Saare Vallavolikogu — Saare valla arengukava aastateks 2004-2009 vastuvõtmine — KO, 115, 1018

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 alusel ning kooskõlas Saare valla põhimääruse § 56 punktidega 1, 2 ja 3, Saare Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Saare valla arengukava aastateks 2004–2009 (lisatud). 2. Määrus jõustub 3. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Aivar KÜTT SAARE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2009 I. Arengukava üldine eesmärk Arengukava eesmärgiks on tagada valla kui tervikliku haldusüksuse tasakaalustatud kiire areng ja integreerumine teiste haldus- ja majandussüsteemidega. Arengukavas kavandatud tegevused ning arenguliselt oluliste valdkondade ja piirkondade valik kindlustab Saare valla kui elu- ja majanduspiirkonna stabiilse arengu pärast kavandatavaid halduskorralduslikke muudatusi. Eesmärgiks on valla territooriumil majandustegevuse elujõulisuse kasv, tagades sellega tööjõulise elanikkonna sissetulekud ja valla tulubaasi paranemise. Tugev majandus on aluseks valla ees seisvate ülesannete (kooliharidus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jms) lahendamisel. Arengusuundade ja prioriteetide määramine kindlustab valla eelarve otstarbeka kasutamise ja selle mõju efektiivsuse. Vallaasutused ja kohalikud ettevõtted kindlustavad oma tegevuse kaudu piirkonna arengu ja jätkusuutlikkuse. 1. Saare valla üldine kirjeldus 1.1. Asukoht Saare vald asub Jõgeva maakonna kaguosas ulatudes peaaegu Peipsi järveni. Piirkonna lääneosas, mis paikneb voortel, on ulatuslikud põllumajanduseks sobilikud alad, idaosas on valdavaks metsamassiivid. Looduskeskkond on väikese reostusega, saastav tööstus puudub. Valla territooriumil on seitse järve, millest kaks pakuvad väga soodsaid võimalusi puhkamiseks. Kullavere ja Kääpa jõed suubuvad valda läbides Peipsi järve, olles Peipsi järve kaladele oluliseks koelmualaks. 1.2. Peamised teed Valda läbib Jõhvi–Tartu–Valga maantee, mis on ühenduseks Peterburg–Riia liinil. Piirkondliku tähtsusega teedest on kõva kattega Palamuse–Saare–Kodavere maantee, osaliselt on kõvakatte all Saare–Voore–Torma maantee (üldpikkus 17 km, kõvakattega 4 km), Palamuse–Voore–Kose maantee (üldpikkus 23 km, kõvakatte all 13 km) ja Voore–Kääpa–Assikvere maantee (üldpikkus 12 km, kõvakatte all 3 km). 1.3. Külad ja elanikkond Saare vallas on kokku 22 küla ja neis elab 1467 inimest (29.05.2003. a seisuga). Halliku 60 Jaama 77 Kallivere 31 Kiisli 34 Koseveski 49 Levala 35 Maardla 41 Nautrasi 25 Odivere 80 Pedassaare 19 Putu 43 Pällu 66 Ruskavere 63 Saare 232 Saarjärve 33 Sirguvere 50 Tarakvere 18 Veia 46 Voore 348 Tuulevere 27 Vanassaare 41 Vassevere 49 II. Valla ruumistruktuuri arendamine 1. Valla arenguvisioon Lähtuvalt Saare valla olemasolevatest sotsiaalmajanduslikest, inim- ja loodusressurssidest ning asendist peamiste transpordiühenduste ja oluliste keskuste (Tartu, Jõgeva, Mustvee) suhtes omab Saare vald pikaajalises perspektiivis häid arengueeldusi. Piirkonna arengut mõjutavad oluliselt: – Jõhvi–Tartu–Valga maantee, mis läbib valda 15 km lõigul – Tartu kui suure keskuse (sh teaduskeskuse) lähedus (Saare vald on endisaegse Põhja-Tartumaa osa) – puhas looduskeskkond ja tööstuse madal (saaste)kontsentratsioon – suhteliselt hõre inimasustus (6 in/km 2 kohta) – asukoht EL piirialal. Arvestades olemasoleva olukorraga ja piirkonda mõjutavate teguritega on Saare valla võimalikud arengusuunad järgmised: – puhke- ja turismipiirkond, kus on põimunud hästi arendatud majutus- ja toitlustusteenus ning loodus-, talu-, ajaloo- ja kultuuriturism – maamajanduspiirkond, kus valdavaks on alternatiivsete tegevustega (alternatiivsed põllumajanduskultuurid, lihaveiste kasvatus, vähi- ja kalakasvatus, metsandus, taluturism, käsitööndus, teenindus, tehniline teenindamine) tegelevad väiketalud jt väikeettevõtted – väikeettevõtlus puidutöötlemises, kus toorainele antakse kohapeal maksimaalne lisaväärtus – arenev kolmas ja erasektor, mis osutab avalikke teenuseid (sotsiaal- ja kultuuriteenused, tööhõive, keskkond jt) – arenenud maksimaalselt kättesaadavad avalikud teenused (kool, õpilaskodu, internetipunktid, raamatukogud, kultuurikeskused jm). 2. Piirkonna eripära ja maastikupildi säilitamine Säilitada piirkonnale tüüpiliste, kõrge esteetilise väärtusega maastike eripära, sh ka asustuse üleminekualade ja kultuurmaastike eripära ja vaatelisust (vaadete avamine). Maastikupildi säilitamist tuleb arvestada ka asustuse arengu suunamisel. Vajaduse korral püüda maastikupilti rikastada uute struktuuride loomise või sobilike maastikuhoolduse abinõude rakendamisega. Säilitada tuleb ajaloolisi, piirkonnale tüüpilisi ja maastikupilti rikastavaid hooneid ja ehitisi. Võimalusel vähendada endiste põllumajandusega seotud ja lagunenud ehitiste maastikupilti rikkuvat mõju. Maa-asulaid ja külasid tuleb arendada vastavalt piirkonna eripärale ja eeldustele. Suuremates maa-asulates tuleb püüda rikastada nende funktsioonide mitmekesisust. Piirkonna eripära rõhutavad arheoloogilised pinnavormid, mida tuleb kaitsta ja säilitada. Turismi seisukohalt olulised objektid tuleb korrastada ja märgistada. Olulist osa maastikupildi kujundamisel omavad valla territooriumil paiknevad jõed, järved ja paisjärved. Majanduse, sh turismimajanduse arengu seisukohalt on vajalik olemasolevat ressurssi paremini kasutada ja arendada. Piirkonna maastikupildi parandamiseks ja ilmestamiseks on vaja taastada endisaegsed paisjärved Kullavere jõel (Voore ökopaisjärv ja Veia paisjärv). 3. Inimressursi arendamine Tegevuste kavandamisel lähtutakse elukestva õppe põhimõtetest, kus igale eale pakutakse omavalitsuse poolt võimalusi ennast täiendada ja arendada. Inimressursi arendamisel tuleb tähtsaks pidada inimeste aktiivsuse tõstmist teadmiste kaudu, uute oskuste ja teadlikkuse tõusu. Vallas olemasolevate institutsioonide (mittetulundusühingud, Voore Põhikool, raamatukogud, muuseum, aktiviseerimiskeskus, rahvamajad) oluliseks tegevuseks on inimeste harimine, neile uute oskuste andmine elus toimetuleku eesmärgil. Väärtustama peab iga inimest kui ühiskonnale potentsiaalset kasutoojat. Soovitud tulemuste saavutamiseks on vaja toetada neid institutsioone (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud jne), kes tegelevad inimressursi arendamisega. 