Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-35-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2004. a kohtuotsus E. U. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi — RT III, 2004, 12, 149

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-35-04 Otsuse kuupäev 26. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi E. U. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2004. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-21-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. U. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel Asja läbivaatamise kuupäev 13. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud E. U. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Teha täpsustus Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2004. a kohtuotsusesse, lugedes E. U. karistuse kandmise aja alguseks 12. märts 2003. a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Mõista E. U. välja kohtukulu 600 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasuna. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 5. novembri 2003. a otsusega tunnistati E. U. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks ühe aasta ja nelja kuu pikkune vangistus. Vangistusaja alguseks luges kohus 9. septembri 2003. a. Lisakaristusena võeti E. U. KarS § 50 lg 1 alusel kaheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. E. U. tunnistati süüdi selles, et ta oli 8. novembril 1999. a kella 00.20 paiku Harjumaal X vallas TY maantee 14. kilomeetril, juhtides sõiduautot Mercury alkoholijoobe- ja väsimusseisundis, valis ebaõige sõidukiiruse ega arvestanud ilmaolusid ja liiklustihedust. Sõidukiirusel 80–85 km/h jäi E. U. roolis magama ja sõitis vastassuunavööndisse, kus tema juhitud auto põrkas kokku vastuliikunud sõiduautoga VAZ-21011. Kokkupõrke tulemusena sai sõiduauto VAZ juht A. K. raskeid kehavigastusi ning tema autos olnud kaassõitja K. K. üliraskeid kehavigastusi. 2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse E. U., kes palus vähendada talle mõistetud karistust. Muuhulgas väitis apellant, et kohus ei ole arvestanud tema poolt eelvangistuses viibitud aega. E. U. märkis, et ta vahistati Hispaania Kuningriigis Eesti Vabariigi väljaandmistaotluse alusel 4. aprillil 2002. a, millisest päevast alates on ta viibinud vahi all. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2004. a otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati kohtuotsuse resolutiivosa ja loeti E. U. mõistetud karistuse kandmise alguseks 8. september 2003. a. Samuti luges ringkonnakohus E. U. karistusaja hulka ajavahemikul 3. septembrist kuni 13. oktoobrini 2001 eelvangistuses viibitud aja – 40 päeva. Ringkonnakohus märkis, et rahvusvahelise kriminaalmenetluse alases praktikas valdava arusaama kohaselt tuleb lugeda väljaandmisvahistuses viibitud aeg väljaandmist taotlevas riigis mõistetud karistusaja hulka. Kohus osutas asjaolule, et Madridi Riikliku Kohtu Esimese Astme Keskkohtu otsuste kohaselt viibis E. U. seoses süüdistusega käesolevas kriminaalasjas väljaandmisvahistuses 3. septembrist kuni 13. oktoobrini 2001. a. Samas märkis ringkonnakohus, et tal puuduvad igasugused andmed selle kohta, et väljaandmisvahistus oleks kestnud üle 40 päeva. Lisaks korrigeeris ringkonnakohus maakohtu otsuses fikseeritud karistuse kandmise aja algust, kuna 9. septembri 2003. a kinnipidamisprotokollist nähtuvalt peeti E. U. Harju Maakohtu määruse alusel kinni 8. septembril 2003. a. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse E. U. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, kes palub ringkonnakohtu otsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi taotleb kaitsja E. U. vabastamist karistuse kandmisest kuni uue kohtuotsuse jõustumiseni. Kassaator on seisukohal, et kohus on käesolevas kriminaalasjas rikkunud KarS § 68 lg 1 nõudeid. Kaitsja märgib, et kohtualune andis 14. märtsil 2003. a Hispaania Kuningriigis nõusoleku enda väljaandmiseks Eesti Vabariigile. Selle nõusoleku andmise ajal ja ka hiljem, kuni tema väljaandmiseni Eesti Vabariigile 8. septembril 2003. a, viibis E. U. Hispaania Kuningriigis vahi all. Kassaator leiab, et kohus oleks pidanud arvama karistusaja hulka ka E. U. poolt vahetult enne Eesti Vabariigile väljaandmist Hispaania Kuningriigis vahi all viibitud aja. Kaitsja arvates on kohus rikkunud kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtet, kuna vaatamata kohtualuse taotlusele on jäetud saatmata järelpärimine asjaomastele valitsusasutustele, selgitamaks välja E. U. poolt Hispaania Kuningriigis vahi all viibitud aega. Samuti on kohtud kaitsja arvates jätnud arvestamata asjaolu, et kannatanutel oli avarii toimumise hetkel lahti turvavöö. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. U. kaitsja vandeadvokaat M. Senkel kassatsioonkaebust ning taotles võtta toimiku materjalide juurde Madridi III Kinnipidamisasutuse Valdemoro direktori ja asedirektori väljastatud õiendi E. U. viibimise kohta selles kinnipidamisasutuses. Prokurör taotles muuta ringkonnakohtu otsus karistuse kandmise aja alguse suhtes ning jätta otsus muus osas muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on analüüsinud E. U. süü suurust ja teisi karistuse kohaldamise aluseid, nagu seda nõuab KarS 4. peatüki 1. jagu ning on karistuse liigi ja määra valikult piisavalt põhistanud. 7. Kohtuistungil esitatud Madridi III Kinnipidamisasutuse Valdemoro õiendist nähtub, et E. U. peeti selles asutuses kinni 12.03.2003. a kuni 8.09.2003. a, kusjuures kinnipidamise aluseks oli Esimese Astme Keskkohtu väljaandmisdokument nr 66/01. Nagu selgub toimiku materjalidest, menetleti selle numbri all Eesti võimude taotlust E. U. väljaandmise kohta. Seega viibis E. U. vahistuses mitte alates 8. septembrist 2003. a, mil ta anti faktiliselt üle Eesti võimudele, vaid alates 12. märtsist 2003. a, mil ta sama valjaandmistaotluse alusel korduvalt kinni peeti. Kuna teda pärast seda kuni kohtuotsuse kuulutamise ja täitmisele pööramiseni ei vabastatud, tuleb tema karistuse kandmise aja algust lugeda sellest kuupäevast. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 5, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja KarS § 68 lg-st 1, tuleb E. U. karistuse kandmise aja alguseks lugeda 12. märts 2003. a. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR