Legislator Case Law & Legislation
753464 EE

Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 121, 1056

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 121, 1056

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõiked 3 ja 4 ning võttes arvesse Järva-Jaani Keskkooli esitatud kirjaliku taotluse (saadud: 19.02.2004, reg. nr. 114/13-1.3 all) koos väljavõtetega Järva-Jaani Keskkooli õppenõukogu 16. veebruari 2004. a protokollist nr 8 (otsus nr 1) ja Järva-Jaani Keskkooli hoolekogu 16. veebruari 2004. a protokollist nr 2 (otsus nr 2), Järva-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Nimetada Järva-Jaani Keskkool ümber Järva-Jaani Gümnaasiumiks. 2. Kinnitada Järva-Jaani Gümnaasiumi põhimäärus (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks: 3.1. Järva-Jaani Vallavolikogu 30. jaanuari 2002. a määrus nr 6 «Järva-Jaani Keskkooli põhimääruse kinnitamine» ja 3.2. Järva-Jaani Vallavolikogu 30. mai 2002. a määrus nr 10 «Järva-Jaani Keskkooli põhimääruse muutmine.» 4. Määrus jõustub 1. septembril 2004. a. Volikogu esimees Toomas PÕLDMA Järva-Jaani Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 7 lisa JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Järva-Jaani Gümnaasium (edaspidi kool) on munitsipaalkool põhi- ja keskhariduse omandamiseks. Kooli juures on põhikooli klassid (1–9) ja gümnaasiumiklassid (10–12). 2. Kooli ametlik nimetus on Järva-Jaani Gümnaasium. 3. Kool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 4. Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Järva-Jaani vald ja aadress Pikk tn. 1, Järva-Jaani, Järvamaa, 73301. 5. Kooli kõrgemalseisvaks organiks on Järva-Jaani Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). 6. Koolil on oma eelarve, mille kinnitab Järva-Jaani Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). 7. Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. 8. Õppimine koolis on õppemaksuta. 9. Õppetöö koolis toimub eesti keeles. 10. Kool teenindab vallavolikogu kinnitatud teeninduspiirkonnas elavaid õpilasi. Vabadele kohtadele võib vastu võtta väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. 11. Kool koostab järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava, mille kinnitab vallavolikogu. 12. Kooli arengukavas määratakse: 12.1. arenduse põhisuunad ja -valdkonnad; 12.2. tegevuskava kolmeks aastaks; 12.3. arengukava uuendamise kord. 13. Kool juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Haridus- ja Teadusministeeriumi, vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. II. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 14. Kooli eesmärk on luua võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 15. Baashariduse nõutaval tasemel andmisega võimaldada õpilaste tõrgeteta üleminekut ühest koolist teise. 16. Võimaluste loomine keskhariduse omandamiseks, mis lubab õpingute jätkamist kõrg- või ametikoolis. 17. Kujundada õpilastes isamaalist ja humanistlikku maailmavaadet. III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 18. Koolis toimub õppe- ja kasvatustöö Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud või heaks kiidetud riiklike õppekavade järgi. Riiklikest õppekavadest lähtudes koostab kool oma õppekava, mis määrab kindlaks õppe-eesmärgid, ajalise korralduse, kohustuslike õppeainete täpsustatud ainekavad, valik- ja vabaainete loendi, ainekavad ja valiku tingimused. 19. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli hoolekoguga. 20. Õppekomplektide (õpikud, töövihikud, tööraamatud) valiku teeb õpetaja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt heakskiidetud loetelu hulgast. Valik- ja vabaainetes on lubatud kasutada alternatiivseid õppeprogramme, materjale ja õpikuid. 21. Lastevanemate soovil, hoolekogu nõusolekul ja kooskõlastades vallavalitsusega võib kool korraldada õpilastele tasulisi kursusi. 22. Õppetöö algab septembrikuu esimesel tööpäeval. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksami- perioodidest ning koolivaheaegadest. 23. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Õppeaasta jaguneb põhikooli osas veeranditeks ja gümnaasiumi osas kursusteks. Koolivaheajad (4) ja eksamiperioodid määrab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Erandjuhul saab neid aegu muuta Järva-Jaani Vallavalitsuse nõusolekul kooli õppenõukogu ja hoolekogu ettepaneku alusel. 24. Koolis on klassi täituvuse ülemine piirnorm 36 õpilast. Iseseisva klassi võib kohaliku omavalitsuse finantseerimisel või palgafondi olemasolul avada ka väiksema õpilaste arvuga. 25. Koolis loodud pikapäevarühma täituvus võib olla kuni 30 õpilast. 26. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundide osas on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seaduses ettenähtud koormust. 27. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaaniga, mille kinnitab kooli direktor. 28. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 29. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», hinne «4» – «hea», hinne «3» – «rahuldav», hinne «2» – «puudulik» ja hinne «1» – «nõrk». Esimeses klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav», «mitterahuldav». 30. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse eksamid. Riigieksamid viiakse läbi haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras. 31. 7., 8., 10., 11. klassi õpilased sooritavad ühes või kahes õppeaines hindelise arvestuse õppenõukogu poolt esitatud ainete loetelust. 32. Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. 33. Õpilaste üleviimise järgmisse klassi, klassikursuse kordamise ja suvetööde määramise otsustab õppenõukogu, juhindudes haridus- ja teadusministri kehtestatud korrast. 34. Koolis võivad töötada pikapäevarühm, parandusõpperühmad ja huviringid. 35. Koolis antakse kutsealast väljaõpet autojuhtimise erialal A, B, C1- kategooriate ulatuses. 36. Koolil on raamatukogu, mille põhimääruse kinnitab kooli direktor. 37. Kool loob koos vallavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks õppeperioodi vältel. Koolikohustuslike laste arvestust peab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 38. Koolikohustust võib vastavalt õigusaktidega kehtestatud korras täita ka koduõppes, sanatoorses- või erikoolis. 39. Kooli juures toimub õppetegevus ka õhtuses ja kaugõppe vormis. Põhihariduse omandamine ning kooli lõpetamine on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust, üldkeskhariduse omandamine ja kooli lõpetamine on lubatud põhihariduse omandanud isikutel IV. ÕPILASED 40. I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad 7-aastaseks. Vanemate soovil võib I klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks. 41. Koolikohustuslik on laps kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 42. Kooli vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste põhjal. 43. Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus. 44. Õpilastele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. 45. Õpilastel on õigus: 45.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 45.2. saada teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta; 45.3. saada õpetust kõigis õppeainetes ettenähtud programmi ulatuses ja vajadusel konsultatsioone; 45.4. moodustada õpilaste omavalitsus, mille tegevuse sätestab õpilasomavalitsuse põhimäärus; 45.5. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumi õpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 45.6. asutada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 45.7. kasutada kooli poolt organiseeritud tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid; 45.8. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavalitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 45.9. saada abi konfliktsituatsioonide lahendamiseks klassijuhatajalt, kooli juhtkonnalt ja hoolekogult; 45.10. pöörduda oma õiguste kaitseks kõrgemalseisva organi, järelvalvet teostava Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, või lastekaitseorganisatsiooni poole. 46. Õpilased on kohustatud: 46.1. osalema õppetöös – õpilased võivad vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel; 46.2. täitma kooli kodukorda. 47. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. 48. Õpilase poolt keskkoolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 49. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli direktor (klassijuhataja) kokku lastevanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanematest nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 50. Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad end, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad loodust ja ühisvara ning osalevad vastavalt eale kooli heaks tehtavates töödes. 51. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega ettenähtud korras ja vastavalt kooli õpilaste tunnustamise korrale. V. KOOLITÖÖTAJAD 52. Kooli töötajad (edaspidi personal) on õpetajad, kasvatajad, haldus- ja teenindavad töötajad. 53. Personali koosseisu määrab keskkooli direktor tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule ja eelarve võimalustele. 54. Personaliga sõlmib töölepingud, muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadusandluse ja muude teenistust reguleerivate õigusaktidega. 55. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe-kasvatustööalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. 56. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseaduste ja muude töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 57. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele, teineteise mõistmisele ja koostööle õpilaste kodudega. 58. Õpetaja ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. 59. Teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö, majandamine, ruumide ja vara korrasolek. 60. Pedagoogiliste töötajate vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. VI. KOOLIELU KORRALDAMINE 61. Kooli tööd juhib direktor, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul vastavalt õigusaktidega kehtestatud korras. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik. 62. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kehtestab Järva-Jaani Vallavalitsus kooskõlastatult kooli hoolekoguga. 63. Direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 64. Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kooli direktor: 64.1. korraldab kooli bilansis oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös kõrgemalseisva organiga kooli finantsmajanduslikku tegevust ja kannab selle seaduslikkuse ja otstarbekuse eest isiklikku vastutust; 64.2. tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 64.3. koostab kooli eelarveprojekte ja kontrollib eelarveliste vahendite sihipärast kasutamist; 64.4. kinnitab kooli struktuuri, koosseisunimestiku ja kehtestab töökorralduse vormid; 64.5. teeb vallavolikogule ettepanekuid töötajate töötasustamise ning premeerimise põhimõtete ja määrade kinnitamise kohta; 64.6. kehtestab kooskõlastatult hoolekoguga kooli töösisekorra eeskirja ja esitab selle kinnitamiseks Järvamaa Tööinspektsioonile; 64.7. annab oma pädevuse piires välja kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist; 64.8. esitab raamõppekavade järgi koostatud kooli õppekavad ja tunnijaotusplaanid läbivaatamiseks õppenõukogule ning kinnitab need; 64.9. vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest; 64.10. kutsub kokku nõupidamisi ja koosolekuid. 65. Koolis on üks õppealajuhataja ametikoht. Õppealajuhataja tegeleb vahetult kooli õppekasvatustegevuse organiseerimisega. Direktori äraolekul täidab tema töökohustusi. 66. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on kõik kooli pedagoogid. 67. Õppenõukogu tegevust reguleerib õppenõukogu põhimäärus, mis lähtub haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korrast. 68. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste läbivaatamiseks moodustab vallavalitsus kooli hoolekogu. 69. Hoolekogu juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest haridusalastest õigusaktidest, vallavolikogu ja -valitsuse haldusaktidest, kooli põhimäärusest ning hoolekogu põhimäärusest. 70. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 71. Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul vastavalt vajadusele moodustada koolis parandusõppe-, pikapäeva-, koolieelikute ettevalmistusrühmi ja kooli juurde õpilaskodu. VII. FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED. 72. Kooli vara on munitsipaalomand ja selle moodustavad sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega. 73. Koolil on oma eelarve, mille kulude katteallikaks on eraldised riigi- ja kohalikust eelarvest vastavalt kehtivatele normatiividele. Eelarve täiendavateks tuludeks võivad olla laekumised sihtasutustelt, annetused ja kooli õppekava välisest tegevusest saadud tulud. 74. Kooli direktor esitab hoolekogu poolt heaks kiidetud eelarvekava kooskõlastamiseks vallavalitsusele. Eelarve kinnitab vallavolikogu. 75. Kooli direktori, õppealajuhataja, õpetajate palgad ja koolituskulud ning õpikute soetamise kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Muude tegevuskulude katmises osalevad omavalitsused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate koolis õppivate õpilaste arvuga. 76. Eelarve täitmise arvestust peetakse tulude ja kulude alaliikide kaupa vallavalitsuse tsentraliseeritud raamatupidamise poolt. 77. Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust lähtudes vallavolikogu poolt kehtestatud korrast. 78. Koolil on riigi ja valla õigusaktidega ettenähtud korras õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid: 78.1. oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, bilansist mahakandmiseks; 78.2. kooli remondiks, renoveerimiseks, ümberehitamiseks, uusehituseks; 78.3. teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepinguga määratud tingimustele, kooskõlastades hinnad ja tariifid vallavalitsusega. 79. Kool hoiab vastavalt eelarveliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid. 80. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. 81. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja finantsaruandluse vastavalt riiklikult kehtestatud vormidele, nõutud tähtaegadel ja mahus. 82. Kooli õppetegevuse korralduse ja taseme üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. 83. Järelevalvet teostava organi poolt tehtud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse teatavaks tegemist. VIII. RAHVUSVAHELISED SIDEMED 84. Koolil on õigus luua iseseisvalt sidemeid välispartneritega ja neid igakülgselt arendada. 85. Kool valib koostöövormid sõpruskoolidega ja vastutab isikute ning gruppide ettevalmistamise eest välissuhtlemisel. 86. Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel. IX. ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 87. Kooli tegevuse korraldab ümber või lõpetab vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus seadusega ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidega sätestatud korras. 88. Kooli ümberkorraldamisest või tema tegevuse lõpetamisest informeeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilasi, vanemaid ja kooli personali hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 89. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 90. Kooli põhimääruse kinnitab Järva-Jaani Vallavolikogu. 91. Muudatused põhimääruses tehakse volikogu poolt direktori, õppenõukogu, hoolekogu ja vallavalitsuse ettepanekul.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →