Põllumajandusminister — Kalandustoodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.12.2000/72 ( RTL 2000, 138, 2198) 01.01.2001 18.09.2001/58 ( RTL 2001, 112, 1557) 03.10.2001 22.05.2002/36 ( RTL 2002, 74, 1129) 07.07.2002 09.01.2004/2 ( RTL 2004, 6, 76) 24.01.2004 20.04.2004/40 (RTL 2004, 48, 822) 01.05.2004 Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 12 lõike 5, paragrahvi 23 lõike 2 ja paragrahvi 26 lõike 4 alusel ning arvestades Euroopa Liidu direktiivi 91/493/EMÜ (EÜT L 286, 24.09.1991, lk 15) ja otsuste 95/149/EMÜ (EÜT L 097, 29.04.1995, lk 84); 94/356/EMÜ (EÜT L 156, 23.06.1994, lk 50); 93/25/EMÜ (EÜT L 016, 25.01.1993, lk 22); 93/51/EMÜ (EÜT L 013, 21.01.1993, lk 11); 93/140/EMÜ (EÜT L 056, 09.03.1993, lk 42) nõuetega: Kehtestan kalandustoodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse tingimuste ja korra (edaspidi - eeskiri). [RTL 2004, 6, 76 – jõust. 24.01.2004] ÜLDSÄTTED 1.1. Eeskirjas kehtestatakse hügieeninõuded toiduks mõeldud kalandustoodete käitlemise, sealhulgas turuleviimise kohta. 1.2. [Kehtetu] 1.3. Eeskirja nõuded on aluseks riiklikule järelevalveametnikule ettevõtte tunnustamisel ja järelevalve teostamisel. 1.4. Eeskirja nõuetest juhindutakse kalandustoodete käitlemisega tegeleva ettevõtte projekteerimisel. 1.5. Kalandustooteid toodetakse ettevõttes hea tootmistava põhimõttel, säilitades toodete toiduhügieeni kvaliteedi. 1.6. Eeskiri ei käsitle hügieeninõudeid: 1.6.1. kalandustoodete käitlemisel jaemüügil ja toitlustusettevõtetes; 1.6.2. ettevõtetes, kus kalandustooted on tooraineks teiste toiduainete valmistamisel. 1.7. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.7.1. kalandustoode - mere- ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad, veeimetajad ja muud veeloomad, mille käitlemine on reguleeritud teiste õigusaktidega; 1.7.2. [Kehtetu] 1.7.3. akvakultuurtooted - kontrollitud tingimustes turustamise eesmärgil toiduks kasvatatud mere- ja mageveeloomad. Akvakultuurideks ei loeta mere- ja mageveeloomi, kes on püütud nende looduslikust keskkonnast ja keda on ainult elus hoitud, püüdmata suurendada nende kaalu või suurust. Mere- ja mageveekalad ning koorikloomad, kes on noorena püütud looduslikust keskkonnast ja keda on peetud toiduks sobiva turustamiskõlbliku suuruse saavutamiseni, arvatakse akvakultuurtoodete hulka; 1.7.4 värske kalandustoode – terve või esmatöödeldud kalandustoode, mille säilitamiseks on kasutatud üksnes jahutamist; samuti vaakum- või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; 1.7.41 esmatöödeldud kalandustoode – kalandustoode, mis on läbinud anatoomilist terviklikkust mõjutava toimingu, nagu rookimine, pea eemaldamine, viilustamine, fileerimine, tükeldamine; 1.7.42 töödeldud kalandustoode – kalandustoode, mis on valmistatud jahutatud või külmutatud tootest ja on läbinud keemilise või füüsikalise protsessi, nagu kuumutamine, suitsutamine, soolamine, kuivatamine, marineerimine jne, või nende erinevate protsesside kombinatsiooni, olenemata sellest, kas tooted on seotud muude toiduainetega või mitte; 1.7.5. jahutamine - kalandustoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini; 1.7.6. külmutatud kalandustoode - kalandustoode, mis on läbinud külmutusprotsessi, et saavutada pärast temperatuuri stabiliseerumist kalandustootes sisetemperatuur miinus 18 ºC või madalam; 1.7.7. konserveerimine – protsess, mille käigus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode kuumutakse mikroorganismide hävitamiseks või inaktiveerimiseks, säilitamaks toodet ettenähtud temperatuuril ; 1.7.8. pakendamine – kalandustoote asetamine konteinerisse, katmine ümbrisega või mõne muu sobiva vahendiga toote säilitamiseks, mahutamiseks ja kaitsmiseks keskkonnamõjude eest; 1.7.9. partii - praktiliselt ühesugustes tingimustes saadud kalandustoodete kogus; 1.7.10. veovahend - autode, raudteevagunite ja lennukite kaubaruum, laevatrümm ning maa-, mere- või õhuvedudeks kasutatav konteiner; 1.7.11. kalakäitlemisettevõte – ettevõte, kus kalandustooteid esmatöödeldakse, töödeldakse, jahutatakse, külmutatakse, pakendatakse või ladustatakse. Hulgikaubandusettevõtet, kus toimub üksnes enampakkumine ja hulgimüük, kalakäitlemisettevõttena ei käsitata; 1.7.111 puhas merevesi – merevesi või soolane vesi, mis on vaba mikrobioloogilisest saastest ja kahjulikest ainetest või toksilisest mereplanktonist või mõlemast sellistes kogustes, mis võivad mõjutada kalandustoodete hügieeni, ning mida kasutatakse vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele; 1.7.12. käitleja – isik, kes oma ettevõtte kaudu tegutseb kalandustoodete käitlemise valdkonnas. Juriidilist isikut esindab tema juhatus või seda asendav organ; 1.7.13. hulgikaubandusettevõte – ettevõte, kus toimub värske või jahutatud kalandustoote enampakkumine või hulgimüük; 1.7.14. tervisemärk – kalandustoodete pakendile kantav märk, mis tõendab, et kalandustoode vastab kõigile eeskirja nõuetele ja pärineb tunnustatud kalakäitlemisettevõttest; 1.7.15. turuleviimine – kalandustoodete turuleviimisena käsitatakse turuleviimist tähenduses, mis on toodud EÜ Nõukogu direktiivis 91/493/EMÜ, millega sätestatakse kalandustoodete tootmise ja turuleviimise hügieeninõuded (EÜT L 268, 24.09.1991 lk 15–34 ). [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01. 05.2004] 2. KALAKÄITLEMISETTEVÕTTE ENESEKONTROLLI NÕUDED 2.1. Käitleja peab igas tootmisetapis kontrollima hügieeninõuete täitmisel kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtmist toiduohutuse tagamiseks. Selle läbiviimise üheks vormiks on ettevõtte enesekontroll. 2.2. Ettevõtte enesekontrolli süsteem võib olla ettevõtte üldise kvaliteedijuhtimise süsteemi osa. 2.3. Toidu ohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu tootmistegevust, kõiki käitlemisvahendeid, seadmeid, toidutoormeid ja valmistooteid. Samuti tuleb läbi viia regulaarset tootmishügieeni kontrolli, sealhulgas võtta proove mikrobioloogilisteks uuringuteks. 2.4. Enesekontrolli läbiviimiseks koostatakse ettevõttes plaan, mille kinnitab käitleja ja kooskõlastab järelevalveametnik. 