Albu Vallavolikogu — Ahula Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 116, 1021

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 2, § 22 lõike 1 punktist 37 ning Albu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määruse nr 11 «Albu valla põhimäärus» § 6 lõikest 2, § 25 lõike 1 punktist 37, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõikest 3, Albu Vallavolikogu 19. augusti 2003. a määruse nr 21 «Ahula Lasteaed-algkooli põhimäärus» § 2 lõikest 8, Albu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ahula Lasteaed-Algkooli arengukava (juurde lisatud). 3. Määrus jõustub 29. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 18. märtsi 2004. a määrusega nr 9 AHULA LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA AHULA LASTEAED-ALGKOOL AASTAL 2011 Ahula Lasteaed-Algkool aastal 2011 – see on tulevikuvisioon ehk nägemus, millisena soovitakse ja loodetakse haridusasutust tulevikus näha. Ahula Lasteaed-Algkool on aastal 2011

tugev

teotahteline

omanäoline

elujõuline

arenev

uuendusmeelne

traditsioone hoidev Siin on

ilus, rahulik ja turvaline õpikeskkond

väga head tingimused alus- ja alghariduse omandamiseks

hea logopeediline teenindamine

väga head tingimused huvialaringides tegelemiseks

suvel töö- ja puhkelaagrid

täiskasvanute koolitus

head tingimused sporditegevuseks (spordisaal, spordi- ja mänguväljak)

