Söödaseadus

(1) Käesolev seadus sätestab söödale, selle tootmisele ja ringlusse lubamisele esitatavad nõuded, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadusele (edaspidi loomakasvatussaadus).

(2)

(1) Söödana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse söödamaterjali, söödalisandit, eelsegu, segasööta, ravimsööta, erisöödamaterjali ja muud ainet või toodet, mis on mõeldud või mida kasutatakse loomade söötmiseks.

(1¹) Sööt on loomade söötmiseks mõeldud töötlemata, värske või konserveeritud taimset või loomset päritolu toode, sellest tööstusliku töötlemise abil saadud toode ning eraldi või segudena kasutatav orgaaniline või anorgaaniline aine, lisanditega või lisanditeta.

(1²) Söödatoode on söödamaterjal, eelsegu, söödalisand, sööt ja iga muu söödana kasutamiseks mõeldud või söödas kasutatav toode.

(2) Söödamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on värske või konserveeritud, taimse või loomse päritoluga ja töötlemata või töödeldud toode või orgaaniline või anorgaaniline aine, mida söödetakse loomale lisanditega või lisanditeta, töötlemata või töödeldud kujul või segasööda koostises või kasutatakse eelsegu koostises.

[Lõike 3 sõnastus kuni 17. 10. 2004]

(3) Söödalisand käesoleva seaduse tähenduses on looma söötmiseks ettenähtud aine või toode, mis mõjutab soodsalt sööda või loomakasvatussaaduse omadusi, rahuldab looma söödavajadust sööda omastatavuse ja looma seedetegevuse parandamise abil või soodustab loomakasvatussaaduse tootmise suurendamist või parandab looma ümbritseva keskkonna seisundit.

[Lõike 3 sõnastus alates 18. 10. 2004]

(3) Söödalisand käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1831/2003/EÜ loomasöödas kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29–43) artikli 2 punkti 2 alapunktis a sätestatud söödalisand.

(4) Eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on söödalisandite segu või ühe või mitme söödalisandi ja muu aine segu, mida kasutatakse segasööda tootmiseks.

(5) Segasööt käesoleva seaduse tähenduses on looma söötmiseks ettenähtud söödalisanditega või söödalisanditeta söödamaterjalide segu, mida söödetakse loomale täis- või täiendsöödana.

(6) Täissööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, mis on oma koostiselt küllaldane looma päevase söödavajaduse rahuldamiseks. Looma päevane söödavajadus käesoleva seaduse tähenduses on sööda keskmine üldkogus, mis on arvestatud 12-protsendilise niiskusesisalduse kohta ning mis rahuldab teatavat liiki, teatavas eas või teatava tootlikkusega looma vajadused.

(7) Täiendsööt käesoleva seaduse tähenduses on söötade segu, milles on suur teatud ainete sisaldus ja mis oma koostiselt sobib looma päevase söödavajaduse rahuldamiseks, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega.

(8) Erisööt käesoleva seaduse tähenduses on segasööt, mis oma koostise, kasutusotstarbe või tootmistehnoloogia poolest erineb muust segasöödast või ravimsöödast ning mida antakse loomale teatava söödavajaduse rahuldamiseks.

(9) Ravimsööt käesoleva seaduse tähenduses on sööt, mis sisaldab veterinaarravimit ja mida ravi- või haigust ärahoidvate omaduste tõttu kasutatakse looma söötmiseks lisatöötlemiseta.

(10) Erisöödamaterjal käesoleva seaduse tähenduses on tehistoode, mida kasutatakse eraldi söödana või sööda koostises looma proteiinivajaduse otseseks või kaudseks rahuldamiseks.

(1) Sööt peab olema

1) ohutu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale (edaspidi ohutu);

2) nõuetekohaselt märgistatud;

3) vastav selle kohta avaldatud teabele;

4) vastav selle kasutusotstarbele.

(2) Sööda muutmist sööda kohta avaldatud teavet vastavalt muutmata käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sööda võltsimisena.

(1) Looma söötmiseks kasutatav sööt ei tohi sisaldada soovimatut ainet lubatust suuremal määral.

(2) Soovimatu aine käesoleva seaduse tähenduses on söödas sisalduv kahjulik aine või toode, mis on sinna lisandunud, tekkinud või sattunud tootmise käigus või keskkonna saastumise tagajärjel ning mille lubatust suurem sisaldus söödas on ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale või halvendab loomakasvatussaaduse omadusi.

(3) .

(1) Sööt ei tohi sisaldada keelatud koostisosa.

(2) Keelatud koostisosa käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Komisjoni otsuses 2004/217/EÜ, millega kehtestatakse loetelu koostisosadest, mille kasutamine segasöötades on keelatud (ELT L 067, 05.03.2004, lk 31–33), nimetatud aine või toode.

(3)

(1) Toota, ringlusse lubada ja kasutada võib nõuetekohast söödamaterjali.

(2)

(3) Toota, ringlusse lubada ja kasutada võib nõuetekohast segasööta.

(4)

[Paragrahvi 7 sõnastus kuni 17. 10. 2004]

(1) Toota, vahendada ja kasutada võib üksnes erisöödamaterjalide või söödalisandite loetelus nimetatud erisöödamaterjali või söödalisandit.

(2) Erisöödamaterjalide loetelu ning nõuded erisöödamaterjali kasutamise ja märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka erisöödamaterjali kasutamisnõuded loomaliikide kaupa sõltuvalt looma east ning erisöödamaterjali ja selle koostise kirjeldus.

(3) Söödalisandite loetelu ning nõuded nende segasöödas ja eelsegus kasutamise, samuti söödalisandi või eelsegu märgistamisel avaldatava teabe kohta kehtestab põllumajandusminister määrusega. Määruses nähakse ette ka söödalisandi segasöödas kasutamise nõuded loomaliikide kaupa looma east sõltuvalt. Söödalisandit, mis võib ebaõige kasutamise korral olla ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale, võib kasutada üksnes määruses nimetatud eelsegus. Sellise eelsegu kohta lisatakse määrusesse selle tootja andmed. Vahendada või kasutada võib ainult määruses nimetatud tootja toodetud eelsegu.

(4) Isik, kes soovib alustada sellise erisöödamaterjali või söödalisandi tootmist, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud loeteludes, taotleb Taimetoodangu Inspektsioonilt enne tootmise alustamist erisöödamaterjali või söödalisandi ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemist. Erisöödamaterjali või söödalisandi ohutus ja nõuetekohasus tehakse kindlaks dokumentide alusel. Vajaduse korral võib ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemiseks teha ka ekspertiisi. Erisöödamaterjali või söödalisandi ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemiseks korraldatava ekspertiisi kulud tasub taotleja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud erisöödamaterjali või söödalisandi tootmise alustamiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning taotluse esitamise ja menetlemise, erisöödamaterjali või söödalisandi ohutuse ja nõuetekohasuse kindlakstegemise korraldamise ning ekspertiisikulude tasumise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.

[Paragrahvi 7 sõnastus alates 18. 10. 2004]

(1) Ringlusse lubada ja loomade söötmiseks kasutada võib söödalisandit ja seda sisaldavat eelsegu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1831/2003/EÜ sätestatud nõuetega ning erisöödamaterjalide loetelus nimetatud erisöödamaterjali.

(2) direktiivis 82/471/EMÜ loomade söötmiseks mõeldud teatud proteiintoodete kohta (EÜT L 213, 21.07.1982, lk 8–14) sätestatud nõudeid arvestades põllumajandusminister määrusega.

(3) Isik, kes soovib alustada sellise söödalisandi tootmist, mille ringlusse lubamine ja kasutamine ei ole kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetega, esitab tootmise alustamiseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1831/2003/EÜ artikli 7 kohaselt Euroopa Komisjonile taotluse andmetega söödalisandi omaduste, kasutamistingimuste, tõhususe ja ohutuse kohta, samuti selle kohta, millist mõju söödalisand avaldab loomadele ja loomsetele saadustele.

(4) Isik, kes soovib alustada sellise erisöödamaterjali tootmist, mille ringlusse lubamine ja kasutamine ei ole kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetega või mida ei ole nimetatud lõike 2 alusel kehtestatud loetelus, esitab Taimetoodangu Inspektsioonile tootmise alustamiseks taotluse andmetega erisöödamaterjali omaduste, kasutamistingimuste, tõhususe ja ohutuse kohta, samuti selle kohta, millist mõju erisöödamaterjal avaldab loomadele ja loomsetele saadustele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotluse sisu- ja vorminõuded ning lõikes 4 nimetatud taotluse esitamise ja menetlemise, erisöödamaterjali omaduste, kasutamistingimuste, tõhususe ja ohutuse kindlakstegemise korraldamise ning e

(1) Erisööt peab vastama oma kasutusotstarbele ja sobima looma teatava söödavajaduse rahuldamiseks. Erisööda kasutusotstarve sõltub looma east ja liigist.

(2) Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu ning nõuded erisööda märgistamisel avaldatava teabe kohta . Määruses nähakse ette ka erisööda kasutusotstarbed ja kasutusviisid loomaliikide kaupa looma east sõltuvalt.

(1) Ravimsööta võib toota üksnes Ravimiametis veterinaarravimina registreeritud ravimsööda eelsegust.

(2) Ravimsööda eelsegu käesoleva seaduse tähenduses on veterinaarravim, mis on valmistatud ravimsööda tootmise eesmärgil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravimsööta võib toota veterinaararsti väljastatud ravimsööda retsepti alusel. Ravimsööt peab vastama retseptile, seda antakse loomale veterinaararsti juhiste kohaselt ning lisatöötlemiseta.

(1) Loomne proteiin käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1774/2002/EÜ, millega kehtestatakse toiduks mittemõeldud loomsete kõrvalsaaduste tervisereeglid (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), nimetatud loomne proteiin.

(2) Loomseid proteiine võib kasutada loomadele söötmiseks ja sööda tootmiseks ning lubada ringlusse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 999/2001/EÜ, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001, lk 1–40), sätestatud nõuetega.

(1) Geneetiliselt muundatud sööta ja söödaks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi võib ringlusse lubada üksnes Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1829/2003/EÜ geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23) sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1829/2003/EÜ artikli 17 lõike 2 tähenduses on Taimetoodangu Inspektsioon ja artiklis 27 nimetatud juhul Veterinaar- ja Toiduamet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate ülesannete täitmisel võib nimetatud pädev asutus pöörduda seisukoha saamiseks geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel moodustatud geenitehnoloogiakomisjoni poole.

(1) Teadustööks, sealhulgas katsete tegemiseks, on lubatud Eestisse toimetada ja kasutada söödalisandeid, mida ei ole kantud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1831/2003/EÜ artiklis 17 nimetatud Ühenduse söödalisandite registrisse, käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus nimetamata erisöödamaterjale ning neid sisaldavaid eelsegusid ja segasöötasid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1831/2003/EÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuetega. Neid söötasid on teadustöö, sealhulgas katsete tegemise eesmärgil lubatud Eestisse toimetada Taimetoodangu Inspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul teadus- ja arendusasutuse taotluse alusel.

(2) Erisöödamaterjalide, söödalisandite ning neid sisaldavate eelsegude ja segasöötade käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil Eestisse toimetamise ja kasutamise nõuded ning .

(1) Kui on põhjust arvata, et sööt võib olla ohtlik inimese või looma tervisele või keskkonnale (edaspidi ohtlik), peab sellise sööda avastanud isik sellest viivitamata teatama Taimetoodangu Inspektsioonile. Teatada tuleb ka võimalikult täpsed järelevalvetoimingute alustamist võimaldavad andmed, nagu ohtliku sööda asukoht, päritolu, sööda tootja või vahendaja nimi või muu.

(2) Taimetoodangu Inspektsioon koostab EL Nõukogu direktiivi 95/53/EÜ, millega kehtestatakse riikliku söödajärelevalve korraldamise põhimõtted (EÜT L 126, 08.11.1995, lk 17–22), artiklis 4a nimetatud eriolukorras tegutsemise plaani, milles sätestatakse inimeste või loomade tervisele või keskkonnale ohtlikust söödast teate saamise korral viivitamata rakendatavad meetmed. Nimetatud plaanis täpsustatakse järelevalveametnike tegevust, nende õigusi ja kohustusi ning teabevahetuskanalite tegevust ohtlikust söödast teatamisel. Taimetoodangu Inspektsioon teeb plaanis muudatusi vastavalt vajadusele, arvestades järelevalve tulemusi ja järelevalve korraldamisel tehtud muudatusi.

(3) Taimetoodangu Inspektsioon edastab teabe eriolukorras tegutsemise plaani kasutusele võtmise ja toimimise kohta Euroopa Komisjonile ja põllumajandusministrile.

(1) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178/2002/EÜ, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ning kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002 lk 1–42), artiklis 50 nimetatud toidu ja sööda ohuteadete süsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Kui Taimetoodangu Inspektsioon on järelevalve käigus saanud teavet ohtliku sööda kohta, teavitab ta sellest Veterinaar- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.

(3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu edastanud Veterinaar- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtliku sööda kohta, edastab Veterinaar- ja Toiduamet selle teate Taimetoodangu Inspektsioonile. Taimetoodangu Inspektsioon uurib ohu esinemise võimalikkust Eestis ning teavitab uurimistulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.

(1) Tootmine käesoleva seaduse tähenduses on sööda valmistamine või töötlemine, sealhulgas pakendamine.

(2) Ringlusse lubamine käesoleva seaduse tähenduses on sööda valdamine selle müügi eesmärgil ja sööda müümine, müügiks pakkumine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine EL Nõukogu direktiivi 95/53/EÜ artikli 2 punkti h kohaselt.

(3) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes toodab sööta turustamiseks või turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks.

(4) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sööta selle müügi eesmärgil hoiab, müügiks pakub, müüb või annab muul viisil tasu eest või tasuta teisele isikule, sööta impordib või osutab selle ladustamise teenust.

(5) Tootja ja vahendaja toodetav või vahendatav sööt peab vastama käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(1) Tootja tõendab isiku taotlusel sööda nõuetekohasust vastavusdeklaratsiooniga. Vastavusdeklaratsioon on sööda tootja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et sööt vastab õigusaktide nõuetele, vajaduse korral märgitakse ka isiku soovitud informatsioon sööda kohta.

(2) Vastavusdeklaratsioonis märgitakse

1) väljaandja nimi, aadress ning vastavusdeklaratsiooni järjekorranumber;

2) sööda nimetus, kogus ja teised vajalikud sööta kirjeldavad andmed;

3) nõuded, millele vastavust tõendatakse;

4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni väljaandnud isiku nimi, allkiri ja ametinimetus.

(3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindla söödapartii kohta ja see kehtib kas kuni söödapartii realiseerimise või tarvitamise lõpptähtpäevani või minimaalse säilimisaja lõpuni.

(1) Söödapartii käesoleva seaduse tähenduses on ühesuguste nõuete kohaselt toodetud või vahendatud, sama nimetuse ja samade omadustega sööda kogus, mille kohta on väljastatud saatedokumendid ja mis on nõuetekohaselt märgistatud.

(2) Söödapartii peab olema märgistatud viisil, mis võimaldab seda teistest söödapartiidest eristada.

(1) Sööt peab olema märgistatud. Märgistamisel avaldatakse sööda kohta eestikeelne teave, mis peab olema

1) selgesti nähtav, loetav ja kustumatu;

2) sööta ja selle koostist ning kasutustingimusi ja -otstarvet iseloomustav ning üheselt mõistetav;

3) järelevalvetoiminguid võimaldav.

(2) Märgistamisel sööda kohta avaldatav teave peab olema pakendil, pakendamata sööda puhul söödaga kaasasoleval eraldi dokumendil.

(3) Sööda kohta avaldatav teave ei tohi tarbijat eksitada ega omistada söödale omadusi, mida sellel ei ole.

(4) Geneetiliselt muundatud organisme sisaldav, neist koosnev või neist toodetud sööt peab olema märgistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrustes 1829/2003/EÜ ja 1830/2003/EÜ, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist ning geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24–28), sätestatud nõuetega.

(1) Sööda pakendamiseks tuleb kasutada pakendit, mis ei põhjusta sööda omaduste halvenemist ega saasta keskkonda ning on kooskõlas pakendiseadusega (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836). Sööta on keelatud pakendada ringluspakendisse.

(2) Sööda vedamise ajal tuleb tagada sööda omaduste säilimine.

(3)

(1) Kui tootja või vahendaja tegeleb sellise sööda tootmise või ringlusse lubamisega, mille tootmine, ringlusse lubamine või kasutamine on inimese või looma tervisele või keskkonnale kõrge riskiga, peab tema ettevõte või selle osa (edaspidi ettevõte) sööda tootmisest või ringlusse lubamisest tekkiva võimaliku riski vähendamiseks ning selleks piisava järelevalve tagamiseks olema tunnustatud. Tootja või vahendaja ettevõte peab olema tunnustatud, kui seal tegeldakse

1) erisöödamaterjali tootmise või ringlusse lubamisega;

2) kõrge riskiga söödalisandi tootmise või ringlusse lubamisega;

3) kõrge riskiga söödalisandit sisaldava eelsegu tootmise või ringlusse lubamisega;

4) kõrge riskiga söödalisandit sisaldava segasööda tootmisega;

5)

6)

7) ravimsööda tootmisega.

(2) Kui tootja või vahendaja tegeleb sellise sööda tootmise või ringlusse lubamisega, mille tootmine, ringlusse lubamine või kasutamine on inimese või looma tervisele või keskkonnale madalama riskiga, peab tema ettevõte sööda tootmisest või ringlusse lubamisest tekkiva võimaliku riski vähendamiseks ning selleks piisava järelevalve tagamiseks olema registreeritud. Tootja või vahendaja ettevõte peab olema registreeritud, kui seal tegeldakse

1) madalama riskiga söödalisandi tootmise või ringlusse lubamisega;

2) madalama riskiga söödalisandit sisaldava eelsegu tootmise või ringlusse lubamisega;

3) madalama riskiga söödalisandit sisaldava segasööda tootmisega.

(3) . Nimetatud korras kehtestatakse ka ettevõtte tunnustamiseks või registreerimiseks ja riigi söödaregistrisse kandmiseks esitatava taotluse sisu- ja vorminõuded ning sellele lisatavate dokumentide loetelu.

(4) Tootja või vahendaja, kelle ettevõte ei kuulu tunnustamisele või registreerimisele, peab teatama oma tegevusest Taimetoodangu Inspektsioonile sööda nõuetekohasuse ning selleks piisava järelevalve tagamiseks.

(5)

(6) Eelsegusid, erisöödamaterjale ja söödalisandeid on lubatud vahendada ainult tootjale või vahendajale, kelle ettevõte on selleks tunnustatud või registreeritud.

(7) Ettevõtte registreerimise taotlemisel ei pea tootja tõendama ettevõtte vastavust nõuetele, millele vastavus on tõendatud sama ettevõtte tunnustamisega söödalisandi, erisöödamaterjali, eelsegu või segasööda tootmiseks. Ettevõtte registreerimise taotlemisel ei pea vahendaja tõendama ettevõtte vastavust nõuetele, millele vastavus on tõendatud sama ettevõtte tunnustamisega söödalisandi, erisöödamaterjali või eelsegu ringlusse lubamiseks.

(8) Tootja või vahendaja, kelle ettevõte peab käesoleva seaduse kohaselt olema tunnustatud või registreeritud, tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1) alusel.

(1) Käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjad ja vahendajad peavad teostama sööda nõuetekohasuse, sealhulgas kvaliteedi ja ohutuse kontrolli (edaspidi enesekontroll). Enesekontrolliga tagatakse nõuetekohase ning ohutu sööda tootmine ja ringlusse lubamine.

(2) Enesekontrolliks tuleb ettevõttes koostada enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis kirjeldatakse kõik sööda tootmisetapid, nende kriitilised punktid, mis on sööda nõuetekohasuse ja ohutuse seisukohalt olulised, samuti sööda tootmisel ja ringlusse lubamisel sööda nõuetekohasuse ja ohutuse tagamiseks rakendatavad abinõud. Enesekontrolliplaan ja rakendatavad abinõud moodustavad enesekontrollisüsteemi. Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja neid säilitada 18 kuud.

(1) Ettevõtte tunnustamiseks peab isik esitama vormikohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile. Tunnustamine on menetlus, mille käigus Taimetoodangu Inspektsioon hindab ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele nii isiku vormikohase taotluse alusel kui ka ettevõttes kohapeal, lähtudes söödalisandist, eelsegust, segasöödast, erisöödamaterjalist või ravimsöödast, mille tootmist või ringlusse lubamist isik alustada soovib. Ettevõte peab olema tunnustatud enne, kui isik alustab sööda tootmist või ringlusse lubamist.

(2) , mille tootmiseks või ringlusse lubamiseks peab ettevõte olema tunnustatud, ja sellele ettevõttele esitatavad nõuded. Määruses nähakse toodetavast või vahendatavast söödast lähtudes ette nõuded ehitiste, personali, sööda tootmise ja hoiustamise, enesekontrolli ja toodetava või vahendatava sööda üle arvestuse pidamise kohta ning nõuetele mittevastava sööda ringlusest tagasikutsumise nõuded ja kord.

(3)

(1) Ettevõtte registreerimiseks peab isik esitama vormikohase taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile. Registreerimine on menetlus, mille käigus Taimetoodangu Inspektsioon hindab ettevõtte vastavust käesoleva seaduse nõuetele isiku vormikohase taotluse alusel, lähtudes söödalisandist, eelsegust või segasöödast, mille tootmist või ringlusse lubamist isik alustada soovib. Ettevõte peab olema registreeritud enne, kui isik alustab sööda tootmist või ringlusse lubamist.

(2) mille tootmiseks või ringlusse lubamiseks peab ettevõte olema registreeritud, ja sellele ettevõttele esitatavad nõuded. Määruses nähakse toodetavast või vahendatavast söödast lähtudes ette nõuded ehitiste, personali, sööda tootmise ja hoiustamise, enesekontrolli ning toodetava või vahendatava sööda üle arvestuse pidamise kohta.

(1) Vormikohase taotluse alusel korraldab ettevõtte tunnustamise või registreerimise Taimetoodangu Inspektsioon.

(2) Nõuetekohaseks hinnatud ettevõtte kohta teeb järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile ettepaneku tunnustada või registreerida ettevõte.

(3) Kui ettevõte ei ole hindamistulemuse põhjal nõuetekohane, teeb järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile ettepaneku keelduda ettevõtte tunnustamisest või registreerimisest.

(4) Ettevõtte tunnustamis- või registreerimis- või sellest keeldumise otsuse teeb Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor kolme kuu jooksul taotluse ja kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates. Ettevõtte tunnustamisest või registreerimisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval, alates otsuse tegemise päevast.

(5) Ettevõte loetakse tunnustatuks või registreerituks alates andmete riigi söödaregistrisse kandmise päevast.

(1) Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivus peatatakse sõltuvalt asjaoludest osaliselt või täielikult kuni

1) käesoleva seaduse rikkumise asjaolude selgumiseni;

2) riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumiseni;

3) järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni, kui järelevalveametniku hinnangul ei ole ettevõttes seal ajutiselt valitsevate olude tõttu võimalik tagada toodetava või vahendatava sööda ohutust või nõuetekohasust.

(2) Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osalise või täieliku peatamise ettepaneku teeb ettevõtte üle järelevalvet teostav järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul õigus otsuse kehtivus osaliselt või täielikult peatada. Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivus peatub sellekohase otsuse tegemisest alates. Tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse peatamise otsus tehakse tootjale või vahendajale kirjalikult teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval, alates otsuse tegemise päevast.

(3) Ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse osalisest või täielikust peatamisest teadasaamisest alates on tootja või vahendaja kohustatud peatama sööda tootmise või ringlusse lubamise nimetatud otsuses määratud ulatuses.

(4) Kui tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osalise või täieliku peatamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, teeb järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile ettepaneku tunnistada ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse kehtivuse osalise või täieliku peatamise otsus kehtetuks.

(1) Tunnustamis- või registreerimisotsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui tootja või vahendaja

1) on esitanud sellekohase taotluse;

2) on tegevuse lõpetanud;

3) on teadvalt esitanud järelevalveametnikule valeandmeid;

4) on korduvalt jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud ajaks kõrvaldamata;

5) ei suuda tootmises valitsevate püsiolude tõttu täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

(2) Tunnustamis- või registreerimisotsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb ettevõtte üle järelevalvet teostav järelevalveametnik Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile, kellel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhul otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Tunnustamis- või registreerimisotsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tootjale või vahendajale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval, alates otsuse tegemise päevast.

(1) Ettevõtte tegevusest teatamiseks peab tootja või vahendaja, kelle ettevõte ei kuulu käesoleva seaduse § 21 alusel tunnustamisele või § 22 alusel registreerimisele, tegevuse alustamisest, muutmisest ja lõpetamisest teatama Taimetoodangu Inspektsioonile, esitades vormikohase avalduse. Avaldus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne sööda tootmise või ringlusse lubamise alustamist, muutmist või lõpetamist.

(2) mille puhul peab tootja või vahendaja teatama tootmise või ringlusse lubamise alustamisest, muutmisest või lõpetamisest. Teatama ei pea heina, silo, põhu või muu loetelus nimetamata taimse päritoluga sööda tootmise või ringlusse lubamise alustamisest, muutmisest või lõpetamisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja või vahendaja ja tema ettevõtte ning tegevusvaldkonna andmed avaldatakse Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootja, kes toodab sööta turustamiseks, peab pidama arvestust sööda tootmiseks kasutatava tooraine ja toodetud sööda koguste üle.

(1) Ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse osalisest või täielikust kehtetuks tunnistamisest teadasaamisest alates on tootja või vahendaja kohustatud lõpetama söötade tootmise või ringlusse lubamise nimetatud otsuses määratud ulatuses.

(2) Tootja või vahendaja võib taotleda ettevõtte uut tunnustamist või registreerimist, kui ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja registrist andmete kustutamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud.

(1) Riigi söödaregister (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register. Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. Registrit peetakse kooskõlas EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ, millega nähakse ette teatavate loomasöödasektoris tegutsevate ettevõtete ja vahendajate tunnustamise ja registreerimise tingimused ning kord (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 15–35), artiklitega 5 ja 10 ning Euroopa Komisjoni direktiiviga 98/51/EÜ loomasööda ettevõtete tunnustamise ja registreerimise korraldamise kohta (EÜT L 208, 24.07.1998, lk 43–48).

(2) Registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon.

(3) Registrisse kantakse andmed tootja või vahendaja kohta, kelle ettevõte on tunnustatud või registreeritud, ning tema ettevõtte ja selle tegevusvaldkonna kohta. Nimetatud andmed kantakse registrisse tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsuse ning tunnustamis- või registreerimistaotluses esitatud andmete alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral peab nende esitaja kohe taotlema muudatuste tegemist registris.

Registriandmed on avalikud. Andmed avalikustatakse volitatud töötleja veebilehel ning lisaks sellele võib need avaldada paberkandjal.

(1) Kui tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kustutab registri volitatud töötleja registrist andmed tootja või vahendaja või tema ettevõtte või tegevusvaldkonna kohta.

(2) Kui tootja või vahendaja ettevõtte tunnustamis- või registreerimisotsus tunnistatakse osaliselt kehtetuks, kustutab registri volitatud töötleja registrist andmed tootja või vahendaja või tema ettevõtte või tegevusvaldkonna kohta kehtetuks tunnistamise otsuses määratud ulatuses.

(1) Import käesoleva seaduse tähenduses on sööda

1) toimetamine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist (edaspidi ühenduseväline riik) Euroopa Liidu territooriumile vabasse ringlusse lubamiseks EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 79 tähenduses;

2) toimetamine ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumil asuvasse vabatsooni, vabalattu või tollilattu;

3) toimetamine ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu territooriumile muul eesmärgil.

(2) Eksport käesoleva seaduse tähenduses on sööda vedu Euroopa Liidust ühendusevälisesse riiki EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ artikli 161 tähenduses.

(3) Imporditav sööt peab olema käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohane.

(4) Sööda impordist peab vahendaja kirjalikult teatama Taimetoodangu Inspektsioonile või kui sööda suhtes tuleb teha veterinaarkontroll, Veterinaar- ja Toiduametile vähemalt 24 tundi enne kavandatavat piirile jõudmist.

(5) Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet teostavad järelevalvet eksporditava sööda üle ja väljastavad sööda tootja või vahendaja avalduse alusel dokumendi, mis tõendab järelevalvet tootja või vahendaja üle.

(6) Sööda impordil on lubatud kohaldada seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduure tolliseaduse tähenduses üksnes siis, kui sööta töödeldakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud või registreeritud ettevõttes.

(1)

(2) Sööda importimisel peab piiripunktis iga partii puhul kontrollima dokumente ja tegema sööda pistelist vastavuskontrolli. Sööda füüsilist kontrolli tehakse pisteliselt enne turustamist kas piiripunktis või söödapartii sihtkohas. EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 7 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud sööta on lubatud Eestisse importida ühendusevälise riigi ettevõttest, mis on Euroopa Komisjoni direktiivi 98/51/EÜ artiklite 3 ja 4 kohaselt Euroopa Komisjoni kehtestatud loetelus.

(3) Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri tolliseaduse (RT I 2004, 28, 188) tähenduses võib kohaldada üksnes järelevalveametniku loal pärast järelevalvetoimingu tegemist. Enne järelevalveametnikult loa saamist on keelatud söödapartiid või selle osa kasutada.

(4) Loomset päritolu sööda ohutuse ja nõuetekohasuse üle teostatakse järelevalvet lisaks käesolevas seaduses sätestatule ka loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ( ) kohaselt.

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Taimetoodangu Inspektsioon.

(2) Käesoleva seaduse § 12 lõike 2 ja § 21 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet ka Veterinaar- ja Toiduamet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused (edaspidi järelevalveasutus) teevad koostööd Politseiameti, Maksu- ja Tolliameti ning teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires.

(1) Järelevalveasutus teostab järelevalvet selleks ettenähtud korras järelevalveplaani kohaselt.

(2)

(3) Järelevalveasutus koostab hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks järgmise aasta järelevalveplaani, arvestades järelevalve teostamise vajadust ning määrates tehtavate järelevalvetoimingute liigi ja sageduse, ning osaleb liikmesriikide koordineeritud järelevalveprogrammi rakendamisel.

(4) Hiljemalt 1. aprilliks edastab järelevalveasutus Euroopa Komisjonile ja põllumajandusministrile teabe eelmisel aastal teostatud plaanilise järelevalve kohta, sealhulgas teabe järelevalveplaani koostamise aluste, tehtud järelevalvetoimingute liigi ja arvu, järelevalvetoimingute tulemuste, avastatud rikkumiste liigi ja arvu ning rikkumiste korral rakendatud meetmete kohta.

(1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametnik, kes teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul sellest tootjale või vahendajale ette teatamata. Järelevalvetoiminguid tehakse korrapäraselt, kahtluse korral, et sööt ei ole nõuetekohane, tehakse, kui on tarvis, täiendavaid järelevalvetoiminguid, kasutades järelevalve eesmärgi saavutamiseks vajalikke vahendeid ning kogemusi.

(2) Enne järelevalvetoimingu tegemist esitab järelevalveametnik ametitõendi.

(3) Järelevalveametnikul on õigus ettevõtte territooriumil ja ruumides tootja või vahendaja või tema esindaja juuresolekul takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist.

(4) Järelevalveametnikul on õigus nõuda tootjalt või vahendajalt vajalikku teavet, asjakohaste dokumentide ärakirju ja väljavõtteid, tootja või vahendaja teadmisel jäädvustada kontrollimise ajal valitsev olukord, kasutades selleks tehnilisi vahendeid, võtta tasuta proove, tellida ekspertiisi ning teha muid vajalikke toiminguid.

(5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle järelevalve teostamise käigus teatavaks saanud ärisaladust. Ärisaladuse võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustab inimese või looma tervist või keskkonda. Ärisaladusena ei käsitata

1) sööda nimetust ja koostist;

2) sööda füsikokeemilisi ja bioloogilisi omadusi;

3) sööda farmakoloogilisi ja toksikoloogilisi omadusi ning nende mõju keskkonnale;

4) analüüsimeetodeid.

(6) Käesoleva seaduse alusel järelevalveametniku tehtud järelevalvetoimingute käigus tootjale või vahendajale tekitatud kulusid ei hüvitata, välja arvatud järelevalveametniku õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, mille hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seaduses (RT I 2001, 47, 260) sätestatut.

(1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles

1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele;

2) esitab õiguserikkumise lõpetamise nõude;

3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;

4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

(2) Kui järelevalveametnik on avastanud sööda ohtliku mõju või otsese ohu inimese või looma tervisele või keskkonnale, teeb ta tootjale või vahendajale ettekirjutuse, milles nõuab selle sööda ringlusest kõrvaldamist ning teeb samal ajal järelevalveasutuse juhile käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 või § 25 lõikes 2 nimetatud ettepaneku. Tootja või vahendaja peab kõrvaldama ohtliku sööda ringlusest oma kulul.

(3) Ettekirjutus tehakse kirjalikus vormis ning selles esitatakse ettekirjutuse põhjendus. Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse asjaomasele isikule või tema esindajale allkirja vastu teatavaks kas kohapeal või järelevalvetoimingu algusest kolme tööpäeva jooksul, saates ettekirjutuse isikule posti teel tähitud kirjana või elektrooniliselt. Kui isik või tema esindaja keeldub ettekirjutust vastu võtmast, tehakse ettekirjutusele selle kohta märge ning ettekirjutus saadetakse isikule kolme tööpäeva jooksul vastuvõtmisest keeldumisest arvates posti teel tähitud kirjana.

(1) Kui sööda tootja või vahendaja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutusega, võib ta selle vaidlustada kohtus seadusega ettenähtud alusel ja korras.

(2) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta isikut selle täitmisest.

(3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduse (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(1) Järelevalve ajal on järelevalveametnikul õigus võtta tootja või vahendaja kulul proove käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks.

(2)

(3) Kui sööda omanik ei nõustu proovi analüüsi tulemustega, on tal õigus valida rahvusvaheliselt või Eestis kehtivate nõuete alusel akrediteeritud või tunnustatud analüüsimeetodeid kasutav laboratoorium, kus ta laseb samadel tingimustel võetud proovi uuesti oma kulul analüüsida.

(4) Söödapartiid või selle osa on lubatud kasutada või üle anda pärast söödapartii nõuetekohasust tõendava proovi analüüsi tulemuste selgumist ja järelevalveametnikult loa saamist.

(1) Proovide analüüsimisel kasutatakse sööda ohutuse kontrollimiseks või sööda nõuetekohasuse kontrollimiseks Euroopa Liidu ametlikke analüüsimeetodeid või nende puudumise korral rahvusvahelisi standardmeetodeid.

(2) Järelevalve ajal järelevalveametniku võetud proovide analüüsimise kulud kaetakse riigieelarvest.

(3) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei ole sööt nõuetekohane, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud sööda omanik.

[Lõige 4 jõustub 1. 01. 2005]

(4) Proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumis.

[Lõige 5 jõustub 1. 01. 2005]

(5) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nende analüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle analüüside tegemise pädevust on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

(6) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes käitlejast sõltumatut laboratooriumi.

(7) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel.

(8) Kui analüüsi tegemiseks volitatud laboratoorium puudub, võib analüüsi teha laboratooriumis, kellel asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi tellija.

(9) Kui volitatud laboratoorium ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi tähtpäevaks ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

(1) Sööda kasutamise riskide kindlakstegemiseks korraldab seiret järelevalveasutus. Seire kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Seire ja järelevalve tulemused, välja arvatud ärisaladus, avalikustatakse järelevalveasutuse veebilehel ning lisaks sellele võib need avaldada paberkandjal.

(3) Taimetoodangu Inspektsioon avaldab oma veebilehel nende tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud kooskõlas EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ artiklite 2 ja 3 nõuetega. Iga aasta 30. novembriks avaldab Taimetoodangu Inspektsioon nende tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud samal aastal, ning igal viiendal aastal kõigi toojate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud. Taimetoodangu Inspektsioon edastab iga aasta 31. detsembriks need nimekirjad Euroopa Komisjonile. Iga aasta 31. detsembriks edastab Taimetoodangu Inspektsioon teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides a ja b või artikli 3 lõikes 1 nimetatud söödalisandite või neid sisaldavate eelsegude tootmiseks või ringlusse lubamiseks.

(4) Taimetoodangu Inspektsioon edastab iga aasta 31. detsembriks Euroopa Komisjonile nende tootjate või vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on registreeritud samal aastal kooskõlas EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ artiklitega 7 ja 8 söödalisandi, seda sisaldava eelsegu või segasööda tootmiseks või ringlusse lubamiseks. Igal viiendal aastal edastab Taimetoodangu Inspektsioon Euroopa Komisjonile kõigi tootjate ja vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on registreeritud.

(5) Teiste liikmesriikide nõudmisel edastab Taimetoodangu Inspektsioon neile kõigi või osa tootjate nimekirja, kelle ettevõte on tunnustatud EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides c–f nimetatud segasööda tootmiseks, või nende tootjate või vahendajate nimekirja, kelle ettevõte on registreeritud kooskõlas EL Nõukogu direktiivi 95/69/EÜ artiklitega 7 ja 8 söödalisandite, neid sisaldavate eelsegude või segasöötade tootmiseks või söödalisandite või neid sisaldavate eelsegude vahendamiseks.

(1) Sööda importimisel mittenõuetekohase sööda avastamise korral tuleb sõltuvalt rikkumisest keelata sellise sööda vabasse ringlusesse lubamine või import. Kui järelevalveasutusel on teavet ohtliku sööda kohta, võib järelevalvetoiminguid teha ka sööda veo ajal.

(2) Mittenõuetekohase sööda impordi korral teeb järelevalveametnik selle vabasse ringlusse lubamise keelamiseks vastava märke sööda saatedokumendile ja ühtlasi teeb ettekirjutuse sööda

1) käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viimise kohta;

2) saastumise kõrvaldamise kohta;

3) ohutuks muutmise eesmärgil ümbertöötamisele suunamise kohta;

4) muul otstarbel kasutamise kohta;

5) hävitamise kohta.

(3) Järelevalveametnik keelab mittenõuetekohase sööda impordi ja teeb, märkides ära avastatud rikkumise, saatedokumendile märke, et selline sööt tuleb Euroopa Liidu territooriumilt välja saata, teatades sellest viivitamata Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(4) Järelevalveametnik peatab sööda ringlusse lubamise, kui söödapartii sihtkohas või veo ajal teostatud järelevalvetoimingute käigus on avastatud selle sööda mittevastavus nõuetele, ja teeb ettekirjutuse sööda

1) käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viimise kohta;

2) saastumise kõrvaldamise kohta;

3) ohutuks muutmise eesmärgil ümbertöötamisele suunamise kohta;

4) muul otstarbel kasutamise kohta;

5) päritoluriiki tagasisaatmise kohta, teavitades sööda impordi korral sellest otsusest päritoluriigi pädevat asutust;

6) hävitamise kohta.

(5) Hävitamisele kuuluvat sööta käideldakse kooskõlas jäätmeseaduses (RT I 2004, 9, 52) sätestatud nõuetega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud toimingud tehakse sööda omaniku või valdaja kulul ning inimese või looma tervisele või keskkonnale ohutul viisil.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud toimingute tegemisest sööda suhtes teavitab Taimetoodangu Inspektsioon viivitamata sööda lähtekoha liikmesriigi pädevat asutust. Sööda lähtekoha liikmesriigi pädev asutus võtab tarvitusele vajalikud meetmed ja teavitab Taimetoodangu Inspektsiooni tehtud järelevalvetoimingutest, nende tulemustest ja tehtud otsustest ning nende tegemise põhjustest.

(8) Kui Taimetoodangu Inspektsioon leiab, et needmeetmed ei ole piisavad, otsib ta koos lähtekoha liikmesriigi pädeva asutusega viise ja vahendeid olukorra parandamiseks. Vajaduse korral teostatakse järelevalvetoiminguid kohapeal.

(9) Taimetoodangu Inspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike mittenõuetekohase sööda korduvast avastamisest.

(1) Kui on põhjust arvata, et söötvõib olla ohtlik ning et käesolevas seaduses ettenähtud meetmetest ei piisa inimese või looma tervise või keskkonna kaitseks, teeb järelevalveasutuse juht otsuse selle sööda tootmise, impordi, ringlusse lubamise või kasutamise keelamise või piiramise kohta (edaspidi piirang). Otsuses näidatakse ära sööda nimetus ja sööta iseloomustavad muud andmed, piirangu sisu ja piirangu kehtivuse tähtaeg, järelevalveasutuse ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Otsusest teavitab järelevalveasutuse juht kohe avalikkust, sööda tootjat või vahendajat ning asjakohane teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.

(2) Järelevalveasutuse juht edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse viivitamata põllumajandusministrile.

(3) Piirangu kehtivuse ajal kontrollib järelevalveasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

(4) Kui piirangu kehtivuse tähtaega ei olnud võimalik ette määrata ja seda ei kehtestatud ning kui oht on kõrvaldatud või kui proovide tulemuste põhjal on sööt osutunud ohutuks, teeb järelevalveasutuse juht otsuse piirangu lõpetamiseks.

(5) Kui Taimetoodangu Inspektsioonil on teavet, et ühendusevälises riigis leidub ohtlikku sööta, teatab ta Euroopa Komisjonile ajutiste kaitsemeetmete rakendamise vajadusest. Kuni Euroopa Komisjon ei ole rakendanud asjakohaseid meetmeid, võib Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor vajaduse korral

1) peatada sööda impordi sellest ühendusevälisest riigist, selle osast, selles riigis asuvast ettevõttest või transiitriigist, kus esineb oht;

2) kehtestada eritingimused ühendusevälisest riigist või selle osast imporditava sööda kohta.

(6) Kui Taimetoodangu Inspektsioonil on teavet, et liikmesriigis leidub ohtlikku sööta, ja kui söödast tulenevat ohtu ei saa kõrvaldada liikmesriikide p��devate asutuste koostöös rakendatavate meetmetega, teatab Taimetoodangu Inspektsioon Euroopa Komisjonile ajutiste kaitsemeetmete rakendamise vajadusest. Kuni Euroopa Komisjon ei ole rakendanud asjakohaseid meetmeid, võib Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor vajaduse korral

1) peatada sellest liikmesriigist, selle osast või Euroopa Liidu territooriumil asuvast ettevõttest, kus esines oht, pärineva sööda ringlusse lubamise või kasutamise;

2) kehtestada eritingimused sellest liikmesriigist, selle osast või Euroopa Liidu territooriumil asuvast ettevõttest, kus esines oht, pärineva sööda ringlusse lubamise või kasutamise kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud meetmete rakendamisest teavitab Taimetoodangu Inspektsioon teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Komisjoni. Kehtestatud piirangud tuleb viivitamata avalikustada Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel.

(1) Söödale esitatavate nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese või looma tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sööda pakendamis-, vedamis- või märgistamisnõuete rikkumise või sööda võltsimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sööda tootmise või ringlusse lubamise nõuete rikkumise, sealhulgas arvestuskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Tunnustamata või registreerimata ettevõtte kaudu sööda tootmise või ringlusse lubamisega tegelemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Järelevalveasutusele sööda impordist teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut iga teatamata jäetud kaubadeklaratsiooni kohta.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5000 krooni iga teatamata jäetud kaubadeklaratsiooni kohta.

(1) Ettevõtte tegevusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-des 511–516 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Taimetoodangu Inspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 511–516 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev sööda tootja, töötleja, turustaja või importija, kes tegutseb söödaseaduse (RT I 1998, 64/65, 1004; 1999, 58, 608; 97, 861; 2000, 88, 577) alusel, või isik, kes toodab sööta turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks ning kelle ettevõte peab käesoleva seaduse kohaselt olema tunnustatud või registreeritud, peab kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama järelevalveasutusele teate enda tegutsemise kohta.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev isik, kellel ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) alusel on õigus sisse vedada veterinaarravimina registreeritud sööta, mis alates käesoleva seaduse jõustumisest ei kuulu registreerimisele veterinaarravimina, ning kelle ettevõte peab käesoleva seaduse kohaselt olema tunnustatud või registreeritud, peab kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama järelevalveasutusele teate enda tegutsemise kohta. Nimetatud söötade kohta veterinaarravimite registris olevad andmed antakse üle Taimetoodangu Inspektsioonile ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev isik, kes peab käesoleva seaduse § 26 kohaselt teatama oma ettevõtte tegevuse alustamisest, peab kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama Taimetoodangu Inspektsioonile teate enda tegutsemise kohta.

(4)

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik on esitanud tähtaegselt teate enda tegutsemise kohta ja kui ta soovib sööda tootmist või ringlusse lubamist jätkata, peab ta hiljemalt 2002. aasta 1. oktoobriks esitama Taimetoodangu Inspektsioonile oma ettevõtte käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viimise abinõude kava. Abinõude kavas võetud kohustuste täitmist kontrollib Taimetoodangu Inspektsioon. Ettevõte, kus tegeldakse sööda ringlusse lubamisega, tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja tunnustada või registreerida 2003. aasta 1. juuliks. Ettevõte, kus tegeldakse sööda tootmisega, tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja tunnustada või registreerida 2003. aasta 1. novembriks.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik ei ole teatanud oma ettevõtte tegutsemisest või kui tema ettevõte ei ole tunnustatud või registreeritud 2003. aasta 1. juuliks, tuleb seal vastavalt kas 2002. aasta 1. oktoobrist või 2003. aasta 1. juulist tegevus lõpetada. Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõte, kus tegeldakse sööda tootmisega, ei ole tunnustatud ega registreeritud 2003. aasta 1. novembriks, tuleb selles ettevõttes sööda tootmine nimetatud kuupäevast alates lõpetada.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule võib eelsegusid, erisöödamaterjale ja söödalisandeid vahendada ning tema ettevõttes võib käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud tolliprotseduuride kohaldamisel sööta töödelda kuni 2003. aasta 1. juulini või 2003. aasta 1. novembrini, kui ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustused.

(8) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud riigi söödaregistrina käsitatakse söödaseaduse (RT I 1998, 64/65, 1004; 1999, 58, 608; 97, 861; 2000, 88, 577) § 23 lõike 1 alusel asutatud riigi söödaregistrit.

Kuni 2004. aasta 17. oktoobrini esitatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud taotlus Taimetoodangu Inspektsioonile ja seda menetletakse sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korras.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil, välja arvatud § 38 lõiked 4 ja 5, mis jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril .