Vabariigi Valitsus — Riigiettevõtte Eesti Energia erastamiskava ja Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi erastamiskava kinnitamine — RT I, 5, 74

Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) paragrahvi 12 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1997. a. korraldusega nr. 105-k «Riigivara erastamisprogrammi kinnitamine 1997. aastaks» (RT I 1997, 13, 214 ja 216) kinnitatud «Riigivara erastamisprogrammi 1997. aastaks» punktiga 6 kinnitada: 1) «Riigiettevõtte Eesti Energia erastamiskava» (juurde lisatud). 2) «Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi erastamiskava» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997. a. korraldusega nr. 1039-k Riigiettevõtte Eesti Energia erastamiskava I. ÜMBERKORRALDAMINE 1. Riigiettevõtte Eesti Energia jagunemine Tähtaeg 1997. aasta Riigiettevõte Eesti Energia jaguneb vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1996. a. korraldusele nr. 37-k «Riigiettevõtte Eesti Energia restruktureerimiskava» (RT I 1996, 6, 117) ning 19. detsembri 1996. a. korraldusele nr. 996-k «Riigiettevõtte Eesti Energia jagunemine» (RT I 1996, 91, 1617), asutades järgmised aktsiaseltsid: 1) aktsiaselts ärinimega «Eesti Energia Aktsiaselts», mille koosseisu kuuluvad järgmised ettevõtted: Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam, Iru Elektrijaam, Põhja Elektrivõrgud, Lõuna Elektrivõrgud, Viru Elektrivõrgud, Saarte Elektrivõrgud, Tallinna Elektrivõrk, Energiamüük, Eesti Energoremont, Õppekeskus ja Kommertskeskus; 2) aktsiaselts ärinimega «Aktsiaselts Läänemaa Elektrivõrk»; 3) aktsiaselts ärinimega «Aktsiaselts Narva Elektrivõrk». Eelnimetatud aktsiaseltside kõigi aktsiate omanik on riik ning nende aktsiate valitsejaks on Majandusministeerium. Eesti Energia Aktsiaselts jaguneb käesoleva kava kohaselt eraldumise teel. Eesti Energia Aktsiaseltsi jagunemisel saab Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama ettevõtete baasil asutatava(te) aktsiaseltsi(de) kõigi aktsiate omanikuks riik. Teiste Eesti Energia Aktsiaseltsi jagunemisel asutatavate äriühingute aktsionäriks või osanikuks saab Eesti Energia Aktsiaselts. Ümberkorraldamise lõpptulemusena jäävad Eesti Energia Aktsiaseltsi koosseisu ettevõtetena Energiamüük ja Õppekeskus ning moodustatav põhivõrgu ettevõte koos juhtimiskeskusega. Majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) otsustab aktsiaseltsi ärinime muutmise juhul, kui ta peab vajalikuks Eesti Energia ärinime kasutamist mõne muu käesolevas kavas ettenähtud äriühingu ärinimena. Vabariigi Valitsus otsustab, kas teha Riigikogule ettepanek Eesti Energia Aktsiaseltsi riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kandmise kohta. 2. Aktsiaseltsi(de) asutamine Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtete Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam baasil Tähtaeg 1998. aasta Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtete Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam baasil asutatakse Eesti Energia Aktsiaseltsi jagunemisel üks aktsiaselts, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta Eesti Energia Aktsiaseltsi jagunemise (eraldumise) tingimuste läbivaatamisel asutada kummagi nimetatud ettevõtte baasil eraldi aktsiaselts. Eesti Energia Aktsiaseltsi kui jaguneva äriühingu poolt asutatava(te)le aktsiaseltsi(de)le kui omandava(te)le äriühingu(te)le sissemaksena aktsiakapitali üleantava vara ning jagunemise (eraldumise) tingimused otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) Vabariigi Valitsuse eelneval nõusolekul. Aktsiaseltsi(de) asutamise kohta otsuse tegemisel on majandusministril (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) õigus vajaduse korral vähendada vastavalt Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali. Eraldumisel asutatava(te) aktsiaseltsi(de) kõigi aktsiate omanikuks saab riik. Vabariigi Valitsus otsustab, kas teha Riigikogule ettepanek eraldumise teel asutatud aktsiaseltsi(de) riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kandmise kohta. Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab kaasata Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtete Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam baasil asutatud aktsiaseltsi(desse) investorina Northern States Power Inc. kontserni kuuluva äriühingu, kaasatakse nimetatud investor aktsiaseltsi(de) aktsiakapitali suurendamise teel, müües talle väljalastud aktsiad. Juhul kui asutatud aktsiaselts(id) on kantud riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja, otsustab Vabariigi Valitsus investori kaasamise, millega kaasneb riigi vähemusotsustusõiguse kaotamine asutatud aktsiaseltsi(des), Riigikogu eelneval nõusolekul. Aktsiakapitali suurendamise ja väljalastud aktsiate müügi investorile ning investori kaasamise tingimused otsustab majandusminister (asutatud aktsiaseltsi(de) üldkoosoleku(te) volitustes) vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud volitustele selliselt, et pärast aktsiakapitali suurendamist ja investori kaasamist jääb riigi omandisse vähemalt 51% vastava aktsiaseltsi aktsiatest ja aktsiatega määratud häältest. 3. Aktsiaseltsi asutamine Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtte Iru Elektrijaam baasil Tähtaeg 1998. aasta Aktsiaseltsi asutamise ning aktsiakapitali tehtava sissemakse otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes). Aktsiaseltsi asutamisel kuuluvad kõik tema aktsiad Eesti Energia Aktsiaseltsile. Investori(te) hilisema kaasamise aktsiaseltsi otsustab asutatud aktsiaseltsi üldkoosolek majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investor(id) kaasatakse konkursi alusel. Konkursi tingimused otsustab asutatud aktsiaseltsi üldkoosolek majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investor(id) kaasatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise teel. 4. Aktsiaseltsi(de) asutamine Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtete Põhja Elektrivõrgud, Lõuna Elektrivõrgud, Viru Elektrivõrgud, Saarte Elektrivõrgud ja Tallinna Elektrivõrk baasil Tähtaeg 1999. aasta Aktsiaseltsi(de) asutamise tingimused ning aktsiakapitali tehtavad sissemaksed otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) selliselt, et ettevõtete Põhja Elektrivõrgud, Lõuna Elektrivõrgud, Viru Elektrivõrgud ja Tallinna Elektrivõrk 110 kV ja kõrgema pingega ülekandevõrk koos vastavate tehnoloogiliste sidemetega jääb Eesti Energia Aktsiaseltsile. Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtte Energiamüük Tallinna tarbijaid teenindavad struktuurid antakse üle asutatava(te)le aktsiaseltsi(de)le. Majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) otsustab, kas ettevõtete baasil asutatakse üks või mitu aktsiaseltsi. Mitme aktsiaseltsi asutamise korral lähtutakse nende aktsiaseltside tulevikus ühinemise võimalusest. Aktsiaseltsi(de) asutamisel kuuluvad kõik aktsiad Eesti Energia Aktsiaseltsile. Investori(te) hilisema kaasamise aktsiaseltsi(desse) otsusta(b)vad asutatud aktsiaseltsi(de) üldkoosolek(ud) majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investor(id) kaasatakse konkursi alusel. Konkursi tingimused otsusta(b)vad asutatud aktsiaseltsi(de) üldkoosolek(ud) majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investor(id) kaasatakse aktsiaseltsi(de) aktsiakapitali suurendamise teel, müües väljalastud aktsiad investori(te)le selliselt, et investori(te)l oleks vastavas aktsiaseltsis vähemalt otsustusõigus. 5. Äriühingute asutamine Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtte Eesti Energoremont baasil Tähtaeg 1998.­2000. aasta Majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) otsustab, millised äriühingud Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtte Eesti Energoremont baasil asutada. Äriühingute asutamise tingimused ning aktsia- või osakapitali tehtavad sissemaksed otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes). Äriühingute asutamisel kuuluvad kõik aktsiad või osad Eesti Energia Aktsiaseltsile. Investorite hilisema kaasamise asutatud äriühingutesse otsustavad asutatud äriühingute üld- või osanike koosolekud majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investorid kaasatakse konkursi alusel. Konkursi tingimused otsustavad asutatud äriühingute üld- või osanike koosolekud majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investorid kaasatakse asutatud äriühingute aktsia- või osakapitali suurendamise teel, müües väljalastud aktsiad või osad investoritele selliselt, et investoritel oleks vastavas asutatud äriühingus vähemalt otsustusõigus. 6. Aktsiaseltsi asutamine Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtte Kommertskeskus baasil Tähtaeg 1998. aasta Aktsiaseltsi asutamise tingimused ning aktsiakapitali tehtavad sissemaksed otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes). Aktsiaseltsi asutamisel kuuluvad kõik tema aktsiad Eesti Energia Aktsiaseltsile. Investori(te) hilisema kaasamise aktsiaseltsi otsustab asutatud aktsiaseltsi üldkoosolek majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investor(id) kaasatakse konkursi alusel. Konkursi tingimused otsustab asutatud aktsiaseltsi üldkoosolek majandusministri (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes) eelneval nõusolekul. Investor(id) kaasatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise teel, müües väljalastud aktsiad investori(te)le selliselt, et investori(te)l oleks vähemalt otsustusõigus. 7. Aktsiaseltsi Narva Soojus asutamine Tähtaeg 1998. aasta Aktsiaseltsi asutamise tingimused ning aktsiakapitali tehtava sissemakse otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes). Aktsiaselts asutatakse selliselt, et nii Eesti Energia Aktsiaseltsile kui Narva linnale kuulub 50% aktsiatest ning nendega määratud häältest. II. ERASTAMINE 8. Aktsiaseltsi Läänemaa Elektrivõrk erastamine Tähtaeg 1998. aasta Aktsiaseltsi erastamine toimub aktsiakapitali suurendamise teel eelläbirääkimistega pakkumisel. Erastamise korraldajaks on Eesti Erastamisagentuur. Erastamise tingimused ja lisatingimused kehtestab Eesti Erastamisagentuur. 9. Aktsiaseltsi Narva Elektrivõrk erastamine Tähtaeg 1998. aasta Aktsiaseltsi erastamine toimub aktsiakapitali suurendamise teel selliselt, et pärast aktsiakapitali suurendamist ja investori(te) kaasamist jääb riigi omandisse vähemalt 51% aktsiaseltsi aktsiatest ja aktsiatega määratud häältest. Erastamise korraldajaks on Eesti Erastamisagentuur. Erastamine viiakse läbi eelläbirääkimistega pakkumise teel. Erastamise tingimused ja lisatingimused kehtestab Eesti Erastamisagentuur. 10. Riigile kuuluvate strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud Eesti Energia Aktsiaseltsi erastamine Tähtaeg 2000. aasta Aktsiaseltsi erastamine toimub aktsiakapitali suurendamise teel. Erastamise korraldajaks on Eesti Erastamisagentuur. Eesti Erastamisagentuur võib esialgu erastada kuni 1/3 riigile kuuluvatest Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiatest avaliku müügi teel. Ülejäänud riigile kuuluvad aktsiad erastatakse juhul, kui Riigikogu annab selleks nõusoleku. Erastamise tingimused kehtestab Eesti Erastamisagentuur. 