väga heal kaasaja tasemel arvutiklass, interneti püsiühendus

professionaalsed, uuendusmeelsed pedagoogid SISSEJUHATUS Ahula Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaed-algkooli arengusuunad ja valdkonnad ning tegevuskava kolmeks aastaks. Ahula Lasteaed-Algkooli arengukava lähtub Ahula Lasteaed-Algkooli põhimäärusest ja Albu valla arengukavast. AHULA LASTEAED–ALGKOOLI visioon Ahula Lasteaed-Algkool on lasteasutus, kus lapsel aidatakse kasvada terveks, rõõmsaks, loovaks ja elus hästi hakkamasaavaks inimeseks. LASTEAED-ALGKOOLI missioon: Tagada lapsel igakülgne areng, et lasteaiast kooli läheks vaimselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt arenenud laps, kes pärast algkooli lõpetamist oleks omandanud järgmised põhiväärtused: – Omandanud nõutava hariduse õpingute jätkamiseks põhikoolis – Peab lugu endast ja kaaslastest, kodust ja perekonnast – Oskab käituda vastavalt ühiskonnas kehtivatele käitumis- ja kõlblusnormidele – On omandanud terved eluviisid ja oskuse oma tervise eest hoolitseda, tegeleb kehakultuuriga – Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästvalt – Peab kalliks meie isamaad ja kultuuriväärtusi, oskab määratleda end selle liikmena ja kodanikuna – Oskab oma tegevust õigesti hinnata ja teha tööd eesmärkide saavutamiseks – Oskab arendada oma loomupäraseid andeid ja eeldusi, soovib tegeleda huvitegevusega – On saanud algteadmisi tööks arvutiga, oskuse orienteeruda infomaailmas I. AHULA LASTEAED-ALGKOOLI EESMÄRGID: Lasteaed-Algkooli arengukava üldine eesmärk on tagada haridusasutuse õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppimine on kooli õppekava ulatuses tasuta. Algkooli põhieesmärk on: – luua õpilasele mitmekülgne motiveeritud õpikeskkond, mis võimaldab võimetele vastava alghariduse saamist – toetada ja suunata last positiivse ellusuhtumise ja tuleviku maailmatunnetuse kujundamisel ning ühiskonnas hakkama saava isiksuse kujunemisel – toetada perekonda lapse kasvatamisel – tagada eriharidusega arenemisvõimeline pedagoogiline kollektiiv. Lasteaia eesmärk on: – anda lasteaias olevate laste kodudele tuge nende kasvatustöös – luua lastele turvaline ja sobiv arengukeskkond, mis soodustaks nii laste vaimset kui ka sotsiaalset arengut ning tagaks laste toimetuleku koolis – arendada ja kasvatada last vastavalt tema eale ja individuaalsusele – toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailma tunnetuse kujunemisel – soodustada lapse kasvamist käitumisnormidele vastavalt käituvaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, koostöövalmis inimeseks II. AJALUGU Ahula Lasteaed-Algkool on haridusasutus, mis moodustub 1. septembril 2004. a Ahula Algkooli ja Ahula Laste Mängutoa liitmise tulemusena. Ahula Algkool asutati 30. augustil 1992. aastal algkoolina ja eesmärk on anda algharidust esimesest neljanda klassini. Ahula Laste Mängutuba asutati 1. aprillil 1993. aastal ja haridusasutuse eesmärk on anda alusharidust 3–7-aastastele lastele. Teeninduspiirkonnaks on Seidla, Kaalepi, Järva-Madise, Ageri, Neitla, Pullevere, Orgmetsa ja Ahula küla. III. HETKESEIS 3.1. Kooli staatus omandivormi seisukohalt Ahula Lasteaed-Algkooli omanik on Albu vald. Lasteaed-Algkool on majanduslikult seotud Albu valla eelarvega, mille sees on Ahula Lasteaed-Algkooli alaeelarve. Õppeprotsessi juhib ja kontrollib Järvamaa Maavalitsuse Haridusosakond. (Koolitusluba välja antud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 531 alusel põhihariduse andmiseks 1.–4. klassi ulatuses. Koolitusloa number 941 HM välja antud 15. märtsil 2000. a. Ahula Laste Mängutoa koolitusluba välja antud koolieelse lasteasutuse seaduse § 36 lõike 2 alusel hoiu võimaldamiseks ja alushariduse andmiseks. Koolitusloa number 879 HM välja antud 12. jaanuaril 2000. a). 3.2. Kooli kasutuses olevad rahalised vahendid Lasteaed-algkool esitab igal aastal Albu Vallavalitsusele oma eelarve projekti majanduslikest vajadusest, mis vaadatakse läbi vallavolikogus ja seal ka kinnitatakse. Lasteaed-algkooli eelarve koosneb töötasust, sotsiaalmaksust, kantseleikuludest, hoone ja ruumide majandamiskuludest, inventari ning eriotstarbeliste seadmete soetamiseks ettenähtud kuludest, sõidukite ülalpidamiskuludest, lähetuskuludest, infotehnoloogia täiendamiseks kasutatavatest kuludest, õppevahenditega varustamise kulutustest, õpilaste ja lasteaialaste toitlustamiseks ettenähtud vallapoolsest toetusest, lasteasutuses toimuvate ürituste läbiviimisega seotud kuludest ja muudest kuludest. 3.3. Lasteaed-algkooli kasutuses olevad materiaalsed vahendid ning õppevara Albu Vallavalitsus on loonud Ahula Lasteaed-Algkooli tegutsemiseks ruumid, kus on tagatud soodsad mängu- ja õppetingimused ning laste turvalisus. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid sisustuse, mängu- ning õppevahendite ja tehniliste vahendite (arvutite) soetamiseks. Lasteaed-algkooliga ühes majas asub raamatukogu, mida lasteaialapsed ja õpilased külastavad. Õppekirjandus asub koolis ja kõigil õpilastel on võimalus seda kasutada. Olemas on arvutiklass, mida on võimalik kasutada ainetundide läbiviimisel ja ka tundidevälisel ajal. Sporditegevuseks on loodud vajalikud tingimused Ahula Rahvamaja spordisaalis ning Ahula mängu- ja spordiväljakul. Lasteaial on aiaga eraldatud mängu- ja võimlemisvahenditega varustatud mänguväljak koos mängumajaga. Ahula Lasteaed-Algkoolis arendamiseks on teostatud järgmised tööd

