Riigikogu — Toote ohutuse seadus — RT I, 40, 613
Statutory Text (1 Articles)
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse turustatava toote ja tootega seotud teenuse ohutuse tagamise nõuded ning turujärelevalve korraldamise alused. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis turustatavale või Euroopa Liidu liikmesriiki eksporditavale tootele ja tootega seotud teenusele (edaspidi teenus). (3) Käesolevat seadust kohaldatakse toote ja teenuse ning turujärelevalve korraldamisele niivõrd, kuivõrd seda ei ole täiendavalt reguleeritud teiste seadustega. (4) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui: 1) toodet on kasutatud ja seda on enne uuesti kasutamist vaja parandada või uuendada ning toote turustamisel teavitatakse sellest tarbijat; 2) isikud pakuvad üksteisele toodet või teenust väljaspool majandustegevust; 3) toodet võib käsitada kui antiikeset. (5) Toode käesoleva seaduse tähenduses on tarbimiseks valmistatud vallasasi või ehitis kinnisasja olulise osana. (6) Toote turustamine kui majandustegevus käesoleva seaduse tähenduses on toote müümine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. 2. peatükk OHUTUSE MÄÄRATLEMINE § 2. Ohutu toode ja teenus (1) Toode ja teenus on käesoleva seaduse tähenduses ohutud, kui need, ettenähtud tingimustes, eesmärgil ja viisil kasutades, ei ohusta tarbija tervist ja vara. (2) Seaduse või selle alusel muu õigusaktiga kehtestatud ohutusnõuete järgi kavandatud ja valmistatud toode ning pakutav teenus loetakse ohutuks, kui ta vastab nendele nõuetele. (3) Toodet ega teenust ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et ohutust on võimalik suurendada või mõni samalaadi toode või teenus on ohutum. (4) Toodet ei loeta ohutuks, kui selle välimus, pakend või märgistus ei vasta toote sisule või ei võimalda üheselt aru saada selle kasutamise eesmärgist ning võib seetõttu ohustada tarbija tervist ja vara. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toodete tootmise, turustamise, impordi ja ekspordi keelustamise piirangud ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus. § 3. Toote ja teenuse ohutuse määratlemise alused (1) Toote ja teenuse ohutuse määratlemise alused on: 1) toote ülesehitus, koostis, pakend ning tootja antud teave toote paigaldamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja muuks otstarbeks; 2) mõju teisele tootele, kui võib eeldada selle kasutamist koos teise tootega; 3) toote esitlemine, märgistus ja tootja antud teave turustamiseks; 4) võimalik oht tarbija sihtgruppidele, eriti lastele. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab ohutusnõuded masinatele, seadmetele, tööriistadele, mootorsõidukitele, mootorsõidukite haagistele ja nende toodete osadele, nimetatud toodetega seotud teenustele ja vastavate nõuete täitmise tagamise tingimused ning korra. Vabariigi Valitsus võib volitada majandusministrit kehtestama nimetatud nõuded ja nõuete täitmise tagamise tingimused ja korra. (3) Kui seadusega või seaduse alusel ei ole toote ega teenuse ohutusnõudeid kehtestatud, hinnatakse ohutust Eesti standardeid arvestades. Kui standardid puuduvad, arvestatakse tervise ja ohutuse tagamise head tava vastavas valdkonnas või tehnika ja tehnoloogia taset, samuti ohutust, mida toote ja teenuse tarbijad võivad mõistuspäraselt eeldada. 3. peatükk TOOTJA, TEENUSE OSUTAJA JA LEVITAJA KOHUSTUSED § 4. Tootja kohustused (1) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) toote või selle osa valmistaja; 2) isik, kes esitleb ennast toote valmistajana ning lisab tootele oma nime, ärinime, kaubamärgi või muu eraldusmärgi; 3) isik, kes toodet uuendab või seda täiendab või viimistleb; 4) tootja esindaja toote turustamisel; 5) toote importija, kui toote valmistajal ei ole Eestis esindajat; 6) teised toote pakkujad turustusahelas niivõrd, kuivõrd nende tegevus mõjutab toote ohutusomadusi. (2) Tootja on kohustatud: 1) saatma turule ja turustama ainult ohutut toodet; 2) märkima tootele tootja identifitseerimist võimaldava kirje; 3) varustama toote kasutamisjuhendi, märgistuse ja teabega, mis võimaldab hinnata ja vältida ohte toote sihipärase kasutamise ajal; 4) koguma teavet ja läbi vaatama tarbijate kaebusi turustatava toote kohta ning vajaduse korral tegema tootekatsetusi ja võtma kasutusele abinõud, et muuta ohtlikuks osutunud toode nõuetekohaseks; 5) teavitama toote levitajaid ilmnenud ohtudest. § 5. Teenuse osutaja kohustused (1) Teenuse osutaja on kohustatud pakkuma ja osutama ainult ohutut teenust. (2) Teenust pakkudes peab teenuse osutaja tagama tootele kehtestatud ohutusnõuete täitmise. § 6. Levitaja kohustused (1) Levitaja käesoleva seaduse tähenduses on toote turustaja või toote edasitoimetaja, kelle tegevus ei mõjuta toote ohutusomadusi. (2) Levitaja on kohustatud lõpetama toote turustamise, mille kohta ta teab või oma valduses oleva teabe alusel saab oletada, et toode ei vasta ohutusnõuetele. § 7. Toote ja teenuse ohtudest informeerimise ja turult kõrvaldamise kohustus (1) Tootja, teenuse osutaja ja levitaja peavad informeerima teisi tootjaid, teenuse osutajaid ja levitajaid ning turujärelevalveasutusi turustatavatel toodetel ja osutatavatel teenustel ilmnenud ohtudest ning tegema koostööd nende ohtude ärahoidmiseks. (2) Kui ilmneb, et toode või teenus ei ole ohutu, peavad tootja, teenuse osutaja ja levitaja peatama selle turustamise või levitamise ja kaasa aitama sellise toote või teenuse turult kõrvaldamisele. 