Vabariigi Valitsus — Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine 1998. aastaks — RT I, 1, 2

Saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2; 1996, 49, 953) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada: 1) «Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks saasteainete viimisel välisõhku» (juurde lisatud); 2) «Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse» (juurde lisatud); 3) «Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel)» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a. määrusega nr. 254 Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks saasteainete viimisel välisõhku Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise määr saasteloaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) Vääveldioksiid 38,30 Süsinik(mono)oksiid 5,50 Mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega alla 20% 27,50 Põlevkivituhk, lendtuhk, mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega 20--70% 38,30 Tahm ja söetolm 55,00 Lämmastikoksiidid (arvutatuna lämmastikdioksiidiks) 87,80 1. Saastekahju hüvitise määrad kõikide teiste saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse 10-sendise täpsusega, lähtudes lubatud piirkontsentratsioonidest, järgmise valemi alusel

T -- saastekahju hüvitise määr, krooni/t; k -- 6,00 krooni × mg/t × m3; LPKm -- saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mg/m3; LPKk -- saasteaine ööpäevane lubatud piirkontsentratsioon, mg/m3. 2. Olenevalt saasteallika kuuluvusest või selle asukohast suurendatakse hüvitise määrasid järgmiselt: Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam -- 1,2 korda; kui saasteallikas asub: Ahtmes, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Püssis, Sillamäel ja Tartus -- 1,5 korda; Tallinnas -- 2 korda; kuurortlinnades (Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu) -- 2,5 korda. 3. Saastekahju hüvitise määr saasteloas ettenähtud piiri ületavate saasteainekoguste korral ja saasteloa nõude eiramisel on: IV ohtlikkusklassi ainetel 5-kordne; III ja II ohtlikkusklassi ainetel 50-kordne; I ohtlikkusklassi ainetel 500-kordne. Saasteainete jaotus ohtlikkusklassidesse on esitatud keskkonnaministri 14. detsembri 1994. a. määruses nr. 59 «Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonide maapinnalähedases õhukihis kehtestamine» (RTL 1995, 4, lk. 116), keskkonnaministri 7. septembri 1995. a. määruses nr. 32 «Keskkonnaministri 14. detsembri 1994. a. määruse nr. 59 «Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonide maapinnalähedases õhukihis kehtestamine» muutmine» (RTL 1995, 69, lk. 2417) ja keskkonnaministri 15. mai 1997. a. määruses nr. 43 «Keskkonnaministri 14. detsembri 1994. a. määruse nr. 59 «Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonide maapinnalähedases õhukihis kehtestamine» täiendamine ja muutmine» (RTL 1997, 83, 479). Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a. määrusega nr. 254 Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise määr (krooni/tonn) BHT7 * 1568,00 Fosfor (P) 2362,00 Lämmastik (N) 1309,00 Hõljuvained 793,00 Sulfaadid 18,00 Ühe- ja kahealuselised fenoolid 10518,00 Naftasaadused, naftast toodetud kütused 3005,00 Põlevkiviõli 6010,00 * BHT7 -- biokeemiline hapnikutarve, s.t. hapniku kogus, mis kulub orgaanilise saasteaine lagundamiseks 7 ööpäeva jooksul. 1. Olenevalt saasteaine looduskeskkonda viimise kohast kasutatakse saastekahju hüvitise määrade rakendamisel järgmisi koefitsiente: 1) kui suublaks on karstiala või kaitsmata põhjaveega ala -- 2,5; 2) kui suublaks on meri, piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu (veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) alusel) -- 1,5; 3) kui suublaks on meri ja heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga -- 1,2; 4) kui suubla asub linna, alevi, aleviku või supelranna piirides või lähemal kui 500 m supelrannast (vooluveekogu puhul 500 m ülesvoolu supelrannast) -- 1,5; 5) kui suublaks on pinnas, siis arvestades selle saastetundlikkust ja põhjavee kaitstust -- 0,3--0,5; 6) kõikidel muudel juhtudel -- 1,0. 2. Käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 1 nimetatud kaitsmata põhjaveega alad ja alapunktis 5 nimetatud koefitsiendi täpsustab maavalitsuse keskkonnaosakond, Tallinna Keskkonnaamet või Narva Keskkonnatalitus vastavalt keskkonnaministri 31. mai 1995. a. määrusele nr. 27 «Saastekahju hüvitise arvutamise ja tasumise korra kehtestamine heitvee ja vett saastavate ainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse» (RTL 1995, 40, lk. 1353). 3. Juhul kui käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 3 nimetatud süvamerelask lekib või kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust, rakendatakse käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 2 nimetatud koefitsienti kogu reoainekoguse kohta. 4. Kui saasteaine kontsentratsioon heitvees ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud taset ega rikuta saasteloaga (vee erikasutusloaga) kehtestatud nõudeid, rakendatakse saastekahju hüvitise määradele koefitsienti 0,5. 5. Saasteloas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteainekoguse eest tasutakse saastekahju hüvitist 5-kordsena. 6. Kui saasteaineid viiakse keskkonda saasteloa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudub saasteluba (välja arvatud käesolevate määrade punktis 7 esitatud juhtudel), rakendatakse 10-kordseid hüvitisemäärasid kogu saasteainekoguse kohta. 7. Laevadelt ja muudelt ujuvvahenditelt või naftaterminaalidest naftasaaduste merevette viimise korral rakendatakse 50-kordset hüvitisemäära. 8. Väetise kasutamise normide (arvutatuna toiteelemendina -- lämmastik, fosfor) ületamisel rakendatakse ülenormsele kogusele 10-kordseid hüvitisemäärasid. Väetiste kasutamise all mõeldakse käesolevas punktis sõnniku, vedelsõnniku, läga, vädu, virtsa ja mineraalväetiste kasutamist. Väetiste kasutamise nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 4. juuli 1994. a. määrusega nr. 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» (RTL 1994, 35, lk. 1205). 9. Raskmetallide või muude toksikantide viimisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse üle saasteloas lubatud piirkontsentratsiooni või reostusmahu või saasteloata rakendatakse suurimat käesolevas lisas esitatud saastekahju hüvitise määra 1000-kordsena. 10. Kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, rakendatakse saastekahju hüvitise määra 20 senti iga 1 m3 heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta. Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a. määrusega nr. 254 Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel) Jäätmete liigitus nende kahjuliku toime alusel vastavalt Eesti jäätmeklassifikaatorile (kinnitatud keskkonnaministri 24. septembri 1991. a. määrusega nr. 14) Saastekahju hüvitise määr saaste(jäätme)loaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) Inertsed (mitteohtlikud) jäätmed 1,32 Väheohtlikud jäätmed (IV ohtlikkusklass) 4,00 Mõõdukalt ohtlikud jäätmed (III ohtlikkusklass) 10,90 Kõrgohtlikud jäätmed (II ohtlikkusklass) 109,80 Eriti ohtlikud jäätmed (I ohtlikkusklass) 1097,80 1. Põlevkivi kaevandamisel ning põlevkivienergeetika ja keemiatööstuse ettevõtetes tekkivate jäätmete saastekahju hüvitise määrad on järgmised (krooni/tonn): välispuistangutesse ladustatav aheraine, sh. rikastusjäätmed 0,40 põlevkivi lend- ja koldetuhk 1,20 põlevkivi poolkoks 3,30 2. Olenevalt jäätmete ladustamiskohast ja -viisist suurendatakse saastekahju hüvitise määrasid järgmiselt: 1) ladustamiskohtade puhul, mis asuvad linna, alevi, aleviku või puhkeala administratiivpiirile lähemal kui 3 km -- 3 korda; 2) sanitaar- ja keskkonnanormidele mittevastavate ladustamiskohtade puhul -- 2 korda. 3. Lubatust suuremate jäätmekoguste jaoks ja saaste(jäätme)loa omamise nõude eiramise korral on saastekahju hüvitise määr: inertsete ja IV ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 5-kordne; III ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 50-kordne; II ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 100-kordne; I ohtlikkusklassi jäätmete puhul -- 500-kordne. Keskkonnaminister Villu REILJAN