Riigikogu — Sotsiaalmaksuseadus — RT I, 40, 611

§ 1. Sotsiaalmaksu mõiste Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. § 2. Maksuobjekt (1) Sotsiaalmaksu makstakse: 1) töötajale töö- või teenistuslepingu alusel makstud palgalt ja muudelt tasudelt, sealhulgas loonustasudelt, ümberarvestatuna rahasse; 2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt; 3) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele makstud tasudelt; 4) ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud, tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489) lubatud mahaarvamised; 5) tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks isikule kuni vanaduspensioni eani makstud kahjuhüviselt; 6) lepingulises teenistuses ohvitserile, allohvitserile, sõdurile ja kaitseväeametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt; 7) tööettevõtulepingu alusel füüsilisele isikule makstud tasudelt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul; 8) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse. (2) Sotsiaalmaksu makstakse iga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tasu saanud põhikohaga töötaja või teenistuja kohta kuus mitte vähem kui kuupalga alammääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. (3) Töötaja puhul, kellele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32) § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele, samuti töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt antud kuul, makstakse sotsiaalmaksu temale sellel kuul tegelikult makstud tasult. § 3. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad Sotsiaalmaksuga ei maksustata järgmisi käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud isikutele makstud summasid või antud soodustusi: 1) hüvitisi töö- ja teenistuslähetusega seotud kulude katteks ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest ning väljamakseid muude, seaduse alusel hüvitatavate sõidu- ja majutuskulude katteks ning seadusega ettenähtud päevarahadeks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja piirmäärades; 2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti; 3) Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) § 16 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud eritingimustega töötajate soodustusi; 4) seaduse alusel maksuvabadeks esinduskuludeks makstud summasid; 5) Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) §-s 27, töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120) §-des 25 ja 29 ja palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) §-s 24 sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat palga hüvitist; 6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal riigisiseste töölähetuste päevarahade alampiirides. § 4. Sotsiaalmaksu maksja Sotsiaalmaksu maksjaks on: 1) juriidiline isik; 2) füüsiline isik; 3) välismaa äriühingu filiaal või püsiv tegevuskoht; 4) riik ja kohalik omavalitsus oma asutuste kaudu; 5) asutus, kes kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575) § 5 alusel korraldab lepingulist teenistust ohvitseride, allohvitseride, sõdurite või kaitseväeametnikega; 6) muu Eestis tegutsev isik, kes teeb käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. § 5. Kindlustatav Kindlustatavaks käesoleva seaduse mõistes on: 1) ettevõtlusega tegelev füüsiline isik; 2) isik, kes töötab töö- või teenistuslepingu alusel või kes on Riigikogu liige, Vabariigi President, avalik teenistuja või on teenistuses käesoleva seaduse § 4 punktis 5 nimetatud asutuses; 3) isik, kes saab tasu juriidilise isiku juhatuse, nõukogu või muu juhtorgani liikmena; 4) tööettevõtulepingu alusel töötav füüsiline isik; 5) käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud isikud. § 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud (1) Riik maksab sotsiaalmaksu lähtuvalt kuupalga alammäärast: 1) kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel oleva isiku või mittetöötava, kuni 3-aastast last kasvatava ühe vanema, 2) välisesinduses töötava diplomaadi mittetöötava abikaasa, 3) kaitsejõududes ajateenistuses oleva ajateenija, 4) invaliidide ühingu tootmisettevõttes (tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 3 mõistes) töötava invaliidi ja 5) töötuna arvel oleva isiku eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud invaliidile makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasude kuupalga alammäära ületavalt osalt maksab sotsiaalmaksu invaliidide ühingu tootmisettevõte. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaalmaksu maksab asutus, millele nähakse riigieelarves ette vastavad kulud. § 7. Maksumäär Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. § 8. Maksustamisperiood (1) Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. § 9. Maksu laekumine (1) Maksuamet kannab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel sotsiaalmaksu erikontole laekunud sotsiaalmaksu üle ühe pangapäeva jooksul riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse. (2) Riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti. § 10. Sotsiaalmaksu maksmise kord (1) Käesoleva seaduse §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud: 1) arvestama käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1--7 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma käesoleva seaduse §-s 7 toodud määras sotsiaalmaksu, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatut; 2) maksma tööettevõtulepingu alusel füüsilisele isikule makstud tasult sotsiaalmaksu, kui tööettevõtulepingus ei ole märgitud, et tööettevõtja on ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ja ta on end oma elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses sellise isikuna registreerinud; 3) maksma erisoodustustelt sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid; 4) üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu oma elu- või asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole palga või muu väljamakse tegemise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni; 5) arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu viiendaks kuupäevaks oma asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole; 6) andma isikule, kellele maksti sotsiaalmaksuga maksustatavaid summasid või kelle eest maksti sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel, tõendi nendelt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel ja kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Isiku töölt lahkumisel antakse eelnimetatud tõend koos lõpparvega, pensioni taotlemiseks aga isiku nõudmisel. (2) Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik on kohustatud: 1) maksma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks iga kuu eest vähemalt kuupalga alammääralt arvutatud summas, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul; 2) esitama elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks ja tasuma käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. juuliks elukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole. (3) Kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja ja tema ettevõtlusest saadav tulu kuu kohta on väiksem kuupalga alammäärast, võib tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa olla kuupalga alammääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja poolt tema eest ja ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku kuu kohta on vähemalt võrdne kuupalga alammääralt arvutatud maksusummaga. (4) Maksuamet on kohustatud: 1) teatama ettevõtlusega tegelevale füüsilisele isikule kirjalikult vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva tema poolt sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonis esitatud andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma; 2) tagastama, välja arvatud maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313) § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel, ettevõtlusega tegelevale füüsilisele isikule enammakstud sotsiaalmaksu summa tema sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonis või eraldi esitatud taotluse alusel maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks. (5) Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. (6) Iga kindlustatava kohta arvutatud sotsiaalmaksu summa ümardatakse täiskroonideks. § 11. Sotsiaalmaksuregister (1) Sotsiaalmaksuregister on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423) § 31 tähenduses, mis sisaldab andmeid sotsiaalmaksu maksjate, maksu ja kindlustatavate kohta. (2) Andmete sotsiaalmaksuregistrisse esitamine, registrisse kandmine ja registrist väljastamine toimub vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele ja registri põhimäärusele. (3) Sotsiaalmaksuregistri asutab Vabariigi Valitsus. Ettepaneku Vabariigi Valitsusele registri asutamiseks teeb rahandusminister. (4) Sotsiaalmaksuregistri vastutavaks töötlejaks on Maksuamet. (5) Registri pidamise kulud kaetakse riigieelarvest. § 12. Andmete väljastamine (1) Maksuamet väljastab sotsiaalmaksuregistris olevaid andmeid Sotsiaalkindlustusametile ja Keskhaigekassale sotsiaalmaksu maksjate ja kindlustatavate teadmise ja nõusolekuta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete väljastamise korra kehtestab rahandusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga. (3) Maksuamet on kohustatud alates 2000. aastast teatama kindlustatavale iga aasta 1. juuliks temale makstud summadelt ja tema eest käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu suuruse maksjate lõikes. § 13. Andmete täpsustamine Sotsiaalmaksu maksjalt ja Maksuametilt käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 ja § 12 lõike 3 alusel sama perioodi kohta saadud andmete erinevuse korral on kindlustataval õigus taotleda oma elukohajärgselt Maksuameti kohalikult asutuselt andmete täpsustamist või erinevuse põhjuste selgitamist. Maksuameti kohalik asutus on kohustatud hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates teatama kindlustatavale täpsustatud andmed või andmete erinevuse põhjuse ja selle kõrvaldamise tähtpäeva. § 14. Seaduse rakendamine Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse (RT 1990, 9, 102; 1991, 32, 391; 1992, 21, 302; 34, 444; RT I 1993, 65, 924; 79, 1181; 1994, 40, 656; 1995, 17, 235; 1996, 74, 1307) alusel pärast käesoleva seaduse jõustumist tasumisele kuuluv sotsiaalmaks kantakse maksumaksja elu- või asukohajärgse Maksuameti kohaliku asutuse pangakontole, nimetatud seaduse alusel tekkinud sotsiaalmaksu osade võlad nõutakse sisse Maksuameti poolt. Eelnimetatud summad suunatakse laekumisel isikustamata summadena riikliku pensionikindlustuse eelarvesse ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse. § 15. Õigusakti kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus. § 16. Maksukorralduse seaduse § 11 muutmine Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313) §-s 11 tehakse järgmised muudatused: 1) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «, kuid teda informeerides,»; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: «(21) Informatsiooni andmisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel on maksuhaldur kohustatud maksumaksjale teatama.» § 17. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI