Vabariigi Valitsus — Riigisaladuse seaduse mõnede sätete rakendamine — RT I, 31, 426

Riigisaladuse seaduse (RT I 1997, 81, 1361) paragrahvi 10 lõike 4, paragrahvi 13 lõike 5, paragrahvi 15 lõike 3 ja paragrahvi 24 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Riigisaladuse kasutamise, edastamise ja kaitse ning vastavate teabekandjate märgistamise, säilitamise ja hävitamise kord» (juurde lisatud); 2) «Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord» (juurde lisatud). 2. Kinnitada: 1) riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemise avalduse vorm (juurde lisatud); 2) informatsiooni saamiseks antava volikirja vorm (juurde lisatud); 3) täiesti salajase või salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi vorm (juurde lisatud); 4) konfidentsiaalse tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi vorm (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1994. a. määrus nr. 338 ««Riigisaladuse kaitse korraldamise ekspertkomisjoni põhimääruse» kinnitamine» (RT I 1994, 65, 1119; 1996, 1, 4); 2) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 1995. a. määrus nr. 91 ««Riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise loa ning riigisaladuse kasutamise loa andmise, loa andmisest keeldumise ja loa tühistamise korra» kinnitamine» (RT I 1995, 25, 353; 1996, 63, 1154); 3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 1995. a. määrus nr. 220 ««Riigisaladuse kaitse korra» kinnitamine» (RT I 1995, 52, 720); 4) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 1995. a. määrus nr. 258 «Teabe tunnistamine riigisaladuseks ja teabekandja salastatuse kestuse määramine» (RT I 1995, 60, 1022; 75, 1327; 1996, 1, 6; 32, 640; 34, 697); 5) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1995. a. määrus nr. 264 ««Riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohtade loetelu» kinnitamine» (RT I 1995, 62, 1059; 75, 1325; 1996, 1, 5; 34, 698; 38, 756; 46, 886; 62, 1140; 64, 1179; 78, 1392; 81, 1452). Peaminister Mart SIIMANN Siseminister Olari TAAL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1998. a. määrusega nr. 65 Riigisaladuse kasutamise, edastamise ja kaitse ning vastavate teabekandjate märgistamise, säilitamise ja hävitamise kord I osa. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab riigisaladuse kasutamise, edastamise ja kaitse ning riigisaladust sisaldavate teabekandjate säilitamise ja hävitamise korra ja riigisaladust sisaldavate teabekandjate märgistamise nõuded. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teabe salastaja -- teabe riigisaladuseks tunnistaja või vastava otsuse järgija; 2) teabe salastamine -- teabe riigisaladuseks tunnistamise otsuse tegemine ja selle otsuse järgimine; 3) salastatud teave -- riigisaladuse seaduse alusel riigisaladuseks tunnistatud teave või vastava otsuse järgimisel salastatud teave; 4) salastatud teabekandja -- kui ei ole täpsustatud, siis dokument või materiaalne objekt, mis sisaldab riigisaladuseks tunnistatud teavet; 5) dokument -- kui ei ole täpsustatud, siis kirjalikus või pildilises vormis esitatud teave, samuti salvestus, mida on võimalik lugeda, jälgida või mingil muul viisil reprodutseerida tehniliste abivahenditega; 6) kirjalik dokument -- dokument, kus teave on esitatud teksti (kirjalikus) vormis; 7) materiaalne objekt -- esemed, seadmed või muud objektid, nagu konstruktsioonid ja masinad, välja arvatud dokumendid; 8) salastatud prügi -- kasutuskõlbmatuks muutunud salastatud teabekandja; 9) riigisaladuse tagamise talitus -- ametiisik või allüksus, kes on määratud korraldama riigisaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest asutuses; 10) riigisaladuse kaitset korraldav asutus -- riigisaladuse kaitset korraldav ja järelevalvet teostav asutus -- Kaitsepolitseiamet, kaitsejõududes Kaitsejõudude Peastaap; 11) turvakonteiner -- seif, metallkapp, spetsiaalne hoidla, kelder jms., mis vastab spetsiaalsetele tehnilistele nõuetele, on vastavalt nendele testitud ning lähtuvalt omadustest liigitatud kas A, B või C klassi turvakonteineriks vastava tasemega salastatud teabe hoidmiseks ja säilitamiseks; 12) turvavõti -- turvakonteineri võti, samuti turvaalal asuva ruumi võti; 13) registripidaja -- isik, kes vastutab salastatud teabekandjate registri pidamise eest. II osa. RIIGISALADUSE MÄRGISTAMINE 1. peatükk. Üldnõuded 3. Teabekandjale salastusmärke tegemisel tuleb juhinduda teabe riigisaladuseks tunnistamise otsusest. 4. Salastatud teabekandja märgistamisel kasutatakse järgmisi tähistusi: 1) täiesti salajane; 2) salajane; 3) konfidentsiaalne. 5. Teabekandja salastusmärge peab selgelt määratlema, milline teabekandja osa on salastatud. Asjaolu, et teabekandja viitab salastatud teabele, ei või olla teabekandja salastamise põhjuseks, välja arvatud juhul, kui teabekandja avab salastatud teabe sisu. 6. Dokumendi või materiaalse objekti, mille osad on omavahel füüsiliselt ühendatud, üldine salastatustase peab vastama tema osade kõrgeimale salastatustasemele. 7. Teabe salastamisel lähtuvalt riigisaladuseks tunnistamise otsusest peab salastatud kirjaliku dokumendi esilehel või muudel teabekandjatel selgelt märgatavalt olema näidatud järgmised andmed: 1) allikas, mida järgides konkreetne teave salastati, s.o. riigisaladuseks tunnistatud teabekandja või teabe riigisaladuseks tunnistamise otsus; kui salastatus tuleneb enam kui ühest algallikast, tuleb märkida fraas «Mitu allikat» ning teabekandjale lisada allikate loetelu; 2) teabe salastanud asutus, võimaluse korral selle struktuuriüksus; 3) teabe üldine salastatustase; 4) tähtpäev või sündmus, mille saabumiseni teave on riigisaladus või märge «Teabe salastatuse kustutamiseks on vajalik teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuse nõusolek»; 5) märge teabe salastatustaseme alandamise, teabe salastatuse tähtaja muutmise või salastatuse kustutamise kohta. Teabe riigisaladuseks tunnistamise otsusele võib vajaduse korral lisada riigisaladuseks tunnistatud teabe edasise käitlemise korda reguleeriva salastamisjuhise. 8. Ametiisik, kelle allkirja või heakskiitu vajab teabekandja, mis on juba märgistatud kui salastatud teave, on kohustatud selle teabe sisu üle vaatama ning otsustama, kas märgistus on asjakohane. Juhul kui nimetud isik leiab, et märgistus ei ole asjakohane, peab ta teabekandja märgistuse muutma vastavaks teabe sisule. Nimetatud ametiisik vastutab märgistuse õigsuse eest. 9. Kui käesolev kord ei sätesta teisiti, kehtivad salastatud dokumentide märgistamise nõuded ka elektroonilisel kujul edastatud salastatud teabe kohta. 2. peatükk. Salastatustaseme märkimine dokumentidele 10. Salastatud kirjaliku dokumendi esilehele tuleb märkida: 1) teabe üldine salastatustase; 2) teabe salastanud asutuse, võimaluse korral selle struktuuriüksuse nimi; 3) teabe riigisaladuseks tunnistamise otsuse teinud isiku nimi ja ametikoht, kui sama isik ei ole salastatud dokumendi allkirjastaja; 4) tähtpäev või sündmus, mille saabumiseni teave on riigisaladus või märge «Teabe salastatuse kustutamiseks on vajalik teabe riigisaladuseks tunnistanud asutuse nõusolek»; 5) kõik teabe salastatustaseme alandamise kohta või salastatuse kustutamise kohta tehtud märked. 11. Salastatud kirjaliku dokumendi lehed peavad olema nummerdatud, alates esilehest, ning esilehel peab olema märgitud lehtede koguarv. Salastatud kirjalikud dokumendid vormistatakse ainult ühele lehepoolele. 12. Salastatud dokumendi üldine salastatustaseme märgistus trükitakse, märgitakse templiga või kinnitatakse dokumendi esi- ja tagakaanele, samuti tiitellehe ja esilehe (kui need on olemas) keskele lehe ülemisse ja alumisse serva. Kõikidele kirjaliku dokumendi järgmistele lehtedele, välja arvatud tühjad lehed, märgitakse salastatustase lehe keskele ülemisse ja alumisse serva lähtuvalt nende sisust. Mittesalajast teavet sisaldavale lehele tehakse märge «Mittesalajane». Salastatusmärge peab olenevalt dokumendist olema tehtud: 1) sõrendatud paksus kirjas, suurtähtedega (suurusega 16) või 2) punast värvi suurtähtedega templiga, mille ümber on punane raam. 13. Dokumendi tiitel või kirjeldus ei ole salastatud. Juhul kui ei ole võimalik avada tervet dokumendi tiitlit või kirjeldust, tuleb dokumendile lisada lühike mittesalajane tiitel või kirjeldus. 