Vabariigi Valitsus — Riigivara erastamisprogrammi kinnitamine 1998. aastaks — RT I, 41, 648

Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) paragrahvi 12 lõike 2 alusel kinnitada «Riigivara erastamisprogramm 1998. aastaks». Peaminister Mart SIIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a korraldusega nr 397-k Riigivara erastamisprogramm 1998. aastaks 1. Riigivara erastamise põhieesmärgid 1998. aastal on: 1) infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute efektiivsuse tõstmine restruktureerimise ja erainvesteeringute kaasamise kaudu; 2) välisinvesteeringute kaasamine äriühingute konkurentsivõime, rahvusvahelise integratsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks. 2. Prioriteetsed erastamisvaldkonnad on: 1) infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute erastamiseks ettevalmistamine ja erastamine; 2) erastatud äriühingute tegevuseks vajaliku maa erastamine. 3. Erinevates majandusharudes kasutatavad põhilised erastamisviisid on: 1) eelläbirääkimistega ühe- ja kaheetapiline pakkumine infrastruktuuri ja teiste olulisi ettevõtteid omavate riigi äriühingute enamusaktsiate erastamisel; 2) avalik enampakkumine riigi äriühingute aktsiate või üksikute varade või osade erastamisel; 3) laiemat huvi pakkuvate äriühingute vähemusaktsiate avalik müük. 4. Erastatavate ettevõtete restruktureerimise ja saneerimise üldpõhimõtted on: Infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute restruktureerimise eesmärgiks on osutatavate teenuste hinnakujunduse läbipaistvuse tagamine, konkurentsi tekkeks eelduste loomine, majandusliku efektiivsuse parandamine ning äriühingute moodustamine. Erastatavate riigi äriühingute aktsiakapitali suurendamise vajaduse otsustab Eesti Erastamisagentuuri (edaspidi Erastamisagentuur) Nõukogu, arvestades planeeritavat investeeringute vajadust, ostuhuvi ning aktsiakapitali tehtava rahalise sissemakse ja/või ostuhinna mõju ettevõtte arengule ja tema poolt osutatavate teenuste hinnale ja konkurentsivõimele. Vastavalt nendele põhimõtetele restruktureerida: 1) AS Eesti Energia nii, et selle põhitegevus -- elektrienergia tootmine, elektrienergia ülekanne ja juhtimiskeskus ning elektrienergia jaotus -- toimuks eri äriühingutele kuuluvates ettevõtetes. Need äriühingud võiksid kuuluda tütarühingutena ASi Eesti Energia koosseisu või antakse nende aktsiad või osa riigi omandisse; 2) AS Eesti Põlevkivi nii, et eri kaevandused või lähestikku asetsevad mitu kaevandust kuuluksid eri äriühingutele, mis võiksid kuuluda tütarühingutena ASi Eesti Põlevkivi koosseisu või antakse nende aktsiad või osa riigi omandisse, tagamaks hinnakujunduse läbipaistvuse ja suurendamaks põlevkivitarbijate huvi investeerida põlevkivi kaevandamisse; 3) AS Eesti Raudtee nii, et selle põhitegevus -- reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamine -- toimuks eri äriühingutele kuuluvates ettevõtetes. Need äriühingud võiksid kuuluda tütarühingutena ASi Eesti Raudtee koosseisu või antakse nende aktsiad või osa riigi omandisse. 5. Erastamine Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud või kinnitatavate erastamiskavade alusel: 5.1. Raudteeveo teenuseid osutavate äriühingute erastamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1997. a korraldusele nr 442-k «Riigiettevõtte Eesti Raudtee ümberkorraldamis- ja erastamiskava ning -põhimõtete kinnitamine» (RT I 1997, 46, 745): 1) erastada riigile kuuluvad EVR Koehne ASi aktsiad avalikul enampakkumisel; 2) viia läbi Edelaraudtee ASi aktsiate erastamine aktsiakapitali eelneva laiendamisega; 3) viia läbi ASile Eesti Raudtee kuuluvate teiste tütar- või sidusaktsiaseltside aktsiate võõrandamine avaliku enampakkumise ja/või avaliku müügi teel; 4) Tallinna linnalähiraudtee reisijateveo teenust osutava äriühingu aktsiad või osad erastada juhul, kui nende munitsipaliseerimine osutub võimatuks. Erastamine viia läbi eelläbirääkimistega pakkumise teel. 5.2. AS Eesti Põlevkivi erastamine AS Eesti Põlevkivi erastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997. a korraldusega nr 1039-k «Riigiettevõtte Eesti Energia erastamiskava ja aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi erastamiskava kinnitamine» (RT I 1998, 5/6, 74) kinnitatud erastamiskavale. 5.3. Energia tootmise ülekande ja jaotuse teenust osutavate äriühingute erastamine Energia tootmise, ülekande ja jaotuse teenust osutavad äriühingud erastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997. a korraldusega nr 1039-k «Riigiettevõtte Eesti Energia erastamiskava ja aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi erastamiskava kinnitamine» (RT I 1998, 5/6, 74) kinnitatud erastamiskavale. 