Vabariigi Valitsus — Toidukauba märgistamise korra kinnitamine — RT I, 49, 735

Toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953) paragrahvi 9 lõike 1 alusel ja arvestades Euroopa Ühenduse direktiividega 79/112/EMÜ (EÜT L 033 08.02.79 p 1), 89/396/EMÜ (EÜT L 186 30.06.89 p 21), 90/496/EMÜ (EÜT L 276 06.10.90 p 40), 96/21/EÜ (EÜT L 088 05.04.96 p 5) ja 94/54/EÜ (EÜT L 300 23.11.94 p 14) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Toidukauba märgistamise kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et: 1) Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määruse nr 344 «Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 85, 1471) alusel võib pakendatud toidukauba märgistamist jätkata kuni 1. juunini 1999. a, välja arvatud peale käesoleva määruse jõustumist tootmisse juurutatava toidukauba puhul, mille märgistamine peab toimuma käesoleva määruse alusel; 2) enne 1. juunit 1999. a Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määruse nr 344 «Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine» alusel märgistatud toidukaupa võib müüa kuni kauba lõppemiseni. 3. Tunnistada 1. juunist 1999. a kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a määrus nr 344 «Pakendatud toiduainete märgistamise korra kinnitamine». 4. Käesolev määrus jõustub 1. augustil 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Põllumajandusminister Andres VARIK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määrusega nr 108 Toidukauba märgistamise kord I. TOIDUKAUBA MÄRGISTAMINE 1. Toidukauba müügipakendi märgistusel esitatakse (välja arvatud käesolevas korras sätestatud erijuhud) järgmine teave: 1) toidukauba nimetus; 2) koostisosad; 3) netokogus; 4) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg; 5) säilitamistingimused kiirestiriknevate toidukaupade puhul, samuti teistel juhtudel, kui see on tingitud toidukauba iseloomust; 6) tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht. Imporditud toidukauba puhul täiendavalt importija nimi, aadress ja asukoht; 7) päritolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada; 8) tarvitamisjuhis, kui selle puudumisel ei ole tagatud toidukauba tarvitamine ettenähtud viisil; 9) toidupartii tähistus; 10) kvaliteediklass või sort, kui see on toidukaubale ette nähtud; 11) töötlemine ioniseeriva kiirgusega või ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamine; 12) toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. 2. Kaupluses pakendatud toidukaup märgistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a määrusega nr 165 (RT I 1995, 41, 597; 1996, 2, 30; 41, 798) kinnitatud «Kaupluse töö üldeeskirja» punktile 22. 3. Imporditud, võõrkeelse märgistusega toidukaubale lisatakse originaaltekstist lähtuv, käesoleva korra nõuetele vastav eestikeelne märgistus. 4. Märgistus kantakse pakendile vastavalt pakendiseaduse (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) paragrahvi 10 lõigetele 2, 3, 4 ja 5. 5. Toidukauba nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg või viide nimetatud tähtaegade asukohale müügipakendil esitatakse märgistusel samas vaateväljas. 6. Kui toidukauba müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm2, tuleb sellele kanda toidukauba nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg, kusjuures eelnimetatud teavet ei pea esitama ühes vaateväljas. 7. Ilupakendis toidukauba puhul esitatakse märgistusel nõutav teave müügikohal ja toidukaubaga kaasasolevatel dokumentidel. Müügipakendi märgistusel tuleb esitada toidukauba nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg, kusjuures seda teavet ei pea esitama ühes vaateväljas. 8. Staatilisse toidukilesse pakendatud pagari- ja kondiitritoodete puhul võib märgistusel nõutav teave olla esitatud müügikohal. 9. Kui tootja või töötleja poolt müügipakendisse pakendamata toidukaup on läinud pakendaja valdusesse, tuleb pakendile märkida pakendaja nimi, aadress ja asukoht koos sõnaga «pakendaja». 10. Müügipakendisse pakendamata toidukauba puhul esitatakse nõutav teave toidukaubaga kaasasolevatel dokumentidel või veopakendil. 11. Partii tähistus kantakse müügipakendisse pakendamata toidukauba puhul veopakendile, aga kui see ei ole võimalik, siis toidukaubaga kaasasolevatele dokumentidele. 12. Toidukaubad, mis ei ole mõeldud otse tarbijale, on müügipakendisse pakendatud toidukaubad, mida: 1) turustatakse tarbijale müümisele eelnevas käitlemise etapis; 2) antakse üle toitlustusettevõtetele ettevalmistamiseks, töötlemiseks, jaotamiseks või jaemüügiks. 13. Käesoleva korra punktis 12 nimetatud toidukauba veopakendile märgitakse toidukauba nimetus, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg ning tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht. 14. Käesoleva korra punktis 12 nimetatud toidukauba puhul esitatakse kogu müügipakendil nõutav teave toidukaubaga kaasasolevatel dokumentidel. II. TOIDUKAUBA NIMETUS MÜÜGIPAKENDIL 15. Märgistusel tuuakse esile toidukauba nimetus, mis viitab selle toidukauba tegelikule olemusele eristamaks maksimaalselt seda teistest sarnastest toidukaupadest. Lubatud on nimetust laiendada täpsustavate sõnadega. Nimetust ei asendata kauba- või teenindusmärgiga. 16. Toidukauba nimetusega antakse teavet toidukauba valmistamisel kasutatud töötlemisviisi (kuivatamine, kontsentreerimine, taastamine, suitsutamine, külmutamine või muu) kohta juhul, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada. 17. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidukaubal lisatakse nimetusele märge: «töödeldud ioniseeriva kiirgusega». III. TOIDUKAUBA KOOSTISOSAD MÜÜGIPAKENDIL 18. Toidukauba koostisosade ehk komponentide (sealhulgas lisaained), mida kasutati tootmisel või töötlemisel ja mis sisalduvad toidukaubas samal või muutunud kujul, loetelu märgitakse pakendile pealdisega «Koostisosad» või «Koostis» või kasutades pealdises sõnu «koostisosad» või «koostis». Koostisosa võib esitada liitkoostisosana või käesoleva korra lisas toodud üldnimetusega. 19. Koostisosade esitamist märgistusel ei nõuta: 1) ühekomponendilisel toidukaubal, kus kauba nimetus on sama mis koostisosal või selle toidukauba nimetus võimaldab koostisosa olemust selgelt kindlaks määrata; 2) värskel ning töötlemata puu- ja köögiviljal, mis ei ole kooritud, lõigatud või muul viisil töödeldud; 3) karboniseeritud veel, kui nimetus ütleb, et see on karboniseeritud; 4) võil, juustul, kohupiimal, kohupiimapastal, kodujuustul ja hapupiimatoodetel eeldusel, et on kasutatud vaid piimatooteid, tootmiseks vajalikke ensüüme või mikroorganismide kultuure; 5) ühest toorainest saadud fermenteeritud äädikal, millele ei ole lisatud teisi koostisosi. 20. Koostisosana ei pea esitama: 1) lisaainet, mis sisaldub toidukauba ühes või mitmes koostisosas, kui sellel ei ole antud toidukaubas lisaainele omast tehnoloogilist funktsiooni; 2) lisaainet, mida kasutatakse kui tehnoloogilist ainet teatud tehnoloogilistel eesmärkidel töötlemise ajal ja mille jäägid või mille derivaatide jäägid võivad mittekavatsuslikult, kuid vältimatult sisalduda lõpptootes tingimusel, et need jäägid ei põhjusta ohtu tervisele ega mõjuta valmistoodet; 3) ainet, mida kasutatakse kindlates kogustes lahustina või keskkonnana tehislikule lõhna- ja maitseainele ning lisaainele. 21. Koostisosade loetelus märgitakse kõik toidukauba koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses. 22. Keedusoola (naatriumkloriidi) järel märgitakse selle maksimaalne massiprotsent järgmistes toidukaupades: 1) või, margariin ja teised rasvaemulsioonid; 2) juust ja juustutooted, kodujuust; 3) vorstid ja muud lihatooted; 4) kalatooted; 5) lihtpagaritooted; 6) röstimata või röstitud teraviljahelbed või paisterad lisanditega või ilma; 7) salatid; 8) puljongid, supid, kastmed, ka pulbri või kontsentraadina; 9) vormiroad, hakkliha-, maksa- ja kalaroad; 10) soola sisaldavad maitseainesegud. 23. Alkoholisisaldus märgitakse, kui see on toidukaubas üle 1,7 massiprotsendi. 24. Lisatud vesi ja lenduvad ühendid esitatakse koostisosade hulgas nende sisalduse järgi valmistootes. Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist teiste selle valmistamiseks kasutatud koostisosade masside summa. 25. Vett ei märgita koostisosade hulgas, kui: 1) toidukauba valmistamise käigus on vett lisatud vaid kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade taastamiseks; 2) seda kasutatakse keskkonnana või osana keskkonnast, mida tavaliselt ei tarvitata; 3) vee kogus ei ületa 5 protsenti valmistoote massist. 26. Kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade kasutamisel taastatuna on lubatud arvestada nende sisaldust veetustamiseelse kaalu järgi. 27. Kontsentreeritud või kuivatatud taastatavate toidukaupade koostisosade puhul võib esitada koostisosad taastatud toidukauba järgi tingimusel, et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad «Koostisosad valmistootes» või «Koostisosad taastatud tootes». 28. Puu- või köögiviljasegude puhul ning looduslike maitseainete segude puhul, kus ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri, võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses tingimusel, et koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad «muutuvas suhtes». 29. Lisaained (välja arvatud pakendusgaasid) tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusele nr 193 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine» (RT I 1997, 89--92, 1551). Kui lisaaine kuulub rohkem kui ühte rühma, märgitakse see rühm, mis omab põhilist tehnoloogilist funktsiooni selle toidukauba puhul. 30. Tehisliku lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse märge «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus. 31. Sõnu «loodusliku päritoluga» või teisi samatähenduslikke sõnu võib tehislike lõhna- ja maitseainete puhul kasutada, kui: 1) lõhna- ja maitseomadustega keemilised ühendid on saadud vastavate füüsikaliste (sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine), ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimsest või loomsest materjalist, mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega (sealhulgas kuivatamine, röstimine, fermentatsioon); 2) lõhna- ja maitseomadustega lõhna- ja maitsepreparaadid on kontsentreerimata või kontsentreeritud tooted, mis on saadud vastavate füüsikaliste (sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine), ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega taimse või loomse päritoluga materjalist, mis võib olla kas töötlemata või töödeldud traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega (sealhulgas kuivatamine, röstimine, fermentatsioon). 32. Sõnu «loodusliku päritoluga» või teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata, kui tehisliku lõhna- ja maitseaine nimetus viitab loomsele või taimsele olemusele või päritolule, kuid tehisliku lõhna- ja maitseaine koostisosa pole saadud vastavate füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega või traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega ainult või peaaegu ainult vastavast toiduainest või tehisliku lõhna- ja maitseaine lähteainest. 33. Toidukauba puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusele nr 193 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine», märgitakse pakendile «pakendatud gaasikeskkonda». 34. Kui toidukaup sisaldab: 1) magusainet, lisatakse nimetusele sõna «magusainega»; 2) suhkrut (suhkruid) ja magusainet (magusaineid) üheaegselt, lisatakse nimetusele sõnad «suhkru(te) ja magusaine(te)ga»; 3) aspartaami, esitatakse toidukaubal märge «sisaldab fenüülalaniini»; 4) rohkem kui 10 protsenti polüoole, esitatakse toidukaubal märge «üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust». 35. Toidukauba liitkoostisosa komponendid märgitakse selle järel sulgudes nende sisalduse alanevas järjestuses. 36. Kui toidukauba mõni koostisosa või liitkoostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega, siis märgitakse koostisosade loetelus, et see koostisosa või liitkoostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega. 37. Liitkoostisosa komponentide loetelu ei märgita, kui: 1) liitkoostisosa moodustab vähem kui 25 protsenti valmistootest, välja arvatud selles toidukaubas vastavale lisaainele iseloomulikku tehnoloogilist funktsiooni täitev lisaaine; 2) liitkoostisosa on toidukaup, mille puhul koostisosade loetelu esitamine ei ole kohustuslik. 