Vabariigi Valitsus — Välisabi taotlemise, kasutamise, järelevalve ning hindamise kord — RT I, 40, 271

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 27 lõike 3 ja «Välissuhtlemisseaduse» (RT I 1993, 72/73, 1020; 1996, 49, 953; 1997, 73, 1200; 2003, 21, 122) § 26 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus reguleerib Euroopa Liidu (edaspidi EL), rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni (edaspidi välisabi andja ) poolt tagastamatu abina antavate rahaliste või mitterahaliste vahendite, osutatavate teenuste või läbiviidavate tööde ja õppuste (edaspidi välisabi) taotlemist, kasutamist ja välisabi kasutamise järelevalvet riigiasutuste poolt ning välisabi tulemuslikkuse hindamist. (2) Määrus ei laiene ELi struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist antavale toetusele. § 2. Välisabi leping Välisabi leping käesoleva määruse tähenduses on välisabi andja ja välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja vahel sõlmitud leping välisabi saamiseks, kui välisabi andjaga ei ole kokku lepitud teisiti. § 3. Projekt ja toetusskeem (1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on välisabi taotluses sisalduv tegevuste kirjeldus, mille rahastamiseks välisabi taotletakse. (2) Toetusskeem käesoleva määruse tähenduses on ühtse eesmärgiga üksiktoetuste kogum, millele laienevad kõik projekti kohta kehtestatud sätted. Projektina ei käsitata toetusskeemi alt antavat üksiktoetust. § 4. Välisabi taotleja, välisabi saaja ja välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja (1) Välisabi taotleja käesoleva määruse tähenduses on välisabi andjalt abi taotlev projekti eest vastutav ministeerium (edaspidi ministeerium ), Riigikantselei või muu valitsusasutus. (2) Välisabi saaja käesoleva määruse tähenduses on välisabi kasutav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, selle asutus või muu isik. (3) Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja käesoleva määruse tähenduses on vastavalt lõigetes 4, 5 ja 6 toodud valdkondadele Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Riigikantselei, kes korraldavad välisabi andjatelt välisabi taotlemist ja välisabi kasutamist, järelevalvet kasutamise üle ja välisabi hindamist. (4) ELilt välisabi taotlemise ja selle kasutamise, sealhulgas programmide Phare, ISPA ja Transition Facility korraldaja on Rahandusministeerium. (5) ELi liikmelisusest tulenevate vajadustega seotud, välisriigi poolt antava välisabi (edaspidi kahepoolse välisabi) taotlemise ja kasutamise korraldaja on Riigikantselei. (6) Schengen Facility välisabiprogrammi raames välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja on Siseministeerium. (7) Muu välisabi puhul on välisabi taotlemise ja kasutamise korraldajaks taotleja. § 5. Sotsiaal- ja majanduspartnerid (1) Sotsiaalpartnerid käesoleva määruse tähenduses on tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide ning muude mitteriiklike, sealhulgas piirkondlike organisatsioonide ja asutuste esindajad. (2) Majanduspartnerid käesoleva määruse tähenduses on välisabiga teostatava tegevuskava elluviimisest huvitatud või selle elluviimist rahaliselt toetavad eraõiguslikud juriidilised ja füüsilised isikud. § 6. Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja ülesanded Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja täidab järgmisi ülesandeid: 1) korraldab välisabialase informatsiooni kogumist ning selle vahendamist välisabi andjatele ja taotlejatele, sealhulgas avalikustab välisabi saamise vajadused, võimalused ja tingimused, taotlemise korra ja muud vajalikud koondandmed; 2) nõustab välisabi andmisel välisabi andjaid, teavitades neid Eesti riigi välisabi vajadustest ja prioriteetidest välisabi kasutamisel; 3) peab välisabi andjatega läbirääkimisi konsensuse saavutamiseks välisabi kasutamise eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike abinõude üle ning välisabi taotlemise ja kasutamise