1997 – automaatkatlamaja, uued aknad ja välisseinte soojustamine

1998 – uus välisfassaad ja katus

2000 – keldrikorrusel garderoob

2001 – keldrikorrusele söögisaal

2003 – lasteaia laiendamine – uus õpperuum

2003 – II klassi kapitaalremont

2003 – spordiväljaku valmimine. 3.4. Traditsioonilised üritused September – sügise sünnipäev ja sügisnäitus. Oktoober – spordipäev, õpetajate päev (koolis). November – isadepäev koos isadega ja kadrikarneval. Detsember – jõulupidu näidendiga, jõulumaa külastamine. Jaanuar – Tammsaare rahvamatk (kool). Veebruar – vastlapäev, sõbrapäev (lasteaial koos Albu Mängutoaga), vabariigi sünnipäev, Jaak Mae pargivõistlus. Märts – tüdrukute nädal (« Lilleneiu» valimine) – koolis, kevade sünnipäev. Aprill – mai – 6-nädalane viktoriinisari (koolis). Aprill – lihavõttepühad ja munade näitus, lasteaia sünnipäev, valla laste lauluvõistlus. Mai – emadepäeva kontsert, poiste nädal («Jõujuurika» valimine) – koolis, kevadpidu näidendiga, lasteaial kevadpäevad. Teatri ühiskülastused (3–4 korda aastas), kevadised ekskursioonid. Juuni – august suvised töö- ja puhkelaagrid. Ujumine 2. klassi õpilastele – õppeaasta jooksul. Juuni – Erika Rattaralli. 3.5. Lasteaed-algkoolis edastatava hariduse sisuline määratlus õppekavana Ahula Lasteaed-Algkooli arengukava üldine eesmärk on tagada lasteaed-algkooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lasteaed-algkoolil on oma õppekava, mis koosneb lasteaias kavandatud õppe- ja kasvatustegevusest ning koolis ainekavadest. Õppekava ainekavade osa sisaldab kohustuslike ainete kavu. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid, sh aine kaudu taotletavate kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Koolis antakse 1.–4. klassi õpilastele heatasemelist algharidust. Edasi asuvad õpilased õppima Albu Põhikooli või Aravete Keskkooli. 3.6. Lasteaed-algkooli organisatsioon Lasteaed-algkooli administratsiooni kuulub juhataja; pedagoogiline personal ja teenindav personal. Töökorraldus on kirja pandud lasteaed-algkooli kodukorras, õppetöö on määratletud tunniplaaniga. Lasteaialaste, õpilaste, õpetajate ja lastevanemate õigusi reguleerib ja kontrollib lastevanemate hoolekogu, mis on valitud lastevanemate üldkoosolekul ja kinnitatud Albu Vallavalitsuse korraldusega. Hoolekogu ülesanne on lasteaed-algkooli pedagoogide, vallavolikogu, lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühine tegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 3.6.1. Laste ja õpilaste arv Õppeaasta Lasteaia osa Algkooli osa Lasteaed-algkool kokku 2003/2004 23 35 58 2004/2005 25 28 53 2005/2006 26 26 52 2006/2007 26 25 51 2007/2008 26 24 50 2008/2009 28 25 53 2009/2010 30 25 55 2010/2011 30 28 58 3.7. Lasteaed-algkooli personali koosseis 3.7.1. Ahula Lasteaed-Algkooli koosseis juhataja (1,0) lasteaia õpetaja (2,0) muusikaõpetaja (0,25) algkooli õpetaja (4,0) logopeed (0,5) ringijuht (0,4) õpetaja abi (2,0) koristaja-nõudepesija (1,0) remonditööline (0,5) (sulgudes on ametikohtade arv) 3.7.2. Pedagoogide vanuseline jaotus: Kuni 30-a 31–40-a 41–50-a 51–60-a 61–70-a Põhikohaga koolis – 4 2 – – Põhikohaga lasteaias 3 – – – Juhataja – – 1 – – Lapsepuhkusel – 1 – – – Kokku 8 3 – – Pedagooge on kokku 13, keskmine vanus 34,7 aastat. Personal on koosseisult noor, kuid omab suuri pedagoogilisi kogemusi. 3.7.3. Pedagoogide haridustase Pedagoog Kokku ametikohti Erialane kõrgharidus Erialane keskeriharidus Õpib edasi kõrgkoolis juhataja 1,0 1 õpetajad 7,0 3 3 1 muusikaõpetaja 0,25 1 1 logopeed 0,5 1 3.8. Õpetajate enesetäiendamise ja koolituse arengueesmärgid ja tegevuskava Järgnevad arengueesmärgid ja tegevuskavad tulenevad SWOT-analüüsi tulemusel, mille viisid läbi 29. detsembril 2003. a lastevanemate, õpetajate, hoolekogu, kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmed. Lasteaed-algkoolis on loodud õpetajate regulaarse enesetäiendamise tingimused, mille eesmärgid on: 1. pedagoogide ühiste väärtushinnangute ja kutsehoiakute kujundamine, 2. osalemine piirkondlikus ja üleriigilises täienduskoolituses, 3. pedagoogilise personali hea tahte hoidmine ja parandamine, 4. kogu kollektiivi enesearenduseks täienduste võimaldamine, planeerides koolitusi lähtudes arenguprioriteetidest. Õppekava põhimõtete ellurakendamise keskne figuur on õpetaja, kes

Osaleb ainealastel, metoodika või kasvatustöö kursustel vähemalt üks kord aastas; on viimase viie aasta jooksul läbinud 160 tunni ehk 4 AP ulatuses aine- või metoodikakursusi, millest 2 AP võib moodustada iseseisev enesetäiendamine

Hoiab end kursis uuendustega hariduselus, loeb pedagoogilist kirjandust

Osaleb ainesektsiooni töös Vastavalt vajadusele ja olemasolevatele ressurssidele korraldatakse õpetajate täiendusõpe järgmiselt

Kollektiivne koolitus

Erialased koolitused aineõpetajatele vastavalt koolituskeskuste plaanidele

Oma lasteaia ja kooli õpetajate kogemused – kursuste materjalid

Ühised metoodilised päevad Albu ja Jäneda põhikooli algklasside õpetajatega Tegevus Tulemus Finantseerimine Aasta Võimlemisõpetaja koolitus Sihipärasem metoodiliselt õige laste kehalise aktiivsuse areng KOV ja riiklik 2005 Inglise keele õpetaja koolitus Inglise keele hääldus ja metoodilised võtted riiklik 2004 Arvutikoolitus Arvutioskuste täiendamine tasuta 2004 Juhtimiskoolitus Üldhariduskooli juhi õpe Riiklik+KOV 2004 Lasteaiaõpetaja abi koolitus Laste sihipärane ja aktiivne areng lähtudes lapse arengupsühholoogiast KOV 2004 Õpetajate koolitus õppevahendite koostamine arvuti abil Metoodiliste õppevahendite loomine Riik+Tiigrihüpe 2004–2005 Erivajadustega laste õpetajakoolitus Individuaalse õppekava alusel laste õpetamine ning parandusõpe riiklik 2005– 2006 Inimeseõpetuse õpetaja koolitus Metoodiliselt õigete võtete kasutamine lähtuvalt uuest õppematerjalist riiklik 2005– 2006 Lasteaiaõpetaja täienduskursus Uusi metoodilisi võtteid töös lastega KOV + riiklik 2005 Kursused koos Albu Põhikooli ja Aravete Keskkooliga Uute metoodiliste võtete ja uuenduste kasutamine pedagoogikas ning õpetaja silmaringi laiendamine KOV + riiklik pidev Poiste tööõpetusõpetaja koolitus Õigete metoodiliste võtete ja uuenduste kasutamine vastavas õppeaines KOV + riiklik 2007 IV. ÕPPEPROTSESSI ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA 4.1. Eelkooliealiste laste ja 1.–4. klassi õpilaste arendamine 4.1.1. Õppe- ja ainekavade arendustöö lasteaialaste ja õpilastega. Eesmärgid: 1. Toetada eelkooliealiste laste õppe- ja kasvatustegevust, laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 2. Pöörata enam tähelepanu lasteasutuse ja kodu koostööle, milles arvestatakse individuaalseid, vanuselisi, soolisi, rahvuslikke ning piirkondlikke iseärasusi. 3. Väärtustada õpilaste omaloomingut, tõsta õpimotivatsiooni, arendada igakülgselt lapse loovust: anda välja kooli lehte; süstemaatiliselt eksponeerida õpilaste kunsti- ja käsitööalast loomingut; võtta osa joonistus- ja kirjanduslikest konkurssidest nii oma koolis, maakonnas kui vabariigis. 4. Anda õpilastele õppekavaga määratletud ainete põhivara, samuti aineoskused, mida nad suudavad uues olukorras loovalt rakendada. 5. Anda tagasiside lapse arengu kohta lapsevanemale individuaalsete vestluste ja lapsevanemate nõustamise kaudu. 6. Tõsta õpimotivatsiooni edukate õpilaste tunnustamise kaudu (vallalehes, koolilehes, valla koduleheküljel, vallavanema vastuvõtul) Tegevus Tulemus Laste ettevalmistus kooliks üks kord nädalas Kooliküpsuse saavutamine Pikapäevarühma töölerakendamine Lapse individuaalsuse arvestamine ja mahajääjate abistamine Parandusõppe rühmade moodustamine Lapse individuaalsuse ja erivajaduste arvestamine Logopeedi töölerakendamine Kõneravi vajavate laste väljaselgitamine ning nende arendamine Erivajadustega laste õpetamine individuaalsete õppekavade alusel Erivajadustega laste õpetamine tavakoolis Tugiliikumise organiseerimine koolis Tõrjutud laste sulandumine kollektiivi Huviringide töö korraldamine: inglise keel, arvutiõpetus, akordioni- ja klaveriõpe, kunstiring, tantsuring, skaudiring, mudilaskoor Laste mitmekülgne arendamine Tutvumine eri teatrite, näituste, muuseumite ja muude vaatamisväärsustega Laste silmaringi laiendamine, eetiliste ja esteetiliste käitumisnormide kujundamine Tihedam koostöö vallaarsti ning kooli vahel Laste meditsiinilise kontrolli suurendamine Täiendav tegevus andekate laste arendamisel Heade eeldustega laste väljaselgitamine ja nende andekuse edasiarendamine, õpimotivatsiooni tõstmine ning õpilase tunnustamine 4.2. Koostöö lasteaed-algkooli ja kodu vahel Eesmärgid: 1. Tugevdada sidet õpetaja ja lapsevanema vahel 2. Anda lapsevanemale rohkem teavet üldisest lapse arengust ja tema lapse arengust. Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja Lahtiste uste päevad Tihedam lapsevanema kooli külastus ning tagasiside Üks kord aastas Juhataja ja õpetajad Lapsevanemate koolitus (erinevad erialaspetsialistid) Teadmiste suurendamine laste kasvatamisel ja arendamisel Kaks korda aastas Juhataja Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi ning pere ühisürituste korraldamine Väikeste koolide eelistuse loomine, tihedam side lastevanematega Pidev (traditsioonilised üritused) Juhataja ja õpetajad, klassijuhatajad Lasteaed-algkooli tegevuse kajastamine meedias Positiivse imago kujundamine Pidev Juhataja ja õpetajad Lastevanemate arvutialane koolitus Avatud Interneti aktiivsem kasutamine Vähemalt üks kord aastas Infojuht 4.3. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste allasutustega Arendatav valdkond Tulemus Tähtaeg Vastutaja Laste meditsiiniline kontroll ja teenindamine Tihedama meditsiinilise kontrolli läbiviimine Üks kord aastas Juhataja, vallaarst Med. õe koha loomine 2007 Hambaravi Pidev Koostöö Albu Põhikooliga Stabiilne üleminek põhikooli Pidev Klassijuhatajad, juhataja Ujumisõpetus II klassile Ujumise algoskuse omandamine Iga õppeaasta lõpp II klassi klassijuhataja ja juhataja Koostöö teiste koolidega Ainealane koostöö ning eri üritustel osalemine Pidev Juhataja, OV ja õpetajad Toitlustusteenus – Albu Valla Toiduaidast Laste kvaliteetne toitlustamine Alates 01.06.2004 Juhataja, OV Koostöö politsei ja Maanteeametiga Jalgrattalubade saamine, liikluseeskirjade ja -ohutuse tundmine Üks kord õppeaastas Juhataja, OV Koostöö Päästeametiga Käitumisharjumuste kujundamine kriisiolukorras Üks kord aastas Juhataja Osalemine eri projektides (Tiigrihüpe, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kohaliku Omaalgatuse Programm) Lisafinantseeringute taotlemine Pidev Juhataja ja õpetajad 4.4. Sisekeskkonna areng Tegevus Aeg Maksumus Keskkütte termoregulaatorite paigaldamine 2004 25 000 Kunstiklassi remont 2004 22 000 Klassiruumide põrandate katmine linoleumiga 2005 25 000 Koridori katmine linoleumiga 2005 10 000 Aknaraamide värvimine 2005 6 000 Lasteaia rühmaruumi remont 2006 17 000 Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 2007 65 000 Poiste tööõpetuse ruumide rajamine 2005 150 000 Uste vahetus 2007 8 000 Noortekeskuse ruumide väljaehitamine 2008 150 000 Soetused: Soetused Aeg Maksumus Loodusainete õppevahendite täiendamine 2004 11 000 Spordivahendite täiendamine 2005 10 000 Infotehnoloogia riist- ja tarkvara täiendus Pidev Projektid Klassitahvlid 2005–2007 30 000 Toidunõud 2005 5 000 Lasteaia riiete kuivatuskapp 2007 6 000 Tulekindel dokumendikapp 2006 4 000 Õuemänguvahendite täiendamine 2006 10 000 Seinareklaamalused 2007 2 000 4.5. Sisekontroll ja enesehindamine Eesmärk: 1) töötada välja sisehindamise süsteem. Tegevus Tulemus Vastutaja Tööga rahulolu küsitlus/analüüs Tagasiside töötajatelt Juhataja Küsitlus uutele lastevanematele Vanemate ootused I klassi õpetaja ja noorema rühma õpetaja Küsitlus laste hulgas Tagasiside lastelt Õpetajad Juhtimise hindamine Juhtimise paranemine KOV Töötada välja lasteaed-algkooli tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja kord Sisehindamise süstematiseerimine Juhataja V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal õppenõukogu ja hoolekogu poolt ning tehakse vajadusel täiendusi ja parandusi. Arengukava on kooskõlas Albu valla arengukavaga. Arengukava ja muudatused selles kinnitab Albu Vallavolikogu.