38. Toidukauba koostisosade loetelus või toidukauba nimetuses või kohe pärast nimetust märgitakse vastava koostisosa või üldnimetuse alla kuuluva koostisosa kogus protsentides, kui koostisosa või koostisosade üldnimetus on: 1) sama mis toidukaubal või seostatav toidukauba nimetusega; 2) rõhutatud märgistusel sõnas, pildis või graafiliselt; 3) põhiline toidukauba iseloomustamiseks ja eristab seda teistest nimetuse või välimuse tõttu sarnastest toidukaupadest. 39. Koostisosa kogust või üldnimetuse alla kuuluvate koostisosade kogust ei väljendata protsentides, kui: 1) vedelikuga koos väljastatavate toidukaupade märgistusel on näidatud põhikomponendi nimetus ja netokogus sõnadega «vähemalt . . . g»; 2) koostisosa kasutatakse väikeses koguses eesmärgiga toidukaupa maitsestada; 3) toidukauba nimetuses esinev koostisosa ei mõjuta tarbija valikut, sest ei ole selle toidukauba iseloomustamiseks põhiline ega erista seda sarnastest toidukaupadest; 4) puu- või köögiviljasegudel ning looduslike maitseainete segudel ükski koostisosa ei domineeri massivahekorras oluliselt ja koostisosade loeteluga kaasnevad sõnad «muutuvas suhtes». IV. TOIDUKAUBA NETOKOGUS MÜÜGIPAKENDIL 40. Netokogus märgitakse vedelatel toidukaupadel mahu järgi liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml) ja teistel toidukaupadel massi järgi kilogrammides (kg) või grammides (g). 41. Rühmapakendile märgitakse selles sisalduva üksiku pakendi netokogus ja pakendite üldarv juhul, kui üksikpakendid sisaldavad sama koguse sama toidukaupa. Kui üksikute pakendite arv ja vähemalt ühe üksiku pakendi netokogus on selgelt loetav läbi rühmapakendi, ei ole selline märgistus kohustuslik. 42. Tervikuna müüdavale rühmapakendile märgitakse üldine netokogus ja üksikpakendite arv. 43. Koos vedeliku või kastmega väljastatava toidukauba puhul, kus vedelik või kaste kuulub lisana põhikomponendi juurde, tuleb märgistusel täiendavalt näidata põhikomponendi nimetus ja netokogus koos sõnadega «vähemalt . . . g». 44. Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidukaubal, mille netokogus on alla 5 grammi või 5 milliliitri, välja arvatud looduslikud maitseained. V. TÄHTAJAD MÜÜGIPAKENDIL 45. Minimaalse säilimisaja, mille jooksul selle määranud tootja, töötleja või pakendaja tagab toidukauba vastavuse kehtestatud nõuetele, esitamisel märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt: 1) kuupäev ja kuu, kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on alla 3 kuu; 2) kuu ja aasta, kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on 3 kuni 18 kuud; 3) aasta, kui toidukauba minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu. 46. Koos minimaalse säilimisajaga märgitakse vastavalt: 1) «parim enne . . .», kui tähtajas on näidatud kuupäev; 2) «parim enne . . . lõppu» muudel juhtudel. Minimaalse säilimisaja tähtaeg arvestatakse minimaalse säilimisaja sisse. 47. Minimaalset säilimisaega ei pea märkima: 1) värsketel töötlemata puu- ja köögiviljadel; 2) kondiitritoodetel, mis koosnevad ainult maitsestatud ja/või värvitud suhkrust; 3) äädikal; 4) soolal; 5) suhkrul; 6) jäätise üksikportsjonil; 7) närimiskummil. 48. Kiirestirikneva toidukauba, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks, muutudes seetõttu ohtlikuks inimese tervisele, realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja, milleni selle määranud tootja, töötleja või pakendaja tagab toidukauba vastavuse kehtestatud nõuetele, esitamisel märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäev ja kuu. Kui säilimisaeg on kuni üks ööpäev, märgitakse ka kellaaeg. 49. Müügipakendil märgitakse kiirestirikneva toidukauba realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtajaga koos sõnad «kõlblik kuni», kusjuures märgitud tähtaeg arvestatakse lõpptähtaja sisse. VI. TOIDUPARTII TÄHISTUS MÜÜGIPAKENDIL 50. Toidupartii tähistus peab andma võimaluse määrata, millisest partiist toidukaup pärineb. 