14. Asutuse identifikatsioon märgitakse dokumendi ülemisse parempoolsesse nurka eraldi reale märke «Salastatud: . . . . . . . . . ;. » järele ning see peab identifitseerima ka teabe salastanud ametiisiku ning teabe salastamise allika. Identifikatsiooni ei ole vaja juhul, kui otsuse tegija on dokumendi allakirjutaja või kinnitaja. Kui kogu salastatud teave on võetud ühest juba salastatud dokumendist, tuleb käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud reale märkida selle dokumendi registreerimisnumber ja kuupäev. 15. Teabe salastatuse kustutamise ja teabe salastatustaseme muutmise märked tehakse vastavalt salastatud teabe märgistamise nõuetele. Märge teabe salastatuse kustutamise või salastatustaseme alandamise kohta tehakse dokumendi esilehe ülemisse parempoolsesse nurka eraldi reale märke «Salastatud: . . . . . . . . . ;. . » alla ning see peab identifitseerima isiku ja teabe salastatuse kustutamise või salastatustaseme alandamise allika. Märked tuleb teha vastavalt teabe salastamise märgistamise nõuetele. 16. Kui kirjaliku dokumendi lisa on kasutatav algdokumendita, tuleb see märgistada nagu eraldiseisev dokument. Kui kogu lisa on mittesalajane, tuleb selle esimese lehe keskele ülemisse ja alumisse serva teha märge «Mittesalajane» ning ülemise märke alla teha eraldi reale märge «Kõik selle lisa (täiendused jne.) osad on mittesalajased». Sellise märkimisviisi kasutamisel ei ole lisa kõiki lehti vaja märgistada märkega «Mittesalajane». 17. Salastatud dokumendi osadel (alajaotustel) märgitakse nende salastatustase eraldi juhul, kui osad on erineva salastatustasemega. Salastatud dokumendi osad (alajaotused) tuleb märgistada selliselt, et oleks selgelt määratletud, millise salastatustasemega iga osa on. 18. Salastatud dokumentide osade (alajaotuste) märgistamisel tuleb kõik salastamist puudutavad märked teha kohe osa (alajaotuse) numbri järele, kui numbrit ei ole, siis osa pealkirja ette. Kui dokumendil on osad, mis ei ole salastatud, märgistatakse need märkega «Mittesalajane». 19. Salastatusmärge tuleb teha ka dokumendi juurde kuuluvatele salastatud teabe osadele, mis ei ole esitatud teksti kujul (illustratsioonid, tabelid, fotod, joonistused, kaardid jms.). Märked peavad selgelt näitama, kas dokumendiosa on salastatud või ei ole. 20. Erandjuhtudel, kui salastatud dokumendiosade eraldi märgistamine ei ole võimalik või otstarbekas, peab salastatud dokumendis olema märge, millega on täpselt määratletud, millised dokumendiosad on salastatud (ka nende salastatuse tase), millised ei ole. 21. Kui salastatud dokumendid köidetakse või liidetakse ühte toimikusse või moodustatakse neist mingi kogum, mis võib sisaldada ka mittesalajasi dokumente, tuleb kogum märgistada vastavalt selles kogumis asuva kõrgeima salastatustasemega dokumendi salastatustasemele. Vastav märge tehakse kirjalike dokumentide korral selgelt märgatavalt köite, toimiku jms. esi- ja tagakaane keskele kaane ülemisse ja alumisse serva. Salastatud dokumente sisaldava köite, toimiku või muu kogumi kaaned või pakend peab selle paremaks eristamiseks vastavalt salastatustasemele olema järgmist värvi: 1) täiesti salajane -- oranþ; 2) salajane -- punane; 3) konfidentsiaalne -- sinine. 22. Riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavate teabekandjate märgistamisel tuleb järgida käesoleva peatüki nõudeid, välja arvatud 3. peatükis toodud erisused. 3. peatükk. Salastatustaseme märgistamise erisused teistel teabekandjatel 23. Kui ei ole võimalik järgida salastatud dokumentide märgistamise nõudeid, peab teabe salastatuse tase olema märgitud teabekandjale selgelt ja nähtavalt ning olema kas tembeldatud, trükitud, kirjutatud, maalitud või muul viisil kindlalt kinnitatud teabekandjale või selle pakendile. Sõltuvalt teabekandja füüsilistest omadustest ning tulenevalt tema kasutamise spetsiifikast, võib kasutada teistsugust märgistamismoodust. 24. Materiaalsed objektid salastatakse ainult siis, kui nende struktuuri või sisu või väliskülje uurimisel, nendega operatsioonide teostamisel, nende testimisel, samuti kasutamise või rakendamise käigus on võimalik saada salastatud teavet. Materiaalsete objektide üldine salastatus peab vastama nende külge integreeritud osade kõrgeimale salastatustasemele. Juhul kui teave materiaalse objekti olemasolu kohta ohustab riigi julgeolekut, on kogu teave selle eseme või seadme või muu objekti olemasolu kohta salastatud. 25. Võimaluse korral järgitakse kaartide, plaanide ja jooniste märgistamisel dokumentide märgistamise nõudeid. Selle võimatuse korral peab salastatusmärge olema nende tiitellehel, skaalaosal või muul osal selliselt, et see oleks selgelt nähtav. Nendel juhtudel peab märgistus asetsema teabekandja ülemises ja alumises osas. Juhtudel kui teabekandja kokkurullimine või muul viisil kokku pakkimine varjab salastatusmärget, tuleb teabekandjale vastavalt pakkimisviisile teha täiendavad märked, mis peavad olema selgelt märgatavad. 26. Fotod, filmid (ka negatiivid ja positiivid) ning nende konteinerid (karp, pakend jne.) peavad olema märgistatud selliselt, et nende vastuvõtja või vaataja saaks kohe teada, et teabekandja või selle osa on teatud tasemega salastatud. Kõik koopiad või väljatrükid märgistatakse originaaliga sama salastatustasemega. Kui vastavat märget ei ole võimalik teha teabekandja esiküljele, tuleb märge teha tagaküljele. Juhul kui salastatud teabest fotode või reproduktsioonide tegemisel kasutatakse iseilmutuvat filmi või paberit, tuleb kõik osad, mis võivad kanda jälgi või teavet viimase pildi kohta, eemaldada aparaadist ning hävitada kui salastatud prügi. 27. Transparentide ja slaidide puhul märgitakse salastatustase võimaluse korral igale transparendile või slaidile. Juhul kui transparendi või slaidi salastatustase on nähtav vaid selle projitseerimisel, tuleb salastatusmärge teha ka transparendi või slaidi servale, raamile või hoidjale. 28. Filmide ja videofilmide puhul tuleb salastatustaseme märge teha lindi algusesse ja lõppu, samuti nende pealkirjade algusesse ja lõppu. Kõik sellised märked peavad olema nähtavad filmi või video projitseerimisel. Filmirullidele või videokassettidele tuleb samuti teha selge märge vastava salastatustaseme kohta ning neid tuleb hoida konteinerites (karp, muu pakend jne.), millele on samuti tehtud märge vastava salastatustaseme kohta. 29. Audio-, magneetilised või elektroonilised salvestused peavad salvestuse alguses ja lõpus sisaldama selgelt väljendatud avaldust selle kohta, et salvestus sisaldab teatud salastatustasemega teavet. Salvestusi tuleb hoida konteinerites või rullidel, millel on selgelt nähtav märge nende salastatustaseme kohta. 30. Kujutiste puhul, mis võivad olla tehtud fotograafiliselt ja asetsevad läbipaistmatul või transparentsel materjalil ning on suuruselt liiga väikesed (mikrovorm) selleks, et nad oleksid loetavad abivahenditeta, tuleb salastatustaseme märkega märgistada nende kandjad või konteinerid, kus neid hoitakse. Salastatusmärge tuleb võimaluse korral teha ka kujutisele endale kujutist rikkumata, nii et selle vaatamisel oleks selgelt näha kujutisel sisalduva teabe salastatustaseme märge. Kui võimalik, tuleb mikrovormi osad, mikrofilmi lindid jms., märgistada nii nagu näevad ette fotode märgistamise nõuded. 31. Eemaldatav teabe salvestamise meedium ja seade, mis kannab salastatud teavet ning mida kasutatakse andmetöötlussüsteemides, kirjutusmasinates ja tekstitöötlussüsteemides, peab kandma välist märgistust selles sisalduva teabe salastatustaseme kohta. Siia alla on arvatud kõik seadmed ja esemed (näiteks magnetlindid, nende rullid, karbid või kassetid; eemaldatavad diskid, diskikarbid, pakid, samuti disketid; trükimasinate paberrullid ja magnetkaardid jne.), mis kannavad salastatud teavet ning mida üldiselt kasutavad või töötlevad salastatud teabe kasutajad või operaatorid. 32. Andmetöötlussüsteemides või tekstitöötlusvahendites töödeldav või kasutatav riigisaladuseks tunnistatud teave peab olema märgistatud vastavalt käesolevas korras toodud salastatud dokumentide märgistamise nõuetele. 33. Salastatud prügi tuleb kaitsta samuti kui salastatud teavet sisaldavat teabekandjat. Juhul kui seda ei ole juba eelnevalt salastatustasemega märgistatud, ei tehta sellele märget salastatuse kohta ning see tuleb hävitada esimesel võimalusel, välja arvatud juhul, kui seda teabekandjat on vaja säilitada spetsiifiliseks otstarbeks. III osa. SALASTATUD TEABE KAITSMINE JA SÄILITAMINE 4. peatükk. Üldnõuded 34. Salastatud teabe kaitsmise eesmärgiks on takistada juurdepääsuõigust mitteomavate isikute juurdepääsu salastatud teabele või teabekandjatele. 35. Iga objekti (hoone, ala, ehitis, büroo, kabinet jms.), kus käideldakse salastatud teavet, peab kaitsma selles käideldava salastatud teabe tasemele vastavate kaitsemeetmetega, arvestades järgmisi asjaolusid: 1) teabe salastatuse tase; 2) salastatud teabe kogus ja teabekandja vorm (näiteks diskett, arvuti kõvaketas, paberkandjal olev dokument jms.); 3) salastatud teabe võimalik ohustatus välisriikide eriteenistuste poolt, samuti võimalik ohustatus sabotaaþi, terrorismi või muu kuriteo toimepanemise korral; 4) teised võimalikud ohutegurid sõltuvalt objekti asukohast. 36. Salastatud teabe kaitse meetmed peavad: 1) takistama juurdepääsuõigust mitteomava isiku salajast või vägivaldset juurdepääsu; 2) võimaldama tõkestada ja avastada mittelojaalse töötaja tegevust; 3) takistama teadmisvajadust mitteomava töötaja juurdepääsu salastatud teabele. 37. Riigisaladuse kaitset teostav asutus on kohustatud pidama tema poolt kontrollitavates asutustes kasutatava turvavarustuse tüüpide ja mudelite arvestust. Turvavarustuse kasutuselevõtmine peab olema kooskõlastatud riigisaladuse kaitset teostava asutusega. 5. peatükk. Salastatud teabe säilitamine ja hoidmine ning nõuded hoiutingimustele ja -vahenditele 38. Salastatud teabe säilitamisel ja hoidmisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1) täiesti salajase ja salajase tasemega salastatud teavet tuleb säilitada või hoida turvakonteineris, mis peab olema varustatud kas kombinatsioonlukuga või sellele vastava lukusüsteemiga; 2) konfidentsiaalse tasemega salastatud teavet tuleb säilitada või hoida turvakonteineris alal, kuhu ei ole võimalik kõrvaliste isikute juurdepääs. 39. Turvakonteinerid jagatakse kolme liiki: 1) A klassi turvakonteiner ­ kuni täiesti salajase tasemega salastatud teabe turvaliseks säilitamiseks ja hoidmiseks; 2) B klassi turvakonteiner ­ kuni salajase tasemega salastatud teabe turvaliseks säilitamiseks ja hoidmiseks; 3) C klassi turvakonteiner ­ konfidentsiaalse tasemega salastatud teabe säilitamiseks ja hoidmiseks. Turvakonteinerid, mida kasutatakse salastatud teabe säilitamiseks ja hoidmiseks, peavad olema testitud, et selgitada välja turvakonteineri avamise võimalused ja selleks vajalik aeg. 40. Erandjuhtudel võib salajase või konfidentsiaalse tasemega salastatud teavet asutuse juhi loal hoida metallist dokumendikapis või sahtlis, kui hoidmispaik vastab järgmistele nõuetele: 1) asub I või II klassi turvaalal; 2) on varustatud ühe või enama sulgemisrauaga või kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga. 41. Juhul kui ühte ja sama turvakonteinerit kasutab kaks või enam isikut, tuleb turvakonteiner jagada füüsiliselt osadeks lähtuvalt teadmisvajaduse nõudest, s.t. sellisel turvakonteineril peavad olema eraldi lukustatavad osad (näiteks kapid või sahtlid). 42. Väljaspool tööaega peab turvakonteiner olema mehitatud valve all või kaitstud sissetungimisvastaste häiresüsteemidega. Kui hoone või hoone osa, kus turvakonteiner asub, on pideva mehitatud valve all või pidevalt jälgitav tehniliste vahendite abil ning teavet hoitakse turvakonteineris ajutiselt, ei pea salajase või konfidentsiaalse tasemega salastatud teabe hoidmiseks kasutatav turvakonteiner olema mehitatud valve all või kaitstud sissetungimisvastaste häiresüsteemidega. 43. Juhul kui salastatud teabe säilitamise ja hoidmise nõudeid ei ole asutuses võimalik täita, tuleb salastatud teave viia teise asutusse, kus on vastavad tingimused. Salastatud teavet võib säilitada või hoida ka panga hoiulaekas, kui on tagatud, et juurdepääsuõigust mitteomavatel isikutel ei ole sinna juurdepääsu. Panga hoiulaekas ei tohi säilitada ja hoida täiesti salajase tasemega salastatud teavet. 6. peatükk. Turvavõtmete ja turvakonteinerite lukukombinatsioonide kaitse 44. Tööajal asub turvavõti konteineri või ruumi kasutaja käes. Pärast tööaega töökohalt lahkudes tuleb võti sulgeda eraldi turvakonteinerisse või turvavõtmete kappi. 45. Turvavõtmete kapp peab olema metallist, lukustatav ning asuma pideva valve all. 46. Juhul kui turvavõtmete kappi kasutavad mitu inimest, peavad selles olema eraldi lukustatavad osad (näiteks sahtlid), et võtmeid oleks võimalik eraldi hoida. Turvavõtmete kapi või selle osa võtmed peavad olema vastava kapi või selle osa kasutaja isikliku järelevalve all. 47. Turvakonteineri või turvavõtmete kapi lukukombinatsiooni tohib teada ainult vastava konteineri või kapi kasutaja. Lukukombinatsioon ei tohi koosneda numbrite või tähtede reast, mida on kerge leida (näiteks isiklikud tähtpäevad (kuupäevad), telefoninumbrid või aritmeetilised jadad). 48. Lukukombinatsioone peab muutma: 1) kasutaja vahetumisel; 2) pärast avamist kasutaja juuresolekuta; 3) kui on põhjust arvata, et kombinatsioon sai teatavaks juurdepääsuõigust mitteomavale isikule; 4) regulaarselt iga 12 kuu tagant. 49. Lukukombinatsioon antakse kirjalikult, suletud ümbrikus selleks määratud vastutavale isikule või turvakonteinerit või turvavõtmete kappi kasutava isiku otsesele ülemusele. Lukukombinatsiooni sisaldavat ümbrikut peab vastutav isik kaitsma vähemalt vastavalt konfidentsiaalse tasemega salastatud teabe kaitse nõuetele. Lukukombinatsiooni teised kirjalikud ülestähendused on keelatud. 50. Riigisaladuse tagamise talitusel peab olema teada, kus asuvad turvakonteinerid ja turvavõtmete kapid ja nende lukukombinatsioonid. Samuti peab riigisaladuse tagamise talitusel olema turvakonteinerite ja turvavõtmete kappide või nende osade kasutajate nimekiri. 51. Turvavõtmete varueksemplarid ja turvakonteinerite lukukombinatsioonid asetatakse sildiga varustatud ümbrikutesse, mis pitseeritakse. Neid ümbrikuid hoitakse eraldi turvakonteineris. Juhul kui eelnimetatud säilitusnõudeid ei ole võimalik asutuses täita, võib varuvõtmed ja lukukombinatsioonid anda hoiule kas mõnda teise asutusse või panga hoiulaekasse. 7. peatükk. Turvaalad 52. Turvaala on ala, kus käideldakse või hoitakse salastatud teavet. Turvaala on planeeritud ja paigutatud vastavalt järgnevatele tingimustele: 1) I klassi turvaala -- salastatud teabe käitlemise ala, kus alale sisenemine on ühtlasi juurdepääs salastatud teabele (näiteks salastatud teabekandjate hoiuruumid, juhtimiskeskused); 2) II klassi turvaala -- salastatud teabe käitlemise ala, kus juurdepääsu õigust mitteomava isiku juurdepääsu salastatud teabele takistavad sisemise kontrolli meetmed (näiteks hoone, kus asuvad ruumid, milles pidevalt käideldakse salastatud teavet). 53. Ala, kus käideldakse salastatud teavet, peab vastama I või II klassi turvaalale kehtestatud nõuetele. Turvaalad määrab asutuses kindlaks asutuse juht riigisaladuse tagamise talituse ettepanekul kooskõlastatult riigisaladuse kaitset teostava asutusega. 54. Turvaalale esitatavad nõuded: 1) selgelt määratletud ja kaitstud perimeeter, milles on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse; 2) sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab alale sisenemist ainult julgeolekukontrolli läbinud ja sissepääsuluba omavatele isikutele. I klassi turvaalal peab olema määratud sellel turvaalal tavaliselt hoitava salastatud teabe tase, millele võimaldab juurdepääsu turvaalale sisenemine. 55. Turvaalasid, kus ei ole ööpäevaringselt töötavat personali, tuleb kontrollida kohe pärast ametliku tööaja lõppu ning anda valve alla. 56. Turvaala ümber või selle ees võib asuda väiksema kaitstusega administratiivala. Administratiivalal peab olema selgelt määratletud perimeeter ning kõiki sellele alale sisenenud isikuid ja sõidukeid peab olema võimalik kontrollida. 57. Turvaalale võib relvi või audio- ja videoseadmeid viia ainult asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku loal. 58. Asutuse sees salastatud teavet käitlevad struktuuriüksused ja töötajad tuleb võimaluse korral paigutada ühte kohta (ühele ja samale turvaalale, ühte ja samasse ruumi jne.). 8. peatükk. Turvaalal töötavate isikute sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem 59. Turvaala sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem peab tagama sellesse sisenevate ja sealt väljuvate isikute tuvastamise ning takistama ebaseaduslikku juurdepääsu. Sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem peab võimaldama registreerida iga turvaalale väljaspool ametlikku tööaega sisenenud ja sealt lahkunud isiku, samuti sissetungimisvastase häiresüsteemi sisse- ja väljalülitamise aja. Riigisaladuse tagamise talitus on kohustatud edastama asutuse juhile andmed isikute kohta, kes sageli töötavad väljaspool ametlikku tööaega. 60. Sisse- ja väljapääsu kontrollimiseks tuleb asutuses sisse seada sissepääsuloa süsteem, mis peab tagama, et turvaalale lubatakse siseneda ainult isikutel, kellel on vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba või kellele on antud sellele turvaalale sisenemise õigus (sissepääsuluba). 61. Sissepääsuluba peab vastama järgmistele nõuetele: 1) luba peab kandma seerianumbrit; 2) loale peavad olema kantud selle omaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood, allkiri ja foto; 3) loal ei tohi olla identifitseeritud loa välja andnud (turvaalale sissepääsu lubav) asutus või organisatsioon, samuti loa omaniku riigisaladusele juurdepääsu tase. Turvaala sisemise funktsionaalse jaotamise korral tuleb sissepääsuloal kasutada värvi- või muid koode, et tuvastada isikuid vastavalt juurdepääsu tasemele ja teadmisvajadusele. Sissepääsuluba tuleb uuendada igal aastal. 62. Asutuses tuleb sisse seada sissepääsulubade arvestus. 63. Sissepääsuloa, mis annab õiguse saatjata sisenemiseks turvaalale, võib välja anda isikule, kellel on: 1) kehtiv juurdepääsuluba vastava tasemega riigisaladusele; 2) tegelik juurdepääsuvajadus, mis põhineb põhjendatud teadmisvajadusel. 64. Turvaalale sisenenud isik kannab sissepääsuluba nähtaval, et oleks võimalik tuvastada tema isikut. Väljaspool turvaala ei tohi sissepääsuluba nähtaval kanda. Lähtuvalt otstarbekohasusest võib asutuse juhi loal teha sissepääsuloa nähtaval kandmise nõudest erandeid. Sissepääsuloa kaotamise või kaotamiskahtluse tekkimise korral tuleb sellest viivitamata teatada asutuse riigisaladuse tagamise talitusele. Riigisaladuse tagamise talitus on kohustatud võtma viivitamata tarvitusele meetmed kaotatud sissepääsuloa kasutamise takistamiseks ning informeerima riigisaladuse kaitset teostavat asutust. Sissepääsuloa väljaviimine riigist on keelatud. 9. peatükk. Külaliste viibimine turvaalal 65. Külalisi tuleb enne nende sisenemist turvaalale kontrollida. Turvaalale võib külaline siseneda ainult asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku loal. Külalise vastuvõtja peab tagama salastatud teabe kaitse. 66. Külalist võib viia turvaalale, informeerides eelnevalt selle ala eest vastutavat isikut. Keelatud on külalise üksinda jätmine turvaalale. See nõue ei kehti juhul, kui külalisel on juurdepääsuluba vastava tasemega salastatud teabele ning teadmisvajadus. 67. Külalist, kellel ei ole juurdepääsuluba, võib lubada administratiivalale vastuvõtja kontrolli all. Sellist külalist võib lubada turvaalale ainult erandjuhul ning ainult koos temale määratud saatjaga. 68. Külalist, kellel ei ole juurdepääsuluba salastatud teabele, mida turvaalal käideldakse, peab pidevalt saatma ning kasutusele peab võtma kõik meetmed salastatud teabe kaitseks. 69. Külalisele, kellel on vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba, võib väljastada ajutise külastusloa ilma saatjata liikumiseks, välja arvatud külastusluba liikumiseks I klassi turvaalal. Külastusloa andmine ja tagastamine tuleb registreerida. Luba ja selle tagastamist peab kontrollima enne külalise lahkumist turvaalalt. 70. Külalisele väljastatud külastusluba peab olema kogu aeg külalise või tema saatja käes. Külalise saabumise ja lahkumise aeg tuleb registreerida, samuti tuleb märkida vastuvõtja nimi. Külalise identifitseerimine peab toimuma ametlike ja kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel. 10. peatükk. Turvaala valvele esitatavad nõuded 71. Turvaala peab olema varustatud sissetungimisvastase häiresüsteemiga ning olema pideva mehitatud valve all. See nõue ei kehti juhul, kui turvaalal käideldava salastatud teabe maht ei ole suur ning turvaala koosneb ühest või kahest ruumist. Sellisel juhul peab sissetungimisvastane häiresüsteem olema tsentraalne ning muud füüsilise kaitse meetmed sellised, mis võimaldavad valvemeeskonnal õigeaegselt häirele reageerida. 72. Sissetungimisvastased häiresüsteemid võivad olla lokaalsed või tsentraalsed. Lokaalne häiresüsteem annab turvaala sees või selle vahetus läheduses audio- või visuaalse häiresignaali ning võimaldab turvaalal asuval valvepersonalil sellele kohe reageerida. Tsentraalse häiresüsteemi korral annab häiresüsteem signaali valvekeskusesse, mis on pidevalt mehitatud ning kust valvepersonal kohe sündmuskohta saadetakse. 73. Turvaalal võib kasutada ainult selliseid sissetungimisvastaseid häiresüsteeme, mis ei võimalda neutraliseerimist lihtsate vahenditega või möödaminemist. Häiresüsteemid peavad olema installeeritud selliselt, et oleks välditud tahtlik möödapääsemine. Süsteem peab toimima nii, et häirele oleks võimalik efektiivselt reageerida. Juhul kui salastatud teabe kaitseks kasutatakse alarmsüsteemi, valvekaameraid või muid elektrilisi seadmeid, peab asutuses olema reservelektrisüsteem, et põhielektrisüsteemi tõrke korral oleks tagatud valvesüsteemi pidev funktsioneerimine. Sissetungimisvastane häiresüsteem peab olema selline, et süsteemi töö tõrked või selle manipuleerimine annaks alarmi või mingi muu hoiatussignaali selle süsteemiga töötavale isikule. 74. Sissetungimisvastase häiresüsteemi seadmed peavad vastama Eurostandard EN 50131-1 Grade 5 nõuetele. Sissetungimisvastase häiresüsteemi kasutamisel peab olema tagatud, et: 1) süsteem annaks häire, kui sissetungija ligineb; 2) valvepersonalil oleks aega reageerida ründele enne kui sissetungija läbib füüsilised barjäärid; 3) häiresüsteem oleks opereeritav valve poolt. 75. Sissetungimisvastase häiresüsteemi korrasolekut tuleb kontrollida iga päev. Kontroll võib seisneda valve all olevasse alasse sisenemises või tehnilises testimises spetsialistide poolt. Häiresüsteemi tehnilist korrasolekut tuleb pidevalt kontrollida. 76. Sissetungimisvastane häiresüsteem peab olema enne selle paigaldamist heaks kiidetud riigisaladuse kaitset teostava asutuse poolt. 77. Turvaalal, kus käideldakse teavet, mis on salastatud täiesti salajase või salajase tasemega, välja arvatud käesoleva korra punkti 71 teises lõigus sätestatud erijuhul, peab lisaks sissetungimisvastase häiresüsteemi kasutamisele liikuma valvepatrull. Valvepatrullid peavad teostama ringkäike väljaspool tööaega ja puhkepäevadel, vastavalt potentsiaalsele ohuolukorrale, asutuse riigisaladuse tagamise talituse poolt määratud intervallidega. 78. Valvurid, kes valvavad salastatud teavet või patrullivad turvaalal, peavad omama juurdepääsuluba vastavalt selle salastatud teabe tasemele, millisele neil võib olla võimalik juurde pääseda. Muude tööülesannete täitmiseks otsustab juurdepääsuloa taseme asutuse juht. Kõigil valvuritel peab olema juurdepääsuluba vähemalt konfidentsiaalse tasemega salastatud teabele. 79. Kõik asutused, kus käideldakse salastatud teavet, peavad ametisse määrama valvurite järelevalve eest vastutava isiku. Kui asutuses käideldava salastatud teabe maht on väike, vastutab valvurite järelevalve eest riigisaladuse tagamise talitus. Kui salastatud teabe maht on suur, tuleb valvurite järelevalve eest vastutavaks määrata eraldi isik, kes allub otseselt riigisaladuse tagamise talitusele. Nimetatud isikul peab olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuluba. 80. Valvepatrullide ringkäigud peavad toimuma mitteregulaarsete intervallidega, mis ei tohi ületada kahte tundi, ning ringkäigul tuleb kontrollida järgmisi asjaolusid: Esmasel ringkäigul peab patrull tagama, et: 1) kõik turvaalal töötavad isikud oleksid identifitseeritud ning nende tööruumide numbrid kindlaks tehtud, et järgmisel ringkäigul viia läbi samade ruumide täiendav kontroll; 2) kõik turvakonteinerid ruumides oleksid kindlalt suletud; 3) salastatud teavet sisaldav materjal ja salastatud prügi oleksid turvakonteineris; 4) kõik uksed, aknad ja muud võimalikud sissepääsuteed oleksid suletud ja puutumata. Järgmistel ringkäikudel peab patrull jälgima, et juhuslikul alusel valitud ruumide ja turvakonteinerite kontrollimise käigus oleksid kolme ringkäiguga üle kontrollitud kõik ruumid ja turvakonteinerid, patrullitaval turvaalal ei oleks ühtegi märki sissetungijatest ning kõik ringkäigu marsruudile jäävad uksed, aknad ja muud sissepääsud turvaalale oleksid kontrollitud ning nende suletus ja puutumatus tagatud. 