2.5. Ettevõtte enesekontroll peab põhinema: 2.5.1. toote igas tootmisetapis kaasneva ohu analüüsil, riski hindamisel ja riskide ohjamisel kasutatava kontrollisüsteemi loomisel; 2.5.2. kriitiliste kontrollpunktide määramisel, mis võimaldab igas tootmisetapis ennetada ohtu või viia see aktsepteeritavale tasemele; 2.5.3. kontrollikriteeriumide määramisel, mis eristavad vastuvõetavat vastuvõtmatust; 2.5.4. seiresüsteemi loomisel kriitilistes kontrollpunktides; 2.5.5. korrigeerivate tegevuste kasutuselevõtmises, kui on ületatud kriitiline piir; 2.5.6. tegevusel, mis tõestab enesekontrolli efektiivsust ja kogu selle tegevuse dokumenteerimisel. 2.6. Ettevõtte enesekontrolli plaanis peavad sisalduma järgmised andmed ettevõtte tegevuse kohta ja meetmed tehnoloogilise protsessi kontrollimiseks: 2.6.1. toote tehnoloogiline skeem ning kirjeldus; 2.6.2. tooraine mikrobioloogiliste, füüsikalis-keemiliste näitajate kontrollimine; 2.6.3. ruumide, tooraine ja valmistoodete temperatuuri kontrollimine; 2.6.4. toodete proovivõtmis- ja analüüsiplaan; 2.6.5. ohtude analüüsi põhjal leitud kriitilised kontrollpunktid; 2.6.6. kriitiliste kontrollpunktide seire läbiviimise kirjeldus; 2.6.7. ennetavad abinõud ja korrigeerivad tegevused kriitilistes kontrollpunktides ning nendest teatamise kord; 2.6.8. kasutatava joogivee regulaarse uurimise plaan; 2.6.9. kahjurite tõrje plaan; 2.6.10. seadmete pesemise ja desinfitseerimise plaan; 2.6.11. ruumide puhastamise plaan; 2.6.12. külmladude temperatuuri järelevalve plaan; 2.6.13. töötajate tervisekontrolli plaan; 2.6.14. proovidest analüüse teostavate laboratooriumide nimed koos konkreetse uuringu märkimisega; 2.6.15. tervisele ohtliku toidu turult kõrvaldamise ning sellega seonduv informatsiooniplaan. 2.7. Enesekontrolli tulemused dokumenteeritakse kustumatul viisil ja esitatakse järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 2.8. Käitleja peab määrama isiku, kes vastutab enesekontrolli rakendamise ja täitmise eest. 2.9. Kontrolli tulemused säilitatakse ettevõttes vähemalt kaks aastat. Kui toote realiseerimisaeg on pikem kui kaks aastat, säilitatakse kontrolli tulemusi vähemalt üks aasta pärast toote realiseerimistähtaja möödumist. 2.10. Enesekontrolli põhimõtete täpsemad reeglid on toodud Euroopa Komisjoni otsus 94/356/EÜ, millega kehtestatakse detailsed reeglid kalandustoodete puhul läbiviidava enesekontrolli jaoks (EÜT L 156, 23.06.1994 lk 50–57) [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01.05.2004] 3. NÕUDED KALANDUSTOODETE KALDALE TOOMISEL 3.1. Varustus kalandustoodete kaldale toomiseks ja mahalaadimiseks peab olema valmistatud kergesti puhastatavast, desinfitseeritavast materjalist, olema heas seisukorras ja puhas. Seadmeid ja vahendeid tuleb puhastada ja desinfitseerida regulaarselt. 3.2. Kalandustoodete maaletoomise koht ei tohi olla tolmav ega muul viisil põhjustada kalandustoodete saastumist. Mahalaadimine ja maale toomine peavad toimuma kiiresti ning seejuures peab vältima kalandustoodete saastumist. 3.3. Varustus ja laadimiseks kasutatav tehnika või meetod ei tohi põhjustada kalandustoodete söödavate osade põhjuseta vigastumist. 3.4. Kalandustooted peab kohe pärast kaldaletoomist jahutama, kui jahutamist ei ole läbi viidud kalapüügialusel. Kalandustoode paigutatakse viivitamata sobivasse keskkonda selle toote puhul nõutavale temperatuurile ja vajaduse korral jääga varustatud veovahendisse või lattu või ettevõttesse. 3.5. Käesoleva eeskirja punktis 1.7.3 nimetatud mere- ja mageveeloomad peavad olema tapetud sobivates hügieenitingimustes veretustamise abil, hoides neid määrdumise eest mulla, muda ja roojaga. Kui nimetatud loomi pole viivitamata pärast tapmist töödeldud, tuleb neid hoida jahutatuna. . 3.6. Keelatud on järgmiste kalandustoodete turustamine: 3.6.1. mürgised kalad perekondadest: Tetraodontidae, Molidae, Diodontiae, Canthigasteridae; 3.6.2 kalandustooted, mis sisaldavad biotoksiine, sealhulgas ciguatera-toksiine, või lihaseid halvavaid toksiine. [RTL 2004, 6, 76 - jõust. 24.01.2004] 4. NÕUDED HULGIKAUBANDUSETTEVÕTTELE 4.1. Hulgikaubandusettevõtte ruumid ja varustus peavad vastama järgmistele nõutele: 4.1.1. ruumid peavad olema kaetud, nende siseseinad peavad olema terved, sileda pinnaga ja kergesti puhastatavast, vastupidavast, tihedast ning vett mitteläbilaskvast materjalist; 4.1.2. ruumide põrandad peavad olema tugevast, kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist, mis on paigaldatud nii, et vee äravool on hõlbus, ning neil peab olema hügieeniline süsteem heitvee kõrvaldamiseks; 4.1.3. ruumides peab olema küllaldane loomulik või kunstlik valgustus, kus lambid peavad olema kaetud. Nende ruumide valgustus, kus tuleb kontrollida kalandustoodete vastavust kvaliteedinõuetele, peab valgustus tagama kalandustoodetele omase värvuse; 4.1.4. ruume peab puhastama korrapäraselt ja alati pärast igat müüki. Kaste tuleb pärast igat müüki “Veeseaduses” (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) sätestatud joogivee nõuete kohase veega (edaspidi joogivesi) või puhta mereveega nii seest kui väljast puhastada, pesta ja loputada; kui see on vajalik, tuleb kastid desinfitseerida; 4.1.5. ruumi peab silmapaistvasse kohta paigaldama teate, mis keelab suitsetada, sülitada, süüa ja juua; 4.1.6. ruumid peavad olema varustatud korrosioonikindlast materjalist veekindlate mahutitega, mis on ette nähtud üksnes toiduks kõlbmatute kalandustoodete jaoks; 4.1.7. peab olema piisav hulk veevõtupunkte, kust saab vett ruumide ja seadmete pesemiseks; 4.1.8. tuleb välistada kahjurite ja loomade sissepääs ruumidesse ja territooriumile; 4.1.9. pakendamata kalandustoodete hulgimüügiks või säilitamiseks kasutatavaid ruume ei tohi kasutada muul otstarbel; 4.1.10 ruumid peavad olema suletavad ja neid tuleb hoida suletuna, kui Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus seda vajalikuks peab. 4.2. Hulgikaubandusettevõttes peab olema piisav arv tualettruume, milles on vajalik arv kraanikausse ja veeklosette. Kätepesukohad peavad olema varustatud vahenditega käte pesemiseks, desinfitseerimiseks ja ühekordselt kasutatavate käterätikutega ning prügikastiga. 4.3. Kui tulenevalt müügiks pakutavast kalandustoodete kogusest on vajalik järelevalveametniku korraline või alaline kohalolek ettevõttes, on järelevalveametnikul õigus nõuda järelevalvetoimingute tegemiseks lukustatavat ruumi ja vajalikku varustust, kui järelevalveasutusel ei ole koha-peal või vahetus läheduses oma ruume. 4.4. Veovahendeid, mis tekitavad heitgaase, mis võivad rikkuda kalandustoodete kvaliteeti, ei tohi müügiruumidesse lubada 4.5. Kalandustooted tuleb pärast maale toimetamist või, vajaduse korral pärast esmast müüki kooskõlas käesoleva eeskirja 11. osa nõuetega viivitamata vedada sihtkohta. 4.6. Kui kalandustooteid ei veeta käesoleva eeskirja punkti 4.5 kohaselt, peab neid säilitama enne või pärast müüki ning enne vedamist sihtkohta külmlaos, mis vastab käesoleva eeskirja punktide 5.5.1-5.5.4 ja 5.5.7 nõuetele. Sel juhul tuleb kalandustooteid säilitada jää sulamistemperatuuril. [RTL 2004, 6, 76- jõust. 24.01.2004] 5. NÕUDED KALAKÄITLEMISETTEVÕTTELE 5.1. Ettevõte peab olema ehitatud ja tootmisprotsessis hooldatud nii seest- kui väljastpoolt selliselt, et toidutoorme ja toidu käitlemisel säiliks toiduhügieeni kvaliteet. 5.2. Ettevõttes peavad olema piisavalt suured tööruumid, et oleks tagatud hügieeninõuete järgimine. Nende ehitus ja planeering peab välistama toote saastumise ning eraldama üksteisest hoone puhta ja musta osa. 5.3. Ruumide paigutus peab välistama ristsaastumise võimaluse ja tagama tehnoloogilise protsessi järjepidevuse. 5.4. Ettevõte peab olema kaitstud kahjurite ja saastatuse eest, mis rikuvad kalandustoodete kvaliteeti. 5.5. Kalandustoodete käitlemiseks ettenähtud ruumides peavad olema täidetud järgmised nõuded: 5.5.1. põrandad tugevast, kergesti puhastatavast veekindlast, vee äravoolu hõlbustavast ja desinfitseeritavast materjalist kaldega trappide suunas. Trapid peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et oleks välistatud tootmisruumi saastumise oht. Trappe ei nõuta ruumides, kus säilitatakse ainult külmutatud tooteid ning ainult pakendatud tooteid; 5.5.2. siseseinad terved, sileda pinnaga ja kergesti puhastatavast vastupidavast ning mittepoorsest materjalist; 5.5.3. siselaed terved, kergesti puhastatavad. Tuleb vältida tolmu kogunemist siselagedele ja sealt ainete eritumist käideldavasse toiduainesse; 5.5.4. uksed tihedalt suletavad ning valmistatud vastupidavast ja kergesti puhastatavast mittekorrodeeruvast materjalist või kaetud sellise materjaliga täies ulatuses; 5.5.5. piisava ventilatsiooniga ja vajadusel täiendava kohtventilatsiooniga auru ärajuhtimiseks (vältimaks kondensaadi kogunemist); 5.5.6. ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon peab võimaldama filtrite ja teiste vahetatavate osade puhastamist või vahetamist; 5.5.7. küllaldane loomulik või kunstlik valgustus, kus lambid peavad olema kaetud. Ruumides, kus tuleb jälgida kalandustoodete kvaliteeti, peab valgustus tagama kalandustoodetele omase värvuse; 5.5.8. piisav hulk kuuma ja külma või eelnevalt sobival temperatuuril segatud voolava veega varustatud kätepesemiskohti. Tööruumide ja tualettruumide kraanid peavad olema avatavad ilma käte abita. Kätepesemiskohad peavad olema varustatud puhastamis- ning desinfitseerimisainega ja hügieenilise kuivatusvahendiga, vajalik on prügikast; 5.5.9. piisav hulk veevõtupunkte ruumide ja seadmete pesemiseks; 5.5.10. külmlaod, kus säilitatakse kalandustooteid peavad vastama käesoleva eeskirja punktidele 5.5.1; 5.5.2; 5.5.3; 5.5.4 ja 5.5.7. 5.6. Ettevõttes peavad olema: 5.6.1. ruumid seadmete, käitlemisvahendite ja -ruumide puhastamise vahendite hoidmiseks; 5.6.2. piisavad võimalused ja vahendid käitlemisseadmete ning ruumide pesemiseks ja desinfitseerimiseks; 5.6.3. piisava võimsusega jahutusseadmed, külmlaod ja laod toidutooraine ja kalandustoodete säilitamiseks; 5.6.4. ruumid pakkematerjali ladustamiseks. 5.7. Käitlemisvahendid ja seadmed, mis puutuvad kokku kalandustoodetega, peavad olema: 5.7.1. sileda pinnaga, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad seest- ja väljastpoolt; 5.7.2. mittekorrodeeruvast toiduga kokku puutuda lubatud materjalist, mis ei eralda toidu sisse inimese tervisele ohtlikke aineid ega mõjuta käideldava toote organoleptilisi, füüsikalis-keemilisi või mikrobioloogilisi omadusi. 5.8. Ettevõttes peavad olema spetsiaalsed vee- ja korrosioonikindlad selgelt märgistatud konteinerid toiduks kõlbmatu toidutoorme ning toidu tarvis. 5.9. Ettevõttes peab olema selline heitvete ja tahkete jäätmete eemaldamise süsteem, et oleks välditud toiduks mõeldud toidutoorme ja toidu saastumise oht. 5.10. Üle ühe ööpäeva hoitavate loomsete jäätmete jaoks peavad olema eraldi jahutatavad säilitamisruumid. 5.11 Ettevõttes peab olema võimalus kasutada piisavas koguses surve all olevat joogi- ja puhast või kohases süsteemis puhastatud merevett. 5.12. Tehnoloogilist vett on lubatud kasutada auru tootmiseks, tuletõrjeveena ja külmutusseadmete tarvis. Tehnoloogilise vee torustik tuleb selgelt märgistada ja paigaldada selliselt, et oleks välditud joogiveetorustiku ja toodete saastumise oht. 5.13. Töötajate riietusruumide osas peavad olema täidetud järgmised nõuded: 5.13.1. küllaldane arv riietusruume siledate, veekindlate ja pestavate seinte ja põrandatega ning kraanikausside ja veeklosettidega; 5.13.2. piisav arv nõuetele vastavaid kätepesemise kohti kuuma ja külma või eelnevalt sobival temperatuuril segatud voolava veega. Kraanid peavad olema kasutatavad ilma käte abita. Kätepesemiskohad tuleb varustada pesemis-, desinfitseerimisainetega, hügieenilise kuivatusvahendi ja prügikastiga; 5.13.3. puhta tööriietuse väljastamiseks ja kasutatud tööriietuse kokkukogumiseks peavad olema sisse seatud vastavad ruumid või abivahendid; 5.13.4. peab olema välistatud töötajate pääs riietusruumidesse otse läbi käitlemisruumide. 5.14. Pesemis- ja desinfitseerimisaineid ning koristusvahendeid tuleb hoida selleks ettenähtud lukustatavates ruumides või kappides. 5.15. Ettevõttes peavad olema kavandatud kaitseabinõud ja vahendid kahjurite (närilised, putukad, linnud jt) tõrjeks. 5.16. Käitleja peab võimaldama järelevalveametnikule töökoha ja töövahendid järelevalve teostamise ajaks. Kui tulenevalt ettevõtte tootmismahust on vajalik järelevalveametniku korrapärane või alaline kohalolek, on järelevalveametnikul õigus nõuda järelevalvetoimingute tegemiseks lukustatavat ruumi ja vajalikku varustust. 5.17. Ettevõttes peab olema piisavalt tualettruume, mille uksed peavad avanema ruumidesse, kus ei toimu toidu käitlemine. 5.18. Ettevõttes peavad olema korralikud kalandustoodete peale- ja mahalaadimispaigad ning vajaduse korral võimalus veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. 5.19. Eluskala säilitamisel tuleb vältida kala vigastamist ning keskkonnale kahjulikku mõju. Eluskalu tuleb hoida tingimustes, mis ei halvenda nende tervislikku seisundit. Ettevõttes, kus peetakse elus veeloomi, sealhulgas koorikloomi ja kalu, peab olema sisseseade, mis tagab neile parimad ellujäämistingimused. Kasutatava vee kvaliteet peab välistama kahjulike organismide ja ainete edasikandumise loomadele. [RTL 2004, 6, 76 - jõust. 24.01.2004] 6. TÖÖTAJATE HÜGIEENINÕUDED 6.1. Kalandustooteid käitlevad töötajad peavad: 6.1.1. kandma asjakohast ja puhast tööriietust, kergesti puhtana hoitavaid jalanõusid ning täielikult juukseid katvat peakatet; 6.1.2. pesema käsi alati enne töö alustamist, samuti enne iga uut käitlemisetappi ning vajaduse korral ka muudel juhtudel (käsi tuleb alati pesta pärast tualettruumi kasutamist). Kätel olevad haavad tuleb katta veekindla plaastriga. 6.2. Kalandustooteid käitlevad töötajad peavad olema terved ja omama vastavat tõendit. Tööandja võtab kasutusele vajalikud meetmed, et takistada kalandustooteid käitlemast töötajaid, kes võivad põhjustada toidu saastumise, seni kui on kindel, et need isikud suudavad tooteid ohutult käidelda. 6.3. Ruumides, kus kalandustooteid käideldakse, sealhulgas säilitatakse, on keelatud suitsetamine, sülitamine, söömine, joomine ja muu tegevus, mis ei ole hügieeninõuetega kooskõlas. 6.4. Käitleja on kohustatud korraldama töötajate toiduhügieenikoolitust. [RTL 2004, 6, 76- jõust. 24.01.2004] 7. RUUMIDE JA SEADMETE HÜGIEENINÕUDED 7.1. Kalandustoodete käitlemine ettevõttes peab vastama järgmistele hügieeninõuetele: 7.1.1. käitlemisruumid, seadmed ja käitlemisvahendid hoitakse puhtad ja heas korras; 7.1.2. käitlemisruume puhastatakse vastavalt ruumide puhastamise plaanile; 7.1.3. käitlemisseadmeid puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt seadmete pesemise ja desinfitseerimise plaanile; 7.1.4. käitlemisruume, seadmeid ja käitlemisvahendeid tohib kasutada ainult kalandustoodete valmistamisel ja käitlemisel; 7.1.5. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse nõusolekul võidakse käitlemisruume siiski samal või muul ajal kasutada muude toiduainete töötlemiseks. 7.2. Peab olema välditud kahjurite ja muude loomade sissepääs ettevõtte ruumidesse. Kõigi näriliste, putukate või muude kahjurite hävitamiseks tuleb teha ettevõtte käitlemisruumides regulaarselt tõrjet. 7.3. Peab olema välistatud tõrjeainete sattumine käideldavasse toitu. Tõrjeaineid ja muid mürgiseid aineid hoitakse selleks ettenähtud lukustatavates ruumides või kappides, nende kasutamine ei tohi põhjustada toodete saastumise ohtu. 7.4. Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid järgides nimetatud ainete tootja poolt koostatud kasutusjuhendit. Puhastus-, pesemis- ja desinfitseerimisainete sattumine käideldavasse toitu peab olema välistatud. Puhastusvahendeid kasutades tuleb vältida nende ebasoodsat mõju seadmetele, varustusele ja toodetele. 7.5. Pesemis- ja desinfitseerimisainete pakendid peavad olema selgelt identifitseeritavad ja märgistatud kasutusjuhendiga. [RTL 2004, 6, 76 - jõust. 24.01.2004] 8. NÕUDED KALANDUSTOODETE KÄITLEMISELE 8.1. Tootmissuunast tulenevalt tuleb järgida käesolevas osas toodud nõudeid. 8.1.1. Nõuded värske kalandustoote käitlemisel: 8.1.1.1. kui jahutatud pakkimata kalandustooteid ei väljastata ega käidelda kohe ettevõttesse saabumisel, tuleb neid säilitada ettevõtte külmlaos või laos jääga kaetult; 8.1.1.11 kui rookimine on vajalik, tuleb seda teha nii kiiresti kui võimalik pärast kala püüdmist ja kaldale toomist, et tagada toote ohutust; 8.1.1.2. käitlemisel kasutatavat jääd valmistatakse joogiveest või puhtast mereveest ja säilitatakse hügieenilistes tingimustes selleks ettenähtud puhastes mahutites, mis peavad olema heas seisukorras; 8.1.1.3. jääga pakendatud värske kalandustoote jahutamiseks tuleb lisada vajadusel jääd või kasutada külmutusseadmeid; 8.1.1.4. kui kala pole roogitud kalalaeva pardal, tuleb kala rookimine ja pea eemaldamine läbi viia võimalikult hügieeniliselt ja viivitamata pesta roogitud kalandustooted joogiveega või puhta mereveega; 8.1.1.5. fileerimine ja viilustamine tuleb läbi viia hügieeniliselt, mis välistab fileede ja viilude saastumise või riknemise. Fileerimine ja viilustamine peab toimuma selleks ettenähtud tööpindadel, eraldi rookimisest ja peade eemaldamisest. Fileed ja viilud ei tohi jääda tööpindadele kauemaks, kui see on vajalik nende esmatöötlemiseks, ning kalandustooted tuleb sobivalt pakendada, et kaitsta neid saastumise eest. Värskena müüdavad fileed ja viilud tuleb pärast valmistamist kiiresti jahutada; 8.1.1.6. tuleb vältida kalamarja, -maksa ja -niisa otsest kokkupuudet jääga ning neid tuleb hoida teistest toodetest eraldi konteinerites. Sisikond ja osad, mis võivad kujutada ohtu inimese tervisele, tuleb eraldada ja toiduks mõeldud toodete lähedusest eemaldada ; 8.1.1.7. konteinerid ja kastid, mida kasutatakse värske kalandustoote veoks ja säilitamiseks, peavad vastama hügieeninõuetele ja kaitsma kalandustooteid saastumise eest ning võimaldama jää sulamisvee äravoolu; 8.1.1.8. tuleb vältida jäätmete kokkupuudet kalandustoodetega. Jäätmed kogutakse kergesti puhastatavatesse ning suletavatesse, spetsiaalsetesse märgistatud vee- ja korrosioonikindlatesse mahutitesse, mis täitumise korral tööruumidest eemaldatakse. Jäätmetel ei tohi lasta koguneda tööpindadele. Jäätmeid tuleb eemaldada korrapäraselt või vähemalt kord tööpäeva jooksul. Jäätmenõud tuleb pesta ja desinfitseerida. Nendes säilitatavad jäätmed ei tohi saastata ettevõtet ega selle ümbrust. 8.1.2. Nõuded kalandustoodete külmutamisel: 8.1.2.1. värsked kalandustooted, mida külmutatakse või kiirkülmutatakse, peavad vastama käesoleva eeskirja punktis 8.1.1. toodud nõuetele. Külmutamine peab toimuma külmutusseadmetes, kus kalandustoode läbib külmutusprotsessi, mille käigus kalandustoote sisetemperatuur langeb kiiresti miinus 18 ºC või madalamale; 8.1.2.2. külmutatud kalandustooteid säilitatakse külmlaos, kus toodete sisetemperatuur ei tõuse üle miinus 18 ºC; 8.1.2.3. konservide valmistamiseks mõeldud ja soolvees tervena külmutatud kala temperatuur võib ladustamisel olla maksimaalselt miinus 9 ºC; 8.1.2.4. külmladu peab olema varustatud temperatuuri näite salvestava termomeetriga kohas, kus seda on hõlbus lugeda. Külmlaos temperatuuri mõõtmisel peab termomeetri andur olema külmlao kõige soojemas kohas. Temperatuuritabelid peavad olema järelevalvetoiminguteks saadaval vähemalt toodete säilitamisaja jooksul. 