Riigikogu — Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse muutmise seadus — RT I, 4, 63

I. Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduses (RT 1992, 35, 459; RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 49, 953) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Seaduse pealkirjast jäetakse välja sõnad «Eesti Vabariigi». § 2. Paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: «(2) Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi.». § 3. Paragrahvis 5: 1) lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: «4) kaubamärgi mittekaitstavaid osi.»; 2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7, 8 ja 9 järgmises sõnastuses: «(7) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eesti Vabariigis või välismaal käibesse lastud kauba edasist levitamist, müüki või müügiks pakkumist, samuti kaubamärgiga tähistatud kauba nimetatud eesmärkidel ladustamist, sisse- ja väljavedu, välja arvatud juhud, kui kauba kvaliteet on pärast käibesse laskmist muutunud. (8) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks kaubamärgi reproduktsioon. (9) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse kaupade ja teenuste loeteluga. Registreeringus märgitud kaupade ja teenuste loetelu võib piirata. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud.». § 4. Paragrahvis 6: 1) paragrahvi pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «§ 6. Registreeritav kaubamärk (1) Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist, sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest.»; 2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «(3) Heli- ja lõhnakaubamärgid ei ole registreeritavad. (4) Registreeritav kaubamärk võib sisaldada mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikute õigusi. (5) Kui registreeritud kaubamärgi mittekaitstav osa on kaubamärgi hilisema kasutamise käigus muutunud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6 bis tähenduses Eesti Vabariigis üldtuntuks ja omandanud sellega eristusvõime, võib taotleda registreeritud kaubamärgi uuesti registreerimist, et õiguskaitse hõlmaks kogu märki.». § 5. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 7. Absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused (1) Kaubamärgina ei registreerita: 1) tähiseid, mis ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatule; 2) kaubamärke, millel puudub eristusvõime; 3) kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud; 4) kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses; 5) tähiseid, mis koosnevad üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse; 6) kaubamärke, mis oma olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes; 7) kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 8) kaubamärke, mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter alusel, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva ametiisiku kirjalik luba; 9) kaubamärke, millele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 ter ei laiene, kuid mis sisaldavad Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigis registreeritud ühingu või sihtasutuse nimetust või selle lühendit, lippu, vappi, embleemi, pitserit, au- ja eraldusmärki, garantii- või prooviplommi eraldusmärki, sümbolit, olulist sümbolielementi või nende tähiste jäljendust, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva ametiisiku kirjalik luba; 10) kaubamärke, mis sisaldavad tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide nimetust või selle lühendit, lippu, vappi, embleemi, aumärki, sümbolit või olulist sümbolielementi või nende tähiste jäljendust, mis pakuvad üldsusele huvi, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva ametiisiku kirjalik luba. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2, 3 ja 4 ei kohaldata, kui tõendatakse, et kaubamärk on kaubamärgi registreerimise taotluse (edaspidi ka registreerimistaotlus) saabumise kuupäevaks kasutamise tulemusena muutunud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses Eesti Vabariigis üldtuntuks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 3, 4 või 5 nimetatud tähise kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks.». § 6. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 8. Suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused (1) Kaubamärgina ei registreerita: 1) kaubamärke, mis on identsed teise isiku nimele identsete kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga; 2) kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba; 3) kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui see võib tarbija eksitamise tagajärjel kaasa tuua teise isiku kaubamärgi maine ärakasutamise või eristatavuse kahjustamise ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba; 4) teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba; 5) kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased teisele isikule kuuluva ärinimega, kui ärinimi on kantud äriregistrisse enne kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, ja teise isiku tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba; 6) kaubamärke, mis sisaldavad isikuportreed, tuntud isiku nime, kinnistu nimetust, arhitektuuriobjekti nimetust või kujutist, kui see kahjustab portreel kujutatud isiku, tuntud isiku või kinnistu või arhitektuuriobjekti omanikuks oleva isiku õigusi ja registreerimiseks puudub õigustatud isiku kirjalik luba; 7) kaubamärke, mis sisaldavad õiguskaitse saanud tööstusdisainilahendusi; 8) kaubamärke, mis sisaldavad autoriõigusega kaitstud teoseid või nende nimetusi, kui registreerimiseks puudub õigustatud isiku kirjalik luba; 9) kaubamärke, mis sisaldavad ravimi toimeaine nimetust või teisele isikule kuuluvat Eesti Vabariigis enne kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeva või prioriteedikuupäeva registreeritud ravimi nimetust; 10) kaubamärke, mis on identsed teises riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. (2) Varasem kaubamärk käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on: 1) riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud kaubamärk, mille registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev; 2) Eesti Vabariigis registreerimiseks esitatud kaubamärk, mille registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev, kui see kaubamärk kantakse riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse; 3) Eesti Vabariigis kehtiv märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel registreeritud kaubamärk, mille registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui käsitletava kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäev või prioriteedikuupäev.». § 7. Paragrahvis 9: 1) lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad «kellel on Eesti Vabariigis alaline elukoht ja Eesti kodakondsus»; 2) lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «kaubamärgi registreerimist» sõnadega «, samuti klassifikatsiooni klasside numbreid»; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: «(41) Patendivoliniku volitusi tõendava dokumendi või selle ärakirja võib esitada kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast. (42) Kollektiivkaubamärgi põhikirja võib esitada kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast.»; 4) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: «(6) Registreerimistaotluse esitamise korra ja dokumentide vorminõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.». § 8. Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: «§ 91. Eesti patendivolinik (1) Eesti patendivolinik on füüsilise või juriidilise isiku volituse alusel tegutsev kutseline ja sõltumatu esindaja ning tööstusomandi õiguskaitse alase õigusabi osutaja. (2) Eesti patendivolinikuna võib tegutseda füüsiline isik, kellel on Eesti Vabariigis elukoht ja Eesti kodakondsus, kes on residendiks tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1996, 9, 171; 18, 292; 26, 527; 71, 1240; 87, 1542; 1997, 19, 307; 34, 536; 37/38, 572; 50, 808; 72, 1185 ja 1186; 77, 1310) tähenduses ning kes vastab Eesti patendivolinike põhimäärusega kehtestatud nõuetele ja on atesteeritud põhimääruses sätestatud korras ning kantud riiklikku Eesti patendivolinike registrisse. (3) Eesti patendivolinike põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (4) Riikliku Eesti patendivolinike registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (5) Riikliku Eesti patendivolinike registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.». § 9. Paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kolme». § 10. Seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: «§ 111. Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine (1) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum menetlusse võetud registreerimistaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse registreerimistaotluse ja selle menetluse andmeid kuni menetluse lõppemiseni. (2) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on üldjuhul keelatud. Andmekogust on lubatud väljastada ainult kaubamärgi reproduktsiooni, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse saabumise kuupäeva, prioriteediandmeid, taotleja nime, taotleja esindaja nime ning kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid. (3) Registreerimistaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda taotleja või isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba või keda taotleja on kirjalikult teavitanud registreerimistaotluse esitamisest, samuti järelevalveõigusliku riigiasutuse õiguspädev ametiisik ja kohus. (4) Teabe väljastamine registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv. (5) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.». § 11. Paragrahvis 12: 1) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: «(51) Ekspertiisi käigus võib taotleja piirata registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste loetelu. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud.»; 2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Kaubamärk registreeritakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse §-s 7 või 8 nimetatud registreerimisest keeldumise aluseks olevat asjaolu.»; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 61--63 järgmises sõnastuses: «(61) Kaubamärgi registreerimisest keeldutakse, kui ekspertiisi käigus ilmneb vähemalt üks käesoleva seaduse §-s 7 või 8 nimetatud registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud. (62) Kaubamärk registreeritakse osa registreerimistaotluses märgitud kaupade või teenuste suhtes, kui ülejäänud selles registreerimistaotluses märgitud kaupade või teenuste suhtes ei saa seda kaubamärki registreerida käesoleva seaduse § 7 või 8 alusel. Ülejäänud kaupade või teenuste suhtes keeldutakse kaubamärki registreerimast. (63) Kaubamärk registreeritakse piiranguga juhul, kui Patendiamet määrab kaubamärgi mõne osa kaubamärgi mittekaitstavaks osaks käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel.»; 4) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(8) Kaubamärgi registreerimise otsuses märgib Patendiamet ära kaubamärgi mittekaitstava osa. Kaubamärgi registreerimise otsuse korral kaubamärk avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.»; 5) paragrahvi täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: «(9) Registreerimistaotluse menetlus lõpeb kaubamärgi registreerimisega riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris või kaubamärgi registreerimisest keeldumisega või registreerimistaotluse tagasilükkamisega.». § 12. Paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kaubamärgi avaldamisest» sõnadega «Patendiameti ametlikus väljaandes». § 13. Paragrahvis 14: 1) lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Riigilõiv tuleb tasuda kolme kuu jooksul pärast kaubamärgi registreerimise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist või vaidlustamise korral pärast vaidlustamismenetluse lõppemist. Kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole tähtaja lõpuks Patendiametile esitatud, lükatakse registreerimistaotlus tagasi.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.»; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3--7 järgmises sõnastuses: «(3) Registri pidamist Patendiametis korraldab ja registrikande otsused teeb registrisekretär. (4) Registrit peetakse kanderaamatuna paberkandjal. Registrit võib pidada arvutis, säilitades kanded väljatrükkidena. (5) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse volitatud töötlejale koos eestikeelse tõlkega. (6) Registri pidamise kulud kaetakse riigieelarvest Patendiameti eelarve kaudu. (7) Registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.». § 14. Paragrahvi 15 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: «(2) Tunnistuse vorminõuded ja selle plangi vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.». § 15. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 16. Registreeritud kaubamärgi avaldamine (1) Patendiamet avaldab registrisse kantud kaubamärgi oma ametlikus väljaandes. (2) Patendiameti ametlike väljaannete põhimäärused kinnitab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.». § 16. Paragrahvis 17: 1) lõikes 3 asendatakse sõnad «2. lõikes» sõnadega «lõikes 2»; 2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Patendiamet teeb registrisse kande kaubamärgi kehtivuse pikendamise kohta, avaldades selle Patendiameti ametlikus väljaandes ja annab välja kehtivuse pikendamist tõendava tunnistuse lisa.». § 17. Paragrahvis 18: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «3. lõikes» sõnadega «lõikes 3» ja lõikes 2 sõnad «1. lõikes» sõnadega «lõikes 1»; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Kaubamärk loetakse kasutatuks, kui omanik kasutab registreeritud kaubamärgist ebaoluliste osade poolest erinevat kaubamärki, muutmata registreeritud kaubamärgi eristavat iseloomu.». § 18. Paragrahvis 19: 1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «viie aasta jooksul» sõnadega «kaubamärgi registrisse kandmise päevast arvates või hiljem katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «1. lõikes» sõnadega «lõikes 1». § 19. Paragrahvis 24: 1) lõikes 1 asendatakse sõna «Patendiamet» sõnaga «apellatsioonikomisjon»; 2) lõikes 2 asendatakse sõna «registreerimisest» sõnadega «registrisse kandmise päevast»; 3) lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna «sulgemisel» sõnaga «lõpetamisel» ja punktis 4 sõnad «1. lõike» sõnadega «lõike 1». § 20. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 29. Riigilõiv Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel võetakse toimingute sooritamise ja dokumentide väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467) sätestatud määrade järgi.». § 21. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 30. Riigilõivu tasumise kord (1) Riigilõivu tasub taotleja, kaubamärgiomanik või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest või dokumentide väljastamisest. Kui kaubamärgi registreerimisega või registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud riigilõivu tasub kolmas isik, on vajalik taotleja või kaubamärgiomaniku kirjalik nõusolek. (2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni. (3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 sätestatud juhul.». § 22. Paragrahv 31 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 23. Paragrahvis 35: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Tööstusomandialased vaidlused lahendatakse Majandusministeeriumi valitsemisalas moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Apellatsioonikomisjoni põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.»; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: «(31) Apellatsioonikomisjon oma otsusega jätab kaebuse rahuldamata või rahuldab selle. Viimasel juhul tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ning teeb Patendiametile ettepaneku registreerimistaotlus uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus.»; 3) lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kolme» ning lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Apellatsioonikomisjon võib kaebuse arutamise edasi lükata, kui selleks esitatakse põhjendatud taotlus või kui apellatsioonikomisjon peab vajalikuks nõuda lisadokumente.». § 24. Paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Isik, kelle nimele on Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk või kes on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse, võib esitada Patendiametile taotluse selle kaubamärgi rahvusvaheliseks registreerimiseks samadele kaupadele või teenustele. Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse võib esitada isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik või kellel on Eesti Vabariigis alaline elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26--28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811) § 21 mõiste «elukoht» tähenduses või kellel on Eestis tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313) § 5 mõiste «ettevõte» tähenduses.». § 25. Seadust täiendatakse §-dega 371 ja 372 järgmises sõnastuses: «§ 371. Kaubamärgi rahvusvaheline registreerimine (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kaubamärgi registreerimist Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) rahvusvahelises registris märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli (edaspidi Madridi protokoll) järgi, mis võeti vastu 1989. aasta 27. juunil Madridis. (2) Patendiamet täidab riigis Madridi protokollist tulenevaid ülesandeid ja on selle protokolli tähenduses päritoluametiks ja märgitud lepinguosalise ametiks. (3) Isik, kes taotleb kaubamärgi rahvusvahelist registreerimist ja kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu jõushoidmist, peab tasuma Madridi protokolli artikli 8 kohased rahvusvahelised lõivud otse Rahvusvahelisele Büroole. § 372. Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotlus ja selle siseriiklik menetlus (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotlus (edaspidi rahvusvaheline taotlus), mis esitatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 3 alusel, peab vastama Madridi protokollis ja selle juhendis sätestatud sisu- ja vorminõuetele. (2) Rahvusvaheline taotlus esitatakse Patendiametile. Rahvusvahelise taotluse dokumendid esitatakse inglise keeles. (3) Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv. (4) Patendiamet kontrollib rahvusvahelises taotluses märgitud andmete vastavust rahvusvahelise taotluse aluseks oleva registreerimistaotluse andmetele või riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud kaubamärgi kehtiva registreeringu andmetele. (5) Patendiamet tõendab rahvusvahelises taotluses märgitud andmete õigsust ja edastab selle taotluse Rahvusvahelisele Büroole. (6) Rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev ja rahvusvahelise registreeringu number kantakse riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selles registris registreeritud kaubamärgi alusel või tehakse märge menetluses olevas registreerimistaotluses, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selle alusel. (7) Patendiamet peab andmekogu siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvaheliste taotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. (8) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste Patendiametile esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister. (9) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste ja nende siseriikliku menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister. (10) Teabe väljastamine kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluste ja nende siseriikliku menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.». § 26. Paragrahvis 38: 1) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Seda sätet ei kohaldata § 37 lõikes 3 nimetatud isikutele.»; 2) lõikes 3 asendatakse sõna «registreerimine» sõnaga «registreering»; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 5--12 järgmises sõnastuses: «(5) Patendiamet teeb ekspertiisi käesolevas seaduses sätestatu järgi nendele rahvusvahelistele registreeringutele, milles märgitud lepinguosaliseks on Eesti Vabariik. (6) Patendiamet peab teatama Rahvusvahelisele Büroole 18 kuu jooksul kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast, kui rahvusvaheline registreering ei vasta käesolevas seaduses sätestatud kaubamärgi registreerimise tingimustele. (7) Patendiamet võib teatada Madridi protokolli artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatu kohaselt rahvusvahelisele registreeringule õiguskaitse andmisest keeldumisest pärast 18 kuu möödumist kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast. (8) Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et rahvusvaheline registreering vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, siis avaldatakse kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teade Patendiameti ametlikus väljaandes. (9) Iga isik võib esitada protesti kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise vastu apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul, arvates kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevast. Patendiamet teatab protestist Rahvusvahelisele Büroole. (10) Patendiamet peab andmekogu kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, ja nende siseriikliku menetluse kohta. (11) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute ja nende siseriikliku menetluse andmekogu asutab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister. (12) Teabe väljastamine kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute ja nende siseriikliku menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv.». § 27. Seaduses asendatakse sõna «kaubamärgivaldaja» sõnaga «kaubamärgiomanik», sõna «valdaja» sõnaga «omanik» ja sõnad «Eesti Vabariigi riiklik kauba- ja teenindusmärkide register» sõnadega «riiklik kauba- ja teenindusmärkide register» vastavas käändes. II. SEADUSE RAKENDAMINE § 28. Rakendussätted (1) Kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid ka kaubamärkidele, mille registreerimise taotlus on menetluses käesoleva seaduse jõustumise päeval või mis on registrisse kantud enne käesoleva seaduse jõustumist. (2) Käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seaduse alusel tehtud Patendiameti, apellatsioonikomisjoni ja kohtu otsuse kohta esitatud kaebuse läbivaatamisel ja uue otsuse tegemisel. (3) Kaubamärgi suhtes, mille registreerimise otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud või vaidlustamise korral vaidlustamise menetlus lõppenud ja mille registrisse kandmise riigilõivu ei ole käesoleva seaduse jõustumise päevaks tasutud, arvestatakse kaubamärgiseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tähtaega käesoleva seaduse jõustumise päevast. § 29. Riigilõivuseaduse täiendamine Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466 ja 1467) täiendatakse paragrahviga 1478järgmises sõnastuses: «§ 1478. Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust teabe väljastamine Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu ühe registreerimistaotluse kohta 120 krooni.». § 30. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 27. augusti otsuse «Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse rakendamise kohta» (RT 1992, 35, 460; RT I 1993, 17, 275) punkti 2 alapunkt 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 31. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud käesoleva seaduse §-d 24--26, mis jõustuvad Madridi protokolli Eesti Vabariigi suhtes jõustumise päeval. § 32. Seaduse teksti taasavaldamine Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist kaubamärgiseaduse teksti taasavaldamise Riigi Teatajas koos kõigi tehtud muudatuste ja täiendustega. Riigikogu esimees Toomas SAVI