protseduuride kindlaksmääramiseks; 4) peab välisabi andjatega läbirääkimisi välisabi andja ja taotleja ühiselt rahastatavate ja elluviidavate välisabiprogrammide ja projektide koostamiseks; 5) tagab välisabi vahendite ja riigieelarve vahendite kooskõlastatud ja õigusaktidega vastavuses oleva kasutamise; 6) hindab välisabi taotluste otstarbekust ja projektide tehnilist teostatavust, võrreldes neid varasema välisabiga või muudest vahenditest teostatud projektidega ning nende elluviimisel saavutatud tulemustega; 7) vastavalt välisabi andja poolt seatud tingimustele auditeerib vajadusel välisabi vahendite kasutamist välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust ja efektiivsust; 8) tagab vajadusel koostöö välisabi andja vastavate struktuuridega välisabi kasutamise sihipärasuse ja efektiivsuse hindamisel; 9) korraldab välisabi kasutamise järelevalvet ja hindamist. § 7. Välisabialase informatsiooni avalikustamine (1) Välisabi taotleja informeerib majandus- ja sotsiaalpartnereid ning võimalikke välisabi saajaid välisabist teostatavate projektidega ja välisabiprogrammidega neile avanevatest võimalustest. (2) Välisabi saaja tagab üldsuse informeerimise välisabi andja osalusest projektis või välisabiprogrammis vastavalt tema nõuetele või välisabi lepingule. 2. peatükk VÄLISABI TAOTLEMINE § 8. Välisabi taotlemine (1) Välisabi taotleja võib välisabi taotleda endale, teistele riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende asutustele või valitsusvälistele organisatsioonidele. (2) Välisabi taotleja võib välisabi taotleda ühelt või mitmelt välisabi andjalt ühe ja sama välisabi taotluse alusel seda nendega eelnevalt kooskõlastades. (3) Välisabi taotleja taotleb välisabi vastavalt välisabi andja seatud tingimustele, lähtudes Eesti institutsionaalse arengu kiirendamise ning ELi liikmestaatusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärkidest, kui välisabi lepingus ei ole sätestatud teisiti. § 9. Välisabi taotlus (1) Välisabi taotletakse ühele projektile, selle projekti eesmärkide saavutamiseks. (2) Välisabi taotluseks on dokument, milles sisaldub välisabi andja poolt kinnitatud vormikohane projekt, mille elluviimiseks välisabi taotletakse. (3) Taotluse koostamist ja vormistamist korraldab välisabi taotleja, kes eelnevalt hindab projekti tehnilise teostatavuse ja otstarbekuse seisukohalt. (4) Välisabi taotleja korraldab taotluse koostamist ja vormistamist oma valitsemis- või haldusalas. (5) Ministeerium korraldab taotluse koostamise ja vormistamise kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele välisabi taotlejatele, kui projekti eesmärk kuulub ministeeriumi valitsemisala valdkonda. Taotluses sisalduva projekti koostamisel ja vormistamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse ja piirkonna arengukava. (6) Taotluse koostamisel võetakse aluseks vastava välisabi taotleja valitsemis- või haldusala tegevuse ja majanduse arengukava ning arvestatakse välisabi andja poolsete välisabi andmise tingimuste ning eelistustega. (7) Kui välisabi saamise eeltingimuseks on Eesti-poolne kaasfinantseering, esitatakse taotlus välisabi taotlemise ja kasutamise korraldajale koos kinnitusega vajaliku rahastamise kohta, näidates ära kõik rahastamisallikad. (8) Välisabi taotleja planeerib koostöös välisabi saajaga projekti kaasfinantseeringu. § 10. Taotluste ja eraldatud välisabi arvestus ning dokumentatsiooni säilitamine (1) Rahandusministeerium peab ELi välisabiprogrammide taotluste üle arvestust. (2) Välisabi taotlejad tagavad välisabi vahenditest soetatud vara arvele võtmise ja kasutamise vastavalt välisabi lepingule ja õigusaktidele. Toetusskeemide puhul tagab välisabi vahenditest soetatud vara arvele võtmise ja kasutamise vastavalt välisabi lepingule ja õigusaktidele välisabi saaja. (3) Välisabi saaja tagab projekti elluviimist puudutava dokumentatsiooni säilimise ja kättesaadavuse välisabi andja ja taotleja