Vabariigi Valitsus — Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine — RT I, 10, 118

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 15 lõike 2 ja paragrahvi 24 lõike 2 alusel ning Euroopa Nõukogu 21. mai 1991. a. direktiivi 91/271/EEC (OJ L135, 30.05.1991) ja «Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni» (RT II 1995, 11/12, 57) arvestades Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded» (juurde lisatud). 2. Maavanematel esitada Keskkonnaministeeriumile käesoleva määruse punktis 1 nimetatud nõuete punktide 5 ja 8 alusel vastava maakonna territooriumil asuvate reostustundlike ja reostusele vähetundlike veekogude või nende osade nimistu hiljemalt 1. septembriks 1998. a. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1994. a. määrus nr. 464 «Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise nõuete kinnitamine» (RT I 1994, 93, 1580; 1996, 64, 1178) ja 25. aprilli 1995. a. määrus nr. 201 «Heitvee veekogusse juhtimise nõuete karmistamine» (RT I 1995, 45, 690). 4. Käesoleva määruse punktid 1 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 1999. a. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 11 Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevate nõuetega määratakse kindlaks, millist heitvett tohib juhtida veekogusse või pinnasesse, et kaitsta keskkonda reostamise eest. 2. Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt ja bioloogiliselt. Fosfori ja lämmastiku ärastamiseks on vaja süvapuhastust. 3. Nõuded, millele heitvesi peab vastama, sõltuvad reostusallika reostuskoormusest ning suubla reostustundlikkusest. 4. Reostusallika reostuskoormus määratakse inimekvivalentides (ie), kusjuures arvestussuuruseks võetakse suurim aasta jooksul mõõdetud nädalakeskmine koormus, välja arvatud erakorralised sündmused (näiteks tugev vihmavaling vms.). Kui osa reostusallikast pärinevast reoveest suunatakse reoveepuhastist mööda, arvutatakse selle osa üldreostuskoormus eraldi. Inimekvivalendi väärtuseks loetakse käesolevates nõuetes 60 g BHT7/ööp. BHT7 on biokeemiline hapnikutarve, s.o. milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. 5. Reostustundlikeks suublateks loetakse: 1) nõrga puhverdusvõimega järvi, mille ökosüsteemil ei ole võimet kahjutustada reoaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitlust, ning madalaid lahti, rannikumere osi ja veevaeseid vooluveekogusid või nende osi, mis on juba eutroofsed või mis on eutrofeerumisohus; 2) järvi, jõgesid, veehoidlaid ja kanaleid, mille vett töödeldakse või kavatsetakse töödelda joogiveeks; 3) veekogusid, milles leidub ravimuda; 4) veekogusid, milles toimub vääriskalade või jõevähi looduslik taastootmine; 5) veekogusid või selle osi, kus on või kuhu on planeeritud avalik supelrand vähemalt 100 inimesele; 6) alasid, mille põhjavesi on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. 6. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse: 1) karstialasid; 2) alvareid, mille pinnakate on alla 1 m paksune; 3) alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 4) alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiv või kruus filtratsioonimooduliga 1--5 m/ööp. 7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse: 1) alasid, mille pinnakate on alla 10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 2) alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi või liivsavi filtratsioonimooduliga 0,001--0,005 m/ööp.; 3) alasid, mille pinnakate on alla 40 m paksune liiv või kruus filtratsioonimooduliga 1--5 m/ööp. 8. Reostusele vähetundlikeks suublateks loetakse: 1) avatud merelahti, rannikumere osi ja vooluveekogusid või nende osi, milles veevahetus on hea ja eutrofeerimisohtu ei ole ning mille seisundit heitvesi oluliselt ei mõjuta; 2) alasid, mille põhjavesi on reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. 9. Keskmiselt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse: 1) alasid, mille pinnakate on 0--20 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 2) alasid, mille pinnakate on 2--5 m paksune savi või liivsavi filtratsioonimooduliga 0,0004--0,005 m/ööp. 10. Hästi kaitstud põhjaveega aladeks loetakse: 1) alasid, mille pinnakate on üle 20 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01--0,5 m/ööp.; 2) alasid, mille pinnakate on üle 5 m paksune savi filtratsioonimooduliga 0,0001--0,0005 m/ööp. 11. Heitvee reostusnäitajate vastavust käesolevate nõuetega kehtestatud suurimatele lubatud väärtustele ehk piirväärtustele hinnatakse aasta kestel määratud suurima nädalakeskmise väärtuse järgi, välja arvatud erakorralised sündmused (näiteks tugev vihmavaling vms.). 12. Käesolevad nõuded veekogusse juhitava heitvee kohta on kohustuslikud ka heitveele, mis juhitakse tundlike ja vähetundlike veekogude või nende osade nimistusse mittekuuluvatesse veekogudesse või nende osadesse. 13. Suubla (välja arvatud veekogu) reostustundlikkuse määramise korraldab maavanem käesolevate nõuete punktide 5--10 ning eksperdiarvamuse alusel. 14. Pärast 1. jaanuari 1999. a. käikuantavad uued reoveepuhastid peavad kohe rahuldama käesolevate nõuete kohaseid heitvee reostusnäitajate piirväärtusi. 15. Olemasolevate reoveepuhastite puhastustoime ei tohi väheneda. II. VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE KOHTA KEHTIVAD NÕUDED 16. Alates 1. jaanuarist 1999. a. peab: 1) üle 100 ie reostuskoormusega asulate reovett puhastama vähemalt bioloogiliselt, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 2 osutatud juhul, vastavalt järgmistele nõuetele: Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25,0 >=80 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 >=75 Heljum 25,0 >=80 2) 100--15 000 ie reostuskoormusega asulate reovett, kui heitvesi juhitakse vähetundlikku suublasse, ning alla 100 ie reostuskoormusega asulate reovett, kui heitveesuubla ei ole vähetundlik, puhastama vähemalt mehaaniliselt järgmiste nõuete kohaselt: Reostusnäitaja Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) >=20,0 Heljum >=50,0 17. Asulates reostuskoormusega üle 100 000 ie peab: 1) 31. detsembriks 2000. a. puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) 31. detsembriks 2000. a. puhastama reovett nii, et reovee puhastusaste (%) ja heitvee reostusnäitajad (mg/l) vastaksid järgmistele nõutele: Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste, % Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 >=75 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15,0 >=90 Heljum 15,0 >=90 Üldfosfor 1,5 >=80 Ühealuselised fenoolid 0,1 >=75 Kahealuselised fenoolid 15,0 >=70 Naftasaadused 1,0 >=75 3) 31. detsembriks 2002. a. tundlikku suublasse juhitav heitvesi rahuldama peale käesoleva punkti alapunktis 2 loetletute veel järgmisi nõudeid: Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste, % Üldfosfor 1,0 >=80 Üldlämmastik 10,0 >=80 18. 31. detsembriks 2002. a. peab asulates reostuskoormusega 15 000-- 100 000 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovett puhastama vastavalt käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 nõuetele; 3) tundlikku suublasse juhitav heitvesi rahuldama peale käesolevate nõuete punkti 17 alapunktis 2 loetletute veel järgmist nõuet: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Üldlämmastik 15,0 >=75 19. 31. detsembriks 2005. a. peab asulates reostuskoormusega 2000-- 15 000 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovee puhastama käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 nõuete kohaselt ning tundlikku suublasse juhitav heitvesi vastama vähemalt käesolevate nõuete punkti 18 alapunkti 3 nõuetele, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 3 osutatud juhul; 3) vähemtundlikku suublasse juhitav heitvesi olema bioloogiliselt puhastatud ning reovee puhastusaste (%) ja heitvee reostusnäitajad (mg/l) vastama järgmistele nõuetele: Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25,0 >=80 Heljum 25,0 >=80 Ühealuselised fenoolid 0,1 >=75 Kahealuselised fenoolid 15,0 >=70 Naftasaadused 1,0 >=75 20. 31. detsembriks 2007. a. peab asulates reostuskoormusega 100--2000 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovee bioloogiliselt puhastama ning reovee puhastusaste (%) ja heitvee reostusnäitajad (mg/l) vastama järgmistele nõuetele: Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25,0 >=80 Heljum 25,0 >=80 Naftasaadused 1,0 >=75 3) tundlikku suublasse juhitav heitvesi rahuldama käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 ja punkti 18 alapunkti 3 nõudeid. 21. 31. detsembriks 2009. a. peab asulates reostuskoormusega alla 100 ie: 1) puhastama vähemalt 95% reoveest; 2) reovee puhastama, välja arvatud vähetundliku ja tundliku heitveesuubla puhul, vähemalt bioloogiliselt järgmiste nõuete kohaselt: Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25,0 >=80 Heljum 25,0 >=80 3) tundliku heitveesuubla korral puhastama reovee käesolevate nõuete punkti 17 alapunkti 2 ja punkti 18 alapunkti 3 kohaselt; 4) vähetundliku heitveesuubla korral puhastama reovee vähemalt mehaaniliselt järgmiste nõuete kohaselt: Reostusnäitaja Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) >=20 Heljum >=50 5) vähetundlikul alal võib mehaaniliselt puhastatud heitvee immutada pinnasesse. 22. Asulaväliste objektide puhul antakse reovee nõutav puhastusaste ja heitvee reostusnäitajate piirväärtused vee erikasutusloas, juhindudes käesolevatest nõuetest ja kohalikest tingimustest. 23. Alates 1. jaanuarist 2000. a. tohib juhtida puhastamata sademevett veekogusse ainult siis, kui reostusnäitajad (mg/l) ei ületa järgmisi piirväärtusi: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15,0 Heljum 15,0 Üldfosfor 1,5 Ühealuselised fenoolid 0,1 Kahealuselised fenoolid 15,0 Naftasaadused 1,0 III. PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE KOHTA KEHTIVAD NÕUDED 24. Kuni 50 m3 heitvett või reostunud sademevett ööpäevas võib vähetundlikel aladel (välja arvatud joogivee sanitaarkaitsealad ja linnade tiheasustusalad) pärast mehaanilist puhastust immutada pinnasesse, kui juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostumise ohtu. 25. Joogivee sanitaarkaitse- ja linnade tiheasustusaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. 26. Reostustundlikel aladel, kus põhjavesi on reostuse eest kaitsmata, on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. 27. Reostustundlikel aladel, kus põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud, võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. 28. Heitvee pinnasesse juhtimise tingimused (hulk pindalaühiku kohta, reostusnäitajate lubatavad piirväärtused jm.) täpsustatakse vee erikasutusloas. 29. Heitvee immutussügavus peab olema kogu aasta jooksul vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Keskkonnaminister Villu REILJAN