Vastemõisa Vallavolikogu — Vastemõisa valla arengukava aastateks 2004-2008 vastuvõtmine — KO, 119, 1046

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 ning § 37 lõigete 1 ja 2 alusel Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Vastemõisa valla arengukava aastateks 2004–2008 (lisa). 2. Määrus jõustub 1. aprillil 2004. a. Volikogu esimees Andres VINNI Vastu võetud Vastemõisa Vallavolikogu 17. märtsi 2004. a määrusega nr 2 VASTEMÕISA VALLA ARENGUKAVA 2004–2008 Vastemõisa valla arengukava osad 1. Vastemõisa valla profiil 2. Visioon 3. Tegevusvaldkonnad VASTEMÕISA VALLA PROFIIL Koostasid: Katrin Zink ja Liina Kivi 1. Asend Vastemõisa vald asub Viljandi maakonna loodeosas. Valla pindala on 280,4 km2, millest 158 km2 (56,4%) hõlmab riiklik looduskaitseala Soomaa rahvuspark. Valla läänepoolne osa on maakonna piiriks. Naaberhaldusüksustest piirneb Vastemõisa vald nelja naabervallaga: põhja pool Suure- Jaani vald, ida pool Pärsti vald, lõuna pool Kõpu vald ning lääne pool Tori (Pärnumaa) vald. Vastemõisa vallas on üheksa küla (Tabel 1). Valla keskus asub Vastemõisa külas, kus elanikke on 461. Vastemõisa küla asub maakonnakeskusest Viljandist 14 km kaugusel ja Suure-Jaani linnast 12 km kaugusel. Vastemõisa valda läbib Viljandi–Suure–Jaani tee. Ühendus maakonnakeskusega on väga hea. Tabelis 1. on toodud külade kaugus valla keskusest. Tabel 1. Külade kaugus valla keskusest (Vastemõisa külast) Küla nimi Kaugus keskusest Kildu küla 4 km Kobruvere küla 2 km Lemmakõnnu küla 6 km Sandra küla 25 km Paelama küla 13 km Ivaski küla 9 km Ilbaku küla 6 km Metsküla 6 km Praegustes administratiivpiirides eksisteerib Vastemõisa vald alates 1954. aastast. Oma pindalalt on Vastemõisa vald kuues Viljandi maakonnas, kuid rahvaarvult jääb vald viieteistkümnendale kohale. 1,99% moodustab Vastemõisa valla rahvastik kogu Viljandi maakonna rahvastikust. Asustustihedus vallas on 4 in/km2, mis jääb alla Eesti keskmise. Tegu on Viljandimaa ühe hõredamalt asustatud vallaga. 2. Ajalugu Alad, mida seostatakse Vastemõisa nimega, on osaliselt olnud asustatud juba kauges minevikus. Sellest on andnud tunnistust väljakaevamised kiviaja kalastajate-küttide asulakohtades (Jälevere), mille vanust hinnatakse 4. või 5. aastatuhandele e.m.a. Erinevatel ajaloojärkudel on Vastemõisa olnud administratiivseks keskuseks erineva ulatusega territooriumile. Ordu ajal oli Vastemõis Viljandi lossiala majanduslik keskus, selle juhtimiseks oli terve ametkond eesotsas landknecht Johann Horstiga. Vastemõis on olnud ka eelviimase Liivi ordumeistri Wilhelm von Fürstenbergi (oli ordumeister 1557–1559) residentsiks. Poola ajal ulatus Vastemõisa administratiivpiirkond põhjas kuni Navesti jõeni ja allpool Jälevere küla ka üle Navesti jõe peaaegu kuni Vändrani. Lõunas oli selle ala piiriks Raudna ja Kõpu jõgi. Poola ajal oli Vastemõisa alluvuses kogu Suure-Jaani kihelkond tervikuna, lisaks veel mõningad alad teistest kihelkondadest. Poola aja lõpul kuulus Vastemõisa alla juba maa-ala lõunas kuni Hallisteni ja sealt lääne poole kuni mereni. Rootsi-Poola sõja ajal jäi siinne ala peaaegu inimtühjaks. Aastatel 1601–1602 suri 9/10 elanikest. Tühjaksjäänud aladele asustati inimesi ümber teistest piirkondadest. Rootsi võimu kehtestamisega langes Vastemõisa riigimõisa staatusest eramõisaks. Selle maa-alast eraldati Olustvere, Navesti, Taevere, Lahmuse, Lõhavere, Reegoldi ja Sürgavere mõisad, mõningad alad liideti ka Viljandi mõisa külge. Mõisate reduktsiooniga 17. sajandi II poolel muutus ka Vastemõisa uuesti riigimõisaks. 17. sajandi lõpp kujunes elanikkonnale jälle raskeks, ajaloos tuntakse seda ajajärku suure nälja ajana. Ikaldusele eelnes loomataud, mis levis kiiresti ja nakatas surmavalt ka inimest. Põhjasõja ajal toimusid vene vägede rüüsteretked, 1703. aastal põletati ja rüüstati ka Suure-Jaani kihelkonda, sealhulgas Vastemõisa. Vene võimu alla langedes algas mõisnike piiramata käsutusõigus talupoegade ja nende vara üle. Vaevalt sõjakoledustest pääsenud maa langes katku küüsi, erinevatel andmetel oli Vastemõisas järel 315 elanikku, katku surnuid oli 781. Uus sajand tõi 1804. aasta talurahvaseaduse ja 1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduse, talupojad said endale terve rea õigusi ja ka vabaduse. 1805. aasta Vastemõisa vakuraamatus on kirjas138 talu, millest kaks tühjad. Tööjõulisi mehi oli kokku 502 ja naisi 452. Talupoegade vabakslaskmise ajal pandi ka neile perekonnanimed. 