Legislator Case Law & Legislation
752485 EE

Vabariigi Valitsus — "Riigilipu kasutamise korra" kinnitamine

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — "Riigilipu kasutamise korra" kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 7. 04. 1994 nr 128 ( RT I 1994, 29, 437) 20. 04. 1994 10. 10. 1996 nr 245 ( RT I 1996, 74, 1312) 25. 10. 1996 11. 08. 1998 nr 175 ( RT I 1998, 72, 1202) 15. 08. 1998 terviktekst paberkandjal ( RT I 1998, 78, 1294) 11. 03. 1999 nr 90 ( RT I 1999, 25, 375) 15. 03. 1999 22. 08. 2000 nr 278 ( RT I 2000, 69, 438) 31. 08. 2000 30. 04. 2004 nr 168 ( RT I 2004, 38, 263 ) 3. 05. 2004 Vastavalt riigilipu seaduse (RT I 1993, 17, 273) paragrahvile 5 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Riigilipu kasutamise kord" (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a. määrusega nr. 174 RIIGILIPU KASUTAMISE KORD 1. Heisatav ja väljapandav Eesti riigilipp peab vastama 1993. aasta 23. märtsi "Riigilipu seaduse" paragrahvis 2 (RT I 1993, 17, 273) ja 1992. aasta 7. juuli seaduses "Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta" (RT 1992, 43, 566) toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve. 2. Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 1. jaanuar - uusaasta; 2) 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 16. veebruar - Leedu iseseisvuspäev; 4) 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4.1) 14. märts - emakeelepäev; 5) 1. mai - kevadpüha; 6) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 61) 9. mai – Euroopa päev; 62 ) 4. juuni – Eesti lipu päev; 7) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna); 8) 23. juuni - võidupüha; 9) 24. juuni - jaanipäev; 10) 20. august - taasiseseisvumispäev; 11) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 12) 16. november - taassünnipäev; 13) 18. november - Läti Vabariigi väljakuulutamise päev; 14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul. [RT I 2004, 38, 263 – jõust. 3.05.2004] 3. Riigilipp heisatakse: 1) Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; vajadusel võidakse lipp heisata ja langetada ka teistel kellaaegadel Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning langetamisel laulu "Mu isamaa armas" algusfraase; 2) Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ja -valitsuse hoonel, piiripunktides ning kaitseväe väeosades – alaliselt;(õ) 3) linnades ja muudes asulates maavanema korraldusega ettenähtud kohtades; 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (välja arvatud käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 3 märgitud juhtudel), muude organite, juriidiliste ning füüsiliste isikute hoonetele või elamutele - lipupäevadel; 5) Eesti välisesinduse hoonel – lipupäevadel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid; 6) diplomaatilise protokolli nõuete kohaselt Eesti välisesinduse juhi liiklusvahendil, mida ta kasutab oma teenistusülesandeid täites; 7) vastavalt diplomaatilisele protokollile liiklusvahenditel, kus ametliku isikuna viibivad Riigikogu esimees, peaminister või teised Eesti Vabariigi ametlikud esindajad; 8) laevadel, mis on registreeritud Eesti Laevaregistris või Eesti Laevaraamatus ja millele on antud laevapatent, vastav ajutine tõend või Eesti laevapilet - vastavalt meretavadele; muudel Eesti ujuvvahenditel riigi tunnusena. [RT I 2004, 38, 263 – jõust. 3.05.2004] 4. Käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 5 ettenähtud juhtudel peab heisatav riigilipp vastama vähemalt seadusega kehtestatud normaalsuurusele. 5. Vabariigi Presidendi lipp heisatakse tema residentsil, liiklusvahendil ning tseremooniate toimumise kohas Vabariigi Presidendi osavõtu ajal. 51. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Eesti Panga, õiguskantsleri, ministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse ning valla- ja linnavolikogu ja -valitsuse hoonele või hoone juures asuvasse lipumasti heisatakse Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval koos riigilipuga Euroopa Liidu lipp. Eesti Vabariigi piiripunktides, välja arvatud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelistes piiripunktides, heisatakse koos riigilipuga alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos riigilipuga. [RT I 2004, 38, 263 – jõust. 3.05.2004] 6. Riigilippu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus, järgides käesoleva korra punktide 1, 7, 8 ja 9 sätteid, riigilippu heisata perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. 7. Leina tähistamiseks heisatakse riigilipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. 8. Riigilipp heisatakse (välja arvatud käesoleva korra punkti 3 alapunktides 1 kuni 3 märgitud juhtudel) 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta. Riigilippu jaaniööl ei langetata. Laevadel riigilipu heiskamine, kandmine, langetamine ja lipuga tervitamine toimub vastavuses meretavadega. [RT I 2000, 69, 438 - jõust. 31.08. 2000] 9. Riigilipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest (vt. käesoleva korra lisa 1), seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud riigilipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 10. Kui Eesti riigilipp heisatakse koos ühe või mitme teise riigi lipuga, paigutatakse Eesti riigilipp teiste lippude suhtes lipurivi tagant vaadatuna paremale. Teiste riikide lipud paigutatakse üldjuhul prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras (vt. käesoleva korra lisa 2), kusjuures lipud peavad olema heisatud samale kõrgusele. Iga riigilipp heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti. Kui Eesti riigilipp heisatakse koos mõne teise riigi lipu ja mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asuvad Eesti maakonna, linna, valla või muud lipud teiste riikide lippudest lipurivi tagant vaadatuna vasakul. Vabariigi Presidendi ja välisriigi riigipea lipp paigutatakse Eesti riigilipust lipurivi tagant vaadatuna paremale. Kui riigilipp heisatakse koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, paigutatakse need lipud maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest lipurivi tagant vaadatuna paremal. Maakonna, linna, valla või muu lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. Juriidiliste isikute (välja arvatud riigivõimu teostavad asutused) lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased Eesti riigilipuga. 11. Riigilipu nõuetekohase heiskamise eest vastutab ametiisik või üksikisik, kes korraldab lipu heiskamist. 12. Kasutamiskõlbmatuks muutunud riigilipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 13. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lubatud kasutada tähiseid, mis sisaldavad riigilipu kujutist või riigilipu värvuskombinatsiooni, riigisekretäri kirjalikul nõusolekul. Lisa 1 "Riigilipu kasutamise korra" juurde Soovitatavad lipukanga mõõtmed olenevalt lipumasti kõrgusest Lipumasti kõrgus Lipumastile vastava lipukanga mõõtmed (mm) 4 m 670 X 1050 5 m 830 X 1310 6 m 1050 X 1650 7-8 m 1250 X 1960 9 m 1500 X 2360 10 m 1650 X 2590 11 m 1800 X 2830 12 m 2000 X 3140 13-14 m 2250 X 3540 15 m 2500 X 3930 16 m 2650 X 4160 17 m 2750 X 4320 18 m 3000 X 4710 20 m 3300 X 5190 24 m 4000 X 6280 30 m 5000 X 6280 Lisa 2 "Riigilipu kasutamise korra" juurde Maailma riikide prantsuskeelsed nimed Sulgudes olevad Estonie I ning Estonie II tähistavad Eesti lipu kohta lipurivis Eestis (I) ja teistes riikides (II) (Estonie I) (Eesti) Afghanistan Afganistan Afrique du Sud Lõuna-Aafrika Vabariik Albanie Albaania Algerie Alžeeria Allemagne Saksamaa Liitvabariik Andorre Andorra Angola Angola Antigua et Barbuda Antigua ja Barbuda Arabie saoudite Saudi Araabia Argentine Argentina Armenie Armeenia Australie Austraalia Autriche Austria Azerbaidjan Aserbaidžaan Bahamas Bahama Bahrein Bahrein Bangladesh Bangladesh Barbade Barbados Belau Belau Belgique Belgia Belize Belize Benin Benin Bhoutan Bhutan Bielorussie Valgevene Birmanie Myanmar Bolivie Boliivia Bosnie-Herzegovine Bosnia-Hertsegoviina Botswana Botswana Bresil Brasiilia Brunei Brunei Bulgarie Bulgaaria Burkina Faso Burkina Faso Burundi Burundi Cambodge Kambodža Cameroun Kamerun Canada Kanada Cap-Vert Cabo Verde Centrafrique (Republique Centrafricaine) Kesk-Aafrika Vabariik Chili Tšiili Chine (Rebublique populaire de Chine) Hiina Rahvavabariik Chypre Küpros Colombie Kolumbia Comores Komoorid Congo Kongo Republique populaire democratique de Coree Korea Rahvademokraatlik Vabariik République de Coree Korea Vabariik Costa Rica Costa Rica Cote d'Ivoire Cote d'Ivoire Croatie Horvaatia Cuba Kuuba Danemark Taani Djibouti Djibouti Republique dominicaine Dominikaani Vabariik Dominique Dominica Egypte Egiptus El Salvador El Salvador Emirats arabes unis Araabia Ühendemiraadid Equateur Ecuador Erythrée Eritrea Espagne Hispaania (Estonie II) Eesti Etats-Unis d'Amerique Ameerika Ühendriigid Ethiopie Etioopia Fidji Fidži Finlande Soome France Prantsusmaa Gabon Gabon Gambie Gambia Georgie Gruusia Ghana Ghana Grece Kreeka Grenade Grenada Guatemala Guatemala Guinee Guinea Guinee-Bissau Guinea-Bissau Guinee equatoriale Ekvatoriaal-Guinea Guyane Guyana Haiti Haiti Honduras Honduras Hongrie Ungari Inde India Indonesie Indoneesia Iraq Iraak Iran Iraan Irlande Iiri Islande Island Israel Iisrael Italie Itaalia Jamaique Jamaica Japon Jaapan Jordanie Jordaania Kazakhstan Kasahstan Kenya Kenya Kirghizistan Kõrgõzstan Kiribati Kiribati Koweit Kuveit Laos Laos Lesotho Lesotho Lettonie Läti Liban Liibanon Liberia Libeeria Libye Liibüa Liechtenstein Liechtenstein Lituanie Leedu Luxembourg Luksemburg Macedoine Makedoonia Madagascar Madagaskar Malaisie Malaisia Malawi Malawi Maldives Maldiivid Mali Mali Malte Malta Maroc Maroko Iles Marshall Marshalli Saared Maurice Mauritius Mauritanie Mauritaania Mexique Mehhiko Micronesie Mikroneesia Moldavie Moldova Monaco Monaco Mongolie Mongoolia Mozabique Mosambiik Namibie Namiibia Nauru Nauru Nepal Nepal Nicaragua Nicaragua Niger Niger Nigeria Nigeeria Norvege Norra Nouvelle-Zelande Uus-Meremaa Oman Omaan Ouganda Uganda Ouzbékistan Usbekistan Pakistan Pakistan Panama Panama Papouasie-Nouvelle-Guinee Paapua Uus-Guinea Paraguay Paraguay Pays-Bas Holland Perou Peruu Philippines Filipiinid Pologne Poola Portugal Portugal Qatar Katar Roumanie Rumeenia Royaume-Uni Suurbritannia Russie Venemaa Rwanda Rwanda Saint-Christophe et Nieves Saint Kitts ja Nevis Sainte-Lucie Saint Lucia Saint-Marin San Marino Saint-Vincent et les Grenadines Saint Vincent ja Grenadiinid Iles Salomon Saalomoni Saared Samoa Samoa Sao Tome et Principe Sao Tome ja Principe Senegal Senegal Seychelles Seišellid Singapour Singapur Slovaquie Slovakkia Slovenie Sloveenia Somalie Somaalia Soudan Sudaan Sri Lanka Sri Lanka Suede Rootsi Suisse Šveits Suriname Suriname Swaziland Svaasimaa Syrie Süüria Tadjikistan Tadžikistan Taiwan Taiwan Tanzanie Tansaania Tchad Tšaad Republique tcheque Tšehhi Thaīlande Tai Togo Togo Tonga Tonga Trinite et Tobago Trinidad ja Tobago Tunisie Tuneesia Turkmenistan Turkmeenia Turquie Türgi Tuvalu Tuvalu Ukraine Ukraina Uruguay Uruguay Vanuatu Vanuatu Vatican Vatikan Venezuela Venezuela Viet Nam Vietnam Yemen Jeemen Yougoslavie Jugoslaavia Zaire Zaire Zambie Sambia Zimbabwe Zimbabwe ÕIEND RT I , 46, 4.06. 2004 Lugeda RT I 2004, 38, 263 avaldatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 168 «Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a määruse nr 174 «Riigilipu kasutamise korra kinnitamine» muutmine» punkt 2 õigeks järgmiselt: «2) punkti 3 alapunkt 2 sõnastatakse järgmiselt: «2) Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ja -valitsuse hoonel, piiripunktides ning kaitseväe väeosades – alaliselt;»;».

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →