Vabariigi Valitsus — Viisaeeskirja kinnitamine — RT I, 8, 87

Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202) paragrahvi 10 lõigete 2 ja 3 ning riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315) paragrahvi 9 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Viisaeeskiri» (juurde lisatud). 2. Mitte rakendada viisanõuet Ameerika Ühendriikide, Andorra Vürstiriigi, Austraalia Ühenduse, Jaapani Keisririigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Uus-Meremaa ja Vatikani Linnriigi kodanike puhul. 3. Kehtestada, et: 1) pärast käesoleva määruse jõustumist jäävad kehtima kõik varem väljaantud viisad neis näidatud tingimustel; 2) välismaalased võivad Eesti Vabariigi territooriumile siseneda ja sealt lahkuda järgmiste rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu ajal, mil need on piiri ületamiseks avatud: Kuressaare, Kärdla, Pärnu, Tallinna ja Tartu lennujaam; Dirhami, Kuivastu, Kunda, Lehtma, Loksa, Miiduranna, Muuga, Narva-Jõesuu, Nasva, Paldiski-Lõuna, Paldiski-Põhja, Pärnu, Roomassaare, Ruhnu, Veere ja Vergi sadam ning Tallinna Kesklinna Sadam ja Kopli sadam; Haapsalu, Pirita, Pärnu ja Nasva jahisadam; Orava, Narva ja Valga raudteejaam; Ikla, Koidula, Luhamaa, Murati, Narva, Valga I ja Valga III maantee piiripunkt; 3) välisriigi, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, kodanik võib Eesti Vabariigis viibida mitte rohkem kui 90 kalendripäeva 6 kuu jooksul, arvestatuna esimesest riiki sisenemisest; 4) äriviisa alusel võib välismaalane Eesti Vabariigis viibida kogu viisa kehtivuse aja jooksul. 4. Lubada siseministri poolt volitatud ametnikul otsustada viisa andmine ja vormistada see rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktis välismaalasele, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi, Iisraeli Riigi, Kanada, Korea Vabariigi, Lõuna-Aafrika Vabariigi või ðveitsi Konföderatsiooni kodanik. 5. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. mai 1992. a. määrus nr. 157 ««Eesti Vabariigi viisaeeskirjade» kinnitamise ja rakendamise kohta» (RT 1992, 23, 326; 33, 438; RT I 1993, 18, 319; 1994, 50, 849; 57, 972; 1995, 66, 1100; 1996, 6, 109; 57, 1041) ja 7. mai 1993. a. määrus nr. 138 «Eesti Vabariigi viisade vormistamine» (RT I 1993, 26, 443; 48, 652). 6. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Kaitseminister välisministri ülesannetes Andrus ÖÖVEL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 6 Viisaeeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Viisaeeskiri (edaspidi eeskiri) määratleb viisa liigid ning kehtestab nende taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra ja tingimused ning eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse. 2. Viisa on välismaalasele antav luba sisenemiseks Eesti territooriumile rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu. Viisa alusel on välismaalasel õigus Eestis viibida ja kohustus Eestist lahkuda viisas ettenähtud viibimisaja jooksul. 3. Piirivalveametnik registreerib vajadusel välismaalase piiriületuse ja kannab passi templijäljendi, milles on näidatud piiripunkti nimetus (number) ja piiri ületamise kuupäev. 4. Eestisse saabumisel peab välismaalasel olema rahvusvaheliselt kehtiv ja Eesti poolt tunnustatud pass või muu passina kehtiv reisidokument (edaspidi pass) ja viisa, kui käesolev eeskiri ei sätesta teisiti. 5. Pass on kehtiv, kui see vastab järgmistele nõuetele: 1) passi on välja andnud pädev asutus ja sinna on kantud väljaandmise aeg ja koht; 2) passi on kantud kasutaja ees- ja perekonnanimi, foto, sünniaeg, märge kodakondsuse kohta ja kehtivusaeg; 3) passi kantud täiendused ja parandused on teinud pädev asutus. 6. Viisa vormistatakse passi, milles on vähemalt kaks vaba lehekülge ning mis kehtib vähemalt kolm kuud pärast viisa kehtivusaja lõppemist. 7. Viisa vormiks on passi või vormikohasele nimekirjale kantud ja nõuetekohaselt täidetud kleebis. Viisakleebise kujunduse ja täitmise korra kehtestab välisminister kooskõlastatult siseministriga. 8. Välismaalane võib kehtiva viisa alusel Eestis viibida mitte rohkem kui 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul. Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama esimesest riiki sisenemisest. 9. Viisa alusel riigis viibiv välismaalane ei tohi Eestis töötada. 10. Viisat ei vaja: 1) välismaalane, kellel on Eesti elamisluba; 2) välisriigi, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta, kodanik; 3) välisriigi, kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, kodanik; 4) organiseeritud huvireisist osavõtjad vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 50 ja 51. 11. Viisa liigid on: 1) ühekordne viisa; 2) mitmekordne viisa; 3) turismiviisa; 4) transiitviisa; 5) diplomaatiline viisa; 6) teenistusviisa; 7) äriviisa. 12. Viisaga määratakse Eestisse sisse- ja väljasõidu ning Eestis viibimise tingimused, milleks käesoleva eeskirja tähenduses on kehtivusaeg, viibimisaeg ja kordsus. Viisa kehtivusaeg on ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe- või mitmekordseks Eestisse sisenemiseks, Eestis viibimiseks ja Eestist lahkumiseks viibimisajaga määratud päevade jooksul. Viibimisaeg on ajavahemik päevades, mille vältel välismaalane võib Eestis viibida viisa kehtivusaja piires. Viisa kordsusega määratakse vastavalt viisa liigile välismaalase Eestisse sisenemiste arv. II. VIISA TAOTLEMISE KORD JA TINGIMUSED 13. Ühe- või mitmekordse viisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) nõuetekohaselt vormistatud kutse originaal; 4) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta. 14. Turismiviisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta; 4) riiklikku turismilitsentsi omava turismifirma tõend (voucher), mis kinnitab reisi- ja majutusteenuste eest tasumist. 15. Transiitviisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta; 4) dokument, mis tõendab õigust siseneda kolmandasse riiki. 16. Diplomaatilise viisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) diplomaatiline noot. 17. Äriviisa taotleja esitab välisesindusele viisataotluse, millele on lisatud: 1) pass; 2) foto; 3) Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist kogu Eestis viibimise aja kohta; 4) dokumendid, mis põhjendavad äriviisa taotlemist ja Eestis viibimise eesmärki. 18. Viisataotlus on viisat taotleva välismaalase allkirjaga kinnitatud vormikohane sooviavaldus, milles taotleja esitab andmed: 1) enese ja kutsuja kohta; 2) reisi eesmärgi kohta; 3) viibimisaja kohta; 4) vahendite kohta, millest kantakse tema Eestis viibimise kulud. Viisataotluse vormi ja selle täitmise nõuded kehtestab välisminister kooskõlastatult siseministriga. 19. Kutsujaks võib olla riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus, Eestis registrisse kantud juriidiline isik, teovõimeline ja vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel elav teovõimeline ja vähemalt 18-aastane välismaalane. 20. Kutse on vormikohane sooviavaldus välismaalase Eestis vastuvõtmiseks, milles kutsuja annab nõusoleku välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks. Kutse vormi ning kutsete registreerimise ja kinnitamise korra kehtestab siseminister kooskõlastatult välisministriga. 21. Eesti kodaniku kutse ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase kutse peavad olema eesti keeles täidetud ja kutsuja poolt alla kirjutatud ning registreeritud ja kinnitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kutse on viisa taotlemiseks kehtiv kuus kuud, arvates kinnitamise kuupäevast. 22. Juriidilise isiku kutse on dokument, mis peab olema kirjutatud eesti keeles, alla kirjutatud allkirjaõigust omava isiku poolt ja kinnitatud pitseriga. Juriidilise isiku kutse allkirjastanud isik peab olema teovõimeline ja vähemalt 18-aastane Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel elav teovõimeline ja vähemalt 18-aastane välismaalane. Kutse on viisa taotlemiseks kehtiv kuus kuud, arvates vormistamise kuupäevast. 23. Isikliku sooviavalduse alusel (kirjaliku kutseta), kui sõidu eesmärk on põhjendatud ning on tagatud viisa taotleja Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude katmine, võib välisesinduses taotleda ühekordset viisat välisministri poolt kooskõlastatult siseministriga kehtestatud korras. 24. Viisataotlus, millele on lisatud kõik nõutavad lisadokumendid, vaadatakse läbi ning tehakse seejärel otsus viisa andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul, arvates viisataotluse vastuvõtmise päevast. 25. Välisesinduses viisataotluste vastuvõtmise ja läbivaatamise korra ning käesoleva eeskirja punkti 17 alapunktis 4 nimetatud dokumentide loetelu kehtestab välisminister. 26. Viisataotlejat ei pea informeerima viisa andmisest keeldumise põhjustest. III. VIISA ANDMISE KORD JA TINGIMUSED 27. Ühekordne viisa antakse ühekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 30 kalendripäeva ja kehtivusajaga kuni kuus kuud. 28. Mitmekordne viisa antakse mitmekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 90 kalendripäeva ja kehtivusajaga kuni 12 kuud. 29. Turismiviisa antakse ühe- või kahekordseks sisenemiseks Eestisse viibimisajaga kuni 30 kalendripäeva ja kehtivusajaga kuni kolm kuud. 30. Transiitviisa antakse ühe- või kahekordseks Eestist läbisõiduks järgnevasse riiki või sihtriiki viibimisajaga kuni kaks kalendripäeva korraga ja kehtivusajaga kuni kolm kuud tingimusel, et välismaalasel on õigus siseneda nimetatud riiki. 31. Käesoleva eeskirja punktides 27, 29 ja 30 nimetatud viisa võib vormistada grupiviisana vähemalt kümnest isikust koosnevale grupile, kes saabuvad Eestisse ühisel eesmärgil ja samadel tingimustel, ületavad riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel piiri koos ning kui on määratud gruppi esindav isik (grupijuht). Grupiviisa vormistamise korra ja grupi liikmete nimekirja vormi kehtestab välisminister kooskõlastatult siseministriga. 32. Diplomaatiline viisa antakse välisesinduses või Välisministeeriumis välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni diplomaatilisele personalile ja nende perekonnaliikmetele, vormistades selle diplomaatilisse passi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti. 33. Teenistusviisa antakse Välisministeeriumis välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni Eestis asuva esinduse teenistujatele, halduspersonalile ja nende perekonnaliikmetele, vormistades selle teenistuspassi, kodanikupassi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti. 34. Diplomaatilise ja teenistusviisa taotlemise, andmise, pikendamise ja tühistamise täpsustatud korra kehtestab välisminister. 35. Äriviisa antakse mitmekordseks sisenemiseks Eestisse kehtivusajaga kuni 12 kuud. Äriviisa võidakse anda isikutele, kes saabuvad Eestisse: 1) seoses pikaajalise ametialase lähetusega; 2) välisinvesteeringu (välismaise otseinvesteeringu) teostamiseks; 3) Eestis välismaa äriühingu filiaali asutamiseks; 4) ümberpaiknemise korras juhtimisfunktsiooni teostamiseks Eestis registreeritud äriühingus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni. 36. Välisminister kehtestab kooskõlastatult sise- ja majandusministriga äriviisa taotlemise, andmise ja tühistamise täpsustatud korra ning isikute kategooriad, kellele võib anda äriviisa vastavalt käesoleva eeskirja punktile 35. 37. Epideemia leviku piirkonnaks kuulutatud riikidest saabujatele võib viisa andmisel esitada lisatingimusi vastavalt siseministri poolt kooskõlastatult välis- ja sotsiaalministriga kehtestatud korrale. 38. Viisa andmisest võib keelduda, kui: 1) viisa taotlemisel on esitatud valeandmeid või kasutatud võltsitud dokumente; 2) viisataotleja pass ei vasta käesoleva eeskirja punktis 5 kehtestatud nõuetele; 3) välismaalasele on kehtestatud Eestisse sissesõidu keeld või kui esinevad sissesõidukeelu kehtestamise alused; 4) välismaalase poolt esitatud viisa taotlemise eesmärk ei vasta tegelikule Eestisse sõidu eesmärgile; 5) välismaalasel puuduvad rahalised vahendid Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude katmiseks; 6) välismaalane on Eestis viisa alusel viibinud kauem kui 90 päeva kuue kuu jooksul; 7) on põhjendatult alust arvata, et välismaalane kavatseb rikkuda käesoleva eeskirja punkti 12 alusel määratavaid viisa tingimusi; 8) on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine on vastuolus avaliku korra, Eesti riigi julgeoleku või Eesti rahvusvaheliste kohustuste kaitse kaalutlustega; 9) ilmnevad muud viisa andmist välistavad asjaolud. 39. Viisa andmisest keeldumise korral võib, kui viisataotleja seda nõuab, saata viisataotluse koos kõigi lisadokumentidega läbivaatamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kes annab kahe kuu jooksul, arvates viisataotluse materjalide saamisest, selle kohta oma motiveeritud seisukoha. Nimetatud seisukoha alusel tehakse välisesinduses uus otsus viisa andmise kohta. IV. VIISA PIKENDAMINE 40. Ühekordset viisat võib pikendada viibimisajaga määratud päevade arvu võrra ning sellise arvestusega, et viisa pikendamisel viibimisaeg kokku ei ületa 30 päeva. Viisa pikendamist taotleval isikul peab olema kogu Eestis viibimise aja kohta kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist. 41. Viisa pikendamist taotlev välismaalane esitab, üldjuhul koos kutsujaga, vähemalt kolm tööpäeva enne viisas määratud viibimisaja lõppu kirjaliku taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kes teeb otsuse viisa pikendamise kohta kolme tööpäeva jooksul, arvates taotluse esitamisest. Viisa pikendamise taotluste vastuvõtmise ja nende läbivaatamise korra kehtestab siseminister kooskõlastatult välisministriga. 42. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on õigus keelduda viisa pikendamisest, kui selle taotlemisel on esitatud valeandmeid või kasutatud võltsitud dokumente või kui ilmnevad käesoleva eeskirja punkti 38 alapunktides 2--9 nimetatud asjaolud. 43. Juhul kui on tõendatud, et välismaalase tervislik seisund ei võimalda tema toimetamist kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus on tema alaline elukoht või kus on tagatud tema vastuvõtmine, otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet viisa pikendamise kuni selle ajani, millal on võimalik toimetada välismaalane ilma tema tervislikku seisundit kahjustamata ühte nimetatud riikidest. V. VIISA TÜHISTAMINE JA PARANDAMINE 44. Viisa võib tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, volitatud piirivalveametnik või välisesindus viisa andmist välistavate asjaolude, sealhulgas käesoleva eeskirja punktides 38 või 45 nimetatud asjaolude ilmnemise korral. 45. Piirivalveametnikul on õigus tõkestada riiki sisenemine, kui: 1) välismaalane rikub piirireþiimi või tollieeskirju; 2) välismaalane keeldub piiripunktis esitamast andmeid enda ja oma sõidu kohta; 3) välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude katmiseks ning puudub vastuvõtja, kes need kulutused kannaks; 4) välismaalasel puudub nõutav tervisekindlustuspoliis; 5) muudel Eesti õigusaktidega ettenähtud juhtudel. 46. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on õigus tühistada viisa seoses välismaalase poolt Eestis toimepandud õiguserikkumisega, mis ei näe ette eeluurimist või kohtumenetlust Eestis, samuti kui välismaalane töötab Eestis ilma tööloata. 47. Viisa tühistamise korral vormistab volitatud ametnik otsuse ja kannab viisale templijäljendi «annulleeritud», mille kinnitab viisa tühistanud asutuse pitseri, allkirja ja kuupäevaga. 48. Välisesinduses antud viisa vormistamise tehnilised vead (viisakleebise täitmise vead) võib parandada välisesindus, volitatud piirivalveametnik või Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Parandused viisal kinnitab volitatud ametnik asutuse pitseri, allkirja ja kuupäevaga. VI. LÕPPSÄTTED 49. Viisataotlus koos sellele lisatud dokumentidega registreeritakse ja seda säilitatakse viisa väljaandnud asutuses kaks aastat. Välisministeerium ja Piirivalveamet edastavad iga kvartali esimese kuu jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniametile informatsiooni eelmises kvartalis väljaantud viisade kohta. 50. Organiseeritud huvireisist osavõtjatel lubatakse siseneda Eestisse kuni 12 tunniks laeva kapteni kinnitatud ja eelnevalt Piirivalveametile esitatud nimekirja alusel. 51. Organiseeritud huvireis käesoleva eeskirja tähenduses on merereis laeval, millel on reisijateveo sertifikaat, mis ei ole regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning huvireisi jooksul ei võta peale ega lase maale liinireisijaid. Organiseeritud huvireisi jooksul peab laev enne või pärast Eesti sadamas peatumist külastama veel vähemalt kahte välisriigi sadamat. 52. Erandolukorras, kui rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti on saabunud eestlane, lähedase sugulase matustele sõitja, kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus on tema alaline elukoht, tagasipöörduv isik või isik, kelle Eestisse saabumist taotleb Vabariigi Valitsuse liige, otsustab ühekordse viisa andmise siseministri poolt volitatud ametnik ja viisa vormistab volitatud piirivalveametnik. Erandolukorras viisat taotlev isik esitab viisataotluse, millele on lisatud pass, foto ja Eestis kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160 000 Eesti kroonist. 53. Käesoleva eeskirja punktis 52 nimetatud viisa taotlemise ja viisataotluste läbivaatamise täpsustatud korra kehtestab siseminister kooskõlastatult välisministriga. 54. Transpordiettevõte on kohustatud toimetama piirilt tagasisaadetud välismaalase samasse punkti, kust ta selle ettevõtte transpordivahendile võeti. Kui välismaalasel ei ole vahendeid tagasisõidu eest tasumiseks, toimetab transpordiettevõte välismaalase tagasi omal kulul. 55. Viisa taotlemisel ei nõuta Eestis kehtivat tervisekindlustuspoliisi selle riigi kodanikult, kellega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustuse lepingu ajutistele külastajatele arstiabi andmise kohta. 56. Käesoleva eeskirja rakendamiseks ja Eesti välislepingu täitmiseks, kui viimases on sätestatud teistsugused viisade andmise tingimused, võib välisminister kehtestada kooskõlastatult siseministriga viisade väljaandmise täpsustatud korra. Kaitseminister välisministri ülesannetes Andrus ÖÖVEL