4. Külade areng, külavanemad Külade arengu seisukohalt on oluline tõsta elanike teadlikkust ja aktiivsust küla- ja vallaelu puudutavate küsimuste lahendamisel. Praktilise poole pealt tuleb eesmärgiks seada korrastatud küla, kus lisaks heakorrale on ka toimiv koostöö. Eesmärgiks on laste sidumine kodukohaga, kindlustades sellega küla arengu jätkusuutlikkuse. Külaelu edukaks juhtimiseks on vaja jätkata küladele külavanemate valimist. Enam toetada külaelanike omaalgatuslikku initsiatiivi külaelu korraldamisel. 5. Tiheasustusega alad ja arendatavate piirkondade määratlemine 1998. aastal koostatud Jõgeva maakonnaplaneering on kehtestanud Saare vallas tiheasustusega alad järgmiselt: – Saare küla – Voore küla – Sirguvere küla – Koseveski küla – Saare mõis Saarjärve külas – Jaama küla – Halliku küla – Ruskavere küla – Vanassaare küla Aastatel 1998–2003 on valla eestvedamisel oluliselt arendatud Voore, Koseveski ja Saare küla ning Saare mõisa, kus on tekkinud vajalik infrastruktuur majandustegevuse (sh turismimajanduse) arendamiseks. Samas on osade alade arenemine toimunud olulise vallapoolse kaasabita (Tarakvere mõis, Kaiu järve ümbrus, Ulge talu, Halliku küla, Vanassaare küla) . Lähtuvalt piirkonna arengust eelmisel arengukava perioodil, kehtivast ehitusseadusest ja planeerimisseadusest ning üldistest arengutrendidest ei ole tiheasustusega alasid Saare vallas otstarbekas määrata. Kindlustamaks vahendite optimaalsema kasutamise, arendatakse rõhutatult neid piirkondi ja tegevusi, milliste mõju kohalikule arengule on laialdasem: – Saare mõis ja Saare järve looduskaitseala – Voore küla ja paisjärve detailplaneeringuga hõlmatud ala – Saare küla – Koseveski küla – Tarakvere küla – Halliku küla – Vanassaare küla – Ruskavere küla – Sirguvere küla – Kaiu-Jõemõisa-Papi järvistu – Tammeluht PROBLEEMID: 1. rahvastiku negatiivne iive; 2. töökohtade puudus kohapeal; 3. pikaajaliste töötute suur osakaal; 4. ettevõtlike inimeste vähesus; 5. munitsipaalteede vilets olukord; 6. nõrgalt arenenud ettevõtlus; 7. töötute madal valmisolek tööleasumiseks; 8. põllumajandusliku tootmise madalseis; POSITIIVNE: 1. puhas looduskeskkond; 2. kaunis loodus, rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand; 3. väga head jahipiirkonnad; 4. head seene- ja marjametsad; 5. kohaliku omavalitsuse poolne positiivne hoiak piirkonna arenguks; 6. juurde on tekkinud uusi ettevõtteid; 7. tõusnud on huvi piirkonna vastu; 8. EL tugiprogrammide avanemine; 9. tõusnud on kinnisvara hinnad. III. ARENGUKAVA RAKENDAMISE PÕHIMÕTTED 1. Valla elu korraldamine Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning valla elanike poolt heaks kiidetud ja lähtuma võimalikult terviklikust ja ühetaolisest teenuste osutamise põhimõttest. Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Eesmärgiks on seaduste austamisest lähtuv tegutsemine nii ametnike, kui ka kõigi vallaelanike poolt. Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, kasutades ära kohalikke võimalusi ja potentsiaale. Toetatakse kohalikku algatust ning üksikisikute ja mittetulunduslike organisatsioonide poolt tulevat initsiatiivi elu korraldamisel. 2. Koostöö teiste omavalitsustega Koosöö arendamisel lähtutakse otstarbekuse ja hea tava põhimõttest. Saare vald teeb koostööd teiste omavalitsustega kolmel tasandil: – piirkondlikul tasandil Peipsi Piirkonna Arenduskoda – on 1992. aastal Saare, Torma, Kasepää, Pala ning Mustvee linna poolt loodud nimetatud omavalitsuste kohalikku arengut toetav mittetulundusühing; Vooremaa Looduskeskus – on loodud Tabivere, Palamuse, Jõgeva, Tartu valla poolt Vooremaa kui omapärase looduskooslusega ala arendamiseks ja säilitamiseks; – maakondlikul tasandil Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus – on loodud mittetulundusühinguna Torma, Pala, Tabivere valla ning Mustvee linna poolt tööhõive probleemide lahendamiseks; Jõgevamaa Omavalitsuste Liit – kuuluvad kõik Jõgevamaa omavalitsused. On omavalitsuste vahelise koostöö organisatsioon, mille eesmärgiks on ühiselt maakondlike probleemide lahendamine ja maakonna kui terviku arendamine Jõgevamaa IT keskus – kuuluvad kõik Jõgevamaa omavalitsused (v.a Tabivere ja Kasepää vald). On loodud omavalitsuste poolt IT valdkonna arendamiseks avalikus, era- ja kolmandas sektoris Jõgevamaal. – riiklikul tasandil Eesti Maaomavalitsuste Liit – koostöö omavalitsuste huvide kaitsmiseks riiklikul tasandil. 3. Välissuhted Edukaks osalemiseks arenguprojektides ja kiireks integreerumiseks Euroopa koostöövõrgustikku on vaja luua koostöösidemed välispartneritega. Välispartneritega sidemete loomisel järgib Saare vald avatuse, koostöö vajalikkuse ja otstarbekuse põhimõtteid ning arengukavas määratletud prioriteetseid valdkondi. Käesoleval hetkel puudub Saare vallal välismaal partner – sõprusvald, kellega ollakse otseselt lepingulistes suhetes. Käesoleva ajani toimub koostöö välispartneritega teiste maakondlike organisatsioonide kaudu. Koostöösidemed on järgmiste välispartneritega: Rootsi Kuningriigi Sunne Kommuun – koostöö toimub MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda kaudu. Koostööleping on sõlmitud 1998. aastal ja vajab uuendamist. Soome Vabariigi Järvenpää linn – koostöö toimub Jõgeva Maavalitsuse kaudu. Sidemed on loodud Saare noorteorganisatsiooni Head Sõbrad ja Järvenpää linna noorteorganisatsiooni vahel. Koostööd on tehtud ka tööhõive küsimustes. Saare vallal on olemas koostöökogemus välispartneritega läbi INTERREG projektide Maritime Heritage ja Crossing Fences Saksamaa, Rootsi ja Soome partneritega, kes osalesid nimetatud projektides. IV. HALDUSKORRALDUS Valla praegune haldusterritoorium on piisav vaadeldava perioodi jooksul valla halduskorraldusliku tegevuse rakendamiseks. Saare valla keskus on Saare külas. Külade nimesid ja piire ei ole otstarbekas muuta välja arvatud juhtudel, kui küla kogukond on selleks üksmeelselt soovi avaldanud. Arengukava perioodil kavandatakse ulatuslikku avalike teenuste osutamise üleandmist era- ja kolmandale sektorile, selleks moodustatakse omavalitsuse poolt uusi kolmanda sektori asutusi, töötatakse välja tingimused teenuste üleandmiseks ja nende osutamiseks. 2004. aastal antakse kolmandale sektorile lepinguga üle avalikke teenuseid järgmiselt: MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus – kultuuriteenuste osutamine; – Voore raamatukogu majandamine; SA Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda – kultuuriteenuste osutamine; – Saare raamatukogu majandamine; – Kalevipoja muuseumi majandamine; 2005. aastal valmistatakse ette sotsiaalteenuste lepinguline üleandmine kolmandale või erasektorile. V. VALLA SISSETULEKUD Avaliku teenuse osutamise kvaliteedi parandamiseks vajatakse arengukava