Vabariigi Valitsus — «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra» kinnitamine — RT I, 52, 776
Statutory Text (1 Articles)
Liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612; 1998, 2, 43) paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a määruse nr. 55 «Liikluskindlustusalaste õigusaktide kinnitamine» (RT I 1997, 23, 357; 58, 983; 99, 1610) punkti 1 alapunkt 7. Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrusega nr 120 Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise kord 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 ja paragrahvi 40 lõigete 3 ja 31 alusel. 2. Kindlustusvõtja riskigrupp leitakse iga tema omandis oleva sõiduki suhtes eraldi. Kindlustusvõtja riskigrupiks on 040, 050, 060, 070, 080, 100, 120, 150, 180, 210, 250 või 300. Kindlustusvõtja riskigrupp on tema omandis oleva sõiduki suhtes seda väiksem, mida vähemohtlik on tema sõiduk teeliikluses. 3. Kindlustusvõtja riskigrupi leidmisel tema omandis oleva sõiduki suhtes võetakse aluseks tema riskigrupp eelmisel kalendriaastal selle sõiduki suhtes. 4. Esmakordne kindlustusvõtja on isik, kelle nimel ei ole eelmise kuue aasta jooksul sõlmitud ühtegi liikluskindlustuslepingut (edaspidi leping) ühegi tema omandis olnud sõiduki suhtes. Esmakordse kindlustusvõtja riskigrupp on 120, v.a juhtudel: 1) kui kindlustusvõtja tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased kaks aastat, mille jooksul talle ei ole määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning mille jooksul ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid. Sellisel juhul on esmakordse füüsilisest isikust kindlustusvõtja riskigrupp 100; 2) kui kindlustusvõtja tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased neli aastat, mille jooksul talle ei ole määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning mille jooksul ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid. Sellisel juhul on esmakordse füüsilisest isikust kindlustusvõtja riskigrupp 080. 5. Kindlustusandja leiab kindlustusvõtjale tema omandis oleva sõiduki suhtes riskigrupi kalendriaastaks. Kindlustusandja rakendab seda riskigruppi ainult nende tava-, kompleks- ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, mille kindlustusperiood algab sama kalendriaasta jooksul. Nimetatud kalendriaastal algavaid lepinguid sõlmib kindlustusandja mitte varem kui alates sellele kalendriaastale eelneva aasta 1. detsembrist. Riskigrupp leitakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi andmete või nendega identsete andmete alusel. Arvesse võetakse kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes sõlmitud lepingu(te) kehtimise aeg ajavahemikus üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni eelneva aasta 30. septembrini ning kindlustusvõtja selle sõidukiga põhjustatud ja hüvitamisele kuuluvad liikluskahjud samas ajavahemikus. 6. Kindlustusvõtja riskigrupi leidmisel kalendriaastaks tema omandis oleva sõiduki suhtes: 1) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses vähemohtlikuks ja tema riskigruppi selle sõiduki suhtes alandatakse vastavalt tabelile 1, kui käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid selle sõiduki kohta lepingud kuus või enam kuud (vähemalt 182 päeva) ja kindlustusvõtja selle sõidukiga ei põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis); 2) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses sama ohtlikuks, kui eelnenud perioodil ja tema riskigrupp selle sõiduki suhtes säilitatakse, kui käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid selle sõiduki kohta lepingud vähem kui kuus kuud (vähem kui 182 päeva) ja kindlustusvõtja selle sõidukiga ei põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis); 3) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses enamohtlikuks