1826. aasta hingederevisjonis, kus kasutati esimest korda uusi perekonnanimesid, on Vastemõisas pandud 267 eri perekonnanime. Sajandi lõpp tõi ka Vastemõisa maile talude raharendi ja päriseksostmise. Näiteks 1879. aastal osteti päriseks 34 talu. Hästi iseloomustab Vastemõisa valda ajaleht «Oma Maa» 8. aprill 1933 – “Hiiglavalla kohaselt on taludki seal pool-mõisad. Nii peeti enne ilmasõda «Tuhkjas» 18 tööhobust ja iga päev tehti tegu leiba. Suurtes metsanurga taludes elasid aga vastemõisalased kolm-nelikümmend aastat tagasi üksiklastena. Nemad tarvitasid siis veel puuratastega vankreid, kui mujal need olid muutunud juba harulduseks. Kui võõras sattus niisugusesse metsanurga tallu teed küsima, siis kadus pererahvas eest ära – inimkartusest. Pole sellepärast ime, et «Kuusekäära» peremees Jaan alles 52-aastasena sai esmakordselt linna näha. Nüüd on Vastemõisa modernsem vald. Seal on talunikke, kel isesõitjad rehepeksumasinad, majas kallid klaverid ja muud. Valla iseloomustuseks olgu järgmine näide. Hakkaja peremees toob enesele poolemiljonilise traktori, kuid oskamatu käsitlemise tõttu ajab selle paari aasta pärast aia veerde upakili kraavi ise kirudes: «Mõtlesin, et traktor on lihtne kui viiulpill, aga näed polegi nii». Sama peremehe naaber muretses enesele auto. Kui traktori omaniku sõbrad naljatasid: «Et näe, teistre vanal auto, missuguse sõiduriista siis sina ostad?» – «Muidugi lennuki, sest pean ikka paar silma ette andma», kõlas mulgiuhkusest juhitud peremehe vastus.» Vene okupatsioon hävitas talud, hulk inimesi küüditati koos peredega Venemaale. 1. juulil 1945. aastal loodi Vastemõisa Küla Töörahva Saadikute Nõukogu, mille ülesandeks oli pidada oma piirkonna kohta elanike, maade ja loomade arvestust. Täitevkomitee otsuste edastamiseks elanikele määrati iga 10–15 majapidamise peale külavolinik. 1954. aastal liideti Vastemõisaga Metsküla ja Ketu külanõukogud ja sellest ajast on Vastemõisa vald jäänud oma praegustesse piiridesse. Vastemõisa külanõukogu piirides loodi palju väikesi kolhoose, mis järk-järgult ühinedes moodustasid lõpuks ühe – Kalju kolhoosi, mis praeguseks on likvideeritud. Omavalitsusliku haldusüksuse õigused anti Vastemõisa vallale 19. detsembril 1991. a. Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. 3. Rahvastik Vallas elavast 1133 (Statistikaamet, 01.01.2003. a seisuga) inimesest 49,25% (558) on mehed ja 50,75% (575) naised. Tööeast nooremaid (0–15-aastased) 23,39% (265 inimest), tööealisi (16–63/58) 57,63% (653 inimest) ja pensioniealisi 18,98% (215) kogu elanikkonnast. Tabel 2. Vastemõisa valla rahvastik (Statistikaameti andmebaas) AASTA 1989 2000 2001 2002 2003 2004 RAHVAARV 1160 1149 1139 1135 1133 1197 Nagu tabelist 1 näha võib, on Vastemõisa vallas keskmiselt veidi üle 1100 elaniku. Viimase nelja aasta lõikes oli kõige rohkem (1149 inimest) elanikke Vastemõisa vallas 2000. a ning kõige vähem 2003. a, kokku 1133 elanikku. Valla rahvaarvu muutust iseloomustab joonis 2. Joonisel 3 on ära toodud Vastemõisa valla rahvastiku püramiid.

Joonis 2. Vastemõisa valla rahvastiku muutus

Joonis 3. Vastemõisa valla rahvastiku püramiid (Statistikaameti andmebaasi andmete põhjal) Jooniselt 3 on näha, et kõige rohkem on 10–20-aastaseid noori inimesi. Vastemõisa vallas oli 2000. a 31. märtsi seisuga kokku 305 peret, neist lastega 215. Kõige enam on ühe lapsega ja kahe lapsega peresid (Statistikaamet). Ülalpeetavate määr Vastemõisa vallas oli 2002. a seisuga 57,6%. Vastemõisas sündis 2002. aastal 11 last. Joonis 4 näitab vallas sündinud laste arvu muutumist perioodil 1991–2002.

Joonis 4. Vastemõisa vallas sündinud lapsed Rahvastiku tihedus Vastemõisa vallas on neli inimest km2. Valla territoorium jaguneb üheksaks külaks. Suurim asula vallas on Vastemõisa küla 461 inimesega, talle järgneb Metsküla küla 206 elanikuga (2003. a seisuga). Väikseimates külades (Lemmakõnnu, Sandra, Paelama) elab alla 50 inimese. Elanike arv külades on toodud tabelis 3. Tabel 3. Vastemõisa elanike arv külade lõikes (Rahvastikuregistri 01.02.2003 seisuga) Küla nimi Elanike arv Vastemõisa 461 Metsküla 206 Kobruvere 198 Ivaski 88 Kildu 98 Ilbaku 50 Lemmakõnnu 44 Sandra 25 Paelama 18 Rahvuselt on valdav osa elanikkonnast eestlased. Eesti keel on emakeeleks 97,6% Vastemõisa valla elanikest, vene keel 1,4% ja teisi keeli peetakse emakeeleks juba vähesel määral. 4. Elamu ja kommunaalmajandus 4.1. Elamumajandus Järgnevalt on esitatud Vastemõisa valla eluruumid tüüpide järgi ning omanike ja üürnike arvu järgi. Kokku oli 2000. aastal Vastemõisa vallas 467 hoonet. Kõige enam oli pereelamuid (315) ja kortereid (127). Suur osa hooneid on ehitatud enne 1919. aastat (valdavalt pereelamud), kuid suur osa hooneid pärinevad aastatest 1919–1945 ning mitmete hoonete ehitamise aeg on teadmata. Järgnevas tabelis (tabel 4) on ära toodud Vastemõisa valla eluruumide tüübid ja esinemissagedus. Tabel 4. Vastemõisa valla eluruumide tüübid Hoone liik Arv Korterid 127 Pereelamu 315 Muu väikeelamu 12 Elukorteri(te)ga mitteelamu 6 Hoone liik teadmata 7 Kõik hoone liigid 467 Tabelis 5 on toodud ära Vastemõisa valla leibkondade ja eluruumide arv ning elanike arv neis seisuga 31. märts 2000. a. Tabel 5. Vastemõisa valla