Vabariigi Valitsus — Liikluskindlustusalaste õigusaktide kinnitamine — RT I, 28, 362

Liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612; 1998, 2, 43) paragrahvi 2 lõike 2, paragrahvi 18 lõike 1 ja paragrahvi 31 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada: 1) «Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ja Politseiametile kuuluvate sõidukite suhtes liikluskindlustuslepingute sõlmimise kohustusest vabastamise tõendite väljastamise kord» (juurde lisatud); 2) «Politsei poolt Eesti Liikluskindlustuse Fondile sellistest juhtudest teatamise kord, kus kasutati kindlustamisele kuuluvat, kuid kindlustamata sõidukit, või kus sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule» (juurde lisatud); 3) «Hindade ja elukalliduse muutumise arvestamise kord liikluskindlustuse hüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1998. a. määrusega nr. 48 Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ja Politseiametile kuuluvate sõidukite suhtes liikluskindlustuslepingute sõlmimise kohustusest vabastamise tõendite väljastamise kord 1. Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ja Politseiametile kuuluvate sõidukite suhtes väljastab käesoleva korra juurde lisatud vormi kohase tõendi liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta (edaspidi -- tõend) Eesti Liikluskindlustuse Fond (edaspidi -- fond). 2. Fond väljastab Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ja Politseiametile nummerdatud ja pitsatijäljendiga varustatud tõendiplangid. Tõendiplankide üle peab arvestust fond. 3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud riigiasutuste juhid määravad oma asutuses vastutava ametiisiku, kes täidab tõendi ning kinnitab selle oma allkirjaga ning asutuse pitsati jäljendiga. Tõend koostatakse kahes eksemplaris. Sõiduki kasutamise ajal on tõendi esimene eksemplar sõidukis. Tõendi teine eksemplar tagastatakse fondile. Tõendi tagastatavale eksemplarile ei märgita sõiduki riiklikku registreerimismärki, vaid tehasetähis. 4. Rikutud tõendid annulleerib vastutav ametiisik ning need tagastatakse fondile. Tõendi kaotamise kohta koostab vastutav ametiisik akti, mis esitatakse fondile. 5. Iga kolme kuu järel teevad käesolevas korras nimetatud riigiasutuste vastutavad ametiisikud tõendiplankide inventuuri ja esitavad inventeerimisakti fondile. Rahandusminister Mart OPMANN «Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ja Politseiametile kuuluvate sõidukite suhtes liikluskindlustuslepingute sõlmimise kohustusest vabastamise tõendite väljastamise korra» juurde Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ja Politseiametile kuuluvate sõidukite suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamise TÕEND EESTI LIIKLUSKINDLUSTUSE FOND Tööstuse 52, EE0004 Tallinn, tel. 626 46 02 E Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Sõiduk (liik, mark) Tehasetähis Riiklik registreerimismärk Kuulub Aadress SÕIDUK EI KUULU KINDLUSTAMISELE LIIKLUSKINDLUSTUSE SEADUSE ALUSEL. Selle sõidukiga seotud liikluskahju käsitleb Eesti Liikluskindlustuse Fond. Vastutava ametiisiku allkiri Eesti Liikluskindlustuse Fondi pitsati jäljend Asutuse pitsati jäljend Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1998. a. määrusega nr. 48 Politsei poolt Eesti Liikluskindlustuse Fondile sellistest juhtudest teatamise kord, kus kasutati kindlustamisele kuuluvat, kuid kindlustamata sõidukit, või kus sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all ole vale isikule 1. Kõik politseiprefektuurid ja Liikluspolitsei Büroo esitavad iga kuu kümnendaks kuupäevaks Eesti Liikluskindlustuse Fondile eelmise kuu andmed selliste juhtude kohta, kus kasutati kindlustamisele kuuluvat, kuid kindlustamata sõidukit, või kus sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule. Nimetatud andmed esitatakse järgmiselt: 1) eelmisel kuul kindlustamata sõiduki juhtimise eest politseiprefektuuris karistatud juhtide arv edastatakse kirjaliku õiendina; 2) nende sõidukijuhtide kohta, kes juhtisid eelmisel kuul sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all või andsid sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule vastavalt liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 38 lõike 2 punktile 2, esitatakse järgmised andmed: -- sõiduki mark -- sõiduki riiklik registreerimismärk -- juhi nimi -- juhi isikukood, selle puudumisel sünniaeg -- juhi aadress -- sõiduki omaniku nimi -- sõiduki omaniku isiku- või äriregistrikood, nende puudumisel aadress -- haldusõiguserikkumiste seadustiku asjakohane paragrahv ja haldusõiguserikkumise kuupäev -- haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokolli number. Nimetatud andmed esitatakse kooskõlastatult Eesti Liikluskindlustuse Fondiga kas magnetkandjal, kirjalikult või protokollide koopiatena. 2. Eesti Liikluskindlustuse Fond on kohustatud tagama talle esitatud andmete sihipärase kasutamise ja konfidentsiaalsuse. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1998. a. määrusega nr. 48 Hindade ja elukalliduse muutumise arvestamise kord liikluskindlustuse hüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel 1. Liikluskahju hüvitamisel arvestatakse hindade ja elukalliduse muutumist järgmistel juhtudel: 1) ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamisel juhul, kui liikluskahju suuruse selgumise või ajutise töövõimetuse lõppemise ja kahju hüvitamise otsuse tegemise vaheaeg ületab kolm kuud; 2) püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamisel ja ülalpidamispensioni väljamaksmisel; 3) muu kahju hüvitamisel juhul, kui liikluskahju suuruse kindlakstegemise või kahju hüvitamise taotluse esitamise ja hüvitamisotsuse tegemise vaheaeg ületab kuus kuud ning kindlustusandjal ei ole viivise maksmise kohustust. 2. Hindade ja elukalliduse muutuse arvestamisel võetakse aluseks Statistikaameti poolt Eesti Liikluskindlustuse Fondile ja viimase poolt kindlustusandjaile esitatud tarbijahinnaindeksi muutusi kajastav tabel, millest leitakse vaadeldava ajavahemiku tarbijahinnaindeks. 3. Väljamaksmisele kuuluv kahjuhüvitis arvutatakse järgmiselt: 1) ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamisel korrutatakse hüvitamise kuule vastav tarbijahinnaindeks hüvitisega; 2) püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamisel korrutatakse hüvitamise ajale vastav tarbijahinnaindeks hüvitisega; 3) muu kahju hüvitamisel korrutatakse hüvitamisotsuse tegemise kuule vastav tarbijahinnaindeks hüvitisega. 4. Varakahju puhul, kui taastatakse vara liikluskahjueelne seisund või asendatakse vara samaväärse varaga, hindade ja elukalliduse muutumist ei arvestata. 5. Viiviste rakendamisel hindade ja elukalliduse muutumist ei arvestata. 6. Hüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel ei arvestata hindade ja elukalliduse muutumist liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 33 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku eest ning juhul, kui hüvitise väljamaksmisega viivitamise põhjustas hüvitise taotleja. Rahandusminister Mart OPMANN