81. Valvepatrullide ringkäikude arvu võib vähendada, kui sissetungimisvastase häiresüsteemiga koos kasutatakse ka valvekaameraid. Teadmisvajaduse nõudest lähtuvalt võib asutuse juht piirata valvepatrullide juurdepääsu turvaalale või selle osadele. Sellisel juhul peab turvaala või selle osa olema kaitstud vähemalt kahe eri tüüpi häiresüsteemiga või tuleb lisaks häiresüsteemile kasutada valvekaamerat. 82. Väljaspool ametlikku tööaega (ka puhkepäevadel) peab turvaala valve olema vähemalt selline, et häire korral oleks võimalik kohe saata valvemeeskond ükskõik millisesse turvaala punkti. 11. peatükk. Nõuded isikutele, kes käitlevad salastatud teavet 83. Isik, kelle valduses on salastatud teave (salastatud teabe käitleja) on kohustatud tagama salastatud teabe kaitse ja arvestuse. Salastatud teabe käitleja peab järgima kõiki nõudeid, et juurdepääsuõigust mitteomav isik ei pääseks salastatud teabe juurde. 84. Salastatud dokumendid peavad pärast nende väljavõtmist turvakonteinerist või muust säilitus- või hoidmispaigast olema teabe kasutaja pideva järelevalve all. Kui salastatud dokumente hetkel ei kasutata, tuleb neid hoida tagumine külg ülespoole. 85. Loa salastatud teabekandja väljaviimiseks turvaalalt, et töötada sellega mujal, võib anda ainult asutuse juht. Sellisel juhul tuleb isikule anda salastatud teabe transportimiseks vastav konteiner ning järgida kõiki teisi salastatud teabe kaitse nõudeid. Loa annab asutuse juht kirjalikult ja ainult konkreetseks juhtumiks. 86. Loa andmisel peab järgima järgmisi põhinõudeid: 1) iga taotlust salastatud teabe väljaviimiseks peab käsitlema individuaalselt; võimaliku töömugavuse saavutamine ei või olla loa andmise aluseks; 2) luba võib anda ainult juhul, kui seda nõuab vältimatu tööülesanne ning kui on tagatud salastatud teabe kaitse kohas, kuhu see viiakse; 3) väljaviidav teave peab olema registreeritud ning taotleja allkirjaga kinnitatud; teabe tagastamisel tuleb kohe läbi viia teabe ülevaatus; 4) välja on töötatud juhised teabe tagastamiseks õnnetusjuhtumite (isiku surm, hospitaliseerimine või pidev töölt puudumine üle 30 päeva) korral; 5) asutuse riigisaladuse tagamise talitus peab registreerima kõik isikud, kellele vastav luba on antud, ning teostama järelevalvet. 87. Salastatud prügi peab kohe hävitama või andma sellele põhidokumendiga sama salastatustaseme ning tagama vastava kaitse. 88. Ruumist lahkumisel (ruumi tühjaks jätmisel) peab salastatud dokumendid, kaasa arvatud salastatud prügi, sulgema turvakonteineritesse. Täiesti salajase või salajase tasemega salastatud teave tuleb sulgeda turvakonteinerisse ka tööajal lühiajalise ruumist väljumise korral. Konfidentsiaalse tasemega salastatud teabe võib jätta tööajal ruumist lühiajalise väljumise korral turvakonteinerisse sulgemata. Sellisel juhul peab olema lukustatud ruumi sissepääs. 89. Tööpäeva lõpus on viimasena ruumist lahkuv isik kohustatud kontrollima, kas ruumis käideldav salastatud teave on kindlalt turvakonteineritesse paigutatud ning kas konteinerid on suletud. Samuti tuleb kontrollida, kas aknad on suletud ning salastatud prügi kaitstud. Kontrolli läbiviimiseks võib asutusesiseselt kehtestada ruumide kontrolli küsimustiku. Samuti võib asutuse juht määrata turvaalal täiendavat kontrollimist teostava isiku. 90. Asutuse juht kehtestab korra, millised ruumid ja mis juhtudel võib viimane lahkuja pärast töö lõpetamist jätta avatuks (juhul, kui valvuritel on nende ruumide võtmed) ja millised on kohustuslik lukustada. 91. Juhul, kui erineva tasemega juurdepääsuloa või -õigusega isikud kasutavad ühte ja sama ruumi, tuleb rangelt jälgida teadmisvajaduse nõude täitmist ning kõigil erineva teadmisvajadusega töötajatel peavad olema eraldi turvakonteinerid. 92. Salastatud teavet on keelatud edastada telefoni teel (rääkida salastatud teabest telefonis), välja arvatud teabe edastamisel kaitstud kommunikatsioonisüsteemi teel või krüpteeritult. 12. peatükk. Salastatud teavet käsitlevate nõupidamiste, kohtumiste, konverentside, koosolekute jms. pidamise nõuded 93. Nõupidamiste, kohtumiste, konverentside, sümpoosiumide, briifingute, koosolekute jms. (edaspidi koosolek) ruumid, mida kasutatakse salastatud teabe tutvustamiseks või arutelude läbiviimiseks, peavad olema pideva kontrolli all, et vältida salajast pealtkuulamist. Ettevaatusabinõudega tuleb tagada nimetatud ruumide võtmete või lukukombinatsioonide kaitstus, tõkestada juurdepääsuõigust mitteomavate isikute juurdepääs nimetatud ruumidele ning hooldava ja koristava personali pidev saatmine neis ruumides. Koosolekuruumid peavad asetsema I või II klassi turvaalal. 94. Koosolekuruume tuleb tehnilise julgeoleku tagamiseks pidevalt kontrollida. Kohustuslik on kontrollimine pärast ruumis struktuuriliste muudatuste tegemist või mööbli või tehniliste seadmete muutmist või vahetamist. Ühtegi lisaeset ei tohi koosolekuruumidesse viia eelneva tehnilise kontrollita. 95. Koosoleku läbiviimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) koosolekuruum peab vastama käesolevas korras sätestatud nõuetele; 2) juurdepääs salastatud teavet käsitlevale koosolekule on lubatud ainult isikutele, kellel on juurdepääsuluba ning kelle teadmisvajadus on eelnevalt kontrollitud; 3) iga koosolekul osalev isik, kelle teadmisvajadus on kindlaks tehtud, registreeritakse; 4) iga osaleja peab enne koosolekuruumi sisenemist esitama isikut tõendava dokumendi (näiteks passi, autojuhiloa jne.); 5) kõik koosolekul osalejate poolt tehtud märkmed, kokkuvõtted jne., tuleb üle vaadata. Need tagastatakse osalejatele alles siis, kui salastatud teavet sisaldavad märkmed on vastavalt märgistatud ja registreeritud. Koosolek salvestatakse. 96. Koosolekul osaleva isiku juurdepääsuloa ja teadmisvajaduse kindlakstegemiseks peab osalejal kaasas olema kiri oma asutusest, mis tõendab koosolekul osalemise vajadust ning kus on märgitud juurdepääsuloa tase ning isikut tõendava dokumendi number. 97. Koosolekukutse peab sisaldama järgmisi rekvisiite: 1) koosoleku teema, üldine salastatustase, päevakord ning iga päevakorrateema salastatustase; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku eest vastutava isiku (kontaktisiku) kontaktandmed (nimi, ametikoht ja telefoninumber). 98. Koosoleku toimumisest on korraldava asutuse juhi nõusolekuta keelatud üldsust informeerida. IV osa. JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE, SALASTATUD TEABE ARVESTUS NING SALASTATUD TEABE REPRODUTSEERIMINE 13. peatükk. Juurdepääs salastatud teabele 99. Juurdepääsu salastatud teabele ei tohi lubada kellelegi, kes ei oma juurdepääsuluba ning teadmisvajadust. Ühelegi isikule ei tohi lubada juurdepääsu ainult tema ametialase positsiooni või auastme alusel. Juurdepääsuluba omavad isikud ei tohi saada juurdepääsu enne, kui asutuse riigisaladuse tagamise talitus on neid põhjalikult instrueerinud ja veendunud, et neil on olemas salastatud teabe käitlemiseks vajalikud tingimused. 100. Isik, kelle valduses või kontrolli all on salastatud teavet või kes teab riigisaladust, on kohustatud kontrollima, kas konkreetsele salastatud teabele juurdepääsu taotleval isikul on juurdepääsuluba vähemalt vastava tasemega salastatud teabele ning kas isiku ametikohustused (tööülesanded) nõuavad juurdepääsu antud salastatud teabele või selle osale või selle teabe valdamist. 101. Kui vajatakse juurdepääsu teises asutuses hoitavale salastatud teabele, peab isik esitama kirjaliku külastustaotluse, välja arvatud juhul, kui selle asutusega on pidevad töösuhted ning teadmisvajadus ja juurdepääsuloa olemasolu on selgelt määratletud. Külastustaotluse allakirjutajaks ei tohi olla külastaja ise, välja arvatud juhul, kui külastajaks on asutuse juht. 102. Külastustaotlus peab sisaldama järgmisi rekvisiite: 1) taotleja nimi, isikukood, passi number; 2) taotleja juurdepääsuloa tase; 3) taotleja töökoht ning ametikoht; 4) külastuse aeg ja kestus; 5) külastuse eesmärgi kirjeldus teadmisvajaduse määratlemiseks; 6) võimaluse korral nende isikute nimed, kellega soovitakse kohtuda. Olenevalt asutustevahelistest suhetest ning isikute tööülesannetest võib nimetatud külastustaotlusi teha ka pikema perioodi kohta. Sellisel juhul ei tohi külastustaotluse alusel antav sissepääsuluba kehtida kauem kui üks aasta. 103. Külastuste ajal on kohustuslik järgida käesolevas korras sätestatud salastatud teabe kaitse nõudeid. 14. peatükk. Salastatud teabekandjate arvestus 104. Kõik asutused peavad sisse seadma salastatud teabekandjate registrid (edaspidi registrid), mis peavad kajastama salastatud teabekandja kogu liikumist. Registrid seatakse sisse lähtuvalt salastatud teabekandjate mahust, kas üks kogu salastatud teabe jaoks või vastavalt salastatud teabe tasemetele: 1) täiesti salajase teabe register; 2) salajase teabe register; 3) konfidentsiaalse teabe register. Asutuse struktuuriüksustes võib sisse seada ka allregistrid. 105. Salastatud teabekandjate registrit peab riigisaladuse tagamise talitus. Registrisse kandeid tegeval isikul (edaspidi registripidaja) peab olema juurdepääsuluba vastavalt registreerimisele kuuluva teabe salastatuse kõrgeimale tasemele. 106. Registripidaja on kohustatud: 1) pidama kõigi asutuses töötavate juurdepääsuluba omavate isikute arvestust, kusjuures märgitud peab olema, kes millise tasemega juurdepääsuluba omab; 2) pidama salastatud teabekandjate registrit; 3) tagama, et kõik salastatud materjalide ülearused koopiad jms. hävitataks niipea, kui see on võimalik; 4) teostama igal aastal salastatud teabe ülevaatuse, et teha kindlaks, millised teabekandjad tuleb hävitada, mille salastatustaset tuleb alandada või mille salastatus tuleb kustutada ning mis tuleb saata Riigiarhiivi. 107. Salastatud teabekandjate allregistri võib sisse seada asutuse igasse struktuuriüksusesse, kus töötavatel isikutel on õigus teavet riigisaladuseks tunnistada või salastada või mis saab salastatud teabekandjaid teistest asutustest või struktuuriüksustest. 108. Salastatud teabekandja kantakse registrisse üks kord. Põhiregistris registreeritud salastatud teabekandjat ei registreerita uuesti allregistris. 109. Salastatud teabekandjate registrit võib pidada arvutis, kartoteegikaartidel või registreerimisraamatus. 110. Salastatud teabekandjate registris peab olema märgitud: 1) salastatud teabe identifitseerimiseks vajalik informatsioon (pealkiri või lühipealkiri, registreerimisnumber, kuupäev ning salastaja identifikatsioon); 2) teabekandja arvelevõtmise kuupäev; 3) teabekandja eksemplaride arv või hiljem tehtud koopiate arv; 4) isik või asutus, kellele salastatud teave või teabekandja edastati (sõltumata edastamisviisist). 111. Salastatud teabekandjad tuleb registris arvele võtta nende koostamise või saabumise kuupäeval. Võimaluse korral kantakse teabekandjale registris olev järjekorranumber. Täiesti salajase või salajase tasemega salastatud teabekandjate registris peab olema nende isikute loetelu, kellele konkreetne teave on teatavaks saanud (edastatud, sõltumata edastamisviisist). Teabe edastamise kohta peab registris olema märgitud: 1) isiku nimi, kellele teave edastati; 2) teabe edastamise kuupäev; 3) isiku allkiri teabe vastuvõtmise kohta või selle üleandmis-vastuvõtmisvormi number, millega teave edastati. 112. Vähemalt kord aastas tuleb läbi viia kõigi säilitatavate salastatud teabekandjate olemi kontroll, mille käigus tuleb kontrollida salastatud teabekandjate olemasolu, terviklikkust ning vastavust registri andmetele. 113. Kui registrisse ei ole otstarbekas kanda märkeid salastatud teabe edastamise kohta, tuleb pidada salastatud teabe edastamise arvestust üleandmis-vastuvõtmisvormidega. Üleandmis-vastuvõtmisvorme säilitatakse vähemalt kaks aastat. Kui isik on edastanud salastatud teabekandja teisele isikule või asutusele ning saanud üleandmis-vastuvõtmisvormile allkirja, annab ta allkirjastatud vormi registrisse säilitamiseks. Vorm lisatakse registrile. 114. Isiku tööülesannete muutumise või töölt lahkumise korral on ta kohustatud registripidajale üle andma kogu tema valduses olnud salastatud teabe. 15. peatükk. Salastatud teabe reprodutseerimine 115. Täiesti salajase või salajase tasemega salastatud teabe reprodutseerimine ilma teabe salastanud asutuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud. 116. Asutus peab salastatud teabe reprodutseerimise seadmete üle sisse seadma kontrolli, mis peab takistama juurdepääsuõigust mitteomavate isikute juurdepääsu ning salastatud teabe kontrollimatut reprodutseerimist. Reprodutseerimisseade peab olema installeeritud turvaalal ning asuma ruumis, kus salastatud teavet ei säilitata lahtiselt. Seadme kasutamine ja kasutamise kontroll peab olema pandud selleks määratud isikule, kes omab vastava tasemega juurdepääsuluba. 117. Reprodutseerimisseadme kasutamise kontroll peab tagama, et: 1) väljaspool tööaega oleks võimatu juurdepääs seadmele või selle kasutamine; 2) salastatud teavet reprodutseeritaks ainult tööalase käsu alusel; 3) iga töö tegemine nimetatud seadmega oleks täielikult tuvastatav; 4) töö tellija ja tegija kontrolliksid salastatud teabekandjate üleandmist ja vastuvõtmist. 118. Salastatud teabe reprodutseerimise tööalane käsk peab kajastama: 1) reprodutseeritava salastatud teabekandja registreerimisnumbrit; 2) töö tellija andmeid (nimi, ametikoht, vajaduse korral ka struktuuriüksuse või asutuse nimi); 3) töö teostaja andmeid (nimi, ametikoht); 4) reprodutseerimist lubanud ametiisiku nime; 5) töö teostamise aega (kuupäeva, vajaduse korral ka kellaaega); 6) tehtud eksemplaride arvu. Tööalast käsku tuleb säilitada vähemalt kaks aastat. 119. Asutuse riigisaladuse tagamise talitus on perioodiliselt kohustatud võrdlema salastatud teabekandjate registrit reprodutseerimise tööalaste käskudega. V osa. SALASTATUD TEABE EDASTAMINE JA TRANSPORTIMINE 16. peatükk. Üldsätted 120. Iga isik, kes edastab salastatud teavet või avalikustab selle sisu, peab kontrollima, kas teabe vastuvõtjal on õigus edastatavat teavet vastu võtta või selle sisu teada saada. Edastamisviisideks on: 1) käest kätte edastamine; 2) edastamine teise isiku kaudu; 3) edastamine kulleri kaudu; 4) kuller- või tähitud posti teel; 5) suuline edastamine; 6) edastamine telekommunikatsioonivahendi kaudu või muu tehnilise sidevahendi abil. 121. Salastatud teabe edastamise eri viiside kasutamine sõltub teabe salastatuse tasemest, levitamise vormist ning asjaolust, kas teabe saatja ja vastuvõtja on ühest ja samast asutusest või ei ole. 17. peatükk. Salastatud teabe edastamine ühe ja sama hoone piires 122. Salastatud teavet võib hoonesiseselt edastada isiklikult või teise isiku kaudu. Sellise edastamisviisi korral peab olema täidetud üleandmis-vastuvõtmisvorm. Teabe edastamisel teise isiku kaudu peab isik, kelle kaudu teave edastatakse, olema sama asutuse töötaja ning omama juurdepääsuluba vastavalt edastatava teabe salastatustasemele. 123. Kui teave edastatakse teise isiku kaudu, tuleb sellisel viisil edastatav teabekandja paigutada suletud ümbrikusse, mis allkirjastatakse saatja poolt ja märgistatakse järgmiselt: «Täiesti salajane (või muu tase). Selle ümbriku võib avada ainult (isiku nimi, ametikoht)». Ümbrik peab olema adresseeritud ainult ühele adressaadile. 124. Salastatud teabekandja üleandmisel teeb saatja vastava sissekande üleandmis-vastuvõtmisvormi, mis antakse teavet edastavale isikule kaasa. 125. Isik, kelle kaudu teavet edastatakse, peab salastatud teabekandja toimetama adressaadile viivituseta ning kuni üleandmiseni hoidma seda kogu aeg enda valduses. Kui salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe edastada, tagastatakse see saatjale või antakse registripidajale ajutiseks hoidmiseks. 126. Salastatud teabekandja vastuvõtja on kohustatud kontrollima, kas saadetis on puutumatu. Üleandmis-vastuvõtmisvormi tehakse märge teabekandja kättesaamise kohta ning märgitakse ka kättesaamise aeg. Avatud saadetise või avamisjälgedega saadetise puhul või vastava kahtluse korral peab sellest kohe teatama riigisaladuse tagamise talitusele. 18. peatükk. Salastatud teabe edastamine väljapoole hoonet 127. Teise asutusse võib salastatud teabekandjat saata ainult läbipaistmatus topeltümbrikus. Välimisele ümbrikule märgitakse ainult saaja asutuse nimi (vajaduse korral ka aadress) ja vastuvõtja jaoks pakendi number. Sisemisele ümbrikule märgitakse salastatud teabe tase, ümbrikus asuva teabekandja registreerimisnumber, lehekülgede ja eksemplaride arv ning täpne adressaat (saaja ametikoht ja asutuse aadress). Teabe salastatuse tase ei tohi olla märgitud välimisele ümbrikule. 128. Välimise ümbriku avab registripidaja. Sisemise ümbriku võib registripidaja avada ainult juhul, kui sellel puudub konkreetne adressaat. Adressaadita salastatud teabekandja edastatakse viivitamata asutuse juhile adressaadi määramiseks. Registripidaja ei tohi sisemist ümbrikut avada, kui sellele on märgitud konkreetne adressaat. Sellisel juhul registreerib registripidaja sisemise ümbriku (kannab ümbrikule andmed registreerimise kohta) ning edastab adressaadile. 129. Salastatud teabekandja edastamisel täidab vastuvõtja üleandmis-vastuvõtmisvormi, mille pärast kirjete võrdlemist tagastab edastajale. 130. Täiesti salajase tasemega salastatud teavet sisaldavat teabekandjat võib edastada ainult kulleriga. Salajase tasemega salastatud teavet sisaldavat teabekandjat võib edastada kulleriga või teise isiku kaudu. Konfidentsiaalse tasemega salastatud teavet sisaldavat teabekandjat võib edastada kulleriga, teise isiku kaudu või kuller- või tähitud postiga. 131. Alati, kui salastatud teabekandjate edastamiseks kasutatakse kullerposti või tähitud posti teenuseid, tuleb eelnevalt kokku leppida pakkimis- ja vastuvõtmistingimused. Kohaletoimetamisteenus peab olema korraldatud nii, et pakend, mis sisaldab salastatud teavet, oleks kogu aeg vastutava töötaja otsese järelevalve all. Tähitud posti kasutamise korral on vajalik tähitud posti väljastusteade. 132. Täiesti salajase ja salajase tasemega salastatud teavet sisaldavate teabekandjate transportimisel kulleriga peab kasutama ametiautot koos juhiga. Kulleri kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) kulleril peab olema vastav juurdepääsuluba; 2) salastatud teavet ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta; 3) edastatud salastatud teabekandjate kohta tuleb koostada nimekiri ja pidada arvestust; 4) kuller peab olema relvastatud. 133. Kõik riigisaladust valdavad asutused peavad koostama tööjuhendid isikutele, kes edastavad salastatud teavet vastavalt käesolevale korrale. Salastatud teabekandja edastaja kinnitab oma allkirjaga, et ta on vastava juhendiga tutvunud. 134. Väljapoole Eestit võib salastatud teabekandjaid edastada ainult diplomaatilise või sõjalise kulleri abil. Riigisaladuse kaitset korraldava asutuse nõusolekul võib lubada salastatud teabekandja (välja arvatud täiesti salajase tasemega salastatud teavet sisaldav teabekandja) edastamist diplomaatilise või sõjalise kullerita vaid juhul, kui kullerit ei ole käepärast või kulleri kasutamine tooks kaasa viivituse, mis oleks ebasoovitav, samuti siis, kui saaja nõuab teavet viivitamata. Isiku kasutamisel, kes ei ole diplomaatiline ega sõjaline kuller, peab järgima järgmisi nõudeid: 1) isikul peab olema juurdepääsuluba vastava tasemega riigisaladusele; 2) sellisel viisil edastatava teabe üle peetakse registris eraldi arvestust; 3) reisiettevalmistused lõppsihi, valitud marsruudi ja transpordivahendite suhtes peavad olema kooskõlastatud riigisaladuse kaitset teostava asutusega. 19. peatükk. Salastatud teabe edastamine tehniliste sidekanalite kaudu 135. Salastatud teabe edastamine telekommunikatsioonivahendi või muu tehnilise sidekanali kaudu on lubatud ainult krüpteeritud kujul. 136. Krüpteerimata kujul on lubatud edastada ainult konfidentsiaalse tasemega salastatud teavet, kui olukord nõuab teabe kiiret edastamist ning teabe krüpteerimine või kirjalikul kujul edastamine võtab aega ning võib tekitada pöördumatut kahju. 137. Tehnilise sidekanali kaudu edastatav teave registreeritakse salastatud teabe registris vastavalt käesoleva korra 14. peatüki sätetele. Edastatud dokumendi esimesel lehel peab olema selgelt nähtav märge selle kohta, et järgnevad osad sisaldavad salastatud teavet. Salastatud teabe eelnimetatud viisil edastamise korral kantakse salastatud teabe registrisse lisaks adressaadile ka teabe edastamise viis. VI osa. SALASTATUD TEABEKANDJA HÄVITAMINE 138. Salastatud teavet sisaldavad dokumendid (ka salastatud prügi) tuleb hävitada põletamise, narmastamise või lahustamise teel või muul meetodil, mis teeb võimatuks teabe taastamise. Salastatud teavet sisaldavad materiaalsed objektid tuleb hävitada või muuta neid nii, et nendes sisalduvat teavet ei oleks võimalik tuvastada ega taastada ei osaliselt ega tervikuna. Salastatud teabe hävitamise seade peab olema heaks kiidetud riigisaladuse kaitset teostava asutuse poolt. 139. Salastatud teabekandja hävitamisel koostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt. Salastatud teabekandja hävitamise peavad läbi viima vähemalt kaks ametiisikut, kes annavad oma allkirjad salastatud teabekandja hävitamise aktile. Salastatud teabekandja hävitamise juures peab viibima ka vähemalt üks tunnistaja, kellel ei ole kohustuslik omada juurdepääsuluba ning kes samuti annab oma allkirja hävitamisaktile. Tunnistaja ei tohi ise hävitamist läbi viia ning talle ei tohi avalikustada hävitatava salastatud teabe sisu. Hävitamist teostavatel isikutel peab olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba. Konfidentsiaalse tasemega salastatud teavet sisaldava teabekandja hävitamisel peab vähemalt üks isik omama vastava tasemega juurdepääsuluba. 140. Salastatud teabekandja hävitamise aktis peab olema märgitud: 1) salastatud teavet identifitseerivad andmed; 2) isikute andmed, kes teabekandja hävitamise läbi viisid; 3) hävitamismeetod; 4) tunnistaja isikuandmed. 141. Salastatud teabekandjate hävitamise akte säilitatakse salastatud teabekandjate registris vähemalt kaks aastat. VII osa. KONTROLLI TEOSTAMINE 142. Salastatud teavet valdav asutus on kohustatud määrama vähemalt ühe ametiisiku (riigisaladuse tagamise talitus), kes korraldab riigisaladuse kaitset asutuses. Riigisaladuse tagamise talitus allub vahetult asutuse juhile ning tal on õigus salastatud teabe kaitse tagamise küsimustes pöörduda otseselt asutuse juhi poole. Asutuses, kus salastatud teabe maht on väike, võib riigisaladuse tagamise talituse ülesandeid muude tööülesannete kõrvalt täita asutuse juht. 143. Riigisaladuse tagamise talitus on asutuses kohustatud: 1) teostama kontrolli käesoleva korra täitmise üle; 2) nõustama asutuse juhti salastatud teabe kaitse küsimustes; 3) pidama teabe salastajate arvestust, sõltumata asjaolust, kas nad on teabe riigisaladuseks tunnistajad või vastava otsuse järgijad; 4) pidama salastatud teabekandjate registrit. 144. Salastatud teabe käitleja on kohustatud kohe teavitama riigisaladuse tagamise talitust, kui saab teatavaks või tekib kahtlus: 1) et salastatud teave on saanud teatavaks juurdepääsuõigust mitteomavale isikule; 2) et salastatud teabekandja või turvavõti või turvavõtme kapi võti on kaotatud; 3) et salastatud teabe kaitse korda on rikutud; 4) mõne muu asjaolu suhtes, mis omab tähtsust riigisaladuse kaitse seisukohalt (näiteks defekt salastatud teabe kaitse vahendites, kellegi ebatavaline huvi salastatud teabe vastu jne.). Eelnimetatud juhtude korral on riigisaladuse tagamise talitus kohustatud kohe kasutusele võtma meetmed, et ära hoida või vähendada salastatud teabele tekitatavat kahju. 145. Punktis 144 loetletud juhtude korral on riigisaladuse tagamise talitus asjaolude selgitamiseks kohustatud viima läbi ametkondliku juurdluse. Ametkondliku juurdluse läbiviimisest on riigisaladuse tagamise talitus kohe kohustatud kirjalikult teavitama riigisaladuse kaitset teostavat asutust. 146. Kui salastatud teave on saanud teatavaks juurdepääsuõigust mitteomavale isikule, tuleb sellest kohe teatada teabe salastanud asutusele ja riigisaladuse kaitset teostavale asutusele. Teabe salastanud asutus on koostöös riigisaladuse kaitset teostava asutusega kohustatud kohe võtma kasutusele meetmed, mis on vajalikud, et vähendada või ära hoida avalikustamisest tekkivat kahju (näiteks muutma plaane või projekte, teatama asjaosalisele isikule jne.). Kui avalikuks on tulnud välisriigi poolt Eestile usaldatud salastatud teave, tuleb sellest kohe teavitada Riigikantselei koordinatsioonidirektori bürood. Siseminister Olari TAAL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1998. a. määrusega nr. 65 Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korraga sätestatakse riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemise, andmise, andmisest keeldumise ja tühistamise kord (edaspidi kord). 2. Käesolevas korras ettenähtud juurdepääsulubade taotlemiseks esitatavaid avaldusi vaatab läbi, teostab asjakohast julgeolekukontrolli ja annab juurdepääsulubasid Kaitsepolitseiamet, kaitsejõududes Kaitsejõudude Peastaap (edaspidi julgeolekukontrolli teostav asutus). II. JUURDEPÄÄSULOA TAOTLEMINE 3. Juurdepääsuloa taotlemiseks peab riigisaladusele juurdepääsu luba taotlev isik (edaspidi taotleja) esitama temaga töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva asutuse kaudu vormikohase avalduse. Nõuetekohaselt täidetud avalduse annab taotleja ametiisikule, kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest asutuses (edaspidi riigisaladuse tagamise talitus). 4. Enne julgeolekukontrolli teostavale asutusele juurdepääsuloa taotluse esitamist on asutuse juht kohustatud kontrollima, kas isikul, kellele juurdepääsuluba taotletakse, on põhjendatud ning otseselt tööülesannetega seotud vajadus pääseda salastatud teabe juurde. Isikute arv, kellele taotletakse juurdepääsuluba, peab olema minimaalne, tagades vajalike tööülesannete täitmise. 5. Riigisaladuse tagamise talitus kontrollib taotleja isikuandmeid ning avalduse nõuetekohast täitmist ning seejärel edastab taotleja avalduse julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) asutuse kiri, milles põhjendatakse töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse juurdepääsuloa saamist. Kirjas tuleb märkida ka riigisaladuse tase, millele juurdepääsu taotletakse, ning juurdepääsuloa kehtivusaeg; 2) taotleja poolt täidetud juurdepääsuloa taotleja ankeet vastavalt riigisaladuse tasemele, millele taotletakse juurdepääsu; 3) taotleja vormikohane volikiri, millega volitatakse julgeolekukontrolli teostavat asutust saama isiku kohta käivat teavet kõikidelt asutustelt ja ühingutelt juurdepääsuloa andmise otsustamiseks, loa kehtimise ajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist. 6. Kui juurdepääsuloa taotlemise avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta käesoleva korra punktis 3 toodud nõuetele, ei võta julgeolekukontrolli teostav asutus avaldust menetlusse ning see tagastatakse avalduse saatnud asutusele kümne päeva jooksul avalduse saamisest arvates koos vastusega, milles on ära näidatud tagastamise põhjused. Taotlejal on õigus avaldus uuesti esitada pärast puuduste kõrvaldamist. 7. Juurdepääsuloa taotleja või juurdepääsuluba omav isik on kohustatud julgeolekukontrolli teostavat asutust riigisaladuse tagamise talituse kaudu viivitamata teavitama oma nime, elukoha või postiaadressi muutumisest. III. JULGEOLEKUKONTROLL 8. Taotlejale juurdepääsuloa andmise otsustamiseks viib julgeolekukontrolli teostav asutus läbi julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli läbiviimiseks algatab julgeolekukontrolli teostav asutus taotleja avalduse alusel jälitusmenetluse jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361) § 9 lõike 1 punkti 6 alusel. 9. Julgeolekukontroll viiakse läbi jälitustegevuse seaduse alusel. Jälitusmenetluse käigus selgitab julgeolekukontrolli teostav asutus välja, kas isik vastab riigisaladuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud juurdepääsuloa andmise tingimustele. 10. Enne juurdepääsuloa andmise otsustamist viib julgeolekukontrolli teostav asutus taotlejaga läbi vestluse. Julgeolekukontrolli teostav asutus protokollib vestluse. Vestlusel küsitletakse taotlejat asjaolude kohta, mida julgeolekukontrolli teostav asutus peab oluliseks juurdepääsuloa andmise otsustamisel. Taotlejal on vestlusel õigus anda selgitusi, mida ta peab juurdepääsuloa andmise otsustamise jaoks oluliseks. IV. JUURDEPÄÄSULOA ANDMINE VÕI SELLEST KEELDUMINE 11. Juurdepääsuloa andmise või sellest keeldumise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus hiljemalt kolme kuu jooksul nõuetekohase avalduse saamisest arvates. 12. Juurdepääsuloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseks moodustatakse julgeolekukontrolli teostavas asutuses vähemalt kolmeliikmeline komisjon. 13. Komisjoni arvamus juurdepääsuloa andmise kohta peab olema vastavuses riigi julgeoleku huvidega ning tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele. 14. Komisjoni arvamus, sõnavõttude põhiseisukohad ja hääletamistulemused protokollitakse. Komisjon teeb oma otsused koosolekust osavõtvate komisjoni liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. 15. Juurdepääsuluba vormistatakse julgeolekukontrolli teostanud asutuse turvaelementidega kirjaplangil asutuse juhi allkirjaga. Juurdepääsuloal peavad olema järgmised andmed: 1) juurdepääsuloa andmise kuupäev ja otsuse number; 2) otsuse tegemise alus; 3) juurdepääsuloa saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 4) juurdepääsuloa saanud isiku töö- ja ametikoht; 5) juurdepääsuloa tase; 6) juurdepääsuloa kehtivusaeg. 16. Juurdepääsuluba antakse tähtajaga mitte üle kolme aasta. 17. Kui isikul on ajutine juurdepääsuvajadus, et osaleda mingis riigisaladust puudutavas projektis, antakse talle juurdepääsuluba ainult vastavas projektis osalemise ajaks. 18. Juurdepääsuluba saadetakse juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele kolme tööpäeva jooksul. Riigisaladuse tagamise talitus teavitab taotlejat juurdepääsuloa saamisest ning võtab isikult allkirja kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust. Juurdepääsuloa saanud isiku poolt allkirjastatud kohustuse saadab riigisaladuse tagamise talitus julgeolekukontrolli teostanud asutusele. 19. Juurdepääsuloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uut juurdepääsuluba. Uue juurdepääsuloa saamiseks esitatakse julgeolekukontrolli teostavale asutusele käesoleva korra punktis 3 nimetatud avaldus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega hiljemalt kolm kuud enne juurdepääsuloa kehtivusaja lõppemist. 20. Riigisaladuse seaduse § 15 lõike 2 alusel keeldutakse juurdepääsuloa andmisest isikule, kes ei vasta riigisaladuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tingimustele. 21. Juurdepääsuloa andmisest keeldumise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse teinud komisjoni nimi; 2) otsuse number; 3) otsuse tegemise aeg; 4) selle isiku nimi, isikukood ja töökoht, kellele keelduti juurdepääsuloa andmisest; 5) asjaolud, mis viitavad isiku mittevastavusele riigisaladuse seaduse § 15 lõikes 1 toodud nõuetele; 6) põhjendus, miks nimetatud asjaolude põhjal on riigi julgeoleku huvidest ja riigisaladuse kaitsest tulenevalt keeldutud juurdepääsuloa andmisest. 22. Juurdepääsuloa andmisest keeldumise otsus saadetakse kolme tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele. Riigisaladuse tagamise talitus teavitab taotlejat juurdepääsuloa andmisest keeldumisest. V. JUURDEPÄÄSULOA TÜHISTAMINE 23. Julgeolekukontrolli teostanud asutus tühistab juurdepääsuloa, kui ilmnevad riigisaladuse seaduse § 20 lõike 1 punktides 1--3 nimetatud asjaolud. 24. Riigisaladuse seaduse § 20 lõike 1 punktides 1--3 nimetatud asjaolude ilmnemisest on juurdepääsuluba omava isiku töö- või teenistuskoht (asutus) kohustatud viivitamata teavitama julgeolekukontrolli teostanud asutust. 25. Juurdepääsuloa tühistamise otsustab julgeolekukontrolli teostav asutus juurdepääsuloa andmise otsustamiseks moodustatud komisjoni ettepanekul. 26. Juurdepääsuloa tühistamise otsuse vormistab julgeolekukontrolli teostanud asutus viivitamata ning edastab selle juurdepääsuluba omanud isiku töö- või teenistuskohale (asutusele). Nimetatud asutuse juht on kohustatud kohe võtma kasutusele meetmed selle isiku juurdepääsu tõkestamiseks riigisaladusele ning teavitama juurdepääsuloa tühistamise otsusest isikut, kelle juurdepääsuluba tühistati. Juurdepääsuloa tühistamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse teinud komisjoni nimi; 2) otsuse number; 3) otsuse tegemise aeg; 4) selle isiku nimi, isikukood ja töökoht, kelle juurdepääsuluba tühistati; 5) asjaolud, mis viitavad juurdepääsuloa tühistamise vajadusele; 6) juurdepääsuloa tühistamise alus. 27. Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu loa omamine. 28. Juurdepääsuloa andmisest keeldumise või juurdepääsuloa tühistamise otsust on isikul õigus vaidlustada riigisaladuse seaduse § 21 sätestatud korras. Siseminister Olari TAAL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1998. a. määrusega nr. 65

Siseminister Olari TAAL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1998. a. määrusega nr. 65

Siseminister Olari TAAL