Valgjärve Vallavolikogu — Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine — KO, 120, 1047

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. Kinnitada Valgjärve valla põhimääruse uus redaktsioon koos lisadega: Nr 1 «Valgjärve vallavara eeskiri» Nr 2 «Valgjärve valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord». I. ÜLDSÄTTED § 1. Valgjärve valla põhimääruse eesmärk Valgjärve valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus ) sätestatakse Valgjärve Vallavolikogu ja Valgjärve Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valgjärve valla omavalitsusorganid (1) Valgjärve valla omavalitsuse esinduskogu on Valgjärve Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Valgjärve valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Valgjärve valla omavalitsuse täitevorgan on Valgjärve Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille moodustab volikogu. § 3. Asjaajamiskeel (1) Asjaajamiskeel Valgjärve valla omavalitsusorganites ja valla hallatavates asutustes on eesti keel. Dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. § 4. Vallaelanik (1) Vallaelanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Valgjärve vallas. (2) Vallaelanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Vallaelanik osaleb kohaliku omavalitsuse teostamisel seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 5. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Külavanema volituse kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Külavanemal on õigus nõuandva sõnaõigusega osa võtta volikogu ja vallavalitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest antud küla puudutavates küsimustes. (5) Külavanema statuudi kinnitab vallavalitsus. II. VOLIKOGU § 6. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu on valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu asjaajamist ja istungite protokollimist korraldab vallakantselei. Vallakantseleid juhib vallasekretär. (5) Volikogu liikmetele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. § 7. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses on järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 8. Volikogu õigusaktid (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. (3) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil ning Valgjärve, Saverna ja Maaritsa raamatukogudes hiljemalt kümnendal päeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks vallasekretäri juures. (4) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (6) Volikogu istungite protokollid on vallavalitsuses kättesaadavad alates seitsmendast päevast pärast istungit. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (7) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras. (8) Volikogu õigusaktide täitmise kontrollijaks on volikogu esimees, revisjonikomisjon ja vallavanem. § 9. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus, vallaametnikud vastavalt ametijuhendile ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallakantseleile seitse päeva enne istungi algust, kes edastab eelnõud volikogule. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel (kui on); 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. 7) eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms). (4) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (5) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (7) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (8) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. § 10. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimise korral vastatakse arupärijale kirjalikult või suuliselt hiljemalt ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. Täiendava uurimise vajadusel võidakse tähtaega pikendada kahe kuuni. § 11. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungite ettevalmistamist korraldab ja istungi kutsub kokku volikogu esimees, aseesimees või tema asendaja. (4) Volikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõude ja lisamaterjalidega peab olema volikogu liikmetele saadetud e-postiga ja posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. (5) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadaval neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks ja esitavad ka otsuse eelnõu. (7) Volikogu liikmete kohalolek registreeritakse istungi alguses osavõtulehel. (8) Osavõtulehele märgitakse nimi, volikogu liikme hilinemisel istungile saabumise aeg ning antakse allkiri. Osavõtulehele märgitakse kutsutute nimed. (9) Istungile hilinenud volikogu liikme nimi koos saabumise ajaga fikseeritakse istungi protokollis. (10) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, siis määrab ta asendaja kas suuliselt või kirjalikult. (11) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) päevakorra projekti arutamist, selles muudatuste tegemist ning arutamist vajavate küsimuste lisamist päevakorda ja päevakorra kinnitamist. (12) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja seda muudetakse poolthäälteenamusega. (13) Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole eelnevalt nõuetekohaselt arutatud, tutvustatud või teatavaks tehtud. (14) Kui volikogu otsustab esitada arutelu läbinud projekti kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras s.o ilma täiendava aruteluta. Arutelu uuendatakse juhul, kui enne istungi algust on kirjalikult laekunud ettepanekuid projekti muutmiseks või täiendamiseks. (15) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (16) Volikogu istungil kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul. Ettekande ja kaasettekande tekst esitatakse kirjalikult istungi protokollijale ja see lisatakse istungi protokollile. 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva lõike punktis 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning ühele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega; 9) sõnavõtu soovist teatatakse istungil käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. (17) Istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis. (18) Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel toimub arutelu vaid juhul, kui algataja nõustub kirjalikult projekti aruteluga tema osavõtuta. (19) Projekti arutamise juurde kutsutakse üldjuhul isikud, keda nimetatud projekt otseselt puudutab. Vastav kutse edastatakse sarnastel tingimustel käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatule. Kutsutu mitteilmumine ei ole takistuseks arutelu läbiviimisel ega otsuse vastuvõtmisel. (20) Soovist sekkuda läbirääkimistesse antakse märku käe tõstmisega. Esinejate järjekorra määrab ning annab loa rääkimiseks istungi juhataja. Ka vabas vormis arutelu toimub istungi juhataja juhtimisel. (21) Arutelu antud päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või lõpetatakse hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. (22) Volikogu võib katkestada küsimuse arutelu igas staadiumis poolthäälte enamusega, kui ilmneb, et: 1) küsimus on poolikult ette valmistatud; 2) projekt ei vasta kehtivatele seadustele; 3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant. (23) Katkestamise ettepanek pannakse hääletamisele kohe pärast selle tegemist, kuulates ära projekti algataja arvamuse. (24) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (25) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (26) Volikogu esimehe otsusel antakse arupärimisele suulisi selgitusi volikogu istungil. (27) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (28) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel volikogu istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (29) Küla üldist probleemi puudutavas küsimuses kutsutakse üldjuhul külavanem volikogu istungile. (30) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon järgmise istungi toimumise aja kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». (31) Õigusakti saatmine teisele lugemisele otsustatakse volikogu poolthäälteenamusega. (32) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestiste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. (33) Volikogu otsusel istung salvestatakse, salvestust säilitatakse kuus kuud. § 12. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 2) istungi juhataja ja protokollija nimed; 3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate esitatud eriarvamused; 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (3) Protokollile lisatakse volikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (4) Protokoll koos lisadega vormistatakse seitsme päeva jooksul istungi toimumisest. (5) Volikogu istungi protokoll on kõigile kättesaadav seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. § 13. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (4) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja kinnitab tulemused oma protokolliga, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. (6) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (7) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (8) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolt, vastu, erapooletud. (10) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, võidakse samal volikogu istungil korraldada kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust või kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse järgmisel volikogu istungil läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka eelmises hääletusvoorus valituks mitteosutunud isik. (11) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. § 14. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. Vallavolikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab volikogu istungite protokollimist; 3) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist, jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) korraldab õigusaktide täitmise kontrolli. (2) Volikogu esimeest asendab tema äraolekul, volituste peatumisel ning juhul, kui ta ei saa mõne muu põhjuse tõttu oma ülesandeid täita, volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim kohalolev liige. (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». § 15. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minuti jooksul. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kolm küsimust. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise viib läbi volikogu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Edaspidi korraldab valimisi volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (4) Valla valimiskomisjon (häältelugemiskomisjon) väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid ja koostab hääletamistulemuste kohta häältelugemise protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, võib samal volikogu istungil korraldada kordushääletamise. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust või kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse järgmisel volikogu istungil läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka eelmises hääletusvoorus valituks mitteosutunud isik. (6) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (7) Pärast volikogu esimehe valimist valitakse volikogu aseesimees volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 6 sätestatud korrale. (8) Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise volikogu otsuse jõustumisel. § 16. Volikogu komisjonide moodustamine, tegevuse alused ja kord (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Volikogu komisjonid moodustatakse 3–7 liikmelisena. (3) Volikogu komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks ning volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. Komisjon selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks, lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid. (4) Volikogu alatiste komisjonide volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või volikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta. (5) Komisjoni esimehe tagasikutsumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. (6) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. (7) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (8) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (9) Komisjoni esimeest asendab vanim kohalolev komisjoni liige, kui komisjoni esimees pole otsustanud teisiti. (10) Komisjoni töövorm on koosolek. (11) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe või teda asendava liikme või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel. (12) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (13) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul vallasekretäri kätte, kus need on igaühele kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (14) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või tema asendaja. (15) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla allasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (16) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. (17) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (18) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui 1) ta ei ole võimeline kuue kuu jooksul kokku tulema; 2) komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (19) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 17. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ning ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel, mis on vormistatud otsusega ning esitab enne majandusaasta aruande kinnitamist vastava arvamuse. (5) Volikogu esimehe, liikmete, revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revideerimisi läbi ka muul ajal. (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 18. Asjade menetlemine komisjonis (1) Volikogu esimehe poolt edastatavate volikogu õigusaktide eelnõud on komisjon kohustatud läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Volikogu esimehe poolt edastatavate avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees. § 19. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja fraktsiooni esimees. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungil. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. III. VALLAVALITSUS § 20. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust ja vallavalitsuse liikmed. (2) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (3) Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline. (4) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul nimekirjana volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (5) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse (6) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. (7) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (8) Vallavalitsus astub tagasi volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (9) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (10) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. (11) Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse põhjal. Volikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. § 21. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks kutsutakse volikogu kokku hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja esitab kümne minuti jooksul oma tegevusprogrammi ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (6) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (7) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (8) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (9) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (10) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (11) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, võib samal volikogu istungil korraldada kordushääletamise. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust või kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse järgmisel volikogu istungil läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka eelmises hääletusvoorus valituks mitteosutunud isik. (12) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem alates vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 22. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja vallavalitsuse teenistust; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse koosseisu, vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks; 4) kinnitab valla ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 6) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 8) annab vallavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. § 23. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». (3) Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud vallavalitsuse liige. § 24. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul iga kahe nädala tagant teisipäeviti, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri. (5) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (6) Vallavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanema poolt istungile kutsutud isikud. (7) Küla üldiste probleemide arutelule vallavalitsuse istungil kutsutakse üldjuhul külavanem. (8) Istungi juhataja annab sõna vastava küsimuse ettevalmistanud ametnikule. Vallavalitsuse liikmed võivad esitada sõnavõtjale küsimusi. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (9) Vallavalitsus teeb oma otsustused asjaomase ametniku või vallavanema ettepanekul. (10) Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. (11) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (12) Vallavalitsuse otsustuse andmise fikseerib istungi juhataja. § 25. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 2) istungist osavõtvate vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (2) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (3) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja istungi protokollija. (4) Protokollile lisatakse vallavalitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. § 26. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ning töökorra kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste andmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 27. Vallasekretär (1) Vallasekretär: 1) kontrollib valla õigusaktide eelnõude vastavust seadustele; 2) aitab vallavanemal koostada vallavalitsuse istungi päevakorra kava ja korraldab istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude kättesaadavuse vallavalitsuse liikmetele; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) teeb volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi talle seaduste või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui vallavalitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse vallavalitsuse istungi protokollile. Kui vallavalitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja. (3) Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. § 28. Vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. (2) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavalitsuse liikmel; 2) vallavanemal; 3) vallavalitsuse ametnikul; 4) volikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) volikogul. (3) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad nende teatavakstegemisest. (5) Vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem. (6) Vallavalitsuse määruste ja korralduste registrit peab vallasekretär. § 29. Valla õigusaktide kehtivus ja avalikustamine (1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes. (2) Valla õigusaktid, välja arvatud asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavad, pannakse üldiseks tutvumiseks välja vallavalitsuse stendile ning valla raamatukogudesse. Üldist tähtsust omavaid volikogu ja vallavalitsuse määrusi võib avaldada ka kohalikus ajalehes. (3) Volikogu määrused ja otsused on vallavalitsuses asuval stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. (4) Volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid ning volikogu ja vallavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. (5) Piirangud õigusaktide avalikustamise kohta võivad tuleneda ainult seadusest. § 30. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. (4) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või -valitsuses, mille arutelust ka temale teatatakse. § 31. Muudatuste taotlemine volikogu ja -valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, vallavalitsus ühe kuu jooksul. (3) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millal taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. (4) Kui volikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 32. Valla esindamise kord (1) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, Valgjärve valla põhimäärus ja teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (2) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piirides: 1) volikogu; 2) vallavalitsus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse (ametiasutusena) teenistuses olevad ametiisikud; (3) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. (4) Volikogu esindab valda: 1) seaduste ja valla põhimääruse alusel volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega; 4) suhetes Vabariigi Valitsusega; 5) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. (5) Volikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 4) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes; 6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 7) avalikel üritustel; 8) muude volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. (6) Volikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu seisukoht, tegutseb volikogu esimees eelläbirääkimiste piires. (7) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige talle antud volituste piires. (8) Vallavalitsus esindab valda: 1) seadustega ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 4) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega; 5) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega. (9) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 4) suhetes Põlva Maavalitsusega. 5) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis; 6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 7) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse tööd puudutavates küsimustes; 8) volikogu poolt volitatud juhtudel ja piires; 9) avalikel üritustel; 10) muudes vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes. (10) Vallavanem kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või vallavalitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või vallavalitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. (11) Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik. (12) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem või nende poolt volitatud isik. (13) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametiasutuse põhimäärusele ja ametijuhendile või vallavanema poolt volitatud korras. (14) Vallasekretär esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid. (15) Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes võtab asja isiklikuks lahendamiseks või suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või vastava alaga tegelevale ametnikule. (16) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). (17) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Valgjärve valla põhimääruses, Valgjärve vallavara eeskirjas ning teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (18) Valda esindab notari juures kõigis õigustoimingutes ilma erivolitusteta volikogu esimees ja/või vallavanem. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 33. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Töötamine Valgjärve Vallavalitsuses on kohaliku omavalitsuse teenistus. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja vallavalitsuse struktuuriüksustes. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 34. Valgjärve kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsuse alusel ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustusi täita; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitust ei maksta vallavalitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. (5) Volikogu otsusega võib kohaliku omavalitsuse teenistujatele, volikogu liikmetele ja hallatavate asutuste töötajatele maksta preemiaid ja toetusi lisaks seaduses ettenähtule. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised, preemiad ja toetused makstakse vallavalitsuse reservfondist. V. MAJANDUS, EELARVE JA ALLASUTUSED § 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Valla osalemise äriühingutes, samuti sihtasutustes ja mittetulundusühingutes otsustab volikogu. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. (6) Valla asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. § 36. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. § 37. Valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise projekt esitatakse volikogule pärast läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. (4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu poolt kehtestatud ajaks. (5) Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja volikogu komisjonides kinnitab volikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. (6) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine. (7) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (9) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 38. Vallavara (1) Vallavara on Valgjärve vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadusest, volikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara eeskirjas (põhimääruse lisa 1). § 39. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Kui seaduse alusel või volikogu määrusega ei ole lepingu sõlmimine volikogu pädevuses, otsustab lepingu sõlmimise vallavalitsus. (3) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma vallavalitsuse korralduseta. § 40. Valla eelarve (1) Eelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest ning see koostatakse arvestades arengukava. (2) Eelarve koostatakse volikogu poolt kehtestatud korras (põhimääruse lisa 2). (3) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. (4) Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 8 lõikes 3 sätestatud korras. § 41. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. (3) Valla üldplaneering on seadusele ja volikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Valla üldplaneeringu kehtestab ja muudab volikogu. (4) Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. § 42. Valla ehitustegevus (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 43. Vallavalitsuse hallatavad asutused (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi allasutus), mis ei ole juriidilised isikud. Allasutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mille kulud kaetakse vallaeelarvest . (3) Allasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu ainupädevuses. (4) Allasutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (5) Allasutuse struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab volikogu. VI. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 44. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. VII. RAKENDUSSÄTTED § 45. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Valgjärve Vallavolikogu 23. mai 2000. aasta määrus nr 9 «Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine» ning Valgjärve Vallavolikogu 26. juuni 1997. a määrus nr 3. (2) Põhimäärus jõustub 10. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Aksel HOOP Valgjärve Vallavolikogu 30. jaanuari 2004. a määruse nr 1 lisa 1 VALGJÄRVE VALLAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Valgjärve vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Valgjärve valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Valgjärve valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Valla tervikvara 3.1. Tervikvarana käsitatakse käesolevas eeskirjas asjade kogumit, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ja lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu või vallavalitsuse nõusolekul sõltuvalt vara väärtusest. II. VALLAVARA VALITSEMINE 4. Vallavara valitseja 4.1. Vallavara valitsejad on: 4.1.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 4.1.2. vallavalitsuse hallatavad asutused; 4.1.3. valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale. 4.2. Vallavara valitsejaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valitsejad. Vallavara kaudseks valitsejaks jääb vallavalitsus. 4.3. Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. 5. Vallavara üleandmine 5.1. Vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjade ning ehitiste ja rajatiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. 5.2. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. 5.3. Nõude vallavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab vallavalitsus vallavara valitseja ettepanekul. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 6.2. Vallavalitsus korraldab vallavara arvestuse, et tagada ülevaade vallavara olukorrast. 