volitatud esindajatele seitsme aasta vältel välisabi lepingu lõppemisest arvates. (4) Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja peab arvestust valitsusasutustele, kelle jaoks ta välisabi taotlemist ja kasutamist korraldab, ja toetuse saaja peab arvestust temale välisabi andja poolt antud välisabi üle. § 11. Kahepoolse välisabi taotlemine (1) Kahepoolselt antava välisabi taotluse koostab ja vormistab välisabi taotleja, kes eelnevalt hindab selle kooskõla § 8 lõikes 3 ja § 9 lõikes 3 sätestatuga. (2) Riigikantselei nõustab vajadusel välisabi taotlejat taotluse koostamisel ja vormistamisel. (3) Välisabi taotleja esitab taotluse Riigikantseleile. (4) Riigikantselei kontrollib esitatud taotluse vastavust nõuetele, lähtudes vastava ministeeriumi valitsemisala või Riigikantselei haldusala tegevusest ja majanduse arengukavadest ning Vabariigi Valitsuse programmdokumentidest ja arvestades välisabi andja poolsete välisabi andmise tingimuste ning eelistustega, hindab projekti tehnilist teostatavust ja otstarbekust, võrreldes seda varasema välisabiga või muudest vahenditest teostatud projektide ja välisabiprogrammidega ning nende elluviimisel saavutatud tulemustega. (5) Riigikantselei esitab vajadusel taotluse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, tuues välja andmed vajaliku rahastamise kohta ja rahastamisallikad. (6) Rahandusministeerium kontrollib taotluse Eesti-poolse kaasfinantseeringu olemasolu ja informeerib selle tulemustest Riigikantseleid. (7) Riigikantselei kooskõlastab nõuetele vastava taotluse ja edastab taotluse välisabi andjale, teavitades sellest ka välisabi taotlejat. (8) Riigikantselei ei kooskõlasta välisabi lepingule mittevastavat taotlust ja teavitab sellest välisabi taotlejat. § 12. Välisabi taotlemine välisabiprogrammi Transition Facility raames (1) Transition Facility (edaspidi TF) on ELi välisabiprogramm ELi liikmesriikide institutsionaalse arengu kiirendamiseks ning haldussüsteemi ELi nõuetega vastavusse viimiseks. (2) TFi välisabiprogrammi raames on taotlejaks ministeerium, Riigikantselei, Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei. (3) Välisabi taotlemist TFi raames korraldab Rahandusministeerium, täites järgmisi ülesandeid: 1) tutvustab välisabi taotlejatele TFi välisabiprogrammi koostamise ajakava ja protseduure; 2) analüüsib koostöös Riigikantseleiga esitatud taotluste vastavust TFi välisabiprogrammi eesmärkidele, § 8 lõikele 3, sh ELi vastavatele dokumentidele ning abi andja seatud tingimustele, ning kontrollib Eesti-poolse rahastamise olemasolu, kui see on välisabi saamise eeltingimuseks; 3) koostab § 8 lõikele 3 ning § 6 punktile 6 vastavate taotluste nimekirja (edaspidi nimekiri); 4) esitab parandatud TFi taotlused Euroopa Komisjoni Laienemise Peadirektoraadile ning Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks vastavalt planeeritud ajakavale; 5) tagastab punktis 2 toodud nõuetele mittevastava taotluse viivitamata välisabi taotlejatele koos põhjendusega mittevastavuse kohta. (4) Välisabi taotlejad valmistavad vastavalt vajadusele ja TFi ajakavale ette lõike 3 punktis 2 toodud nõuetele vastava taotluse, arvestades § 8 lõikes 3 ja § 9 lõigetes 2–8 sätestatuga, ja esitavad selle Rahandusministeeriumile. (5) TFi raames ei ole võimalik taotleda abi sotsiaal-majanduslikuks arenguks. (6) Välisabi taotlejad: 1) koostavad TFi nõuetele vastavad taotlused ja esitavad need Rahandusministeeriumile; 2) planeerivad taotluses toodud projektile Eesti-poolse kaasfinantseeringu. § 13. Välisabiprogrammi Transition Facility taotluste nimekirja läbivaatamine ja kinnitamine (1) Rahandusministeerium esitab § 12 lõike 3 punktis 3 nimetatud nimekirja koos omapoolse seisukohaga Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud kõrgemate ametnike nõukogule (KAN), kes kinnitab nimekirja vajadusel koos muudatustega. (2) Rahandusministeerium esitab KANi poolt kinnitatud nimekirja Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjonile. (3) Lõikes 2 nimetatud valitsuskomisjon kinnitab nimekirja vajadusel koos omapoolsete muudatustega. § 14. Välisabiprogrammi Transition Facility rahastamisotsuse tegemine Rahandusministeerium teavitab välisabi taotlejaid Euroopa Komisjoni otsusest TFi välisabiprogrammi vahenditest abi eraldamise kohta kohe pärast sellekohase otsuse teatavaks tegemist ning edastab rahastamisotsuse koopia. § 15. Välisabi taotlemine Schengeni viisaruumiga liitumise ettevalmistamiseks ettenähtud fondi (Schengen Facility ) kaudu (1) Schengen Facility on ajutine fond, mis on ette nähtud aitamaks abisaajal liikmesriigil rahastada toiminguid uuel ELi välispiiril, et rakendada Schengeni õigustikku ja välispiirikontrolli. (2) Schengen Facility kaudu välisabi Schengeni õigustiku ja välispiirikontrolli rakendamiseks taotleb liitumislepingu alusel Eesti esindajana Siseministeerium, arvestades asjaomaste riigiasutuste huve. (3) Väljamakseid Schengen Facility raames teostab Rahandusministeerium. (4) Schengen Facility’le ei laiene §-des 8–14 toodud sätted. 3. peatükk VÄLISABI KASUTAMINE § 16. Välisabi kasutamine (1) Välisabi vahendeid kasutatakse välisabi andja poolt heaks kiidetud projekti elluviimiseks välisabi lepingus ettenähtud tingimustel ja selles määratud eesmärkide saavutamiseks. (2) Välisabi taotleja: 1) korraldab välisabi vahendite kasutamist vastavalt välisabi lepingule, kasutades välisabi vahendeid ise või volitades välisabi saajaid neid kasutama; 2) tagab välisabi vahendite kasutamisel Eesti-poolsete kohustuste täitmise vastavalt välisabi lepingu tingimustele. § 17. Välisabi saaja kohustused välisabi kasutamisel Välisabi saaja: 1) kasutab saadavat abi vastavalt välisabi lepingus sätestatule; 2) maksab välisabi andjale tema nõudmisel tagasi välisabi lepingule mittevastavalt kulutatud rahalised vahendid, kui selline kohustus on välisabi lepingus ette nähtud; 3) võimaldab välisabi andja ja välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja poolt volitatud isikutel auditeerida välisabi juhtimis- ja kontrollisüsteeme ja välisabi kasutamist. § 18. Erisused ISPA vahendite kasutamisel (1) ISPA (Instrument for Structural Policies for Pre-Accession) on ELi välisabiprogramm, mis on suunatud ELi liikmeks kandideerivate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskkonna- ja transpordiinfrastruktuuri edendamisele. (2) ISPA vahendite taotleja: 1) määrab kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga projekti või välisabiprogrammi elluviiva struktuuriüksuse või ühe oma valitsemisala valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi rakendusüksus) või sõlmib välisabiprogrammi elluviimiseks lepingu muu isikuga ning korraldab selle tegevuse vastavalt välisabi lepingule; 2) kinnitab kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga välisabi projekti elluviimise tööprotseduuride kirjeldused ja aruandluse korra välisabi lepingu täitmisega seotud ulatuses; 3) korraldab hanked ja sõlmib või kinnitab projekti rakendamiseks vajalikud lepingud; 4) tagab rakendusüksuses projektipõhise arvestuse pidamise ning projektide raames toimuvate majandustehingute tekkepõhise arvestuse; 5) tagab välisabi lepingule vastava tehnilise ja finantsaruandluse süsteemi kasutamise ja ajakohastamise rakendusüksuses. § 19. Erisused Phare ja Transition Facility vahendite kasutamisel (1) Phare (Poland and Hungary Assistance for Restructuring Economies ) on ELi välisabiprogramm, mille eesmärgiks on aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel valmistuda Euroopa Liitu astumiseks. (2) Phare ja TFi vahendite taotleja määrab välisabi projekti või välisabiprogrammi elluviimiseks ametniku, kes: 1) korraldab suhtlust välisabi saajatega ja vastutab projekti välisabi lepingu järgsete eesmärkide saavutamise eest; 2) korraldab projektide pakkumise kutsedokumentide ettevalmistamise ja edastab välisabi lepingu nõuetekohaselt vormistatud hankedokumendid Rahandusministeeriumile; 3) tagab välisabi projekti kaasfinantseeringu olemasolu ja kasutamise vastavalt välisabi lepingus märgitud ulatusele ja eesmärkidele; 4) kajastab korrektselt välisabiprogrammide rahalisi vahendeid ja dokumendikäivet ning vajadusel esitab vastava dokumentatsiooni Rahandusministeeriumile. § 20. Erisused Schengen Facility vahendite kasutamisel (1) Siseministeerium vastutab välisabi lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise ja selles kokkulepitud tingimuste järgimise eest. (2) Siseminister kehtestab Schengen Facility vahendite kasutamise korra ja kava. 4. peatükk JÄRELEVALVE VÄLISABI KASUTAMISE ÜLE § 21. Järelevalve välisabi kasutamise üle (1) Rahandusministeerium vastutab Phare, TFi ja ISPA kaudu Eestile antavate rahaliste välisabi vahendite kasutamise järelevalve eest. (2) Siseministeerium vastutab Schengen Facility vahendite kasutamise järelevalve eest. (3) Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja teeb vajadusel välisabi taotlejale ettepanekuid välisabi lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. (4) Välisabi taotleja teostab järelevalvet selle üle, kas välisabi saaja kasutab välisabi vastavuses välisabi lepinguga. (5) Rahandusministeerium esitab iga aasta 30. juuniks Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks koondaruande valitsusasutuste poolt välisabi kasutamise ja selle tulemuslikkuse kohta aruande esitamisele eelnenud kalendriaastal. Rahandusministeerium koostab koondaruande järelevalvearuannete ja hindamisaruannete ning järelevalvekomisjonide järelduste põhjal. Vajadusel on Rahandusministeeriumil õigus küsida valitsusasutustelt lisainformatsiooni. § 22. Järelevalvekomisjon (1) Rahandusminister moodustab järelevalve teostamiseks projekti või välisabiprogrammi elluviimise välisabi lepingule vastavuse üle järelevalvekomisjoni (edaspidi järelevalvekomisjon), kui välisabi lepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Järelevalvekomisjoni kuuluvad välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja, välisabi taotleja, välisabi saaja ning välisabi andja ja teiste projekti või välisabiprogrammi rahastajate esindajad, samuti vajadusel sotsiaal- ja majanduspartnerite ning Rahandusministeeriumi esindajad juhul, kui välisabi lepingus ei ole ette nähtud teisiti. (3) Järelevalvekomisjoni töö kestab välisabi lepingus sätestatud tähtajani või seni, kuni välisabi andja aktsepteerib projekti või välisabiprogrammi elluviimise lõpparuande. (4) Järelevalvekomisjon korraldab oma töö vastavalt välisabi lepingule. 5. peatükk VÄLISABI HINDAMINE § 23. Välisabi hindamine (1) Välisabi hindamisi teostatakse vastavalt välisabi lepingule. Hindamise eesmärgiks on hinnangu andmine välisabi kasutamise asjakohasusele, efektiivsusele, tulemuslikkusele, mõjule ja jätkusuutlikkusele. (2) Välisabi kasutamist hindavad välisabi kasutamisega mitteseotud hindajad. (3) Hindamisi teostatakse nii välisabi kasutamise ajal kui ka pärast selle lõppu. (4) Välisabi kasutamise ajal toimuva hindamise eest vastutab Rahandusministeerium, kui välisabi lepingus ei ole sätestatud teisiti. Pärast välisabi kasutamise lõppu toimuva hindamise eest vastutab välisabi andja. (5) Hindaja võib kõigilt välisabi kasutamisega seotud subjektidelt nõuda hindamise läbiviimiseks vajalikku teavet. (6) Hindaja on kohustatud pärast hindamise läbiviimist vormistama hindamisaruande. Hindamisaruandes tehtud järelduste kasutamist ja soovituste elluviimist osapoolte poolt, kellele need on suunatud, jälgib hindamise eest vastutaja. 6. peatükk RAKENDUSSÄTE § 24. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2000. a määrus nr 458 «Välisabi taotlemise ja kasutamise, kasutamise järelevalve ning välisabi tulemuslikkuse hindamise kord» (RT I 2001, 2, 3; 2002, 97, 573) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Juhan PARTS Rahandusminister Taavi VESKIMÄGI Riigisekretär Heiki LOOT