leibkondade ja eluruumide arv Kõik eluruumi tüübid Eluruumide arv 389 Leibkondade arv 410 Elanike arv 1136 Pereelamu Eluruumide arv 268 Leibkondade arv 288 Elanike arv 805 Osa pereelamust Eluruumide arv 9 Leibkondade arv 9 Elanike arv 28 Korter Eluruumide arv 112 Leibkondade arv 113 Elanike arv 303 Tabelist nr 5 on näha, et kokku on eluruume 389, neis elab 410 leibkonda ja 1136 inimest. Kõige enam elatakse pereelamutes, kus elab kokku 805 inimest. Leibkondi kokku on Vastemõisa vallas 417, kusjuures kõige enam on üheliikmelisi leibkondi – 117, kaheliikmelisi 99, kolmeliikmelisi 80, neljaliikmelisi 61 ja nii edasi kuni kümneliikmeliseni on vastavad leibkonna arvud 41, 7, 5, 4, 1 ja 2. Leibkonna keskmine suurus on 2.74. 4.2.Veevarustus ja kanalisatsioon Vallas on kokku 20 kasutusel olevat puurkaevu. Kaevude omanikud: Vastemõisa vald – Viinaköögi ja Vastemõisa puurkaev, Kildu kool – Kildu kooli puurkaev, mittetulundusühingud – Pärdi ja Vaalamäe puurkaev, Vastemõisa metskond – Vastemõisa Metskonna puurkaev, eraomanduses – Roosu, Poolaka, Metsküla, Metsküla lasteaia, Vidu, Lemmakõnnu, Sigaro, Mardi, Tamme, Käära, Lubjassaare, Altvälja, Kääri ja Liiduvere puurkaevud. Konserveeritud on Margovälja farmi, Tammiku ja Tiitsu töökoja puurkaevud. Tamponeeritud on Vastemõisa töökoja, Vastemõisa keskasula vana, Kildu kooli vana, Marguvälja vana, Vaiassaare ja Kääri farmi puurkaevud ning uuringute puurkaev Vastemõisas. Kasutuses ei ole Sepa farmi puurkaev, mis tuleks konserveerida. Veevarustus on valla elanikele välja ehitatud Vastemõisas ja Kobruveres, osaliselt ka Metskülas ja Poolakal. Kanalisatsioon on välja ehitatud korterelamutega majadele ja ühiskondlikele hoonetele Vastemõisas. Heitvete puhastamine toimub järgmiselt: Vastemõisa biopuhastisse läheb Vastemõisa, Viinaköögi ja Margovälja puurkaevude vee kasutajate heitvesi. Roosu, Vidu ja Poolaka lautade reovete puhastamiseks on biotiigid. Kobruvere korteriühistu Kaalu ja Metsküla 8-korterilise elamu heitvesi läheb väljaveoga septikusse, Liiduvere 8-korterilise elumaja heitvesi puhastatakse filterväljakul. Kobruvere 4-krt elamu heitvesi valgub maapinnale. Puudub nõuetekohane purgimissõlm elanikkonnalt reovee kogumiseks. 5. Teed ja kommunikatsioonid 5.1. Teed Vallas on teid 191 km. Volikogu otsusega on kinnitatud kohalike teede nimekiri. Selle nimekirja järgi on vallas 21 teed kogupikkusega 57,3 kilomeetrit, mis taotletakse munitsipaalomandisse ja avalikuks kasutamiseks. Peale kohalike teede on 62,4 km metskonna teed ja 71,3 km erateed või erastamisele kuuluvad teed. Kohalikud teed on kruuskattega ja rahuldavas seisukorras. Valla munitsipaalteed on ära toodud järgnevas tabelis (tabel nr 6). Tabel 6. Valla munitsipaalteed Teelõigu nimetus Pikkus Vastemõisa–Vaiasaare 6,14 km Poolaka–Kuura 9,06 km Eeriku–Juhani 2,89 km Vastemõisa–Pöörandi 2,02 km Paistu–Murru 3,33 km Saksatoa–Tireoja 2,96 km Salumetsa–Silla 2,15 km Vahemetsa–Nõrga 2,68 km Männiku–Lambasaba 2,57 km Vastemõisa–Vanamõisa 1,31 km Vaalamäe–Vanamõisa 1,58 km Kolgata–Saarelohu 2,72 km Söödi–Pärnaoidu 3,35 km Õhatu–Kildu 2,29 km Pärdi–Liivaku 1,30 km Liiduvere ring 2,49 km Tamme–Kasari 0,88 km Ilbaku–Vaiassaare 2,93 km Lepakingu–Tamme 1,89 km Asula tee 0,80 km Õhatu–Jaanioja 1,94 km Valda läbivad järgmised riigiteed: Viljandi–Suure-Jaani tee, Vastemõisa–Võlli–Suure-Jaani tee, Kildu–Oksa– Tõramaa tee. 5.2. Kommunikatsioonid Valla piirides on 26 alajaama (15/04 kV), mis rahuldab praegu elanike vajadused. Päris ilma elektrita on veel kaks majapidamist Sandra külas ja üks Metskülas. Kui soovitakse need majapidamised aktiivsele elulaadile seada, siis on vajalik nendesse elektriühendused saada. Suuremaks probleemiks on liinide aluste ja kaitsevööndi korrashoidmine. Liinidele liiga lähedal olevad suured puud põhjustavad tormiste ilmadega elektrikatkestusi ja halvimal juhul liinide vigastusi. Telefonside olukord on vallas hea. Kõik elanikud, kes soovisid endale telefoni, said selle 1999. aastal. Samal aastal kattus enamik valla pinnast ka mobiilside võrguga. Soomaa rahvuspargi mõnes osas ei ole veel levi. Vallaelanikel on võimalus ühineda Interneti võrguga. Rahvamajas on avatud Interneti punkt ja vallavalitsuse arvutid on ühendatud Interneti võrguga. Postiteenindamiseks on vallas Vastemõisa ja Kildu postkontor. Vastemõisa postkontoris toimub teenindamine arvutiprogrammide abil alates 1999. aastast. Postisaadetiste kojuvedamisega tegeleb 4–5 postiljoni, nende liiklusvahenditeks on autod. 6. Sotsiaalne infrastruktuur 6.1. Haridus Vallas on üks põhiharidust andev kool, Kildu külas asuv Kildu Põhikool. 1999. aastal valmis juurdeehitus, millega sai kool juurde tänapäevase spordisaali, toitlustusploki ja tualettruumid. 2003. aastal oli Kildu kooli õpilaste nimekirjas 141 õpilast ja kooli personal koosnes 27 inimesest. Koolis tegutsevad ringid: sport, muusika, näitlemine, majandus, male, käsitöö, rütmika, võõrkeeled, aeroobika, arvuti jt. Tegutseb õpilasomavalitsus. Kooliajalehe toimetus annab välja kooliõpilaste ajalehte. Osaletakse maakonna ja vabariiklikel üritustel. Korraldatakse koolisiseseid õpilasüritusi. Koolis on korralik Interneti võrguga ühinenud arvutiklass. Vastemõisa valla inimeste haridustase on ära toodud tabelis 7 (koostatud Statistikaameti andmete põhjal, seisuga 31. märts 2000) , mida iseloomustab joonis 5. Tabel 7. Vastemõisa valla elanike* haridustase Alghariduseta Algharidus Põhiharidus Keskharidus Keskeri Kõrgharidus Kokku 84 172 273 228 168 55 Mehed 45 78 139 121 69 23 Naised 39 94 134 107 99 32 *elanikud – 10-aastased ja vanemad ning teadmata vanusega isikud Vastemõisa vallas oli kõige enam põhiharidusega inimesi (273, seisuga 31. märts 2000, Statistikaamet), alg- ja keskharidus on suhteliselt võrdse osakaaluga, vastavad näitajad olid 172 ja 228, keskeriharidus oli 168 inimesel ja kõrgharidus oli 55 inimesel.

Joonis 5. Vastemõisa valla meeste ja naiste haridustasemete võrdlus Nagu selgub, on vallas meestel enam põhi- ja keskharidus, naistel keskeri- ja algharidus. Naised on enam kõrgharidusega kui mehed. 6.2. Tööhõive Vastemõisa vallas oli 2000. aastal kokku 324 töötajat, neist väljaspool valda töötas 232 inimest. Töötajatest mehi oli 181 ja naisi 143. Töötuid oli vallas 2002. aasta seisuga 10%. Töötuse protsent on suurem naiste hulgas. 6.3. Kultuur Vallas töötavad rahvamaja ja raamatukogu. Rahvamajas korraldatakse erinevaid meelelahutusüritusi nagu Klubiõhtud ja Teatriõhtud. Ringidest töötavad vokaalansambel «Pangepoisid», segarahvatantsurühm «WallaWaneM», ansambel «Save», pensionäride klubi «Pääsulind», tüdrukute klubi, aeroobikaring, eelkooliealiste laste tantsu-, laulu- ja mänguring. Kokku on ringe 10 ja nende tööst võtab osa umbes 100 inimest. Seltsidest ja ühingutest tegutsevad Johann Köleri Muuseumi Ühing, Vastemõisa Naiste Ühendus ja Vastemõisa Kalastajate Ühendus, Vastemõisa arvutiseltsing, Noorte tehnikaring, Kildu Internetiseltsing, Vastemõisa Jalgpalliseltsing. Spordirajatistest on kasutada Kildu kooli võimla ja staadion ning jalgpalliväljak Vastemõisas ning võrkpalliväljakud Kobruveres ja Vastemõisas. 7. Looduskeskkond Valla põhiline loodusressursis on olnud läbi aegade võimsad metsad, viljakas põllumaa ja omanäoline loodus. Soomaa rahvuspargi kaitse alla jääb suur osa valla looduslikke alasid. Kildu Veskijärve äärde on rajatud Kildu looduse-õpperada jalgsimatkadeks. Loodusrajal on lõkkeplats ja ujumiskoht. 7.1. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark loodi 1993. aastal Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade (kõik kaitse all 1981. aastast) ning Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. aastast) baasil. Soomaa pindala on 37 057 ha, millest valdav osa jääb Viljandi maakonda, äärmine lääneosa Pärnu maakonda. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Kaitseala maastikes domineerivad rabamassiivid, mis oma servaaladel lähevad üle siirdesooks. Piirkonna suurim rabamassiiv on Kuresoo, mis hõlmab 10 842 ha suuruse maa-ala, lisaks asuvad Soomaal Valgeraba, Öördi raba ja Kikepera raba. Rabamassiive eraldavad üksteisest Pärnu jõe lisajõed Halliste, Navesti, Raudna, Lemmjõgi ja Kõpu jõgi. Soomaa rahvuspargile annavad eripära ning pakuvad kordumatut vaatepilti siinsete jõgede ulatuslikud kevadised üleujutused. Halliste jõgi suubub Navestisse peaaegu vastuvoolu, kaks jõge ühinevad 160-kraadise nurga all ja hakkavad teineteist vastastikku paisutama. Riisa küla järgi tuntakse seda Riisaküla üleujutusena. Seni on olnud kõige ulatuslikum 1931. aasta kevadise suurvee üleujutusala – 270 km2. Siinsed suured üleujutused on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas. Kolmandiku Soomaa territooriumist hõlmavad metsad. Esinduslikud on siinsed lammimetsad, mille koosseisus on laialehelised lehtpuud: jalakas, saar, pärn, vaher ja tamm, aga ka kased, lepad ja remmelgad. Tükati esinevad ka aruniidud, suurt huvi pakuvad lamminiidud ehk luhad, mis vahelduvad puisniitudega. Ulatuslikumad luhad on Halliste, Lemmjõe ja Raudna jõe ääres. Soomaa loomastikuharuldustest tuleb nimetada lendoravat ja laane-karihiirt. Metsades ning suurtes soomassiivides liikudes võib hea õnne korral näha must-toonekurge, kaljukotkast, rabapüüd või valgeselg-kirjurähni. Haruldastest taimedest kasvavad Soomaal mesimurakas, huulhein, kännas-kipslill, harilik sookold ja mitmed käpalised. 7.2. Veekogud Vallas on kolmteist avalikuks kasutamiseks määrarud veekogu, millest laukad ja järved hõlmavad 11 hektari suuruse maa-ala. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avalikult kasutatavate järvede nimekirjas on Kalju paisjärv, Vastemõisa paisjärv, Tammeveski paisjärv ning Kildu Veskijärv. Vooluveekogude nimekirjas on 17 jõge, oja ja kraavi kogupikkusega 120 km. Avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirjas on neist seitse – Raudna jõgi, Lemmjõgi, Paelama oja, Tõramaa jõgi, Ördi peakraav, Uia oja ja Vastemõisa oja. 7.3. Metsad Valla territooriumile jääb 12 490 ha metsamaad. Vallas paiknevad kolme metskonna – Kabala, Õisu ja Kõpu maad. Metsakategooria viisi põhjal hõlmavad 4896,4 ha hoiumetsad, 4634,6 ha kaitsemetsad ja 2959 ha tulundusmetsad. Enamlevinud puuliigid on kuusk, kask ja mänd. Metsamaa keskmine boniteet on 1,6. 7.4. Kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub Vastemõisa vallas kuus kultuurimälestist, millest kolm asuvad Metskülas, kaks Kobruvere külas ning üks Ivaski külas (tabel 8) Tabel 8. Vastemõisa vallas asuvad kultuurimälestised Mälestise nimi Mälestise aadress Johan Köleri kodukoht, Lubjassaare talu Ivaski küla Kalmistu «Kadakamägi» Kobruvere küla Kalmistu «Kalmemägi», «Udresemägi» Kobruvere küla Asulakoht Metsküla küla Kalmistu Metsküla küla Kalmistu Metsküla küla Looduskaitsealused üksikobjektid on Murru pärnad Lemmakõnnu külas ja Tammeveski kivi Kobruvere külas. 7.5. Maakasutus Riigimaa moodustab valla pindalast 61%, eramaa 27% ning omandisse vormistamata maa 12%. Maa kõlvikuline jagunemine on toodud tabelis 9. Tabel 9. Maa kõlvikuline jagunemine Vastemõisa vallas Kõlviku liik Kõlviku pindala (ha) Protsent (%) Haritav maa 3407 12 Looduslik rohumaa 1383 5 Mets 12 489 44.5 Õuemaa 158 0.5 Muu maa 10 601 38 Kokku 28 038 100 7.6. Jäätmemajandus Aastal 2000 kehtestati valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning aastal 2002 viidi sisse Eesti Vabariigi seadustega kooskõlastamiseks vajalikud muudatused. Valla prügimägi suleti ametlikult 26. novembril 2001. aastal. Toimus keskkonnamõjude hindamine ning prügila peab olema likvideeritud aastaks 2004. Vastavaid töid viib läbi riigihanke konkursi võitnud AS Ragn-Sells. Jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamise Vastemõisa vallas. 8. Ettevõtlus Vastemõisa valla üks olulisemaid majandusharusid on põllumajandus, kuid lisaks sellele tegeletakse mõnel pool ka turismiga. Talupidamisega tegelevad peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjad. Suurimad põllumajandusettevõtjad on piimakarjakasvatusega tegeleja FIE Sootla Priidu talu ja teraviljakasvatusega tegelev Kookla Seemnekeskus OÜ. Vähesel määral tegeletakse kaubanduse ja toitlustamisega. Vallas on Viljandi Tarbijate Ühistu Vastemõisa kauplus, kaks toitlustusettevõtet: TÜ ARGEN «Ene Baar» Kobruvere külas ja FIE Reelika Joakit «Pinnu Baar» Vastemõisa külas; Tiia juuksurituba Vastemõisa Rahvamajas ning OÜ Kruuse «Vastemõisa Tankla». Endise katlamaja territooriumil tegutsevad puitaluste valmistamise ettevõte ja FIE Pavlo Vlasjuk autode remonditöökoda. Endises Meiereihoones tegutseb OÜ Kruuse Rolling Doors nime all garaa�i- ja tööstususte tootmistsehh. Metskülas asub Vahelaane Talu OÜ lintsaekaater. Kildu külas asub teede hooldamise ning transpordiga tegelev ettevõtja FIE Vladimir Seffer. Vastemõisa küla keskuses asub perearstipunkt ja apteek. Soomaa rahvuspargis Karuskosel asub turismiettevõtja FIE Aivar Ruukel. Kurekiiva talus on Peeter Rohila omavalmistatud looma- ja linnutopiste muuseum. Ettevõtluse arendamiseks sobivad piirkonnad on: Vastemõisa külas Vastemõisa Meierei ja endine katlamaja, kuivatid ja kartulihoidla, Margovälja laudad, Vastemõisa töökojad, endised väetisehoidlad ja ladu; Kobruvere külas Sepa kompleks ja Tiitsu töökojad. Vastemõisa Vallale tulumaksu maksjate nimekirjas oli 2003. aastal 452 inimest ja tulu on valla elanikud saanud 265-st ettevõttest. Valdav osa Vastemõisa valla elanikele tööd andvaid ettevõtteid asub väljaspool valla territooriumi. VISIOON Aastal 2015 on Vastemõisa vald hea mainega meeldivat elukeskkonda pakkuv, turvaline ja looduskaunis elamispiirkond. Vallas on piisavalt töökohti ja ettevõtlus on mitmekesine. Olulise majandusharuna on säilinud traditsiooniline põllumajandus, samuti tegeletakse alternatiivpõllumajandusega. Kvaliteetne infrastruktuur võimaldab inimeste mobiilsuse käimaks tööle ka väljaspool valda. Piirkonnas tegutsevad ettevõtted ja valla elanikud väärtustavad puhast elu- ja looduskeskkonda. Valla elanike arv on kasvanud ca 1500-ni. Aastal 2015 on Vastemõisa head haridust väärtustav ja võimaldav vald, kus pakutakse lisaks põhiharidusele ka mitmekülgset huviharidust. Valla elanikkond on aktiivne, jätkuvalt korraldatakse traditsioonilisi kultuuri- ja spordiüritusi. Tegutsevad mitmesugused seltsid ning huviringid. Elanikele ja külalistele on tagatud arstiabi kättesaadavus. Vanureid ja erivajadustega inimesi aitab heal tasemel hoolekandesüsteem. Aastal 2015 on Vastemõisa vald arenenud turismipiirkond. Turismiteenuseid pakkuvad ettevõtjad, kohalik omavalitsus ja Soomaa rahvuspark teevad koostööd. Turistid kasutavad kohapealsete majutus- ja toitlustuskohtade teenuseid. Välja on arendatud mitmekülgsed aktiivse puhkamise võimalused. Vastemõisa on arenenud kohaliku ja rahvusvahelise koostöövõrgustikuga innovatiivne, loodus- ja kultuurikeskkonda väärtustav, tugevate kogukondlike sidemetega jätkusuutlik piirkond. TEGEVUSVALDKONNAD Rahvastik Vastemõisa vallas 1. jaanuari 2003. a seisuga on 1133 elanikku. Valla rahvaarv on püsinud viimase viie aasta jooksul suhteliselt stabiilne. Lisaks iseloomustab Vastemõisa valla rahvastikku suhteliselt suur noorte inimeste osakaal. Kuigi rahvastiku areng sõltub paljuski riigi rahvastiku- ja regionaalpoliitikast on ka kohalikel omavalitsustel teatud vahendeid selle mõjutamiseks. Üldine eesmärk: Kasvav ja elujõuline valla elanikkond Probleemid: • Väike rahvaarv • Hõre asustus • Noorte lahkumine vallast • Maksujõulise elanikkonna lahkumine vallast • Elamispinna puudus ja pidev vähenemine Vajalikud tegevused: • Infrastruktuuri kvaliteedi parandamine • Uute elamukruntide planeerimine ja reklaamimine • Omavalitsuse osalemine uute elamukruntide kommunikatsioonide väljaehitamisel (vesi, side, kanalisatsioon, tee, elekter jne) • Jätkuv sünnitoetuste maksmine • Ettevõtluse toetamine Haridus Koolieelsed lasteasutused Kuna Vastemõisa vallas puudub lasteaed, siis eelkooliharidust praktiliselt ei pakuta. Lähimad lasteaiad on Suure-Jaanis, Pärsti vallas ja Viljandis, kuid nimetatud lasteaiad asuvad kohalike laste jaoks liiga kaugel. Üldine eesmärk Kohapeal koolieelse alushariduse tagamine Vajalikud tegevused • Lasteaia rajamine Vastemõisa küla keskusesse Põhiharidus Kildu Põhikool suudab pakkuda õpilastele konkurentsivõimelist haridust. Kooli eelisteks on heas korras olevad kooliruumid, aktiivsed õpetajad ja õpilased ning stressivaba keskkond. Peamine tulevikuprioriteet on kooli hea maine säilitamine läbi kvaliteetse põhi- ja huvialahariduse pakkumise. Üldine eesmärk: Mitmekülgse ja kvaliteetse hariduse pakkumine Vajalikud tegevused • Koolihoone korrashoidmine • Kooli ümbruse planeerimine ja haljastamine • Osalemine projektis 21. sajandi kool • Kooli personali täienduskoolituse jätkuv toetamine • Tasuta huvialaringide tegevuse jätkamine kooli juures • Valikainete toetamine • Kooli õppevahendite kaasajastamine • Keskkonnateadlikkuse parandamine ja koostöö Soomaa rahvuspargiga • Koolitranspordi korraldamine • Õpetajate ja silmapaistvate õpilaste tunnustamine • Koolkodu rajamine Täiskasvanute koolitus Tänapäeva ühiskonnas toimetulemiseks on vajalik pidev enesetäiendamine. Kohalik omavalitsus saab vahendada vajalikku informatsiooni, teavitada elanikke olemasolevatest võimalustest ning vajadusel pakkuda ka rahalist toetust tagamaks valla elanike konkurentsivõimelisust. Üldine eesmärk: Tööturul konkurentsivõimelised elanikud Vajalikud tegevused: • Ümber- ja täiendusõppealase info levitamine • Kohapealste koolituste ja seminaride organiseerimine Kultuur ja sport Kultuur mängib olulist rolli valla ühtse identiteedi säilitamisel. Vallas on kaks kultuuriasutust: raamatukogu ja rahvamaja. Raamatukogu on oluline koht suhtlemiseks välismaailmaga, kuna seal asub ka kohalik Internetipunkt. Rahvamaja juhtida on valla kultuurielu. Heal järjel on Vastemõisa valla spordielu. Mitmekülgsed sportimisvõimalused on olemas Kildu Põhikooli ruumides. Üldine eesmärk: Aktiivne valla elanikkond Probleemid: • Elanike passiivsus • Raskendatud info levik hajaasustuse tõttu Vajalikud tegevused: • Rahvamaja kulude optimeerimine • Rahvamaja ruumidele maksimaalse rakenduse leidmine • Noortele tegevuse pakkumine • Kultuuri- ja spordiürituste jätkuv toetamine • Kaasaegse tehnika soetamine rahvamajale • Kodanikualgatuse toetamine • Avaliku supluskoha rajamine Vastemõisa paisjärve äärde • Küladesse spordiplatside rajamine • Koostöö tihendamine naabervaldadega • Kildu Põhikooli staadioni väljaehitamine • Korraldatavate ürituste reklaamimine nii vallasiseselt kui ka väljaspool valda • Koostöö Köleri muuseumiga • Aastaringse sündmustekalendri loomine Sotsiaalsfäär Valla elanike toimetulek on väga erinev, toetamist vajavad peamiselt paljulapselised pered ja endaga mitte toime tulevad vanurid. Töötute arv vallas pole väga suur, kuid probleemiks on see, et osadel inimestel puudub soov, oskused ja töötamise harjumus. Kohati raskendab vanemate tööl käimist asjaolu, et vallal puudub lasteaed. Oluline on aidata leida noortel tegevust eelkõige suveperioodiks. Üldine eesmärk: Kindlustada valla elanikkonna kõikide sotsiaal- ja vanusgruppide toimetulek Probleemid: • Tööpuudus • Rahvastiku vananemine • Madalad palgad • Vajaliku kvalifikatsiooni puudumine • Motivatsiooni puudumine Vajalikud tegevused: • Sotsiaalkorteri rajamine • Eakate päevakeskuse sisustamine ja aktiivsesse kasutusse võtmise korraldamine • Koduhooldusteenuste süsteemi loomine • Noortekeskuse rajamine rahvamaja ruumidesse • Noortelaagrite korraldamine koostöös teiste omavalitsustega ning kohalike tööandjatega • Vastava info levitamine Tehnilised infrastruktuurid Teed Hetkel on olemasolevate vahendite abil võimalik peamiselt ainult teede hädavajalik korrashoid. Suur osa valla teedest on kruusateed, mis vajavad tolmuvabaks muutmist või asfalteerimist. Lisaks vajavad paljud teed märgistamist. Üldine eesmärk: Liikluseks ohutud ja hästi sõidetavad teed Probleemid: • Tee-ehituse alafinantseerimine • Raskesti sõidetavad teed • Ebapiisav märgistus Vajalikud tegevused: • Teehoiukava koostamine • Jätkuv teede korrashoid • Teede märgistamine • Kruusateede tolmuvabaks muutmine • Teede muutmine jalgrattaga sõidetavaks • Enim sõidetavate teelõikude asfalteerimine Jäätmemajandus Jäätmemajanduse korraldamine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Vajalik on inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine, et vältida jäätmete ladustamist loodusesse ning liigse prügi tootmist. Üldised eesmärgid: Puhas elukeskkond Toimiv jäätmekäitlussüsteem Kaasata võimalikult suur arv jäätmetekitajaid korraldatud jäätmekäitlussüsteemi Keskkonnasäästliku eluviisiga elanikkond Vajalikud tegevused: • Jäätmekava koostamine • Jäätmekogumispunktide väljaehitamine eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks • Keskkonnasäästliku eluviisi propageerimine – vastavate ürituste korraldamine ja info levitamine • Jälgida majapidamiste jäätmete paigutamist • Piisava arvu prügikonteinerite paigaldamine • Ohtlike jäätmete elanikkonnalt kogumise süsteemi edasiarendamine bensiinijaama baasil. Veevarustus ja kanalisatsioon Hetkel puuduvad täpsed andmed võimalike reostusallikate, põhjavee kvaliteedi, kanalisatsioonisüsteemide täpse olukorra ning vee tarbimise kohta. Olukorrast ülevaate saamiseks tuleb koostada koostöös keskkonnaspetsialistidega vee kasutamise ja kaitse kava. Üldised eesmärgid: Keskkonda hoidev kanalisatsiooni- ja veemajandus Standarditele vastav joogivesi Normatiividele vastav heitvesi Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hea kättesaadavus Vajalikud tegevused: • Ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitamine Kobruvere külale • Vastemõisa ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja kaasajastamine • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine • Purgimissõlme ehitamine elanikkonnalt reovee kogumiseks • Vajalike andmete kogumine – veehaarete, puurkaevude, veevõrkude, kanalisatsioonisüsteemide puhastusseadmete seisundi väljaselgitamine • Kontroll põhjaveevarude kasutamise ja joogivee kvaliteedi ning reovee puhastamise üle • Reostusallikate kaardistamine ja likvideerimine Heakord Vallas on mitmeid looduskauneid paikasid. Kaks suuremat haljasala on Vastemõisa Rahvamaja ja Kildu Põhikooli ümbrus ning park Kobruvere külas. Probleemiks on mahajäetud hooned, mis valla välisilmet kohati rikuvad. Üldine eesmärk: Heakorrastatud elukeskkond Vajalikud tegevused: • Valla maade munitsipaliseerimine • Kooli ümbruse planeerimine – detailplaneeringu tellimine • Rahvamaja ümbruse planeerimine – detailplaneeringu ja haljastusprojekti tellimine • Üldkasutatavate hoonete ümbrusse pinkide paigutamine Kommunikatsioonid Transport Valla suure pindala tõttu on transport üks nõrgemaid kohti, seda eriti valla ääremaadel. Peamiseks liiklusvahendiks mitmetele elanikele on koolibuss. Transport tavainimesele pole piisav, kuigi olukord on aja jooksul paranenud. Ilma isikliku transpordivahendita on suhteliselt keeruline hakkama saada. Üldine eesmärk: Vallasisese transpordiühenduse tagamine Probleemid: • Hõre asustus • Teede kehv olukord Vajalikud tegevused: • Uue koolibussi soetamine • Bussiettevõtja leidmine • Teede olukorra parandamine Side Suuremad probleemid esinevad Interneti-ühenduse ja kohati mobiilside kasutamisel, kuna nimetatud teenuste kvaliteet on kohati väga halb, seda eriti valla äärealadel. Üldine eesmärk: Kommunikatsioonivõimaluste tagamine valla elanikele Vajalikud tegevused: • Suurematesse küladesse Interneti püsiühenduse paigaldamine • Koostöö mobiilsidefirmadega, et parandada vastavate teenuste kvaliteeti Põllumajandus Põllumajanduse arendamiseks on Vastemõisa vallas looduslikud eeldused olemas. Samas sõltub põllumajanduse areng suures osas riiklikust põllumajanduspoliitikast. Valla ülesanne on levitada asjakohast infot ja vajaduse korral eraldada rahalisi ressursse (näiteks stardiabi). Üldised eesmärgid: Soodustada võimaluste piires põllumajanduse arengut Mitmekesistada põllumajanduslikku tegevust Probleemid: • Talunike ühistegevuse puudumine • Asendustalunike puudumine • Puuduvad teadmised ning oskused fondidest raha taotlemiseks • Põllumajanduses vähe noori • Puudub kohalik töötlev tööstus Vajalikud tegevused: • Korraldada infopäevi ja seminare mahepõllumajanduse ja alternatiivse põllumajanduse teemadel • Korraldada infopäevi põllumajandusettevõtluse alustamisest ning projektide koostamisest – kutsuda kohale asjatundjaid • Toetada tootjaid ja ettevõtjaid stardiabiga • Tagada lumekoristus teedelt Ettevõtlus Vallas tegutsevatest ettevõtetest suure osa moodustavad teenindusettevõtted. Suuri tootmisettevõtteid vallas pole. Alternatiivina on välja pakutud puidutööstuse rajamist. Üldine eesmärk: Ettevõtlusaktiivsuse tõstmine Ettevõtluseks sobilike piirkondade infrastruktuuri eelisarendamine Probleemid: • Kvalifitseeritud tööjõu puudus • (Alg)kapitali puudumine • Vähese kasutusega ehitised Vajalikud tegevused: • Ettevõtjatele õppepäevade korraldamine projektikirjutamise alal • Soodustada ettevõtluse tugisüsteemide arengut • Stardiabi jätkuv eraldamine valla eelarvest • Infrastruktuuri väljaarendamine Turism Valla territooriumil on palju looduses vaba aja veetmise võimalusi. Vastemõisa valla olulisteks vaatamisväärsusteks on Johann Köleri sünnikodu ning Poolaka vesiveski, mille renoveerimine tõstaks turismipotentsiaali ja pakuks häid võimalusi lisaatraktsioonide loomiseks (kurnimäng).Võttes enda alla 56,4% Vastemõisa valla pindalast, loob suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks loodud Soomaa rahvuspark turismi arendamiseks head eeldused. Kuigi siiani pole suudetud seda märkimisväärselt kasu tooma panna, on turism reaalne lisateenimisvõimalus. Suurimateks probleemideks siinkohal on majutusvõimaluste puudumine ning teede halb olukord. Probleemid: • Vallavalitsuse ja Sooma rahvuspargi vaheline vähene koostöö • Vajalike oskuste puudumine projektikirjutamise alal • Vastemõisa Valda ei seostata Soomaa rahvuspargiga • Majutusvõimaluste vähesus • Turismiettevõtete koondumine teistesse valdadesse • Vähene koostöö Soomaa valdade vahel Vajalikud tegevused: • Koostöö tihendamine Soomaa rahvuspargiga, Soomaad ümbritsevate valdadega ja ettevõtjatega – ühise nõukogu loomine • Viidaprojekti koostamine ning elluviimine teede ja üksikobjektide tähistamiseks • Valla reklaamimine – Vastemõisa kui Soomaa värav Keskkond Vastemõisa vallas territooriumist 57% hõlmab Soomaa rahvuspark. Rahvuspargi maa-ala jaguneb kolmeks vööndiks: loodusreservaat, sihtkaitsevööd ja piiranguvöönd. Oluline on, et eramaa omanikud arvestaksid maade majandamisel kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadest tulenevaid piiranguid. Puhta elukeskkonna hoidmiseks ning maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamise eelduseks on elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine. Üldine eesmärk: Kogukonna kultuuri- ja loodusidentiteedi säilitamine ja tugevdamine Vajalikud tegevused: • Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine – infoleht, ürituste korraldamine • Keskkonnasõbralike turismitoodete propageerimine • Ajaloo- ja kultuurimälestiste korrastamine ja eksponeerimine ARENGUKAVA STRATEEGILISED TEGEVUSED Tegevuste tabelis on paksus kirjas pikaajaliste prioriteetide edetabel. Kaldkirjas märgitud tegevused on lühiajalisema valiku küsimus. Omavalitsuse poolt rahastatav osa Täiendavad finantseerijad Vastutaja Tegevused Hinnanguline maksumus KOKKU 2004 2005 2006 2007 2008 krooni 1 Rahvamaja ja kooli tuletõrje- ning valvesignalisatsioon 260 000 70 000 190 000 Enn Siimer, Rein Luup 2 Vaalamäe-Kildu tee kate 700 000 300 000 400 000 Lembit Kruuse 3 Vastemõisa lasteaed 4 000 000 30 000 800 000 3 170 000 Lembit Kruuse 4 Vee ja kanalisatsiooni projekt 9 350 000 330 000 660 000 660 000 7 700 000 Tiiu Umal 5 Vastemõisa järve ujumiskoht 200 000 140 000 Tiiu Umal 6 Valla üldplaneering 150 000 30 000 120 000 Katrin Kass 7 Koolimaja akende vahetus 350 000 245 000 Enn Siimer 8 Kooli spordiväljak 100 000 70 000 Heino Poska 9 Kooli ümbruse detailplaneering 30 000 30 000 0 Enn Siimer 10 Kooli ümbruse haljastus 60 000 60 000 0 Enn Siimer 11 Rahvamaja akende vahetus 400 000 280 000 Rein Luup 12 Küttesüsteemi ümberehitus 20 000 20 000 0 Rein Luup 13 Jäätmepunkt 30 000 30 000 0 14 Rahvamaja WC-de renoveerimine 60 000 42 000 Rein Luup 15 Sotsiaalkorteri väljaehitus 10 000 10 000 0 Rein Luup 16 Kobruvere võrkpalliplats 14 000 14 000 0 Tiiu Umal 17 Vastemõisa palliplats 14 000 9 800 Heino Poska 18 Bussigaraa�i katus 20 000 10 000 0 Lembit Kruuse 19 Vastemõisa vana pumbamaja lammutamine 10 000 10 000 20 Vee ja kanalisatsiooni arengukava 15 000 10 500 Tiiu Umal 21 Biotiikide puhastamine 140 000 98 000 Tiiu Umal 22 Biopuhasti katuse remont 18 000 12 600 Tiiu Umal 23 Teehoiukava tellimine 40 000 28 000 Tiiu Umal 24 Poolaka–Vaiassaare tee 350 000 245 000 Tiiu Umal 25 Ühepereelamute valgustuse paigaldus 15 000 10 500 Edgar Adams 26 Viidaprojekt 100 000 70 000 Katri Kass KOKKU 16 456 000 524 000 860 000 360 000 660 000 660 000 12 841 400