rakendamise perioodil täiendavaid vahendeid, samuti on tarvis lisavahendeid selleks, et katta omaosalust erinevates arenguprojektides. Omatulusid on võimalik suurendada kohalike maksude kehtestamise ja suurendamisega ning üksikisiku tulumaksu suurenemisega. Arengukava rakendamise perioodiks kavandatakse suurendada maamaksu, kehtestada jäätmemaks ja mõjutada üksikisiku tulumaksu suurenemist. Saare valla tulud formeeruvad järgmistest allikatest: 1. üksikisiku tulumaks 2. maamaks 3. muud laekumised (ressursimaks, trahvid) 4. riigi dotatsioon 5. riiklikud investeeringud 6. teiste omavalitsuste osalemine omavalitsuse kulude katmisel (koolid) 7. elanike osalemine omavalitsuse kulude katmisel 8. vallavara rentimine ja müük 9. munitsipaalomandi kasutamisest saadav tulu 10. mitmesugused abiprogrammid. VI. SAARE VALLA ARENGUPRIORITEEDID 2004–2009 1. Majandus Saare Vallavolikogu otsused mõjutavad otseselt majanduse arengut vallas ja lähiümbruses. Arendatavate objektide valikul on lähtutud kavandatud tegevuste mõjust üldisele majanduskeskkonnale. Ümberkorraldused avaliku sektori teenuste osutamisel kindlustavad teenuse kvaliteedi paranemise ja elanikkonnale parema kättesaadavuse. Arengute kavandamisel orienteerutakse kohaliku ettevõtluse integreerumisele ühtsesse majandussüsteemi: – regionaalne tasand (Tartumaa) – piirkondlik tasand (Peipsi piirkond). Toetatakse väikeettevõtluse arengut kõigis valdkondades. Lähtudes Saare valla asukohast, looduskeskkonnast ning ajaloo- ja kultuuripärandist, omavad häid võimalusi arenguks järgmised ettevõtlusvaldkonnad: – turism, sh loodusturism – põllumajandus, sh alternatiivtootmine – metsamajandus, sh väikekäsitööndus puidutoodete valmistamisel – väikekaubandus. Ettevõtluse kiirema arengu tagamiseks on lisaks infrastruktuuri arendamisele vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu inimressursi arendamisele ja koostöövõrgustiku kujundamisele. 2. Koostöö Avalike teenuste edukaks osutamiseks arendatakse koostööd kõikides valdkondades, millistes üksikul omavalitsusel on ebaotstarbekas teenust arendada. – regionaalsel tasandil ühtse majandussüsteemi arendamine, omavalitsuste ja riigiasutuste vaheline koostöö, koostöö teadusasutustega – piirkondlikul tasandil ühisasutuste loomine. 3. Tööhõive suurendamine Tööhõiveküsimuste lahendamine vallas ja maakonnas toimub Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse kaudu. Eesmärgiks on kaasata rohkem kohalikke omavalitsusi JOAK tegevusse. Tulemuste saavutamiseks keskendutakse järgmistele tegevustele: – uute töökohtade loomine – pikaajaliste töötute toomine tagasi tööjõuturule – töötute koolitus ja ümberõpe – ettevõtjate nõustamine ja abistamine. 4. Infrastruktuuri arendamine Ettevõtluse arenemiseks Saare vallas on vajadus arendada tehnilist infrastruktuuri (teed-tänavad, elekter, vesi, kanalisatsioon, soojamajandus, transport, internet jne). Ettevõtjale valla atraktiivseks tegemiseks on vaja arendada lisaks ka sotsiaalset infrastruktuuri (perearstiabi, lasteaed, kool, õpilaskodu, raamatukogud, rahvamajad, muuseum, sotsiaalkorterid). Piirkonna majanduse ja elukeskkonna arengu seisukohalt on kõige suuremaks probleemiks Saare – Torma riigimaantee seisukord. Nimetatud teelõik on vaja kiiresti asfalteerida. Lähiajal hakkavad ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse arengut oluliselt takistama amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid ja elektrienergiaga varustatus. 5. Haridus ja kultuur Hariduse- ja kultuurivaldkonna arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: – eluaegse õppe põhimõtete rakendamine ja tingimuste loomine selle saavutamiseks – koolieelse õppe ja põhihariduse kvaliteedi kindlustamine – kohaliku kultuuripärandi säilitamine ja selle eksponeerimine – vaba aja veetmise tingimuste loomine ja elutervete põhimõtete propageerimine – kohalike inimeste algatusvõime ja teotahte toetamine. Saare vallas on üks põhikool asukohaga Voorel, mis kindlustab õpilaskohad (218 õpilaskohta) valla põhikooliealistele õpilastele. Õpilaste arvu oluline vähenemine vallas aastatel 2004–2010 saab oluliseks takistuseks kooli edukale toimimisele. Uuringud näitavad, et 2010. aastal on Saare vallas 53 põhikooliealist last. Tekkivate probleemide lahendamiseks avatakse 2004. aasta septembris Voore Põhikooli juures õpilaskodu 30-le õpilasele. Koostöös Tartu maakonna ja Jõgeva maakonna omavalitsustega võetakse õpilaskodusse õpilasi, kelle kodused tingimused ei kindlusta lapse normaalset arengut. Kooli edukaks toimimiseks parandatakse kooli materiaalset baasi ning kindlustatakse pedagoogidele võimalus järjepidevaks täiendkoolituseks. Kohalik omavalitsus aitab kaasa kooli, kui kohalikku elu ja väärtushinnanguid mõjutava asutuse stabiilsele arengule. Kultuuriteenused antakse lepinguga üle SA-le Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda ja MTÜ-le Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus. SA Kalevipoja Koda orienteerub kohaliku kultuuri arendamisele ja säilitamisele ning turismiteenuse osutamisele. JOAK-i tegevus on suunatud tööhõiveküsimuste lahendamisele ja kultuuriteenuste osutamisele. Lisaks sellele on nimetatud keskused valla eri piirkondade (Saare ja Voore) kohaliku elu edendajad. 7. Sotsiaalteenused ja tervishoid Tagatakse sotsiaalteenuste kättesaadavus ja selle kvaliteedi paranemine järgmistel põhimõtetel: – sotsiaalvõrgustiku loomine, mis tagab kõigi ühiskonnagruppide kindlustatuse ja kaitstuse ning hõivamise aktiivsesse ühiskonnaellu – inimestele esmase arstiabi saamise võimaluse kindlustamine elukoha lähedal – turvalisuse tagamine. Vanuritele ja teistele enesega mittetoimetulevatele inimestele normaalsete elutingimuste kindlustamiseks arendatakse välja sotsiaalkorterite süsteem. 8. Keskkond Kindlustatakse omanäolise looduskeskkonna kaitse ja arendamine. Põllumajandusettevõtete arenemine tagab Vooremaale iseloomulike avatud vaadete säilimise. Saare vallal on häid perspektiive loodusturismi arendamiseks, mille tõttu on vaja: – säilitada, kaitsta (reostuste ärahoidmine ja likvideerimine) ja arendada (looduskeskkonna parendamine kohtades, kus inimtegevuse katkemise tulemusena on keskkonnaseisund halvenenud) looduskeskkonda – korrastada tiheasustusega alade ja majapidamiste ümbrus – korrastada jäätmekäitlus – arendada keskkonnaalast koostööd ja tõsta keskkonnateadlikkust. 9. Valla juhtimine Omavalitsuse kui terviku juhtimisse kaasatakse rohkem kohalikke arvamusliidreid (külavanemad). Oluliseks tuleb pidada probleemide lahendamiseks avaliku diskussiooni korraldamist ja avalikustamist. Valla juhtimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: – avalik ja avatud – osalusdemokraatia põhimõtete rakendamine – institutsionaalse suutlikkuse tõstmine. VII. 2003–2009 AASTAL ARENDATAVAD OBJEKTID Objekt Tegevuste kirjeldus Rahastamine, miljon krooni Teostaja Märkused Kokku Taotletakse Omaosalus 1. Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda SA moodustamine, erinevaid teenuseid pakkuva keskuse arendamine, rahvamaja, muuseumi, lapitoa ja raamatukogu ruumide renoveerimine, sisustamine ja ekspositsioonide kaasajastamine 4,0 3,6 0,4 SA Kalevipoja Koda 2006 2. Voore külas asuv mitmefunktsionaalne keskus Hoonesse ehitatakse seminari-koolitussaal, raamatukogu ruumid, kohvik, väliterrass 1,8 1,6 0,2 MTÜ JOAK 2004 3. Voore põhikool Ventilatsioonisüsteemid, abiruumid, WC, võimla inventar, pesemisruumid 2,2 2,0 0,22 Saare VV kuni 2008 4. Õpilaskodu Korterelamust 30 õpilasele õpilaskodu ehitustööd ja sisustamine 2,0 1,6 0,4 Saare VV 2004 5. Voore ökopaisjärv Ökopaisjärve projekteerimine ja ehitustööd I etapp 7,0 6,3 0,7 Saare VV 2007 6. Sotsiaalkorterid Korterelamute baasil sots. korterite ehitamine Voorele ja Saarele 1,5 1,35 0,15 Saare VV kuni 2009 7. Saare mõisakompleks Saare mõisasse rajatakse kohaliku toidukultuuri ja loodusõppekeskus Kördimaja, aroomikeskus Ürdimaja, mõisate uurimise, akadeemilise töö ja turismi sihtpunkt, keskkonna ja muinsuskaitse metoodiline, info- ja koolituskeskus 11,5 10,0 1,5 MTÜ SMAS Erasektor 2009 8. Valla teed Vastavalt Saare valla teehoiukavale 3,1 2,8 0,3 Saare Vallavara 2004–2009 9. Saare küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu ja heitveepuhastussüsteemide rekonstrueerimine Amortiseerunud trasside vahetus, biotiigi setetest puhastamine 5,2 4,68 0,52 Saare Vallavara kuni 2009 10. Voore küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Amortiseerunud trasside vahetus ja joogivee puhastite ehitus 3,5 3,15 0,35 Saare Vallavara kuni 2009 11. Jäätmekäitlus Jäätmekogumiskohtade väljaarendamine 0,66 0,6 0,06 Saare Vallavara 2005 12. Saare–Torma maantee Riigimaantee asfaltkatte ehitus 14,0 14,0 0,1 Saare Vallavalitsus Maanteeamet 2006 13. Kaitseliidu Torma Malevkonna kodu Ehitatakse välja õppeklassid, relvade hoidmisruumid, teenindus- ja olmeruumid 2,2 1,9 0,3 Jõgeva Kaitseliidu Malev Saare Vallavalitsus kuni 2007 14. Tervise- ja õpperajad, vaatetornid Ehitatakse välja tervise- ja õpperajad aastaringseks kasutamiseks Voorele ja Saarele, ehitatakse vaatetorn Toljase mäele 0,7 0,56 0,14 SA Kalevipoja Koda Aktiviseerimiskeskus kuni 2006 15. Tarakvere ökoturismikeskus Ehitatakse endisesse Tarakvere mõisasse ökoturismikeskus 3,4 3,0 0,4 MTÜ Tarakvere kuni 2009 16. Mälestusala Vasseveres Ehitatakse välja mälestusala Eesti kõigile küüditatutele 0,4 0,36 0,04 Mart Arold kuni 2006 17. Kalevipoja mõõga asukoht Kääpa jõel Ehitatakse välja Kalevipoja mõõga asukoht Kääpa jõel 0,5 0,45 0,05 SA Kalevipoja Koda kuni 2006 18. Küla tähetorn ja muuseum Voorel Endise magasiaida baasil ehitatakse tähetorn ja muuseum 1,2 1,0 0,2 Mart Arold kuni 2007 19. Tuletõrje veevõtukohad Ehitatakse välja ja tähistatakse tuletõrje vee võtukohad, 4 tk. 0,4 0,36 0,04 Saare Vallavara kuni 2008