11. Riigile kuuluvate strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud Eesti Elektrijaama ja Balti Elektrijaama ettevõtete baasil asutatud aktsiaseltsi(de) erastamine Tähtaeg 1999. aasta Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab mitte kaasata Eesti Energia Aktsiaseltsi ettevõtete Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam baasil asutatud aktsiaseltsi(desse) investorina Northern States Power Inc. kontserni kuuluvat äriühingut, siis viiakse Riigikogu nõusolekul erastamine läbi nimetatud aktsiaseltsi(de) aktsiakapitali suurendamise teel selliselt, et pärast aktsiakapitali suurendamist ja investori(te) kaasamist jääb riigi omandisse vähemalt 51% vastava aktsiaseltsi aktsiatest ja aktsiatega määratud häältest. Erastamise korraldajaks on Eesti Erastamisagentuur. Erastamine viiakse läbi eelläbirääkimistega pakkumise teel kahe-etapilisena. Erastamise tingimused ja lisatingimused kehtestab Eesti Erastamisagentuur. III. EESTI ENERGIA AKTSIASELTSI OMANDIS OLEVATE AKTSIATE JA OSADE VÕÕRANDAMINE 12. Eesti Energia Aktsiaseltsi omandis olevate teiste äriühingute aktsiate ja osade võõrandamine Tähtaeg 2000. aasta Eesti Energia Aktsiaseltsi omandis olevate teiste äriühingute aktsiate ja osade võõrandamise otsustab majandusminister (Eesti Energia Aktsiaseltsi üldkoosoleku volitustes). Majandusminister Jaak LEIMANN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997. a. korraldusega nr. 1039-k Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi erastamiskava I. LÄHTEOLUKORD 1. Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi tootmisvõimsuste maht ei ole vastavuses turu vajadustega. 2. Põlevkivienergeetika kompleks on terviklik infrastruktuur. 3. Kahe põlevkivi-elektrijaama toodang katab 98% elektrienergia turust. 4. Kaevandustes ja karjäärides toodetava põlevkivi omahinnaerinevused on objektiivsed. 5. Põlevkivi fikseeritud hind ei võimalda teha hädavajalikke investeeringuid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 1996. a. korraldusele nr. 324-k «Riigiettevõtte Eesti Põlevkivi ümberkujundamine» (RT I 1996, 26, 543) on riigiettevõte Eesti Põlevkivi ümber kujundatud aktsiaseltsiks ärinimega Aktsiaselts Eesti Põlevkivi, mille kõik aktsiad kuulusid asutamisel riigile. Aktsiaselts Eesti Põlevkivi kanti äriregistrisse 23. mail 1996. a. Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi jagunemisel asutati vastavalt majandusministri 28. novembri 1996. a. käskkirjale nr. 158 järgmised aktsiaseltsid: AS Ahtme Kaevandus (endise Ahtme Kaevanduse baasil) AS Estonia Kaevandus (endise Estonia Kaevanduse baasil) AS Kohtla Kaevandus (endise Kohtla Kaevanduse baasil) AS Sompa Kaevandus (endise Sompa Kaevanduse baasil) AS Tammiku Kaevandus (endise Tammiku Kaevanduse baasil) AS Viru Kaevandus (endise Viru Kaevanduse baasil) AS Aidu Karjäär (endise Aidu Karjääri baasil) AS Narva Karjäär (endise Narva Karjääri baasil) AS Sirgala Karjäär (endise Sirgala Karjääri baasil) AS Eesti Põlevkivi Ehitus (endise Ehitus-montaaþivalitsuse baasil) AS Mäetehnika (endise Remonditehase baasil) AS Põlevkivi Raudtee (endiste Transpordivalitsuse ja Raudteevalitsuse baasil) AS Põlevkivi Kaubandus (endiste Varustusvalitsuse ja Kommertskeskuse baasil) AS Toila Sanatoorium (endise Toila sanatooriumi baasil) Nimetatud aktsiaseltside aktsiate omanik on Aktsiaselts Eesti Põlevkivi. II. EESMÄRGID 1. Põlevkivi tootmise majandusliku efektiivsuse suurendamine ja juhtimise parandamine. 2. Konkurentsi eeltingimuste loomine põlevkivi tootmisel ning tütarettevõtjate majandustegevuse tulemuste võrreldavuse saavutamine. 3. Põlevkivi tootmisse lisaraha kaasamiseks soodsate tingimuste loomine laenukapitali kasutamise ja omanikeringi laiendamise teel. III. ERASTAMINE Kontserni Eesti Põlevkivi või tema huvidest lähtudes tütarettevõtjate erastamine korraldatakse aktsiakapitali suurendamise või aktsiate müügi teel, mille eesmärgiks on strateegiliste investorite kaasamine ja investeerimiskliima soodsamaks muutmine. Kontserni Eesti Põlevkivi erastamise eeltingimusteks on põlevkivitarbijate erastamine ja pikaajaliste maavara kaevandamislubade olemasolu kontserni tütarettevõtjatel. Korraldada kontserni Eesti Põlevkivi aktsiakapitali suurendamine strateegilise investori kasuks (tähtaeg 2000. aasta). Põlevkivitarbijate kaasamine erastamisprotsessi toimub eelläbirääkimistega pakkumisel. Majandusminister Jaak LEIMANN