8.1.3. Nõuded kalandustoote ülessulatamisel: 8.1.3.1. külmutatud kalandustoote ülessulatamine peab toimuma hügieenilistes tingimustes; 8.1.3.2. peab vältima ülessulatatava kalandustoote temperatuuri tõusu sulatamise käigus sellisel määral, mis kahjustaks kalandustoote toiduhügieeni kvaliteeti. Tuleb tagada sulamisvee küllaldane äravool; 8.1.3.3. ülessulatatud kalandustoode tuleb kohe kasutada; 8.1.3.4. ülessulatatud kalandustoote kohesel müüki suunamisel tuleb kalandustoode pakendada ja vastavalt märgistada. 8.1.4. Nõuded konservide valmistamisel: 8.1.4.1. konservikarpide ning -purkide pesemiseks või loputamiseks kasutatakse kuuma joogivett või auru; 8.1.4.2. konservikarbid ja -purgid suletakse hermeetiliselt. Sulgemisõmbluse ristlõiget kontrollitakse mõõteriistade abil, vastavalt enesekontrolliplaanile, et tagada hermeetilise sulgemisviisi tõhusus; 8.1.4.3. konserveerimisel peab termiline töötlus olema efektiivne ja antud otstarbeks sobiv. Steriliseerimisrežiimi valikul tuleb arvestada kuumutamise kestvust, temperatuuri ning konservikarpide ja -purkide mahtu ning täituvust, autoklaavi tüüpi, samuti patogeensete mikroorganismide ja nende eoste hävimist. Autoklaavid peavad olema varustatud mõõturite ja seadmetega tööprotsessi jälgimiseks; 8.1.4.4. konservide jahutamiseks pärast steriliseerimist kasutatakse joogivett, millele võib lisada sobivaid korrosioonitõrjevahendeid; 8.1.4.5. kloreeritud jahutusvee kasutamisel tuleb regulaarselt kontrollida kloorijäägi sisaldust; 8.1.4.6. steriliseerimise efektiivsust kontrollitakse inkubatsiooni testi ning karbi sisu mikrobioloogiliste analüüsidega; 8.1.4.7. inkubatsiooni testi puhul tuleb inkubeerida konserve 37 ºC juures seitse päeva või 35 ºC juures kümme päeva. Piisava kuumutamistemperatuuri saavutamist tuleb kontrollida mõõteseadmete abil või mõnda muud samaväärset aja ja temperatuuri kombinatsiooni kasutades ; 8.1.4.8. konservide valmistamisel dokumenteeritakse steriliseerimise protsess. Kohustuslik on märkida kuupäev, autoklaavi ja keeduse number, konservi nimetus ja markeering, karbi maht ja karpide arv autoklaavis, rõhk autoklaavis, partiist võetud proovide analüüsitulemused. Steriliseerimise aeg ja temperatuurid jäädvustatakse termogrammidel. Termogramme tuleb säilitada üks aasta pärast toote säilivusaja lõppu; 8.1.4.9. kõigile praktiliselt ühesugustel tingimustel töötluse läbinud konservidele kantakse partii tähistus (valmistamise või parim enne kuupäev); 8.1.4.10. konservipurke ja -karpe kontrollitakse pärast termilist töötlust. Avastatud vigastatud purgid ja karbid tuleb kõrvaldada ja neid ei ole lubatud realiseerida kaubandusvõrgus. 8.1.5. Nõuded suitsutamisel: 8.1.5.1. suitsutamine peab toimuma selleks sobivates suitsutusseadmetes või eraldi ruumis; 8.1.5.2. ettevõttes peab olema korralik ventilatsioonisüsteem, mis aitab suitsutamisel vältida suitsu ja kuumuse levikut teistesse tootmis- või laoruumidesse; 8.1.5.3. suitsu tootmiseks kasutatavat puitu tuleb ladustada eemal suitsutuskoha vahetust lähedusest; 8.1.5.4. suitsu tootmiseks kasutatava puidu valikul tuleb arvestada toiduohutust; 8.1.5.5. suitsu tootmiseks peab kasutama värvimata, liimimata või muul keemilisel viisil töötlemata puitu; 8.1.5.6. suitsutatud tooted tuleb kohe pärast suitsutamist jahutada ettenähtud temperatuurini, mis on nõutav säilitamisele enne pakendamist . 8.1.6. Nõuded soolamisel: 8.1.6.1. soolamine peab toimuma eraldi ruumis või piisavalt eraldatult muust käitlemisest; 8.1.6.2. kasutatav sool peab olema puhas ning seda ei tohi kasutada korduvalt. Tuleb vältida soola saastumist ladustamisel; 8.1.6.3. saastumise vältimiseks peavad soolamisel või soolvee valmistamisel kasutatavad mahutid olema sobiva ehitusega; 8.1.6.4. soolamiseks või soolvee valmistamiseks kasutatavad pinnad või mahutid tuleb eelnevalt puhastada. 8.1.7. Nõuded kalaliha mehaanilisel separeerimisel: 8.1.7.1 Roogitud kala tuleb pärast fileerimist viivitamata mehaaniliselt töödelda, kasutades sisikonnast puhastatud toorainet. Kui kasutatakse terveid kalu, tuleb need eelnevalt rookida ja pesta; 8.1.7.2. tootmisprotsessis tuleb seadmeid puhastada sageli ja vähemalt iga kahe tunni järel; 8.1.7.3. kui tootmisprotsessis mehaaniliselt separeeritud kalaliha viivitamata ei kasutata, tuleb see jahutada või külmutada või lisada tootele, mis on mõeldud külmutamiseks või stabiliseerimiseks. 8.1.8. Nõuded koorikloomade ja molluskiliste karploomade käitlemisel: 8.1.8.1. kestade või koorikute eemaldamine tuleb läbi viia võimalikult hügieeniliselt, vältides toodangu saastumist. Kui neid toiminguid tehakse käsitsi, peavad töötajad pöörama erilist tähelepanu käte puhtusele ja tööpindade puhastamisele. Kasutatavaid seadmeid tuleb pesta ja desinfitseerida vastavalt seadmete pesemise ja desinfitseerimise plaanile. Pärast kestade või koorikute eemaldamist tuleb keedetud tooted viivitamata külmutada või hoida jahutatult temperatuuril, mis välistab patogeensete organismide kasvu, ning säilitada asjakohastes ruumides; 8.1.8.2 keetmisele peab järgnema kiire jahutamine. Selleks kasutatakse joogi- või puhast merevett. Kui ei kasutata muid säilitusviise, peab jahutamine kestma seni, kui saavutatakse jää sulamistemperatuur; 8.1.8.3. molluskiliste karploomade steriliseerimine tuleb läbi viia vastavalt punktis 8.1.4 toodud nõuetega; 8.1.8.4. kestadega ja külmutamata molluskilised karploomad võivad läbida ühe järgmistest töötlemisviisidest: 8.1.8.4.1. keevasse vette kastmine ajaks, mis on nõutav, et tõsta molluskiliha sisetemperatuur vähemalt 90 ºC ning selle temperatuuri säilitamine vähemalt 90 sekundit; 8.1.8.4.2. küpsetamine suletud ruumis kolme kuni viie minuti jooksul, kui temperatuur on 120 ºC-160 ºC, rõhk 2-5 kg/cm2, millele järgneb kestade eemaldamine ning liha külmutamine sisetemperatuurini miinus 20 ºC. [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01.05.2004] 9. PAKENDAMINE 9.1. Pakendamine peab toimuma tingimustes, mis ei halvenda pakitavate toodete kvaliteeti, et vältida kalandustoodete saastumist. 9.2. Pakendamisel kasutatavad pakkematerjalid peavad olema lubatud kasutada toiduga kokkupuuteks ja peavad olema piisavalt tugevad kaitsmaks pakendatud tooteid. Pakkematerjalid ei tohi rikkuda toodete organoleptilisi omadusi ega eritada kalandustoodetesse inimese tervisele kahjulikke aineid. 