Põllumajandusminister — Hügieeninõuete eeskirja kehtestamine toorpiima tootmisele piimatootmisfarmis

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 31.05.2000/42 ( RTL 2000, 61, 966) 14.06.2000 21.12.2000/72 ( RTL 2000, 138, 2198) 01.01.2001 22.04.2004/57 (RTL 2004, 51, 885) 01.05.2004 Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177) § 26 lõike 4 , loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 7 lõike 2 ja § 17 1 lõike 5 alusel ning arvestades Euroopa Liidu direktiivide 92/46/EMÜ (EÜT L 268, 14.09. 1992, lk 1) ja 89/362/EMÜ (EÜT L 156, 8.06.1998, lk 30) nõuetega: Kehtestan “Piimatootmisfarmi hügieeninõuete eeskirja” (edaspidi – eeskiri). [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri kehtestab hügieeninõuded piima tootmisele piimatootmisfarmis, piima turuleviimisele ja selle farmi suhtes järelevalvetegevuse korralduse. 1.2. Eeskiri kehtestab veterinaarsed nõuded piimakarjale, piimatootmisfarmi üld- ja hügieeninõuded, toorpiima käitlemise ning töötajate hügieeninõuded. 1.3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.3.1. toorpiim ─ lehma, kitse, ute või pühvli piimanäärmete sekreet, mida ei ole kuumutatud temperatuurini üle 40 ºC või töödeldud viisil, mis annab sama tulemuse; 1.3.2. piimatootmisfarm ─ loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala, mis on ette nähtud piimalehma, kitse, ute või pühvli pidamiseks ja toorpiima tootmiseks ning esmaseks töötlemiseks; 1.3.3 veterinaartõend - volitaud veterinaararsti või järelevalveametniku poolt väljastatud kirjalik dokument, mis käesoleva eeskirja käsitluses tõendab, et toorpiim pärineb tervetelt loomadelt ja nkkushaihustevabast piirkonnast. 1.4. Eeskirja nõuded on kohustuslikud kõigile juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad toorpiima tootmise ja müügiga. 1.5. Lisaks käesolevas eeskirjas toodud nõuetele peab käitleja täitma tauditõrje eeskirju. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 2. VETERINAARNÕUDED PIIMAKARJALE 2.1. Toorpiim peab olema saadud loomadelt: 2.1.1. kellel ei ole tundemärke nakkushaigustest, mis võivad piima kaudu nakatada inimest; 2.1.2. kellel ei ole haigusi, mis muudavad piima organoleptilisi omadusi; 2.1.3. kelle üldises tervislikus seisundis ei ole nähtavaid halvenemise märke; 2.1.4. kellel ei ole nõrevooluga kaasnevaid haigusi suguelundite piirkonnas ega sooltepõletikku, millega kaasneb kõhulahtisus ja kehatemperatuuri tõus. Loomadel ei tohi olla udarapõletikku, millega kaasnevad muutused udaras ja piimas, ning udarahaavu, mis võivad halvendada toorpiima kvaliteeti; 2.1.5. lehmadelt, kes toodavad vähemalt kaks liitrit piima ööpäevas; 2.1.6. [Kehtetu – RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 2.2. Kui loomadele on manustatud veterinaarravimeid, millele on määratud keeluaeg, ei tohi piima kasutada toidutoormeks ja toiduks enne keeluaja lõppu. Keeluaja kestel võib toorpiima kasutada toidutoormeks ja toiduks juhul, kui veterinaarravimite jääkkogused ei ületa kehtestatud piirnorme. Kõik raviprotseduurid peavad olema piimatootmisfarmis kirjalikult fikseeritud. Kasutatud ravimi ja keeluaja kestuse kohta peab looma ravinud veterinaararst andma kirjaliku teatise. 2.3. Toiduks ja toidutoormeks mõeldud toorpiim peab olema saadud lehmadelt, kes on tuberkuloosi-, brutselloosi- ja leukoosivabad. 2.4. Piimalehmadega samas piimatootmisfarmis peetavad kitsed peavad olema uuritud tuberkuloosi suhtes. 2.5. Toiduks ja toidutoormeks mõeldud piima tootvad kitsed ja uted peavad olema brutselloosivabad (Brucella melitensis ). 2.6. Piimatootmisfarmi territooriumil peetavad koduloomad peavad olema terved, neile peavad olema tehtud nõutavad uuringud ning vaktsineerimised tauditõrje eeskirjade kohaselt. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 3. ÜLDNÕUDED 3.1. Piimatootmisfarm peab olema ehitatud ja hooldatud selliselt, et oleks tagatud loomade pidamise hügieeni- ja veterinaarnõuded ning lüpsmise ja toorpiima käitlemise hügieeninõuded. 3.2. Piimatootmisfarmis peab olema haigete või haiguskahtlaste loomade piimakarjast eraldamise võimalus. 3.3. Piimatootmisfarmis peavad olema eraldi ruumid või kapid pesemis- ja desinfitseerimisainete, ravimite ning koristusvahendite hoidmiseks. 3.4. Piimatootmisfarm peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega (edaspidi joogivesi). [RTL 2004, 51,885 - jõust. 01.05.2004] 4. LOOMAPIDAMISRUUMI HÜGIEENINÕUDED 4.1. Loomapidamisruum piimatootmisfarmis, kus peetakse piimakarja, peab olema puhas ja heas seisukorras, piimakari terve ja hooldatud. Vajalik on küllaldase allapanu olemasolu ja regulaarne sõnnikukäikude puhastamine. 4.2. Piimakarjaga samades ruumides tuleb vältida sigade ja kodulindude pidamist. Järelevalveametniku nõusolekul on lubatud mööndused. 4.3. Loomapidamisruumis tuleb regulaarselt korraldada kärbeste, näriliste ja teiste kahjurite tõrjet. 4.4. Loomapidamisruumis tuleb välistada sööda ja muude toorpiima kvaliteeti halvendada võivate ainete või vahendite hoidmist. 4.5. Loomapidamisruumide puhastamist, pesemist, desinfitseerimist ja kahjurite tõrjet tuleb läbi viia ettevaatusabinõusid kasutades, et välistada puhastus-, pesemis-, desinfitseerimis- ja tõrjeainete sattumine piima. Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid järgides nimetatud ainete tootja poolt koostatud kasutusjuhendit [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 5. TOORPIIMA KÄITLEMISRUUMI HÜGIEENINÕUDED 5.1. Toorpiima jahutamise, säilitamise ja töötlemise ruum (edaspidi piimaruum) peab olema eraldatud piimatootmisfarmi üldistest ruumidest. Tuleb vältida piimaruumi ukse avanemist otse lauta, ruumis peab olema piisav õhuvahetus ja valgustus. 5.2. Piimaruumis võib teha ainult neid toiminguid, mis on seotud toorpiima käitlemisega ja lüpsiinventari korrashoidmisega. Ruumis peavad olema sobiva võimsusega piimajahutus- ja -säilitusseadmed. 5.3. Piimaruumi laed, seinad ja põrandad peavad olema terved, kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. 5.4. Piimaruumist peab olema tagatud korrapärane jäätmete ja heitvete eemaldamine. Piimaruumi põrand peab olema selline, et oleks tagatud heitvee äravool 5.5. Igasuguste loomade ja kahjurite sissepääs piimaruumi peab olema välistatud. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 6. LÜPSI HÜGIEENINÕUDED 6.1. Iga loomapidamisruumis asuv veis peab olema identifitseeritav. 6.2. Vahetult enne lüpsi ja lüpsi ajal on keelatud teha selliseid töid, mis võivad halvendada toorpiima kvaliteeti. 6.3. Lüpsil tuleb vältida piima mehhaanilist ja mikrobioloogilist saastumist. 6.4. Enne lüpsi alustamist tuleb lehmad puhastada, udar ja nisad vajadusel pesta ja kuivatada. 6.5. Enne lüpsi alustamist tuleb visuaalselt kontrollida piima välimust. Peab olema välistatud ebaloomuliku värvuse, lõhna ja konsistentsiga piima segamine üldpiima hulka. 6.6. Haiged lehmad tuleb lüpsta viimasena, eraldi lüpsimasinaga või käsitsi ja peab olema välistatud nende piima segamine üldpiima hulka. 6.6.1 Piimalehma nisade kastmisvedelikku tuleb kasutada viivitamata pärast lüpsi, kui järelevalveametnik ei ole ette näinud teisiti. Nisade kastmisvedelikuna on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid ning seejuures tuleb järgida nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendit. 6.7. Lüpstud piim tuleb viivitamata koguda selleks ette nähtud puhastesse nõudesse või hoiutankidesse, et vältida kahjulikku mõju piima kvaliteedile. 6.7.1 Lüpstud piim tuleb kuni kogumiseni säilitada piimaruumis. 6.8. Piima kurnamisel tuleb kurnamaterjal enne imamisvõime ammendumist olenevalt kurnamaterjali tüübist, kas välja vahetada või puhastada enne igat lüpsmist. Pärast kurnariide kasutamist tuleb riie pesta ja keeta. 6.9. Kui piima ei koguta kahe tunni jooksul pärast lüpsmist, tuleb see jahutada temperatuurini 8 ºC või alla selle, kui piima kogutakse iga päev, või temperatuurini 6 ºC, kui kogumine ei ole igapäevane. Kuumtöötlus- ja töötlemisettevõttesse veol peab piima temperatuur olema alla 10 ºC. Seejuures peab olema välistatud toorpiima külmumine. 6.9.1 Tulenevalt tehnoloogilistest põhjustest ei pea käitleja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse nõusolekul täitma teatud piimapõhiste toodete valmistamisel käesoleva eeskirja punktis 6.9 toodud nõudeid, kui on tagatud lõpptoote vastamine mikrobioloogilistele nõuetele. 6.10. Kui lehmi lüpstakse mujal kui loomapidamisruumis, peab lüpsmiseks olema eraldatud lüpsmispaik või kasutama teisaldatavat lüpsiagregaati. Lüpsmispaik ja kasutatavad seadmed peavad olema valitud selliselt, et neid oleks lihtne puhastada. 6.11. Piimatootmisfarmis paikneva lüpsiplatsi ehituslikud konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Väljaheited ja muu saast peavad olema lüpsiplatsilt kergesti eemaldatavad. Lüpsiplatsil peab olema küllaldane valgustus ja õhuvahetus. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 7. LÜPSI JA TOORPIIMA ESMASE KÄITLEMISE SEADMETE NING KÄITLEMISVAHENDITE HÜGIEENINÕUDED 7.1. Piimatootmisfarmi sisseseade ja piimaga kokku puutuvad töövahendid peavad olema: 7.1.1. sileda pinnaga, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad seest- ja väljastpoolt; 7.1.2. mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist ega tohi eritada inimese tervisele ohtlikke aineid piima; 7.1.3. piima organoleptilisi, füüsikalis-keemilisi ega mikrobioloogilisi näitajaid mitte mõjutatavad. 7.2. Piima hoiunõusid tohib kasutada ainult toiduks mõeldud toorpiima ja joogivee hoidmiseks ning vedamiseks. 7.3. Lüpsiseadmed ja piima esmase käitlemise seadmed peavad olema puhtad ja heas töökorras. Pärast igakordset kasutamist tuleb kogu lüpsiinventar ja muud töövahendid pesta ning desinfitseerida ja enne järgnevat kasutamist loputada joogiveega. 7.4. Pestud ja desinfitseeritud seadmed ja töövahendid hoitakse selleks ette nähtud kohtades, välistades nende saastumise. 7.5. Piima jahutusreservuaar tuleb pesta ja desinfitseerida iga tühjendamise järel, kusjuures kaas tuleb jätta avatuks kuni järgmise kasutusajani ja enne järgnevat kasutamist tuleb loputada joogiveega. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 8. TÖÖTAJATE HÜGIEENINÕUDED 8.1. Isikud, kes tegelevad lüpsmise ja toorpiima esmase käitlemisega, peavad kandma sobivaid puhtaid riideid. 8.2. Lüpsjad on kohustatud enne lüpsi algust pesema käsi ja hoidma need puhtana kogu lüpsi vältel. Selleks peab olema tagatud kätepesemisvõimalus lüpsikoha lähedal. 8.3. Lüpsjad ja piima käitlejad peavad olema terved ja omama vastavat tõendit. 8.4. Lüpsjate ja piima käitlejate kätel olevad haavad ja marrastused peavad olema puhastatud desinfitseeriva lahusega, haavad seotud ja kaetud niiskuskindla ümbrisega. Peab olema välistatud suurte haavade, ekseemi jm nahalööbega isikute tegelemine piima käitlemisega. [RTL 2004, 51, 885 – jõust. 01.05.2004] 9. TOORPIIMA KOGUMISE JA VEONÕUDED 9.1. Toorpiima kogumine ja vedu peab toimuma tingimustes, mis tagab toorpiimale ettenähtud nõuete säilimise kogumise ning veo kestel. 9.2. Toorpiima kogumiseks ja veoks tohib kasutada tsisterne, mahuteid ja metallist piimanõusid, mis peavad vastama käesoleva eeskirja seitsmendas punktis toodud nõuetele, olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. 9.3. Toorpiima kogumiseks ja ettevõttesse vedamiseks kasutatud mahutid, tsisternid ja teised nõud tuleb enne taaskasutamist pesta ja desinfitseerida pärast vedu või juhul, kui maha- ja järgmise pealelaadimise vahele jääb väga vähe aega, pärast vedude seeriat, ent mitte harvem kui üks kord päevas. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 10. TARBIJALE OTSE MÜÜDAVA TOORPIIMA NÕUDED 10.1. Toiduks ja toorpiimatoodete valmistamiseks, kusjuures valmistusprotsess ei hõlma ühtegi kuumtöötlusviisi, mõeldud lehmatoorpiim peab vastama järgmistele nõuetele: Mikroorganismide arv 1 milliliitris 30 ºC juures * ≤100 000 Somaatiliste rakkude arv 1 milliliitris ** ≤400 000 Staphylococcus aureus bakterite arv 1 milliliitris n = 5, c = 2, m = 500, M = 2000 * kahe kuu geomeetriline keskmine, vähemalt kaks proovi kuus. ** kolme kuu geomeetriline keskmine, vähemalt üks proov kuus. kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus; tulemust loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalväärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 10.2. Toorpiimatoodete valmistamiseks, kusjuures valmistusprotsess ei hõlma ühtegi kuumtöötlusviisi, mõeldud kitse- ja lambatoorpiim peab vastama järgmisele nõudele: Mikroorganismide arv 1 milliliitris 30 ºC juures 500 000 10.3. Toorpiimatoodete valmistamiseks , kusjuures valmistusprotsess ei hõlma ühtegi kuumtöötlusviisi, mõeldud pühvlitoorpiim peab vastama järgmistele nõuetele: Mikroorganismide arv 1 milliliitris 30 ºC juures 500 000 Somaatiliste rakkude arv 1 milliliitris piimas ≤400 000 Staphylococcus aureus bakterite arv 1 milliliitris n = 5, c = 2, m = 500, M = 2000 kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus; tulemust loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalväärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 10.4. Patogeenseid mikroorganisme ja nende toksiine ei tohi esineda inimese tervist ohustaval hulgal. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 10.1 TOORPIIMA TURULEVIIMISE NÕUDED 10.11. Toorpiima võib kasutada piimapõhiste toodete ja kuumtöödeldud joogipiima valmistamiseks eeldusel, et: 10.11.1. toorpiim on pärit käesoleva eeskirja punktides 11.1 ja 11.5 toodud nõuete kohaselt kontrollitud loomadelt ja punktides 3–7 toodud nõuete kohasest piimatootmisfarmist; 10.11.2. toorpiima on kontrollitud vastavalt põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 28 “Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine” (RTL 1999, 150, 2135; 2000, 138, 2198; 2003, 107, 1662) punktis 2 toodud nõuetele ning et toorpiim vastab nimetatud määruse punktis 10 ja käesoleva eeskirja punktis 10 toodud nõuetele; 10.11.3. toorpiim vastab käesoleva eeskirja punktides 2 ja 4–8 ning põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 28 “Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine” punktides 10.6, 10.8 ja 11 toodud nõuetele. 10.13. Toiduks mõeldud toorpiima võib turule viia juhul, kui: 10.13.1. see vastab käesoleva eeskirja punktides 10.1 ja 10. 11 ning põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 28 “Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine” punktides 13.2 1 ja 13.31 toodud nõuetele; 10.13.2. see on vastavalt käesoleva eeskirja punktis 6.9 toodud nõuetele jahutatud, juhul kui seda ei müüda tarbijale kahe tunni jooksul alates lüpsist. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 11. PIIMATOOTMISFARMI JÄRELEVALVETEGEVUSE KORRALDUS 11.1. Piimakari peab olema pideva veterinaarse järelevalve all kooskõlas tauditõrje eeskirjadega. 11.2. Toorpiima võib müüa töötlemisettevõttele ja otse tarbijale veterinaartõendi alusel. Volitatud veterinaararst väljastab veterinaartõendi kehtivusajaga kuni kolm kalendrikuud. 11.3. Toorpiima müügiks turgudel ja tänavatel otse tarbijale väljastab järelevalveametnik veterinaartõendi alusel (pärast nõutud uuringute tegemist) lisas sätestatud vormikohase müügiloa kehtivusajaga kuni kaks nädalat. 11.4. Järelevalveametniku ülesanne on järelevalve korras kontrollida käesoleva eeskirja ja loomatervisesse puutuvate eeskirjade täitmist, sealhulgas: 11.4.1. kontrollida käesoleva eeskirja nõuete täitmist vähemalt üks kord aastas; 11.4.2. vastavalt vajadusele võtta piimatootmisfarmist toorpiima proovid laboratoorseteks uuringuteks. 11.5. Järelevalveametnik võib kontrollimiste arvu suurendada sõltuvalt toorpiima kvaliteedist ja töötlemisettevõtte enesekontrollist saadud andmetest. [RTL 2004, 51, 885 - jõust. 01.05.2004] 12. JÕUSTUMINE 12.1. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. 12.2. Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele kuuluvas piimatootmisfarmis peavad käesolevas eeskirjas kehtestatud tehnilised ja ehituslikud nõuded olema täidetud 1. juuliks 2002. a. Lisa põllumajandusministri 31. mai 2000. a määruse nr 42 juurde TOORPIIMA MÜÜGILUBA NR Müüja ees- ja perekonnanimi ………………………………………………………….. Omanik, piimatootmisfarmi nimi ……………………………………………………… Tunnustamise number …………………………………………………………………. Piimatootmisfarmi aadress …………………………………………………………….. Veterinaartõendi number ………………………… Laboratoorsete uuringute tulemused uuritavas proovis lubatav maksimum Mikroorganismide arv ………………………………… 50 000/ml Somaatiliste rakkude arv …………………………………. 400 000/ml Pidurdusainete jäägid …………………………………….. alla 0,01 RÜ /ml Staph. aureus ……………………………………………... 500/ml Laboratoorselt uuritud ………………………… 200……….. a. Müügiloa väljaandmise kuupäev ……………………………….. 200…………... a. Kehtiv kuni: …………………………………………… 200…… a. Väljaandja nimi, amet ………………………………………………………………….. Allkiri ………………………. Pitser NB! Toorpiima müügikoht tuleb kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooniga ja kohaliku omavalitsusega. [RTL 2004, 51, 885 – jõust. 01.05.2004]