ja tema riskigruppi selle sõiduki suhtes suurendatakse vastavalt tabelile 1, kui kindlustusvõtja selle sõidukiga on põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis). Tabel 1 Kindlustusvõtja riskigrupp kalendriaastaks Riskigrupp eelmisel kalendriaastal kui kindlustusvõtja riskigruppi alandatakse kui kindlustusvõtja riskigruppi suurendatakse ja tema sõidukiga põhjustatud hüvitamisele kuuluvate liikluskahjude arv on 1 2 3 4 ja enam 040 050 060 070 080 100 120 150 180 210 250 300 040 040 050 060 070 080 100 120 150 180 210 250 060 080 080 100 100 120 150 180 210 250 300 300 080 100 120 150 150 180 210 210 250 300 300 300 120 150 180 210 210 250 250 300 300 300 300 300 210 210 250 250 250 300 300 300 300 300 300 300 7. Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida lepingut sõiduki suhtes, mille kohta ei ole kindlustusvõtja nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, ja kindlustusvõtja on lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu jooksul kustutanud Eesti sõidukite registrist tema omandis olnud sõiduki, leiab kindlustusandja kindlustusvõtjale riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes temale varem antud riskigrupist registrist kustutatud sõiduki suhtes. Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida lepingut sõiduki suhtes, mille suhtes ei ole kindlustusvõtja nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, ja kindlustusvõtja ei ole lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu jooksul Eesti sõidukite registrist kustutanud ühtegi tema omandis olnud sõidukit, on kindlustusvõtja riskigrupp selle sõiduki suhtes 120. 8. Kui kindlustusvõtja on kustutanud registrist tema omandis olnud sõiduki ning on kuue kuu jooksul enne selle sõiduki registrist kustutamist kandnud registrisse mõne teise sõiduki, leitakse kindlustusvõtja riskigrupp teise sõiduki suhtes, lähtudes registrist kustutatud sõiduki riskigrupist ja kui on täidetud järgmised tingimused: 1) teine sõiduk on kantud registrisse mitte varem kui üks aasta enne riskigrupi ülekandmist; 2) esimese lepingu sõlmimisel selle sõiduki suhtes määrati kindlustusvõtja riskigrupiks 120. 9. Sõiduki kasutamisel rendilepingu (kasutus- või kapitalirent) alusel leitakse riskigrupp rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes, arvestades liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 40 lõikes 31 sätestatud tingimusi. Kui kindlustusvõtjale ei ole varem leitud riskigruppi selle sõiduki suhtes sama rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes: 1) ja rentnik on ajavahemikus kuus kuud enne rendilepingu sõlmimist kuni liikluskindlustuslepingu sõlmimiseni: a) kustutanud Eesti sõidukite registrist tema omandis olnud sõiduki, leiab kindlustusandja kindlustusvõtjale riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes registrist kustutatud sõiduki suhtes rentnikule antud riskigrupist; b) lõpetanud kasutusrendilepingu teise sõiduki suhtes ja kui rendileandja riskigrupp lõppenud rendilepingu alusel kasutatud sõiduki suhtes oli leitud samale rentnikule antud riskigrupist lähtudes, leiab kindlustusandja kindlustusvõtjale riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes lõppenud rendilepingu alusel kasutatud sõiduki suhtes rendileandjale antud riskigrupist; 2) on kindlustusvõtja riskigrupp selle sõiduki suhtes 120, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 1 toodud juhtudel. Kui kindlustusvõtja eelmine riskigrupp selle sõiduki suhtes oli leitud sama rentniku riskigrupist lähtudes, leitakse kindlustusvõtja riskigrupp selle sõiduki suhtes käesoleva korra punkti 6 alusel. Kui kindlustusvõtja eelmine riskigrupp selle sõiduki suhtes oli leitud käesoleva punkti alapunktist 2 lähtudes ja rentnik on kustutanud registrist tema omandis olnud sõiduki mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast rendilepingu sõlmimist, leiab kindlustusandja kindlustusvõtjale riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes registrist kustutatud sõiduki suhtes rentnikule antud riskigrupist. 10. Pärast rendilepingu lõppemist sõiduki omandiõiguse üleminekul sõidukit rentinud isikule leitakse tema riskigrupp selle sõiduki suhtes, lähtudes rendileandja riskigrupist sama sõiduki suhtes rendilepingu lõpul. Kui pärast kasutusrendilepingu lõppemist rendilepingu alusel kasutatud sõiduki omandiõigus ei lähe üle sõidukit rentinud isikule ja ta soovib ühe aasta jooksul pärast rendilepingu lõppemist sõlmida lepingut sõiduki suhtes, mille kohta ei ole tema nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, leiab kindlustusandja talle riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes lõppenud rendilepingu alusel kasutatud sõiduki suhtes rendileandjale antud riskigrupist. 11. Riskigruppi registrist kustutatud sõiduki või lõppenud rendilepingu alusel kasutatud sõiduki suhtes saab üle kanda ainult ühe riskigrupi leidmiseks. Riskigrupi ülekandmisel kantakse üle ka käesoleva korra punkti 15 alusel riski lisakoefitsientide arvutamise aluseks olnud liikluskahjud ja haldusõiguserikkumiste seadustiku rikkumised. 12. Andmed kindlustusvõtja omandis olnud sõiduki registrist kustutamise kohta deklareerib kindlustusvõtja. 13. Riskigrupile vastavad riski baaskoefitsiendid on järgmised: Tabel 2 Riski baaskoefitsiendid Riskigrupi kood Baaskoefitsient Riskigrupi kood Baaskoefitsient Riskigrupi kood Baaskoefitsient 40 0,4 80 0,8 180 1,8 50 0,5 100 1,0 210 2,1 60 0,6 120 1,2 250 2,5 70 0,7 150 1,5 300 3,0 14. Kindlustusvõtja riskikoefitsiendi arvutamiseks leitakse tabelist 2 tema riskigrupile vastav riski baaskoefitsient. Riski baaskoefitsient on riskikoefitsiendiks, kui ei esine käesoleva korra punktis 15 nimetatud juhtumeid. 15. Riskikoefitsiendi arvutamiseks korrutatakse riski baaskoefitsient: 1) lisakoefitsiendiga 1,2 iga liikluskahju kohta juhul, kui kindlustusvõtja sõiduki kohta sõlmitud leping on lõppenud ennetähtaegselt liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 152 lõike 1 punkti 1 alusel, kui leping on lõppenud enne liikluskahju tuvastamist või kui liikluskahju on põhjustatud kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga (kahjude riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse nende liikluskahjude korral, mis on tuvastatud pärast käesoleva korra punktis 5 nimetatud ajavahemiku lõppu. Lisakoefitsienti rakendatakse järgnevate lepingute sõlmimisel pärast liikluskahju tuvastamist ainult selle sõiduki suhtes, millega on põhjustatud liikluskahju ülalnimetatud tingimustel; 2) lisakoefitsiendiga 1,05 iga juhtumi kohta, kui kindlustusvõtjat või sõiduki juhti on kindlustusvõtjale kuuluva sõiduki juhtimisel politsei andmetel karistatud haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552; 36/37, 553; 38, 562) paragrahvide 96, 98 ja 109 alusel (haldusõiguserikkumiste riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse lepingu sõlmimisel kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes, millega sõites karistati kindlustusvõtjat või tema sõiduki juhti ülalnimetatud põhjustel, kui rikkumine on toimunud viimase 12 kuu jooksul; 3) kui riski baaskoefitsiendi ja riski lisakoefitsientide korrutis ületab 3,2, võetakse riskikoefitsiendiks 3,2. 16. Kui kindlustusvõtja eelmise riskigrupi leidmisel või lepingu kindlustusmakse arvutamisel on eksitud, on kindlustusandja kohustatud tegema ümberarvestuse ja kindlustusvõtja poolt enammakstud summa kindlustusvõtjale tagasi maksma või kindlustusvõtja poolt vähemmakstud summa kindlustusvõtjalt sisse nõudma. Eelmise riskigrupi ümberarvutamisel lähtutakse selle leidmisel kehtinud korrast. Rahandusminister Mart OPMANN