5.4. AS Liviko erastamine Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997. a korraldusega nr 530-k (RT I 1997, 56, 923) kinnitatud «Aktsiaseltsi «Liviko» erastamiskava» kohaselt ja eeldusel, et on rakendunud alkoholi käitlemise seadus, viia lõpule ASi Liviko erastamine: 1) 30 protsendi aktsiate müügi teel eelläbirääkimistega pakkumisena; 2) 21 protsendi aktsiate avaliku müügi teel. 5.5. Moe Piiritustehase erastamine ASi Moe Piiritustehas riigile kuuluvad aktsiad erastada vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavale erastamiskavale. 5.6. Erastamisagentuuri osalemine ASi Eesti Telekom aktsiate müügi korraldamisel Vabariigi Valitsus kavatseb võõrandada osa ASi Eesti Telekom aktsiaid ning ka teatud osalused ASi Telekom tütar- ja sidusaktsiaseltsides. Erastamisagentuuril osaleda vastavalt Teede- ja Sideministeeriumi ning ASi Telekom taotlusele nimetatud aktsiate müügi ettevalmistamisel ja korraldamisel. 5.7. Riigivara registrisse kantud või kandmisele kuuluva vara erastamine Erastamisagentuuril jätkata vastavalt ministeeriumide taotlustele Vabariigi Valitsuse otsusega riigivara registrist väljaarvatava vara või seni registrisse kandmata vara erastamist vastavalt erastamisseadusele (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78). 6. Keskkonnaohtlike objektide erastamise erisused Erastamisagentuuril tagada olulisemate objektide kohta keskkonnauuringute tegemine, mille käigus selgitatakse välja: 1) olemasoleva tootmise mõju keskkonnale; 2) jääkreostuse tase; 3) keskkonnakahjustuste kõrvaldamise võimalused; 4) äriühingu vastutus juba tekitatud või tekkida võiva keskkonnareostuse eest. Keskkonnakaitseliselt olulisemate äriühingute erastamisel kaasata Keskkonnaministeeriumi spetsialiste ja sõltumatuid keskkonnaeksperte vastavate lisatingimuste määramiseks ja sätestamiseks erastamisprotsessis. 7. Erastamisväärtpaberite kasutamise ulatus erinevate objektide erastamisel Omandireformi kulude finantseerimiseks ja erastamisväärtpaberite omanikele Hüvitusfondi kaudu täiendava investeerimisvõimaluse loomiseks näha ette, et üldjuhul vähemalt pool ostuhinnast tasutakse rahas. Suuremas ulatuses võib erastamisväärtpaberitega tasumise õigust rakendada vähemusaktsiate müügil. Äriühingute puhul, kus Erastamisagentuurile jääb erastatud äriühingu võlgade tasumine vastavalt ostu-müügilepingule, võib erastamisväärtpaberite kasutusõigust mitte kohaldada või kohaldada seda nimetatust väiksemas ulatuses. Erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse maksevahendina iga konkreetse objekti erastamisel määrab Erastamisagentuuri Nõukogu. 8. Majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud Konkurentsi ja erapooletuse tagamiseks üldjuhul erastamise õigustatud subjektide ringi mitte piirata. Nende äriühingute aktsiate või osade erastamisel, mille puhul on vaja arvestada pakkujate senist tegevust ja usaldusväärsust, rakendada vajadusel kaheetapilist eelläbirääkimistega pakkumist. Erastamine erastamisseaduse paragrahvi 32 alusel Otsused äriühingute kohta, mis erastatakse vastavalt erastamisseaduse paragrahvile 32, teeb Vabariigi Valitsus vajadusel eraldi. 9. Erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted Lisatingimuste seadmine infrastruktuuri ettevõtteid omavate äriühingute erastamisel viia läbi koostöös haldava ministeeriumi ja vastavat tegevusala reguleeriva ja litsentse väljaandva inspektsiooniga ning vajadusel kooskõlastada Konkurentsiametiga. Nendeks lisatingimusteks võivad olla: 1) äriplaan (koos finantseerimise, tööhõive, kasutatava tehnoloogia, keskkonnaalaste meetmete jms äranäitamisega); 2) investeeringute suurus; 3) töökohtade arv; 4) teenuste hulk ja kvaliteet ning kättesaadavus; 5) varustuskindlus; 6) tegevuse jätkamise kohustus; 7) keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamine ning keskkonnaohutuse tagamine; 8) muud tingimused. Üldjuhul viia seadusest tulenevalt reguleerimist vajavate äriühingute erastamine läbi nii, et pakkumises kehtestatud lisatingimusi oleks lisaks erastamislepingule võimalik vastava inspektsiooni poolt arvestada ka väljaantavate litsentside ja lubade kohustuslike tingimustena. 10. Erastamise ostu-müügilepingute täitmise kontroll ja nende tagamine Erastamisagentuuril lähtuda sõlmitud ostu-müügilepingute täitmise ja kontrolli käigus riigivara valitsejatele kehtestatud nõuetest, et saavutada võimalikult suurel määral erastamislepinguga kindlaksmääratud ostjapoolsete kohustuste täitmine. 11. Erastamisega seonduvate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine Erastamisagentuuril osaleda energiaseaduses (RT I 1997, 52, 833) ja raudteeseaduses (RT I 1995, 5, 41) ettenähtud infrastruktuuri ettevõtjate tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel eesmärgiga siduda seadustes ettenähtud arengukohustuste ja teeninduse tingimuste seadmine erastamiskonkursi tingimustega. Majandusminister Jaak LEIMANN