Vabariigi Valitsus — Riikliku välisabi kasutamise ja valitsusasutuste poolt väliskoostöö tegemise korra kinnitamine — RT I, 12, 155

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468) paragrahvi 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riikliku välisabi kasutamise ja valitsusasutuste poolt väliskoostöö tegemise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. mai 1993. a. määrus nr. 163 ««Välisabi kontseptsiooni» kohta» (RT I 1993, 30, 513). Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 14 Riikliku välisabi kasutamise ja valitsusasutuste poolt väliskoostöö tegemise kord Välisabi taotletakse ja kasutatakse Eesti Vabariigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks ning riigi prioriteetsete arengusuundade toetamiseks, sealhulgas Euroopa Liiduga liitumiseks vajaliku koostöö arendamiseks, samuti sotsiaalselt turvalise ja säästliku arengu tagamiseks. 1. Käesolevas korras mõistetakse: 1) riikliku välisabina (edaspidi välisabi) rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi valitsuse, välisriigi kohaliku omavalitsuse või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni (edaspidi välisabi andja) poolt antavat abi, mida taotleb, saab või vahendab Vabariigi Valitsus riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste või teiste abivajajate tarbeks. Välisabi antakse välisabi saaja ja välisabi andja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi välisabi leping) alusel nimetatud lepingus määratud eesmärkideks ja tingimustel vastava programmi või projekti kaudu; 2) valitsusasutuste poolt tehtava väliskoostööna (edaspidi väliskoostöö) valitsusasutuste koostööd välisabi lepingute või nendele vastavate välisabi projektide ja programmide elluviimiseks vajalike välispartneritega. 2. Välisabi on välisabi andja poolt Eesti Vabariigile tagastamatu abina annetatud materiaalsed ja rahalised vahendid ning tehniline abi. Välisabi andmise viisideks on: 1) projektide ja programmide finantseerimine; 2) tehniline abi konsultatsioonide, uuringute, täiendõppe, õppereiside jms. näol ning seadmete ja tehnikavahendite annetamine; 3) sihtotstarbelise finantstoetuse andmine. 3. Välisabi taotlemist ja kasutamist koordineerib Rahandusministeerium, lähtudes seadustest ja rahvusvahelistest lepingutest ning Vabariigi Valitsuse poolt välisabi ja väliskoostöö vajaduse ja prioriteetide kohta vastuvõetud määrustest ja korraldustest. Rahandusministeerium sõlmib koostöös Välisministeeriumiga välisabi ja väliskoostöö lepinguid juhul, kui välisabi andja ei nõua teisiti, ning tagab nendest lepingutest tulenevate Eesti-poolsete kohustuste täitmise, korraldab abi vastuvõtmist, kontrolli abi kasutamise üle ning vajaduse korral välisabi tulemuslikkuse hindamist. 4. Välisabi koordineerimiseks moodustab rahandusminister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi juurde komisjoni, mille ülesanne muu hulgas on rahandusministri nõustamine välisabi ja väliskoostöö küsimustes ning välisabi ja väliskoostöö projektide kooskõlastamine. Komisjoni tööd juhib asekantsler välislaenude, rahvusvahelise koostöö ja eurointegratsiooni küsimustes. 5. Ministeeriumid oma valitsemisalas ning Riigikantselei oma haldusalas määravad välisabi ja väliskoostöö prioriteetsed valdkonnad ning projektid ja korraldavad iseseisvalt koostööd välisabi andjatega. Projektid, mille puhul välisabi andja on nõudnud Rahandusministeeriumi kui välisabi koordineerija kooskõlastust, esitatakse Rahandusministeeriumile. Otsuse kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb käesoleva korra punktis 4 nimetatud välisabi koordineerimise komisjon (edaspidi komisjon) Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõude alusel. Muude välisabi ja väliskoostöö projektide osas edastavad ministeeriumid ja Riigikantselei Rahandusministeeriumile informatsiooni saadud välisabi olemuse ja maksumuse kohta. 6. Ministeeriumid oma valitsemisalas ja Riigikantselei oma haldusalas: 1) korraldavad vajaliku välisabi taotluste kogumise ja nende hindamise, sealhulgas tehnilise teostatavuse ning otstarbekuse seisukohalt; 2) selgitavad välja probleemid, mida on otstarbekas lahendada või mis on lahendatavad vaid välisabiga või väliskoostöö kaudu; 3) esitavad Vabariigi Valitsusele ettepanekuid välisabi prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramiseks; 4) koostavad ja peavad ministeeriumidevahelist vormiliselt ühtlustatud välisabi ja väliskoostöö andmebaasi välisabi ja väliskoostöö projektide kohta; 5) tagavad kontrolli selle üle, kas saadud välisabi kasutatakse sihipäraselt ja tulemuslikult; 6) analüüsivad ja hindavad välisabi ja väliskoostöö projektide tulemuslikkust ning edastavad sellekohase informatsiooni Rahandusministeeriumile; 7) hindavad kohalike omavalitsuste poolt ministeeriumile esitatud välisabi ja väliskoostöö taotlemise projekte ning edastavad need Rahandusministeeriumile, kui need projektid kuuluvad nende valitsemisalasse. 7. Rahandusministeerium: 1) koostab ja peab ministeeriumidevahelist vormiliselt ühtlustatud välisabi ja väliskoostöö andmebaasi; 2) tagab välisabi ja väliskoostöö alase teabe vahetuse ministeeriumide vahel ning avalikustab välisabi saamise võimalused, korralduse, saajad ja vastavad koondandmed; 3) korraldab informatsiooni kogumist ja vahendamist abi andjate, koostööpartnerite ja -tingimuste, kontaktisikute ja institutsioonide kohta; 4) jälgib välisabi ja väliskoostöö projektide ja/või programmide elluviimist; 5) nõustab vajaduse korral ministeeriume välisabi ja väliskoostöö projektide koostamise, vormistamise ja ellurakendamise ning nende üle järelkontrolli korraldamise osas; 6) valmistab ette Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid välisabi ja väliskoostöö vajaduse ja kasutamise prioriteetide kohta, lähtudes ministeeriumide ja Riigikantselei taotlustest; 7) analüüsib neid teiste ministeeriumide ja Riigikantselei poolt esitatud välisabi ja väliskoostöö projekte, mille puhul välisabi andja nõuab Rahandusministeeriumi kooskõlastust. Projektid, mis välisabi andja soovil vajavad Vabariigi Valitsuse hinnangut või mille suhtes komisjon ei jõudnud üksmeelele, esitatakse otsustamiseks Vabariigi Valitsusele; 8) kogub, analüüsib ja üldistab informatsiooni realiseeritud välisabi ja väliskoostöö programmide tulemuslikkuse kohta. 8. Välisministeerium valmistab ette välisabi ja väliskoostöö kokkulepete sõlmimist, aitab diplomaatiliste kanalite kaudu leida välisabi allikaid ja väliskoostöö võimalusi ning edastab sellekohase informatsiooni Rahandusministeeriumile, teistele vastavatele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Rahandusminister Mart OPMANN