51. Toidupartii määrab ja tähistab pakendil tootja, töötleja või pakendaja. 52. Toidupartii tähistusele eelneb täht «L», välja arvatud ülejäänud teabest selgelt eristatava toidupartii tähistuse korral. 53. Toidupartii tähistamist ei nõuta: 1) kui toidukauba minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg sisaldab kodeerimata märgistuses vähemalt kuupäeva ja kuud; 2) üksikportsjonitena oleval jäätisel, mille tähistus kantakse rühmapakendile. 54. Lisaks käesoleva korra punktile 53 ei nõuta toidupartii tähistamist, kui tegemist on põllumajandustoodetega, mis: -- müüakse või antakse lühiajaliselt ettevõttele, kes selle ladustab, töötleb või pakendab; -- transporditakse edasi töötlejale; -- kogutakse koheseks terviku moodustamiseks ettevõttesse, kes seda töötleb. VII. TOITUMISALANE VÄIDE JA TEAVE MÜÜGIPAKENDIL 55. Toitumisalase väite ehk mis tahes teabe kinnitamaks toidukauba toiduenergiaga või toitainete sisaldusega seotud omadusi võib esitada energiasisalduse, valkude, süsivesikute, rasvade, kiudainete, naatriumi ning käesoleva korra punktis 65 toodud vitamiinide ja mineraalainete kohta. 56. Toitumisalane väide esitatakse märgistusel järgmiselt: 1) toidukaup sisaldab (mahl C-vitamiiniga) või 2) toidukaup sisaldab vähendatud määral (lahja, alandatud energiasisaldusega) või 3) toidukaup ei sisalda (kolesteroolivaba). 57. Toitumisalane teave peab sisaldama 1. rühma või 2. rühma näitajaid esitatud järjestuses: 1) 1. rühm: energiasisaldus; valkude (valgu hulk arvutatakse: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25), süsivesikute (kõik inimorganismi poolt omastatavad süsivesikud, kaasa arvatud polüoolid) ja rasvade (kõik lipiidid, kaasa arvatud fosfolipiidid) hulk; 2) 2. rühm: energiasisaldus; valkude, süsivesikute, suhkrute (kõik mono- ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid), rasvade, küllastunud rasvhapete (kaksiksidemeta rasvhapped), kiudainete (taimse päritoluga süsivesikud, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima) ja naatriumi hulk. 58. Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute, küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi kohta, siis peab toitumisalane teave sisaldama 2. rühma näitajaid. 59. Lisaks käesoleva korra punktis 57 sätestatule võib toitumisalane teave märgistusel sisaldada ka ühe või mitme alljärgneva toitaine koguseid: 1) tärklis; 2) polüoolid; 3) monoküllastumata rasvhapped (ühe kaksiksidemega rasvhapped); 4) polüküllastumata rasvhapped (kahe ja enama kaksiksidemega rasvhapete cis-isomeerid); 5) kolesterool; 6) vitamiinid ja mineraalained. 60. Kui märgistusel on toodud polüküllastumata või monoküllastumata rasvhapete või kolesterooli kogused, peab olema näidatud ka küllastunud rasvhapete kogus. 61. Energiasisaldus arvutatakse, kasutades järgmisi koefitsiente: 1) süsivesikud, välja arvatud polüoolid -- 4 kcal/g või 17 kJ/g, 2) polüoolid -- 2,4 kcal/g või 10 kJ/g, 3) valgud -- 4 kcal/g või 17 kJ/g, 4) rasvad -- 9 kcal/g või 37 kJ/g, 5) alkohol/etanool -- 7 kcal/g või 29 kJ/g, 6) orgaanilised happed -- 3 kcal/g või 13 kJ/g. 62. Energiasisalduse ja toitainete sisalduse arvväärtus kirjutatakse numbritega, kasutades järgmisi ühikuid: 1) energiasisaldus -- kilodþaulides ja kilokalorites, kJ ja kcal 2) valgud -- grammides, g 3) süsivesikud -- grammides, g 4) rasvad -- grammides, g 5) kiudained -- grammides, g 6) naatrium -- grammides, g 7) kolesterool -- milligrammides, mg 8) vitamiinid ja mineraalained käesoleva korra punktis 65 nimetatud ühikutes. 63. Eelnev teave peab olema esitatud kas 100 g või 100 ml kohta, lähtuvalt sellest, millistes ühikutes on märgistusel näidatud toidukauba netokogus. Lisaks võib olla teave väljendatud toidukauba netokoguse või portsjoni kohta, kui märgistusel on näidatud, mitu portsjonit pakend sisaldab. 64. Juhul kui märgistusel on antud toidu valmistamise piisavalt detailne juhis, võib teave olla esitatud valmistoidu kohta eeldusel, et märgistusel on viide toitainetesisalduse ja energiasisalduse seose kohta valmistoiduga. 