4. peatükk TURUJÄRELEVALVE § 8. Turujärelevalveasutused (1) Turujärelevalveasutused on Tarbijakaitseamet ning teised ametid ja inspektsioonid seadustes ja turujärelevalveasutuste põhimäärustes sätestatud korras. (2) Turujärelevalveasutused korraldavad toote ja teenuse ohutuse järelevalvet turul. (3) Turujärelevalveasutused on kohustatud regulaarselt vahetama omavahel informatsiooni ja tegema koostööd. § 9. Turujärelevalve korraldamine (1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud asutuste järelevalveametnikud kontrollivad toote ja teenuse ohutust: 1) perioodiliselt; 2) kui on kahtlus, et toode või teenus ei ole ohutu. (2) Ametitõendi esitamise korral on järelevalveametnikul õigus oma ülesannete täitmiseks: 1) takistamatult siseneda turule saatmiseks ettevalmistatud ning turustatavate toodete ladudesse; 2) kontrollida toodete nõuetekohasust tõendavaid dokumente; 3) nõuda tootjalt ja teenuse osutajalt teavet toote ja teenuse kohta; 4) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi, määrata nende täitmise tähtaegu ja kontrollida nende täitmist; 5) tasu eest võtta kontrollimiseks tootenäidiseid. (3) Tootenäidise ja teenuse kontrollimiseks tellib turujärelevalveasutus pädevalt ettevõttelt, asutuselt või organisatsioonilt hindamisteenuse. (4) Hindamisteenus vormistatakse ekspertarvamusena, kus kirjeldatakse analüüsi ning katsetamis- ja ekspertiisitulemusi. (5) Turujärelevalveasutusel on õigus toote ja teenuse kontrollimise tulemustest lähtuvalt teha järgmisi otsuseid: 1) keelata toote turustamine ja teenuse osutamine tähtajaks, mis on vajalik nende ohutuse lõplikuks kontrollimiseks; 2) nõuda, et toodet turustades ja teenust osutades antakse lisateavet toote tarbimisel ja teenuse osutamisel ilmneda võivast ohust; 3) nõuda tootjalt ja teenuse osutajalt, et ta määratud tähtajaks teavitab tarbijat turustatud toote ja osutatud teenuse ilmnenud ohtudest ja toote või teenuse ohtlikkuse kõrvaldamise võimalustest; 4) nõuda ohtlikuks osutunud toote ja teenuse eemaldamist turult ja keelustada nende reklaam ning vajadusel nõuda toote hävitamist. (6) Kui turujärelevalveasutus on tuvastanud toote või teenuse ohtlikkuse, kehtivad käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2--4 esitatud õigused sellest olenemata, et toode või teenus on käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ohutu. (7) Toote ja teenuse kontrollimise kulud tasub turujärelevalveasutus. Kui ekspertarvamuse kohaselt ei ole toode või teenus ohutu, tasub kulutused vastavalt tootja või teenuse osutaja. Kui tootjat või teenuse osutajat ei ole võimalik kindlaks määrata, tasub kulutused levitaja. § 10. Järelevalveametniku ettekirjutuse ja turujärelevalveasutuse otsuse tegemise või muu toimingu vaidlustamine Kui tootja, teenuse osutaja või levitaja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või turujärelevalveasutuse otsusega või muu toimingu tulemusega, võib ta esitada kaebuse halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse tegemisest või muu toimingu tulemusest teada saamisest arvates. § 11. Avalikkuse teavitamine (1) Turujärelevalveasutus on kohustatud avalikkust teavitama konkreetse toote ja teenuse ohtlikkusest ühes üleriigilise levikuga päevalehes, vajaduse korral teiste meediakanalite kaudu ning muul võimalikul viisil. (2) Kui turujärelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toode või teenus ei ole ohutu ja seda toodet turustatakse või teenust osutatakse välisriigis, siis teavitab Tarbijakaitseamet seda välisriiki tuvastatud ohtudest. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse nimetatud teavitamise tingimused ja kord. 5. peatükk VASTUTUS § 12. Füüsilise isiku vastutus Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seadusega ettenähtud korras. § 13. Juriidilise isiku haldusvastutus (1) Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. (2) Turujärelevalveasutuse otsuse täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 150 000 krooni. (3) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õiguserikkumise asja arutamise ja temale karistuse määramise õigus on halduskohtunikul. (4) Menetlus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723) kehtestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 14. Haldusprotokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on järelevalveametnikul. (2) Protokolli märgitakse: 1) selle koostamise aeg ja koht; 2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; 3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 4) haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht; 5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; 7) viide käesoleva seaduse § 13 vastavale lõikele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; 8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus; 9) muud asja lahendamiseks vajalikud andmed. (3) Kui haldusõiguserikkuja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse selle kohta vastav kanne. 6. peatükk RAKENDUSSÄTE § 15. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1998. aasta 1. septembril. Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA