Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määruse nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» muutmine — RT I, 99, 1610

Liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612) paragrahvi 32 lõike 3, paragrahvi 39 lõike 1 ja lõike 2 punktide 1, 2, 4 ja 5 ning paragrahvi 42 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määruse nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» (RT I 1997, 23, 357; 58, 982) punkti 1 alapunkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: «8) «Liikluskindlustuse tasandusreservi arvutamise ja kasutamise kord» (juurde lisatud).». 2. Teha Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 kinnitatud «Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärades ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikes koefitsientides» järgmised muudatused: 1) muuta punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: «2. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad on järgmised: Tabel 1 Mootorrataste, motorollerite ja nende baasil ehitatud sõidukite baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Mootori võimsus (kW) alates kood kood 11 1 001 10 8 008 14 38 038 18 Tabel 2 Sõiduautode baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Mootori võimsus (kW) alates kood Taksod Juhita laenuautod ja pikaajalised üüriautod Muud kood 21 kood 23 kood 24 1 001 35 30 25 18 018 45 40 35 26 026 55 50 45 34 034 70 65 50 41 041 80 75 65 45 045 90 85 75 56 056 105 100 85 67 067 120 110 100 86 086 150 135 125 143 143 185 165 155 Märkused: 1. Sõiduauto on sõiduk, milles ei ole üle 9 istekoha (sh. juhi koht). Need on M1 ja M1G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 27. mai 1996. a. määrusega nr. 27 (RTL 1996, 84, 486) kinnitatud «Sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetamise, tüübikinnituse ning toodangu järelevalve eeskirja» lisandusele 2 «Sõiduki kategooriad vastavalt E reeglile nr. 13». 2. Takso on sõiduk, millega toimub tasuline reisijatevedu. 3. Juhita laenusõiduk on sõiduk, mida laenutatakse lühiajaliselt (alla 6 kuu korraga) tasu eest. 4. Pikaajaline üürisõiduk on sõiduk, mis on antud pikaajalisele (üle 6 kuu korraga) üürile tasu eest. Tabel 3 Väikeveokite maksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Kandejõud (kandevõime) kg-des alates kood kood 32 1 001 75 1100 011 95 2100 021 115 Märkus. Väikeveok on veoauto, mille täismass ei ületa 3500 kg. Need on N1 ja N1G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 27. mai 1996. a. määrusega nr. 27 kinnitatud «Sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetamise, tüübikinnituse ning toodangu järelevalve eeskirja» lisandusele 2 «Sõiduki kategooriad vastavalt E reeglile nr. 13». Tabel 4 Veoautode baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Kandejõud (kandevõime) kg-des alates kood Oma kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (oma kaup) Laenuauto (oma kaup) ja kliendi kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (kliendi kaup) kood 41 kood 42 kood 44 kood 45 100 001 65 75 85 100 2100 021 75 85 100 120 4100 041 90 110 115 150 6100 061 110 120 135 165 8100 081 140 165 175 185 14100 141 155 180 200 220 Märkused: 1. Selle tabeli alusel määratakse N2, N3, N2G ja N3G kategooria veoautode baasmaksemäärad. Sõidukite kategooriad on määratud teede- ja sideministri 27. mai 1996. a. määrusega nr. 27 kinnitatud «Sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetamise, tüübikinnituse ning toodangu järelevalve eeskirja» lisandusega 2 «Sõiduki kategooriad vastavalt E reeglile nr. 13». 2. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude objektide tasuta vedu. 3. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude objektide tasuline vedu. 4. Ohtlike ainete vedu on nende keskkonnale ja inimestele ohtlike ainete vedu, mille vedamisel on kehtestatud piirangud või sõidukil vastava märgistuse kasutamise nõue. Tabel 5 Vedukautode (koos poolhaagisega) baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Mootori võimsus (kW) alates kood Oma kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (oma kaup) Kliendi kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu (kliendi kaup) kood 51 kood 52 kood 53 kood 54 1 001 40 50 60 75 60 060 60 90 120 150 111 111 100 135 170 210 181 181 150 200 250 300 Märkused: 1. Selle tabeli alusel määratakse N2, N3, N2G ja N3G kategooria vedukautode baasmaksemäärad. Sõidukite kategooriad on määratud teede- ja sideministri 27. mai 1996. a. määrusega nr. 27 kinnitatud «Sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetamise, tüübikinnituse ning toodangu järelevalve eeskirja» lisandusega 2 «Sõiduki kategooriad vastavalt E reeglile nr. 13». 2. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude objektide tasuta vedu. 3. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude objektide tasuline vedu. 4. Ohtlike ainete vedu on nende keskkonnale ja inimestele ohtlike ainete vedu, mille vedamisel on kehtestatud piirangud või sõidukil vastava märgistuse kasutamise nõue. Tabel 6 Traktorite ja muude registreeritud eriotstarbeliste liikurmasinate baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Mootori võimsus (kW) alates kood kood 61 1 001 5 19 019 10 34 034 15 56 056 20 142 142 30 276 276 40 Tabel 7 Haagiste (välja arvatud poolhaagised) baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Kandejõud (kandevõime) kg-des alates kood Vedelkütte ja ohtlike ainete vedu Muud kood 71 kood 72 100 001 10 5 1100 011 16 10 3100 031 22 15 10 100 101 30 20 Tabel 8 Busside, trollide ja trammide baasmaksemäärad ning nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Kohtade arv alates kood buss troll tramm kood 81 kood 83 kood 85 10 010 100 75 50 18 018 120 90 60 40 040 170 128 85 60 060 220 165 110 70 070 250 188 125 100 100 300 225 150 Märkused: 1. Buss, troll ja tramm on sõiduk, mis on mõeldud reisijate veoks. Need on M2, M3, M2G ja M3G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 27. mai 1996. a. määrusega nr. 27 kinnitatud «Sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetamise, tüübikinnituse ning toodangu järelevalve eeskirja» lisandusele 2 «Sõiduki kategooriad vastavalt E reeglile nr. 13». 2. Busside, trollide ja trammide kohtade arv on iste- ja seisukohtade summa vastavalt sõiduki tehnilistele dokumentidele. 3. Üle 9 sõitjakohaga bussi, trolli või trammi kerega sõidukid, mis on kohandatud muuks otstarbeks kui reisijate veoks, on sihtotstarbelised veoautod ja nende baasmaksemäärad määratakse tabeli 4 alusel.». 2) muuta punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: «3. Müüjalepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad on järgmised: Tabel 9 Kood Sõiduki liik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides 1 Mootorrattad ja motorollerid 50 2 Sõiduautod 145 3 Väikeveokid 140 4 Veoautod 210 5 Vedukautod koos poolhaagistega 290 6 Traktorid 45 7 Haagised (v.a. poolhaagised) 10 8 Bussid, trammid ja trollid 175 ». 3) muuta punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: «4. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad kindlustustariifide leidmiseks vajalikud liikluskahjude statistika koefitsiendid (kahjustatistika koefitsiendid) on järgmised: Tabel 10 Kahjustatistika koefitsiendid Sõiduki arveloleku koht Piirkonna number 1 2 3 4 5 Sõiduki liik Sõiduki kasutamise otstarbe kood Tehnilise ühiku kood Tallinn Harjumaa Tartu Pärnu Kohtla-Järve Sillamäe Hiiumaa Tartumaa Pärnumaa Ida-Virumaa Läänemaa Raplamaa Saaremaa Valgamaa Võrumaa Narva Jõgevamaa Järvamaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Viljandimaa Mootorrattad, motorollerid ja nende baasil ehitatud sõidukid 11 11 11 001 008 038 3,51 4,57 4,03 2,68 3,49 3,07 1,86 2,43 2,14 1,43 1,86 1,64 0,93 1,21 1,07 Sõiduautod 24 001 3,43 2,62 1,82 1,40 0,91 24 018 2,73 2,08 1,45 1,11 0,72 24 026 2,63 2,00 1,40 1,07 0,70 24 034 3,18 2,42 1,69 1,29 0,84 24 041 2,31 1,76 1,23 0,94 0,61 24 045 1,85 1,41 0,98 0,75 0,49 24 056 2,06 1,57 1,10 0,84 0,55 24 067 2,24 1,71 1,19 0,91 0,59 24 086 2,31 1,76 1,23 0,94 0,61 24 143 2,04 1,55 1,08 0,83 0,54 Sõiduautod (taksod) 21 001 2,43 1,85 1,29 0,99 0,64 21 018 2,73 2,08 1,45 1,11 0,72 21 026 3,72 2,84 1,98 1,51 0,99 21 034 4,44 3,38 2,36 1,80 1,17 21 041 4,82 3,67 2,56 1,96 1,28 21 045 5,00 3,81 2,66 2,03 1,32 21 056 4,56 3,47 2,42 1,85 1,21 21 067 4,31 3,29 2,29 1,75 1,14 21 086 3,60 2,74 1,91 1,46 0,95 21 143 3,01 2,29 1,60 1,22 0,80 Sõiduautod (juhita laenuautod, pikaajalised üüriautod) 23 001 2,86 2,18 1,52 1,16 0,76 23 018 2,39 1,82 1,27 0,97 0,63 23 026 2,37 1,80 1,26 0,96 0,63 23 034 2,44 1,86 1,30 0,99 0,65 23 041 2,01 1,53 1,07 0,82 0,53 23 045 1,64 1,25 0,87 0,66 0,43 23 056 1,75 1,34 0,93 0,71 0,46 23 067 2,04 1,56 1,08 0,83 0,54 23 086 2,14 1,63 1,14 0,87 0,57 23 143 1,91 1,46 1,02 0,78 0,51 Väikeveokid 32 001 2,62 2,00 1,39 1,07 0,69 32 011 1,89 1,44 1,00 0,77 0,50 32 021 1,48 1,13 0,78 0,60 0,39 Veoautod (oma kauba vedu) 41 001 2,85 2,18 1,52 1,16 0,76 41 021 2,69 2,05 1,43 1,09 0,71 41 041 2,90 2,21 1,54 1,18 0,77 41 061 2,74 2,09 1,46 1,12 0,73 41 081 2,46 1,88 1,31 1,00 0,65 41 141 2,31 1,76 1,23 0,94 0,61 Veoautod (vedelkütte ja ohtlike ainete vedu ­ oma kaup) 42 001 2,97 2,26 1,58 1,21 0,79 42 021 2,85 2,17 1,51 1,16 0,75 42 041 2,84 2,17 1,51 1,16 0,75 42 061 3,02 2,30 1,60 1,23 0,80 42 081 2,51 1,91 1,33 1,02 0,66 42 141 2,39 1,82 1,27 0,97 0,63 Veoautod (laenuauto ­ oma kaup; kliendi kauba vedu) 44 001 2,15 1,64 1,14 0,88 0,57 44 021 2,16 1,65 1,15 0,88 0,57 44 041 3,69 2,81 1,96 1,50 0,98 44 061 3,77 2,87 2,00 1,53 1,00 44 081 3,69 2,81 1,96 1,50 0,98 44 141 3,65 2,78 1,94 1,49 0,97 Veoautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike ainete vedu) 45 001 1,87 1,42 0,99 0,76 0,49 45 021 1,84 1,40 0,98 0,75 0,49 45 041 2,88 2,20 1,53 1,17 0,76 45 061 3,14 2,40 1,67 1,28 0,83 45 081 3,56 2,71 1,89 1,45 0,94 45 141 3,39 2,58 1,80 1,38 0,90 Vedukautod (oma kauba vedu) 51 001 4,10 3,13 2,18 1,67 1,09 51 060 4,07 3,10 2,16 1,66 1,08 51 111 3,10 2,37 1,65 1,26 0,82 51 181 2,45 1,86 1,30 0,99 0,65 Vedukautod (vedelkütte ja ohtlike ainete vedu ­ oma kaup) 52 001 3,94 3,00 2,09 1,60 1,04 52 060 3,26 2,48 1,73 1,32 0,86 52 111 2,76 2,10 1,47 1,12 0,73 52 181 2,20 1,68 1,17 0,90 0,58 Vedukautod (kliendi kauba vedu) 53 001 3,02 2,30 1,61 1,23 0,80 53 060 2,86 2,18 1,52 1,16 0,76 53 111 2,45 1,86 1,30 0,99 0,65 53 181 2,29 1,75 1,22 0,93 0,61 Vedukautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike ainete vedu) 54 001 2,66 2,03 1,41 1,08 0,70 54 060 2,51 1,92 1,34 1,02 0,67 54 111 2,18 1,66 1,16 0,89 0,58 54 181 2,10 1,60 1,12 0,86 0,56 Traktorid 61 001 4,85 3,69 2,58 1,97 1,28 61 019 3,19 2,43 1,70 1,30 0,84 61 034 2,95 2,25 1,57 1,20 0,78 61 056 3,84 2,93 2,04 1,56 1,02 61 142 3,25 2,48 1,73 1,32 0,86 61 276 2,80 2,13 1,49 1,14 0,74 Haagised 72 001 1,08 0,82 0,57 0,44 0,29 72 011 1,28 0,97 0,68 0,52 0,34 72 031 1,40 1,07 0,74 0,57 0,37 72 101 1,63 1,24 0,86 0,66 0,43 Haagised (vedelkütte ja ohtlike ainete vedu) 71 001 1,00 0,76 0,53 0,41 0,27 71 011 1,11 0,84 0,59 0,45 0,29 71 031 1,36 1,04 0,72 0,55 0,36 71 101 1,51 1,15 0,80 0,61 0,40 Bussid 81 010 1,20 0,91 0,64 0,49 0,32 81 018 1,53 1,17 0,82 0,62 0,41 81 040 1,35 1,03 0,72 0,55 0,36 81 060 1,40 1,07 0,74 0,57 0,37 81 070 1,41 1,08 0,75 0,57 0,37 81 100 1,26 0,96 0,67 0,51 0,33 Trollid 83 010 1,20 -- -- -- -- 83 018 1,53 -- -- -- -- 83 040 1,35 -- -- -- -- 83 060 1,40 -- -- -- -- 83 070 1,41 -- -- -- -- 83 100 1,26 -- -- -- -- Trammid 85 010 1,20 -- -- -- -- 85 018 1,53 -- -- -- -- 85 040 1,35 -- -- -- -- 85 060 1,40 -- -- -- -- 85 070 1,41 -- -- -- -- 85 100 1,26 -- -- -- -- ». 4) muuta punkti 6 viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: «Kindlustustariifi baaskoefitsient võrdub 24,03-ga.». 3. Teha Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» kinnitatud «Liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute maksemäärades» järgmine muudatus: lisada punkti 3 alapunkti 1 pärast sõnu «sõidukite kohta» sõnad «vastavalt Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui Rohelise Kaardi Rahvusliku Büroo ja kindlustusandja vahelisele kokkuleppele». 4. Teha Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» kinnitatud «Liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärades» järgmised muudatused: 1) sõnastada tabeli 1 veeru 6 pealkiri järgmiselt: «Maksemäär Luhamaa--Murati teelõigul või teisaldatava numbrimärgi kasutamisel kuni kaheks päevaks»; 2) muuta punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: «3. 24-tunnine kuni kahepäevane kindlustusleping jõustub lepingu sõlmimise hetkest ja lõpeb järgmisel päeval kell 24.00 ja see sõlmitakse Luhamaa--Murati teelõigu läbimiseks või teisaldatavat registreerimismärki omava sõiduki kasutamisel teede- ja sideministri poolt kehtestatud korras. Sellise kindlustuslepingu maksemäärad leitakse olenevalt sõiduki liigist tabeli 1 veerust 6. Haagise kindlustusmakse on arvestatud seda vedava sõiduki kindlustusmakse hulka. Märkus. Teisaldatava registreerimismärgi kasutamise registreerimist selle registreerimismärgi kasutamise þurnaalis loetakse sõiduki registreerimiseks liikluskindlustuse seaduse mõttes ja kindlustusandjal on õigus kasutada selle þurnaali andmeid.»; 3) muuta punkti 4 tabelit 3 ja sõnastada see järgmiselt: «Tabel 3 Piirikindlustuse maksemäärad eripiirkondades (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär kuni 1 kuu eest iga järgmise kuu eest A Sõiduauto 165 165 B Mootorratas, traktor 75 75 C Veoauto 250 250 E Buss 200 200 AF, BF, CF, EF Haagised (v.a. poolhaagised) 35 35 ». 5. Teha Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» kinnitatud «Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärades» järgmised muudatused: 1) asendada punkti 5 alapunktis 1 sõnad «900 000 krooni» sõnadega «2 000 000 krooni»; 2) asendada punkti 5 alapunktis 2 sõnad «180 000 krooni» sõnadega «500 000 krooni». 6. Teha Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» kinnitatud «Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärades» järgmine muudatus: jätta punkti 9 esimesest lausest välja sõna «kalendriaasta». 7. Teha Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» kinnitatud «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» järgmised muudatused: 1) asendada punkti 5 alapunktides 1 ja 2 sõnad «tema sõlmitud» sõnadega «tema nimel sõlmitud»; 2) asendada punkti 5 alapunkti 3 sõnad «tema poolt sõlmitud» sõnadega «tema nimel sõlmitud»; 3) muuta punkti 9 alapunkte 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt: «1) lisakoefitsiendiga 1,2 iga liikluskahju kohta juhul, kui kindlustusvõtja sõiduki kohta sõlmitud kindlustusleping on lõppenud ennetähtaegselt liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 152 lõike 1 punkti 1 alusel, kui kindlustusleping on lõppenud enne liikluskahju tuvastamist või kui liikluskahju on põhjustatud kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga (kahjude riski lisakoefitsient). Kui liikluskindlustusleping on lõppenud nimetatud tingimustel või liikluskahju on põhjustatud kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga enne käesoleva korra punktis 4 nimetatud ajavahemiku lõppu, rakendatakse lisakoefitsienti ainult siis, kui liikluskahju ei olnud samaks ajaks hüvitatud. Lisakoefitsienti rakendatakse järgnevate kindlustuslepingute sõlmimisel pärast liikluskahju tuvastamist ainult selle sõiduki suhtes, millega on põhjustatud liikluskahju ülalnimetatud tingimustel; 2) lisakoefitsiendiga 1,05 iga juhtumi kohta, kui kindlustusvõtjat või sõiduki juhti on kindlustusvõtjale kuuluva sõiduki juhtimisel politsei andmetel karistatud haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565) paragrahvide 96, 98 ja 104 alusel (haldusõiguserikkumiste riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes, millega sõites karistati kindlustusvõtjat või tema sõiduki juhti ülalnimetatud põhjustel, kui rikkumine on toimunud viimase 12 kuu jooksul;»; 4) asendada punktis 11 sõnad «leiab kindlustusvõtja» sõnadega «leiab kindlustusandja». 8. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING «Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a. määrusega nr. 55 (Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1997. a. määruse nr. 257 sõnastuses) Liikluskindlustuse tasandusreservi arvutamise ja kasutamise kord 1. Tasandusreservi (tasanduseraldisse) arvatava või sealt välja arvatava summa arvutab kindlustusandja majandusaasta andmete alusel, arvestades kõiki sõlmitud tava-, müüja- ja komplekslepingud. Muutus tasanduseraldises arvutatakse järgmiselt: 1) arvutatakse teenitud preemiad valemiga: N = L -- f -- e, kus N on teenitud preemiate summa, L on brutopreemiad (liikluskindlustuse preemiate kogusumma), f on liikluskindlustuse preemiate osa, mis kantakse üle Eesti Liikluskindlustuse Fondile vastavalt liikluskindlustuse seadusele: f = 0,08 × L, e on muutus ettemakstud preemiate eraldises; 2) arvutatakse kahjusuhe Kp, lähtudes liikluskindlustuse seadusega ettenähtud tegevuskulude määrast, valemiga: Kp = (N -- 0,15 × L) : N; 3) arvutatakse tegelik kahjusuhe Kt valemiga: Kt = (h + k -- r + n + p + m1 + m2) : N, kus h on makstud kahjud (hüvitiste kogusumma), k on kahjukäsitluskulude summa, kuid mitte suurem kui 0,15 × h, r on regressina saadud summad, n on kasv rahuldamata nõuete eraldises, p on kasv pensionieraldises, m1on muudest tehnilistest kuludest regressi käsitluskulu, m2on muudest tehnilistest kuludest jäänukvara likvideerimise (müügi) kulu; 4) arvutatakse muutus tasanduseraldises Tm: Tm = N × (Kp -- Kt) -- 0,04 × L, kui 0,04 × L p -- Kt) Tm = 0, kui 0 =p -- Kt) =m = --N × (Kp -- Kt), kui N × (Kp -- Kt) p -- Kt) | =a Tm = --Ta, kui N × (Kp -- Kt) p -- Kt) | > Ta, kus Ta on tasanduseraldise jääk perioodi algul. 2. Kindlustusandja avab tasanduseraldise vahenditele pangas eriarve, millele ta deponeerib või arvab sellelt maha käesoleva korra punktis 1 sätestatud korras arvutatud summa. 3. Tasanduseraldisse arvatud summat kasutab kindlustusandja kooskõlastatult Eesti Liikluskindlustuse Fondiga tava-, müüja- ja komplekslepingutest tulenenud selle osa kahjumi katmiseks, mis oli tingitud tariifide mittevastavusest tegelikele nõuete rahuldamiseks tehtud kulutustele. Rahandusminister Mart OPMANN »