6.3. Vallavara arvestus peab sisaldama: 6.3.1. ülevaadet vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 6.3.2. registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegeliku seisundiga; 6.3.3. ülevaadet vallavara majandamise tulemustest. 6.3. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vallavalitsusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta. Vallavalitsusel ja revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. III. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 7.1. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi vallavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab: 7.1.1. Vallavolikogu: a) kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; b) kui omandatakse kinnisvara. 7.1.2. Vallavara valitseja (valla hallatav asutus) tema käsutusse antud vahendite piires. 7.1.3. Muudel juhtudel vallavalitsus. 7.2. Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduse § 2 lõikes 7 määratud maksumuse, siis toimub vallavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras pädeva organi otsuse alusel arvestades punktis 7.1 sätestatut. Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab vallavalitsus. Hankelepingu sõlmib vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab vallavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu. 7.3. Pärandi vastuvõtmise otsustab vallavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused otsustab pärandvara või kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi vastava hindamise viib läbi hindamiskomisjon. Pärandvara või kingi valitsejaks jääb kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Valgjärve vald, määrab pärandi või kingi valitseja vallavalitsus. 7.4. Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale (munitsipaliseerimine) toimub vastavalt nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 7.5. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. 7.6. Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt punktile 7.1 vastav vallavara valitseja. 8. Varaliste kohustuste võtmine 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 8.1.1. Vallavolikogu, kui võetakse laenu. 8.1.2. Vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 200 000 krooni ja see on tagatud jooksva aasta eelarvega. 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 9.1. Riigihankeid korraldab vallavalitsus vastavalt riigihangete seadusele. 9.2. Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab väljakuulutamiseks loa vallavolikogu. 9.3. Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa vallavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks vallavolikogu luba küsima. 9.4. Vallavalitsus kehtestab riigihangete teostamiseks komisjoni töökorra ja kinnitab komisjoni koosseisu. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 10. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted 10.1. Vallavara kasutus on valla omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 10.2. Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omandustele kasutatakse vallavara: 10.2.1. avalikuks otstarbeks; 10.2.2. valitsemise otstarbeks; 10.2.3. vallale tulu saamiseks. 11. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara 11.1. Avalikul otstarbel kasutatav vallavara on kättesaadav kõigile (teed, pargid, avalikud veekogud, ujumiskohad jne), mille kasutamist ei ole seaduste või vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega piiratud. 11.2. Vallavolikogu võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused. 11.3. Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise eesmärgi muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. 11.4. Punktis 11.1 nimetatud vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgesti tähistatud. 11.5. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 12. Valla valitsemiseks kasutatav vallavara 12.1. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara on vara, mida kasutavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 12.2. Valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitletakse valla hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik vallaasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 12.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valitseja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavolikogu. 13. Vallale tulu saamiseks kasutatav vara 13.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel, valla valitsemiseks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. 13.2. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. 14. Vallavara antakse kasutusse: 14.1. enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras; 14.2. tasuta kasutada; 14.3. tasu eest kasutada. 15. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 15.1. vallavara valitseja, kui: 15.1.1. kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 15.1.2. kasutusse antakse vastava vallavara valitseja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks; 15.2. muudel juhtudel vallavalitsus. 15.3. Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 15.3.1. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 15.3.2. vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. 15.3.3. vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara bilansiline väärtus ületab 30 000 krooni. 15.4. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul – kümme aastat; 2) kinnisasja puhul – kakskümmend viis aastat, v.a juhul kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. 15.5. Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. 15.6. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt punktile 15 vastava vallavara valitseja. 15.7. Vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. 15.8. Punktis 15.7 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valitseja käsutusse. 16. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 16.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) sihtasutustele; 5) teistele isikutele lähtudes valla huvidest; 6) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud. 16.2. Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras punktis 16.1.5 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. 16.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 16.3.1. kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 16.3.2. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 16.3.3. vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 16.3.4. vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on tarvis eriteadmisi. 16.4. Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, peab vallavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid. 16.5. Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes valla huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. 17. Vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras 17.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) rendise algsuuruse. Rendise algsuuruse määramisel peab vallavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate rendipindade tasumäärasid; 3) rendilepingu põhitingimused; 4) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 5) vajadusel muud tingimused. 17.2. Enampakkumine kuulutatakse välja maakondlikus ja vajadusel muus väljaandes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla kümme päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) rendise algsuurus; 4) enampakkumise koht ja aeg; 5) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. 17.3. Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab vallavalitsus 18. Rendilepingu tingimused 18.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 18.1.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid; ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 18.1.2. lepingu tähtaeg; 18.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 18.1.4. rendi tasumise tähtajad ja kord; 18.1.5. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumisega reaalkoormatise teostamise kohustus; 18.1.6. hoonete puhul ohutustehnika ja tuleohutuse abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 18.1.7. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 18.1.8. hoonete puhul kindlustuskohustus ja selle ulatus; 18.1.9. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 18.1.10. rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek- ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 18.2. Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 18.2.1. rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 18.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 18.2.3. abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 18.2.4. rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 18.2.5. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 18.2.6. muud vajalikud tingimused. 19. Alghind 19.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 19.1.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 19.1.2. samalaadse vara rentimisest saadud rendi suurus; 19.1.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse rentimise puhul tulevikus; 19.1.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 20.1. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 20.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 20.2.1. enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 20.2.2. isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. 21. Enampakkumise viisid ja korraldus 21.1. Enampakkumine toimub avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. 21.2. Enampakkumise valmistab ette vallavalitsus. Enampakkumiseks moodustab vallavalitsus vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. 21.3. Vallavalitsus on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 21.4. Vallavalitsus vaatab läbi enampakkumise läbiviimise kohta tehtud kirjaliku kaebuse, mis on talle esitatud kolme päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest. Kaebusele vastatakse enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. 22. Suulise enampakkumise kord 22.1. Suulise enampakkumise kuulutab enampakkumise juhataja määratud ajal ja kohas avatuks. Enampakkumise avab enampakkumise juhtaja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. 22.2. Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja punktis 20. 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. 22.3. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 22.4. Pakkujale, kes on täitnud punktis 22.1 ja 22.2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 22.5. Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. 22.6. Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. 22.7. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 22.8. Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. 23. Kirjaliku enampakkumise kord 23.1. Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. 23.2. Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. 23.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. 23.4. Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 23.5. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta punktides 23.1 ja 23. 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 23.6. Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. 23.7. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga punktis 22.7 sätestatud korras. 23.8. Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. 24. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 24.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara kasutusse andmise otsustamine kuulub volikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. 24.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 30 päeva jooksul enampakkumise toimumisest kui kinnitajaks on vallavolikogu ja 10 päeva jooksul enampakkumise toimumisest, kui kinnitajaks on vallavalitsus. 24.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavolikogu otsuses või vallavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. 24.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 24.5. Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. 24.6. Kui enampakkumise võitja keeldub punktis 24.5. nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 24.7. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 24.8. Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene punktis 24.4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 24.9. Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. 24.10. Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 24.11. Kui enampakkumine tunnistatakse teist korda nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 25. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 25.1. Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. 25.2. Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. 25.3. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 17–19, 21 ja 22 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja punktis 17.2. nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. 26. Rendilepingute muutmine ja uuendamine 26.1. Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus lähtudes punktist 15. 27. Kasutusse antud vallavara parendamine 27.1. Vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama vallavalitsusega enne vastavate töödega alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses. 27.2. Vallavara kasutaja poolt vallavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb vallavara kasutamise lepingust. Vallavalitsus võib sõlmida vallavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Vallavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuuluvad vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud kulud. 27.3. Taotlus vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb vallavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab vallavalitsus, näidates oma korralduses ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. 27.4. Vallavara parendamisega seotud kulud hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva rendi arvel (s.t vallavara kasutaja vabastatakse tasu maksmisest). Rentniku võib rendi tasumisest vabastada alles pärast ehituse kasutusloa saamist ning tehtud tööde kohta vallavalitsusele dokumentatsiooni esitamist. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 28. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 29. Vallavara võõrandamise tingimused 29.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 29.1.1. vallavara ei ole enam vallale vajalik; 29.1.2. vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 29.1.3. see on vajalik kohaliku omavalitsuse eesmärkidele vastavate konkreetsete isikute või ürituste toetamiseks; 29.1.4. kõik hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on hoonestajal täidetud; 29.1.5. muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. 29.2. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus oma hallatavatele asutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse hallatav asutus ei taotle vallavara enda valdusse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud, kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda, või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle hallatava asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 30. Vallavara võõrandamise otsustamine 30.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 30.1.1. vallavolikogu, kui 30.1.1.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 30 000 krooni; 30.1.1. 2. võõrandatav vara on kinnisvara ja vallasvarana ehitised ja rajatised; 30.1.1.3. vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle vara bilansiline maksumus ületab 10 000 krooni; 30.1.1.4. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 30.1.1.5. tegemist on valla osalusega äriühingute aktsiate või osadega või rahaliste õiguste ja kohustustega. 30.1.2. vallavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla ning vara bilansiline maksumus on alla 5000 krooni. 30.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 30.2. Vallavara võõrandamise korraldajaks on vallavalitsus. 30.3. Kinnisvara või ehitise või selle osa võõrandamise lepingule ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavanem või tema poolt volitatud isik. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse vallavolikogu otsuses või vallavalitsuse korralduses. 31. Vallavara võõrandamise viisid 31.1. Vallavara võõrandatakse: 31.1.1. otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 31.1.2. avaliku enampakkumise korras suuliselt või kirjalikult; 31.1.3. eelläbirääkimistega pakkumise korras. 31.2. Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. 32. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 32.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 32.1.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 30 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 32.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 32.1.3. enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 32.1.4. vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 32.1.5. võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale. 33. Vallavara müük enampakkumise korras 33.1. Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 17 ja 20–24 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 33.1.1. enampakkumise esemeks on ostuhind; 33.1.2. enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja punkti 17.2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad; 33.1.3. enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügi leping; 33.1.4. pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse või korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 33.1.5. enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul otsuse või korralduse kättesaamisest. 34. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras 34.1. Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. 34.2. Lisatingimusteks võivad olla: 34.2.1. tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 34.2.2. investeeringute suurus; 34.2.3. keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 34.2.4. tööhõive tagamine; 34.2.5. vallavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. 34.3. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 17, 20–21, 23 ja 24 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 34.3.1. eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 34.3.2. eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja punktis 17 .2 ja punktis 33.1.2. nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 34.3.3. isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 34.3.4. eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 34.3.5. eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 34.3.6. pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 34.3.7. võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 34.3.8. eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 34.3.9. pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 34.3.10. eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. 35. Alghind 35.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks asja bilansiline väärtus. Vajadusel tellitakse eksperthinnang. 35.2. Teistkordsel enampakkumisel on lubatud alghinda vähendada. VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 36. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 37. Vallavara koormamise tingimused 37.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 37.1.1. vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 37.1.2. vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 37.1.3. vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 37.1.4. vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kava või vallavara majandamise kavaga. 37.2. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 37.2.1. 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 37.2.2. 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 37.2.3. 5 aasta kasutusvalduse seadmisel; 37.2.4. 5 aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; 37.2.5. 50 aasta reaalkoormatise seadmisel. 37.3. Kõigil nimetatud juhtudel võib vallavolikogu määrata teistsuguse tähtaja, kui vallavara koormamine teistsuguseks tähtajaks on põhjendatud või vallale kasulikum. 38. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine. 38.1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 38.1.1. see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 38.1.2. see toimub valla huvides. 38.2. Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavolikogu otsuse alusel. 38.3. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib valla nimel vallavanem. 39. Isikliku servituudi seadmine 39.1. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 39.1.1. see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 39.1.2. see toimub valla huvides; 39.1.3. see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. 39.2. Isikliku servituudi seadmise otsustab: 39.2.1. vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 39.2.2. muudel juhtudel vallavolikogu. 39.3. Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või valla huvidest lähtuvalt. Sellekohast valla huvi peab põhjendama. 39.4. Isikliku servituudi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega volitatud isik. 40. Hoonestusõiguse seadmine 40.1. Valgjärve valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras . 40.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 41. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 41.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 41.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle omandamiseks vajaliku raha allikas. 42. Vallavara mahakandmine 42.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 42.1.1. kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 42.1.2. kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 42.2. Eelmises punktis nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 42.3. Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 30 000 krooni või vallavara on kinnisasi, vallavarana hooned ja rajatised; 42.4. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus, kui vara bilansiline väärtus on alla 30 000 krooni. Vallavara mahakandmisest informeerib vallavanem vallavolikogu korralisel istungil. 43. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 43.1. Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või valla hallatav asutus. 43.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise otsustada: 43.2.1. vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni; 43.2.2. vallavalitsus, kui nõue on suurem kui 10 000 krooni, kuid väiksem kui 50 000 krooni; 43.2.3. valla hallatav asutus, kui nõue ei ole suurem kui 10 000 krooni. 43.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. Volikogu esimees Aksel HOOP Valgjärve Vallavolikogu 30. jaanuari 2004. a määruse nr 1 lisa 2 VALGJÄRVE VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA TÄITMISE KORD Käesolev kord sätestab Valgjärve valla eelarve (edaspidi eelarve) ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. 1. Üldsätted 1.1. Eelarve eesmärk on vallale laekuvate kõikide tulude kindlaksmääramine ja nende arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude määratlemine vastavalt põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. 1.2. Eelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. 1.3. Valla eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.4. Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras. 2. Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud 2.1. Eelarve tulud on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük sh lõivud; 3) materiaalsete ja immateriaalsete varade müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sh välisabi. 2.2. Eelarve kulud jaotatakse: 2.2.1. tegevusalade järgi: 1) üldised valitsussektori teenused 2) avalik kord ja julgeolek 3) majandus 4) keskkonnakaitse 5) elamu- ja kommunaalmajandus 6) tervishoid 7) vaba aeg ja kultuur 8) haridus 9) sotsiaalne kaitse 2.2.2. majandusliku sisu järgi: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) eraldised, sh sotsiaaltoetused ja subsiidiumid ettevõtlusele; 4) materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine; 5) muud kulud, sh intressid ja kohustistasud ning eraldamised reservfondist. 2.3. Finantseerimistehingud on: 1) finantsvarade suurenemine; 2) finantsvarade vähenemine; 3) kohustuste suurenemine (laenude võtmine); 4) kohustuste vähenemine (laenude tagasimaksmine); 2.4. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite jäägi arvel. 2.5. Vald võib võtta laenu järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenude kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20% eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi, ega ehitis (rajatis) kui vallasvara; 5) jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. 2.6. Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute konkreetne liigendus on määratud käesoleva korraga, lähtudes rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist. 3. Valla eelarve koostamine 3.1. Eelarveprojekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete kasutajad ja vallavolikogu komisjonid ning väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks (või vallavalitsuse korraldusega kehtestatud tähtajaks) vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. 3.2. Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajal või kujul võib vallavalitsus selle koostada eelmiste aastate tegelike kulude põhjal. 3.3. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus, kellel on kohustus eelarve koostamisel, eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele kontrollida, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. 3.4. Vallavalitsus koostab valla arengukavast lähtudes valla eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute projekti ning esitab selle volikogule esimeseks lugemiseks. 3.5. Kõik täiendus- ja muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist vallavalitsusele, kes analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolse ettepanekuga volikogule. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule pärast I lugemist tuleb algatajal lisada arvutused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad ning sel juhul hääletatakse parandusettepanekud juba volikogus läbi järgmise lugemise käigus. 4. Eelarve vastuvõtmine 4.1. Eelarve võtab vallavolikogu vastu seaduses sätestatud korras. 4.2. Volikogu kinnitab eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud käesoleva korraga kehtestatud ulatuses. 4.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 4.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulututest, kusjuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 4.5. Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 5. Eelarve täitmine 5.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 5.2. Alaeelarvete ja allasutuste lõplikud eelarved kulude lõikes majandusliku sisu järgi kinnitab vallavalitsus kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. 5.3. Reservfondist võib volikogu otsuse alusel finantseerida eelarves ettenägemata kulutusi. 5.4. Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. 5.5. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. 5.6. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. 5.7. Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. 6. Eelarve muutmine, lisaeelarve 6.1. Alaeelarvete kasutajad võivad teha kulutunnuste vahelisi muutusi kaks korda aastas, taotledes selleks vallavalitsuselt luba; muudatusi võib teha vallavalitsuse korralduse alusel kuni 1. detsembrini. 6.2. Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib vallavalitsus lülitada eelarvesse ilma volikogu eelneva kinnituseta. 6.3. Sihtotstarbeliste tulude arvel tehtud kulutused esitab vallavalitsus volikogule vähemalt kaks korda eelarveaasta jooksul. 6.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 6.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine volikogus toimub vastavalt eelarve vastuvõtmise korrale. 7. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 7.1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamisseadusega ning valla-ja linnaeelarve seadusest tulenevaga. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 7.2. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad; 7.2.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 7.2.2. tulude ja kulude aruanne; 7.2.3. reservfondi käsutamise aruanne; 7.2.4. majandusaasta tegevusaruanne. 7.3. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist laekunud tulude arvelevõtmist ja tehtud kulude vastavust eelarvele. 7.4. Vallavalitsuse esitatud ja revisjonikomisjoni poolt läbi vaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel. Volikogu esimees Aksel HOOP