65. Teave vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta väljendatakse protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest. Märgistusel esitatavad vitamiinid ja mineraalained ning nende päevased soovitatavad kogused täiskasvanud inimesele on järgmised: 1) retinool, vitamiin A, µg-ekv -- 800 2) kaltsiferool, vitamiin D, µg -- 5 3) tokoferool, vitamiin E, mg -- 10 4) askorbiinhape, vitamiin C, mg -- 60 5) tiamiin, vitamiin B1, mg -- 1,4 6) riboflaviin, vitamiin B2, mg -- 1,6 7) niatsiin, vitamiin B3, mg -- 18 8) püridoksiin, vitamiin B6, mg -- 2 9) folatsiin, µg -- 200 10) tsüankobalamiin, vitamiin B12, µg -- 1 11) biotiin, vitamiin H, mg -- 0,15 12) pantoteenhape, mg -- 6 13) kaltsium, mg -- 800 14) fosfor, mg -- 800 15) magneesium, mg -- 300 16) raud, mg -- 14 17) tsink, mg -- 15 18) jood, µg --150. 66. Toitumisalases märgistuses esitatakse vitamiinide ja mineraalainete kogused, mille sisaldus 100 g-s, 100 ml-s või ühes portsjonis (kui pakendis on ainult üks portsjon) on vähemalt 15 protsenti päevasest toitumissoovitusest. 67. Kui märgistusel on toodud suhkrute või polüoolide või tärklise kogused, peavad need olema esitatud vahetult süsivesikute järel: süsivesikud, g, millest: suhkrud, g polüoolid, g tärklis, g. 68. Kui märgistusel on toodud rasvhapete või kolesterooli kogus või rasvhapete tüüp, peavad need olema esitatud vahetult rasvade järel: rasv, g, millest: küllastunud rasvhapped, g monoküllastumata rasvhapped, g polüküllastumata rasvhapped, g kolesterool, mg. 69. Esitatud väärtused peavad olema keskmised väärtused, mis väljendavad kõige paremini toidukaubas sisalduva toitaine hulka ning võtavad arvesse kõikumisi, olenevalt aastaajast või muudest teguritest. Keskmised väärtused saadakse toidukaupade keemilisel analüüsil tootja poolt või toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi arvutades. 70. Käesolevas osas käsitletud toitumisalane teave peab olema märgistusel ühes kohas tabelina, numbrid üksteise all. Kui tabeliks ei ole ruumi, siis võib toitainete sisaldused esitada koos järgneva arvväärtusega üksteise järel. 71. Toitumisalase teabe esitamise nõuded ei laiene toiduks ettenähtud veele ja toidulisandile. Põllumajandusminister Andres VARIK Lisa «Toidukauba märgistamise korra» juurde Üldnimetusega nimetatavad toidukauba koostisosad Toidukauba koostisosad Üldnimetus 1. Rafineeritud õli, v.a oliiviõli -- «Õli» koos sõnaga «taimne» või «loomne» või koos sõnaga, mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu. Hüdrogeenitud õli (taimse või loomse) puhul tuleb kasutada ka sõna «hüdrogeenitud» 2. Rafineeritud rasvad -- «Rasv» koos sõnaga «taimne» või «loomne» või koos sõnaga, mis tähistab täpsemalt tema taimset või loomset päritolu 3. Jahusegud erinevatest teraviljadest -- «Jahu», millele järgneb selle valmistamiseks kasutatud teraviljade loetelu osamasside alanevas järjestuses 4. Tärklised ning füüsikaliste ja ensümaatiliste vahenditega modifitseeritud tärklised -- «Tärklis» 5. Kõik kalaliigid, kui kala moodustab toidukauba koostisosa, tingimusel, et sellise toidukauba nimetus või tutvustus ei viita kala nimetusele -- «Kala» 6. Kõik linnuliha liigid, kui linnuliha moodustab toidukauba koostisosa, tingimusel, et sellise toidukauba nimetus või tutvustus ei viita linnuliha nimetusele -- «Linnuliha» 7. Kõik juustuliigid, kui juust või juustusegu moodustab toidukauba koostisosa, tingimusel, et sellise toidukauba nimetus või tutvustus ei viita juustu nimetusele -- «Juust» 8. Kõik looduslikud maitseained ja nende segud, mille kogus ei ole üle 2% toidukauba massist -- «Maitseained» või «Maitseainete segud» 9. Igat liiki kummivaigu-preparaadid, mida kasutatakse närimiskummi alusmaterjalina -- «Närimiskummialus» 10. Igat liiki pagaritoodete puru -- «Kuivikupuru» 11. Igat liiki sahharoosid -- «Suhkur» 12. Veevabad glükoosid ja glükoosmonohüdraadid -- «Glükoos» 13. Igat liiki kaseinaadid -- «Kaseinaadid» 14. Pressitud või rafineeritud kakaovõi -- «Kakaovõi» 15. Igat liiki suhkrustatud puuviljad, mille kogus ei ole üle 10% toidukauba massist -- «Suhkrustatud puuvili»