9.3. Pakkematerjale tuleb ladustamisel kaitsta tolmu ja määrdumise eest. Kasutamata pakkematerjale tuleb hoida ruumis, mis asub hügieeninõuetele vastavalt eraldi tootmisruumidest. 9.4. Pakkematerjale tuleb ladustada põrandapinnast kõrgemal. 9.5. Korduvkasutamisele lubatakse ainult läbilaskmatust, siledast ja korrosioonikindlast materjalist mahuteid või konteinereid. Korduvkasutatavate mahutite ja nõude hoidmiseks, puhastamiseks ja desinfitseerimiseks peavad olema vastavad ruumid. Jää all hoitavate kalandustoodete pakendid peavad võimaldama küllaldase sulamisvee äravoolu. [RTL 2004, 48, 822 - jõust.01.05.2004] 10. KALANDUSTOODETE TERVISEMÄRK [Punkt 10. sõnastus kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga] 10.1. Tunnustatud ettevõttest väljastatavale kalandustoodete pakendile kantakse tervisemärk, valides ühe alljärgnevalt antud märgistuse: 10.1.1. ovaal, mille ülaosas on tähelühend EST ja keskel ettevõtte tunnustamise number; 10.1.2. ovaal, mille ülaosas on sõna EESTI ja keskel ettevõtte tunnustamise number; 10.1.3. grupeeritult tähtlühend EST või sõna Eesti ja ettevõtte tunnustamise number. 10.2. Tervisemärk kantakse pakendile selgesti nähtavasse kohta hiljemalt pakendamisel. Märgistus peab olema piisavalt selge ja piisavalt suur. [Punkt 10. sõnastus, mis jõustub vastavalt põllumajandusministri 9. jaanuari 2004. a. määruse nr 2 “Kala ja kalatoodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine” muutmine §. 2 Euroopa Liiduga liitumisel] 10.1 Ettevõttest väljastatavale kalandustoote pakendile või pakendamata toote puhul saatedokumentidele kantakse tervisemärk järgmisel kujul: 10.1.1 grupeeritult tähelühend “EE” või sõna “EESTI” ja tähelühend “EÜ” ning ettevõtte, tehaslaeva, hulgikaubandusettevõtte või külmutuslaeva tunnustamise number. 10.2. Tervisemärk kantakse pakendile selgesti nähtavasse kohta hiljemalt pakendamisel. 10.3 Kõik tähed ja numbrid peavad olema täielikult loetavad ja grupeeritud pakendil kohta, kus need on nähtavad väljastpoolt, ilma et pakendit peaks avama. [RTL 2004, 6, 76 - jõust. 24.01.2004] 11. NÕUDED VEOLE JA LADUSTAMISELE 11.1. Värskeid ja ülessulatatud kalandustooteid ning keedetud ja jahutatud koorikulistest ja molluskilistest karploomadest tooteid tuleb säilitada jää sulamistemperatuuril. . 11.2. Külmutatud kalandustooted (välja arvatud soolvees jahutatud kala, mis on mõeldud konservide valmistamiseks) hoitakse vedamisel ühtlasel temperatuuril miinus 18 ºC või madalamal. Vedamisel on lubatud temperatuuri lühiajaline tõus maksimaalselt 3 ºC võrra. 11.3. Töödeldud kalandustooteid säilitatakse nende valmistaja poolt määratud temperatuuril. 11.4. Kui teekonna pikkus on alla 50 kilomeetri või kui teekond kestab vähem kui üks tund, võib järelevalveametniku loal vedada külmutatud kalandustooteid edasisele töötlemisele punktis 11.2 lubatust erineval temperatuuril. 11.5. Kalandustooteid tuleb ladustada ruumides, kus ei hoita aineid ja materjale, mis võivad põhjustada kalandustoodete saastumist või halvendada nende omadusi. Kala ja kalatooteid ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata või nende omadusi halvendada, välja arvatud juhul, kui tooted on pakendatud küllaldast kaitset võimaldaval viisil . 11.6. Kalandustoodete veoks kasutatavate veokite konstruktsioon ja varustus peavad võimaldama käesolevas eeskirjas kehtestatud temperatuuri säilitamise vedamise vältel. Kui kalandustoodete jahutamiseks kasutatakse jääd, tuleb sulamisvesi ära juhtida nii, et see teiste toodetega kokku ei puutuks. 11.7. Veovahendite sisepinnad peavad olema terved, siledad ning kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Veovahendi sisepinnad peavad olema viimistletud nii, et need ei kahjustaks kalandustooteid. 11.8. Kalandustoodete veoks kasutatavat veovahendit ei tohi kasutada muude toodete veoks, mis võivad kalandustooteid rikkuda või saastata, välja arvatud juhul, kui kalandustoodete saastumine on veovahendi põhjaliku puhastamise ja desinfitseerimise tulemusena välistatud. . 11.9. Kalandustooteid võib vedada eelnevalt puhastatud ja desinfitseeritud konteinerites või mahutites. 11.10. Eluskala vedamisel tuleb vältida kala vigastamist ja saastumist. [RTL 2004, 6, 76 - jõust. 24.01.2004] 12. PARASIITIDE KONTROLL KÄITLEMISEL 12.1. Käitlemisel peab käitleja kalandustooteid nähtavate parasiitide suhtes visuaalselt kontrollima. Nähtavate parasiitidena käsitatakse parasiite või parasiitide rühma, mille suurus, värv või tekstuur on visuaalsel kontrollil kalandustoote koest selgelt eristatav. 12.2. Visuaalse kontrollina käsitatakse inimsilmale heades valgustingimustes tehtavat mittedestruktiivset kontrolli ilma optiliste suurendusvahenditeta, vajaduse korral läbivalgustamist. Visuaalne kontroll tuleb läbi viia järgmiselt: 12.2.1. analüüsiks võetud esinduslike proovide arv peab võimaldama kontrollida parasiitide esinemist kogu kalandustootepartiis; 12.2.2. kontrolli ulatuse ja sageduse määramisel arvestab käitleja kalandustoodete liiki ja geograafilist päritolu ning nende kasutamise meetodit; 12.2.3. käitlemisel tehtava kontrolli käigus uuritakse roogitud kalandustoodete kõhuõõnt, toiduks mõeldud maksa ning marja. Kui rookimine toimub käsitsi, peab kalandustoodete käitleja parasiitide esinemist kontrollima iga kala rookimisel ja pesemisel. Masinaga lahkamisel võetakse igast partiist esinduslik proovide arv, prooviks on vähemalt kümme kala. Proovikalade arv oleneb partii suurusest. Kontrolli viib läbi isik, kelle käitleja selleks on määranud; 12.2.4. kalafileesid ja -viilusid tuleb kontrollida parasiitide avastamise eesmärgil järelpuhastuse käigus pärast fileerimist või viilustamist; 12.2.5. kui üksikute fileede kontrollimine ei ole fileede suuruse või fileerimistoimingute tõttu võimalik, tuleb koostada proovivõtuplaan ja teha see järelevalveasutusele kättesaadavaks. Kui fileede läbivalgustamine on võimalik, tuleb see proovivõtuplaani lisada; 12.2.6. silmaga nähtavaid parasiite sisaldavad kalandustooted või nende osad peab toidukäitlemisest kõrvaldama. [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01.05.2004] 13. NÕUDED KEEDETUD KOORIKLOOMADE JA MOLLUSKITE TOOTMISEL 13.1. Ettevõte, kus keedetakse koorikloomi ja molluskeid peab koostama mikrobioloogiliste proovide võtmise kava, ära märkides keetmise temperatuuri ja kestvuse. Nimetatud kava koostamisel tuleb arvestada toote eripära, nagu terviktoode, kestata või karbita toode, ning riski hindamist. 