunud laeva ja päästeoperatsioonis osalevate laevadega. 47. Keskkonnaministeerium tagab: 1) Mereinspektsiooni jõudude ja vahendite osalemise otsingutes ja päästetöödes; 2) ilmateadete õigeaegse edastamise Merevalvekeskusele. 48. Sotsiaalministeerium tagab: 1) kannatanule esmaabi andmise ja vajaduse korral raviasutusse toimetamise arstiabi andmiseks; 2) kannatanu(te) ja hukkunu(te) perekonnaliikmete ning lähedaste, samuti päästeoperatsioonis osalenud isikute psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni. 49. Kaitseministeerium tagab mereväe ja õhuväe ning vajaduse korral ka muude kaitseväeüksuste, samuti Kaitseliidu jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes. 50. Rahandusministeerium tagab Tolliameti kaudu välisriikidest otsingu- ja päästetöödele appi saabuvate päästeüksuste isikkoosseisu ja vahendite eelisläbipääsu Eesti tolliterritooriumile. VI. LÕPPSÄTTED 51. Merevalvekeskus teatab naaberriikide mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskustele oma sidevahendite numbrid ning raadiokutsungid ja -sagedused. 52. Asutuste ja juriidiliste isikute otsingu- ja päästetöödes osalemist finantseeritakse ja nende vastavaid kulutusi hüvitatakse riigieelarvest läbi ministeeriumi, kelle valitsemisalas või haldamisel otsingu- ja päästetöödes osalev asutus on või kelle kaudu finantseerimine on ette nähtud. Siseminister Olari TAAL