13.2. Keedetud koorikloomade ja molluskite toiduhügieeni järgimisel ja nende käitlemisel, sealhulgas turuleviimisel tuleb juhinduda mikrobioloogilistest nõuetest. Mikrobioloogilise uurimise kriteeriumid on järgmised: 13.2.1. mikroorganismid, mis osutavad halbadele hügieenitingimustele (karbita või kestata tooted): Mikroorganism Parameetrid (grammi kohta) Staphylococcus aureus m = 100 M = 1000 n = 5 c = 2 Kas: Termotolerantsed coli-laadsed bakterid (44 ºC tahkes keskkonnas) m = 10 M = 100 n = 5 c = 2 Või: Escherichia coli (tahkes keskkonnas) m = 10 M = 100 n = 5 c = 1 kus parameetrid n, m, M ja c tähendavad: n - prooviks võetud ühikute arvu; m - piirmäära, millest väiksemaid näitajaid loetakse rahuldavateks; M - vastuvõetavuse piirmäära, millest suuremaid näitajaid loetakse mitterahuldavateks; c - prooviühikute arvu, mis jäävad piirmäärade m ja M vahele. 13.2.11. Patogeensed mikroorganismid: Patogeensed mikroorganismid Parameetrid Salmonella spp Puudub 25 grammis n=5 c=0 Riski hindamise põhjal määratud patogeensed mikroorganismid ja toksiinid Puudub tarbija tervist mõjutavas koguses 13.3. Partii kvaliteeti loetakse: 13.3.1. rahuldavaks, kui kõigi nimetatud väärtuste piirmääraks (m) on 3 või väiksem; 13.3.2. vastuvõetavaks, kui nimetatud väärtuste piirmäärad (m) on vahemikus 3 ja 10 (= M) ning kus väikseima rahuldavaks loetava piirmäära ja vastuvõetava piirmäära prooviühikute arvu suhe prooviks võetud ühikute arvu (c/n) on 2/5 või väiksem. 13.4. Partii kvaliteeti loetakse mitterahuldavaks: 13.4.1. alati, kui väärtused on vastuvõetavast piirmäärast (M) suuremad; 13.4.2. kui väikseima rahuldavaks loetava piirmäära ja vastuvõetava piirmäära prooviühikute arvu suhe prooviks võetud ühikute arvu (c/n) on suurem kui 2/5. 13.5. Indikaatormikroorganismid (juhendarvud): Mikroorganism (mesofiilsed aeroobid (30 ºC)) Parameetrid (grammi kohta) Terviktooted m = 10 000 M = 100 000 n = 5 c = 2 Karbita või kestata tooted, välja arvatud krabiliha m = 50 000 M = 500 000 n = 5 c = 2 Krabiliha m = 100 000 M = 1 000 000 n = 5 c = 2 kus parameetrid n, m, M ja c tähendavad: n - prooviks võetud ühikute arvu; m - piirmäära, millest väiksemaid näitajaid loetakse rahuldavateks; M - vastuvõetavuse piirmäära, millest suuremaid näitajaid loetakse mitterahuldavateks; c - prooviühikute arvu, mis jäävad piirmäärade m ja M vahele. 13.6. Kui tooted ei vasta käesoleva eeskirja punktides 13.2.1. ja 13.2.11 toodud nõuetele, peab: 13.6.1. viivitamata teavitama järelevalveasutust nõuetele mittevastavatest partiidest ja nende suhtes kasutusele võetud meetmetest; 13.6.2. vaatama läbi kriitilised punktid ja nende kontrollimise meetodid saasteallika kindlakstegemiseks ning tegema sagedamini analüüse; 13.6.3. jätma toiduks turustamata partiid, mis on osutunud mitterahuldavaks neist leitud patogeensete mikroorganismide tõttu või mille puhul on ületatud käesoleva eeskirja punktis 13.2.1 toodud Staphylococcus aureuse M väärtus. [RTL 2004, 48, 822 – jõust. 01.05.2004] 14. KALANDUSTOODETE KÜLMUTAMISE NÕUDED 14.1. Kalandustooteid, mis on mõeldud tarbimiseks toorelt või peaaegu toorelt, tuleb parasiitide hävitamiseks külmutada temperatuurini miinus 20 ºC või alla selle kõigis toote osades ja hoida sellel temperatuuril vähemalt 24 tundi. 14.2. Heeringas, makrell, kilu ja Atlandi või Vaikse ookeani lõhe tuleb parasiitide hävitamiseks enne külmsuitsutamist külmutada temperatuurini miinus 20 ºC või alla selle kõigis toote osades ja hoida sellel temperatuuril vähemalt 24 tundi juhul, kui külmsuitsutusprotsessis on temperatuur madalam 60 ºC. 14.3. Marineeritud ja soolatud heeringas tuleb külmutada temperatuurini miinus 20 ºC või alla selle kõigis toote osades ja hoida sellel temperatuuril vähemalt 24 tundi juhul, kui marineerimine või soolamine ei hävita nematoodide larve. 14.4. Mageveekalu (ahven, haug, latikas, luts, koha, tint, siig ja kiisk) on lubatud müüa või muul viisil üle anda ainult pärast 24-tunnist külmutamist temperatuuril miinus 20 ºC. 14.5. Külmutamise kohta tuleb teha märge toote pakendile või toote saatedokumenti. [RTL 2004, 6, 76 - jõust. 24.01.2004] 141 KALANDUSTOODETE TURULEVIIMISE NÕUDED 1411. Turuleviimiseks mõeldud looduslikust keskkonnast püütud kalandustooted peavad vastama järgmistele nõuetele: 1411.1. need on püütud ja vajaduse korral käideldud jahutatuna või külmutatuna laeva pardal veretustamise, peade eemaldamise, rookimise ja uimede eemaldamise eesmärgil vastavalt hügieeninõuetele; 1411.2. need on vajaduse korral käideldud tehaslaeval põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 29 “Tehaslaeval ja kalalaeval toimuva kala ja kalatoodete töötlemise hügieeninõuete eeskirja kehtestamine” (RTL 1999, 152, 2148; 2000, 138, 2198 ) punktide 1─3 ja 5 kohaselt; 1411.3 koorikloomi ja molluskeid on laeva pardal keedetud käesoleva eeskirja punktides 5.7 ja 8.1.8 toodud nõuete kohaselt; 1411.4. maale toimetamisel ja pärast maale toimetamist on neid käideldud käesoleva eeskirja punktides 3 ja 4 toodud nõuete kohaselt. Erandina käesoleva eeskirja punktide 3.2─3.4 nõuetest võib Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus lubada toimetada mahutisse paigutatud kalandustooteid viivitamata kailt ettevõttesse või hulgikaubandusettevõttesse, et neid seal kontrollida; 1411.5. need on ettevõttes hügieeninõuete kohaselt käideldud ja vajaduse korral pakendatud, esmatöödeldud, töödeldud, külmutatud, sulatatud või ladustatud, järgides käesoleva eeskirja punktides 5─8, 12 ja 14 toodud nõudeid; 1411.6. need on läbinud veterinaarkontrolli käesoleva eeskirja punktides 12 ja 15 toodud nõuete kohaselt; 1411.7. need on asjakohaselt pakendatud ja varustatud tervisemärgiga käesoleva eeskirja punktides 9 ja 10 toodud nõuete kohaselt; 1411.8. need on ladustatud ja veetud rahuldavates hügieenitingimustes punktis 11 toodud nõuete kohaselt. 1412.Turuleviimiseks mõeldud akvakultuuritooted peavad vastama järgmistele nõuetele: 1412.1. tooted peavad olema tapetud asjakohastes hügieenitingimustes. Neid ei tohi määrida mulla, muda või väljaheitega. Kui tooteid ei töödelda viivitamata pärast tapmist, tuleb neid hoida jahutatult; 1412.2. need peavad vastama käesoleva eeskirja punktide 14 11.5─1411.8 nõuetele. 1413. Turuleviimiseks mõeldud elusad kahepoolmelised molluskid peavad vastama Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivis 91/492/EMÜ, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste molluskite tootmise ja turuleviimise hügieeninõuded (EÜT L 268, 24.09.1991 lk 1–14), toodud nõuetele. 1414. Kui elusaid kahepoolmelisi molluskeid töödeldakse, peavad vastama käesoleva eeskirja punktide 14 11.5.─1411.8 nõuetele. [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01.05.2004] 15. KALAKÄITLEMISETTEVÕTTE RIIKLIK JÄRELEVALVE 15.1. Järelevalveametnik võib kontrollida kalandustoodete partiisid enne esmast müüki. Organoleptilist hindamist võib sooritada püügialusel, sadamas või muudes kohtades. Kui hindamise tulemusena selgub, et kalandustooted ei vasta toiduohutuse nõuetele, peab järelevalveametnik selle kasutamise toiduks keelustama ja võtma kasutusele meetmed, et keeldu ei eirataks. 15.2. Organoleptilist hindamist võib korrata pärast esmast müüki juhul, kui leitakse, et käesoleva eeskirja nõudeid pole järgitud või kui seda peetakse vajalikuks. Pärast esmast müüki peavad kalandustooted vastama vähemalt värskuse miinimumnõuetele. 15.3. Kui organoleptilisel hindamisel ilmneb, et kalandustooted ei kõlba inimesele toiduks, tuleb võtta tarvitusele meetmed nende käitlemisest kõrvaldamiseks ja denatureerimiseks viisil, mis välistab nende taaskasutamise inimtoiduks. Kui organoleptilisel hindamisel ilmnevad mistahes kahtlused kalandustoote värskuse suhtes, võidakse teha täiendavalt keemilisi või mikrobioloogilisi analüüse. 15.4. Värske kalandustoote võimaliku riknemise kindlakstegemiseks võib kasutada järgmisi näitajaid: 15.4.1. TVB-N (summaarne lenduv aluseline lämmastik) ja TMA-N (trimetüülamiin lämmastik) ; 15.4.2. histamiin. 15.4.1 Histamiini sisalduse määramiseks tuleb iga partiist võtta üheksa proovi, mille keskmine histamiini sisaldus ei tohi ületada 100 mg/kg. Kahes osaproovis võib histamiini sisaldus ületada 100 mg/kg, kuid peab olema alla 200 mg/kg. Üheski osaproovis ei tohi see sisaldus ületada 200 mg/kg. 15.4.2 Käesoleva eeskirja punktis 15.41 nimetatud piirnorme kohaldatakse Scombridae, Clupeidae, Engraulidae ja Coryphaenidae perekondadest kalaliikide suhtes. Nimetatud perekondadesse kuuluvatele kaladele võib kohaldada kuni kahekordseid lubatud piirnorme juhul, kui nad on läbinud ensümaatilise valmimise protsessi soolvees. Analüüsimeetodid peavad olema kooskõlas usaldusväärsete ja teaduslikult tunnustatud meetoditega, nagu näiteks kõrgsurve vedelikkromatograafia. 15.5. TVB-N määramine toimub vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 95/149/EÜ, millega kehtestatakse kogu lenduvate lämmastikaluste lämmastiku (TVB-N) piirväärtused teatavate kalandustoodete kategooriate puhul ja täpsustatakse kasutatavad analüüsimeetodid (EÜT L 97, 29.04.1995 lk 84-87). Värskes kalandustootes lubatavad TVB-N maksimaalkogused on alljärgnevad: Kalaliik Maksimaalne lubatud TVB-N sisaldus kalas, lämmastik milligrammides 100 grammi kohta Meriahvenad (Sebastes spp.) 25,0 Sinisuu-liftahvenad(Helicolenus dactylopterus) 25,0 Lestaliste (Pleuronectidae) sugukonda kuuluvad liigid, välja arvatud karelestade(Hippoglossus spp.) perekonda kuuluvad liigid 30,0 30,0 Lõhe (Salmo salar) 35,0 Merluuslaste (Merlucciidae) sugukonda kuuluvad liigid 35,0 Tursklaste (Gadinae) sugukonda kuuluvad liigid 35,0 15.6. Kalandustoode, milles TVB-N ja histamiini sisaldus ületab lubatud maksimaalkogused, on toiduks kõlbmatu. 15.6.1 Kalandustoodete söödavad osad ei tohi sisaldada vesikeskkonnas esinevaid saasteaineid nagu raskemetallid ja kloororgaanilised ühendid koguses, mille puhul arvestuslik kogus ületab inimesele päevas või nädalas lubatud normi, mis on kehtestatud õigusaktiga. 15.7. Kalandustoodete kaldale toomise kohtade ning hulgikaubandusettevõtete üle teostatakse regulaarset riikliku järelevalvet. 15.8. Ettevõtte üle teostatakse regulaarset riikliku järelevalvet. 15.9. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik kontrollib: 15.9.1. ettevõttes rakendatud enesekontrolli süsteemi toimimist ja käitleja poolt enesekontrollil saadud tulemusi; 15.9.2. käitlemisvahenditele, -ruumidele ja töötajatele esitatud hügieeninõuete täitmist; 15.9.3. kalandustoodetele hügieeni- ja käitlemisnõuete täitmist; 15.9.4. tervisemärgi kasutamist; 15.9.5. ettevõttest väljastatavaid kalandustooteid; 15.9.6 kalandustoodete säilitamis- ja veotingimusi. 15.10. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik peab: 15.10.1. võtma proove laboratoorseteks uuringuteks vastavalt kehtestatud korrale; 15.10.2. kontrollima kõigi eeskirjas toodud nõuete täitmist; 15.10.3. teatama Veterinaar- ja Toiduametile kõikidest ettevõttes toimunud muutustest, samuti tegevuse peatamisest või lõpetamisest; 15.10.4. vastavate abinõude kasutusele võtmiseks esitama järelevalve tulemustest ja avastatud puudustest käitlejale akti. Akt allkirjastatakse käitleja ja järelevalveametniku poolt. 15.11. [Kehtetu] [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01.05.2004] 16. JÕUSTUMINE 16.1. Käesolev eeskiri jõustub 1. jaanuaril 2000. a. 16.2. Toiduseaduse jõustumise ajal tegutseva ja tunnustamisele kuuluvas kala ja kalatoodete käitlemisettevõttes peavad käesolevas eeskirjas kehtestatud tehnilised ja ehituslikud nõuded olema täidetud 1. septembriks 2002. a. 16.3. Kuni 31. detsembrini 2004. a võib enne 1. maid 2004. a valmistatud ja enne seda kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt märgistatud tooteid turule viia üksnes Eestis. 16.4. Kuni 31. detsembrini 2004. a võib jätkata enne 1. maid 2004. a kehtinud nõuete kohaselt märgistatud pakendite, pakkematerjalide ja etikettide kasutamist Eestis. 16.5. Kuni 31. augustini 2004. a võib ettevõtja, kelle ettevõte on Euroopa Komisjoni otsuse 98/675/EÜ, millega kehtestatakse Eestist pärit kalandus- ja akvakultuuritoodete impordi eritingimused (EÜT L 317, 26.11.1998 lk 42–46), lisas toodud loetelus, viia enne 1. maid 2004. a valmistatud ja enne seda kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt märgistatud tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule. Partiiga peab kaasas olema saatedokument, millel järelevalveasutus kinnitab järgmist: “Valmistatud enne 1. maid 2004, kooskõlas Euroopa Komisjoni otsusega 2004/280/EÜ”. [RTL 2004, 48, 822 - jõust. 01.05.2004]