Riigikogu — Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seadus — RT I, 93, 1565

I. Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduses (RT I 1995, 53, 844) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 1. Seaduse ülesanne Seaduse ülesanne on reguleerida põllumajandusloomade tõuaretust, et suurendada nende geneetilist potentsiaali ja jõudlusvõimet, säilitada genofondi, tõsta loomakasvatuse majanduslikku tasuvust ning saada kvaliteetset toodangut.». § 2. Paragrahvis 2: 1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1) aretusväärtus -- põllumajanduslooma geneetiline potentsiaal, võrreldes tõukaaslastega, arvestades majanduslikku tasuvust;»; 2) paragrahvi täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: «21) tõuaretusregister -- andmekogu ristandloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse kohta;»; 3) punkt 6 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks; 4) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) põllumajandusloom -- veis, siga, lammas, kits, hobune, karusloom, põllumajanduslinnud ja mesilased;»; 5) punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «8) põlvnemistunnistus -- dokument tõuaretusregistris oleva põllumajanduslooma põlvnemise kohta;»; 6) punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «10) tõuloom -- põllumajandusloom, kes on kantud või sobiv kandmiseks tõuraamatusse või kelle vanemad ja vanavanemad on kantud sama tõu tõuraamatusse;»; 7) paragrahvi täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: «101) tõuloomapidaja -- tõuloomakasvatusega tegelev isik;»; 8) punktis 12 asendatakse sõna «infokogum» sõnaga «andmekogum». § 3. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 3. Tõuaretuse tegevusvaldkonnad Tõuaretus on loomatõugude pidev täiustamine, mis hõlmab järgmiste aretusvõtete rakendamist: 1) põllumajanduslooma märgistamine, jõudluse määramine jõudluskontrolli ja kontrollkasvatamisega; 2) tõuaretusalane arvestus ja informatsiooni töötlemine; 3) põllumajanduslooma aretusväärtuse määramine majandusliku tasuvuse suurendamise eesmärgil; 4) parimate põllumajandusloomade sihipärane valik; 5) tõukarja hindamine; 6) väärtusliku tõumaterjali kasutamine ja paljundamine; 7) tõuaretusalane nõuandetegevus; 8) geneetiliste ressursside säilitamine.». § 4. Paragrahvis 4: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tõuaretusinspektsioon: 1) teostab riiklikku järelevalvet käesolevast seadusest ja teistest tõuaretust käsitlevatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; 2) kontrollib aretusprogrammide täitmist; 3) tunnistab kehtetuks tõuaretusdokumendi, kui see ei vasta kehtivatele nõuetele; 4) nõuab selgitusi tõuaretuseeskirju rikkunud isikutelt ja teeb neile ettekirjutusi ning koostab õiguserikkumiste kohta akte; 5) kontrollib tõuaretuseks eraldatud riiklike vahendite sihipärast kasutamist; 6) annab tõuaretusühingule, tõuaretusega tegelevale isikule, seemendusjaamale ja embrüojaamale välja tegevusloa; 7) kontrollib tõumaterjali kasutamist; 8) kogub ja säilitab tõuaretusalaseid andmeid.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Põllumajandusminister kehtestab määrusega tõuaretuseeskirjad, sealhulgas: 1) tõumaterjali märgistamise; 2) jõudluskontrolli läbiviimise ja välimiku hindamise; 3) aretusväärtuse määramise; 4) tõukarja hindamise; 5) tõuraamatu ja -aretusregistri pidamise; 6) tõu- ja põlvnemistunnistuse väljaandmise; 7) tõuaretusühingule, tõuaretusega tegelevale isikule, seemendusjaamale ja embrüojaamale tegevusloa andmise; 8) tõumaterjali kasutamise ja paljundamise ning 9) tõumaterjali turustamise kohta.»; 3) lõige 3 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 5. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 5. Tõuaretusühing (1) Tõuaretusühing on tõuloomapidajate ning teiste isikute poolt asutatud ühe või mitme tõu aretusprogrammi rakendav äriühing või mittetulundusühing. Tõuaretusühing saab ametliku tunnustuse Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga, mis antakse välja, kui: 1) on koostatud aretusprogramm, milles on näidatud aretussuunad ja -meetodid; 2) on olemas aretuspopulatsioon aretusprogrammi rakendamiseks; 3) on olemas tehnilised ja organisatsioonilised eeldused tõuaretustöö läbiviimiseks. (2) Tõuaretusühingu ülesanded: 1) jõudluskontrolli läbiviimine; 2) tõuraamatu pidamine; 3) tõuloomade aretusväärtuse määramine; 4) tõutunnistuste väljaandmine; 5) seemendusjaamade töö koordineerimine; 6) sperma ja embrüote varumine, töötlemine ja säilitamine; 7) tõumaterjali kasutamine ja paljundamine; 8) seemenduse ja embrüosiirdamise korraldamine; 9) tõukarjade hindamine; 10) loomapidajate nõustamine, tõuaretusalase info ja reklaami väljaandmine; 11) tõumaterjali müügi korraldamine; 12) isasloomade tunnustamine tõuaretuseks; 13) põhikirjast tulenevad muud ülesanded. (3) Tõuaretusühingu asutamine, likvideerimine, töö organiseerimine ja kasumi jagamine toimub seaduses ja põhikirjaga ettenähtud korras.». § 6. Seaduse 2. peatükki täiendatakse §-dega 51, 52 ja 53 järgmises sõnastuses: «§ 51. Tõuloomapidaja (1) Tõuloomapidaja peab: 1) täitma tõuaretusalaseid õigusakte; 2) täitma järelevalveorganite otsuseid ja ettekirjutusi; 3) kindlustama tõumaterjali märgistamise; 4) täitma kehtivaid veterinaarnõudeid. (2) Tõuaretusühingusse kuuluv tõuloomapidaja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) juhinduma tõuaretusühingu aretusprogrammist; 2) täitma tõuaretusühingu otsuseid ja ettekirjutusi; 3) andma tõuaretusühingule ja Tõuaretusinspektsioonile teavet oma tõuloomade kohta. § 52. Tõuaretusega tegelev isik (1) Tõuaretusega tegelev isik osutab tõuaretusteenust. (2) Tõuaretusega tegelev isik saab ametliku tunnustuse Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (3) Tegevusluba antakse, kui isik täidab käesolevat seadust ja sellest tulenevaid õigusakte. § 53. Seemendusjaam, embrüojaam (1) Seemendusjaam käesoleva seaduse tähenduses on tõuaretusühingu struktuuriüksus või isik, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (2) Seemendusjaamale antakse tegevusluba, kui: 1) seemendusjaamal on vajalikud isasloomad; 2) on olemas vastavad tehnilised ja organisatsioonilised tingimused sperma varumiseks, selle töötlemiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks vastavalt veterinaarnõuetele. (3) Embrüojaam käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (4) Embrüojaamale antakse tegevusluba, kui ta varub, töötleb, säilitab ja siirdab embrüoid. (5) Sperma ja embrüo märgistatakse pärast võtmist ning seemendusjaam ja embrüojaam peavad registrit sperma või embrüo võtmise, säilitamise ja kasutamise kohta.». § 7. Seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Jõudluskontroll, aretusväärtus ja tõuraamat». § 8. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 6. Jõudluskontrolli läbiviimine, aretusväärtuse määramine (1) Põllumajandusloomade jõudluskontrolli viivad läbi ja nende aretusväärtust määravad tõuaretusühingud ja tõuaretusega tegelevad isikud, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga. (2) Jõudluskontrolli all olevad põllumajandusloomad märgistatakse püsiva ning kordumatu sümboliga või neid kirjeldatakse. Nimetatud andmed kantakse tõudokumentidesse. (3) Jõudluskontrolli läbiviijad ja aretusväärtuse määrajad vastutavad jõudluskontrolli andmete ja aretusväärtuse hindamise tulemuste õigsuse eest. (4) Aretusväärtuse määramise aluseks võivad olla ka teiste riikide tõuaretusorganisatsioonide poolt määratud jõudlusandmed, kui tõuaretusühing tunnustab nende määramise metoodikat. (5) Põlvnemisandmete kontrollimiseks viiakse läbi geneetiline ekspertiis.». § 9. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 7. Tõuraamatu ja tõuaretusregistri pidamine (1) Tõuraamatusse kantakse ühe tõu ja selle sugulastõugude puhtatõuliste tõuloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse andmed koos looma eellaste äranäitamisega. (2) Tõuraamatut peab ametlikult tunnustatud tõuaretusühing. (3) Importlooma, kes on registreeritud ekspordimaa tõuraamatusse, võib kanda Eestis vastava tõu tõuraamatusse tõuaretusühingu otsuse alusel. (4) Tõuaretusregistrisse kantakse ristandloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse andmed koos looma eellaste äranäitamisega. (5) Tõuaretusregistrit peab tõuaretusühing või isik, kes on ametlikult tunnustatud Tõuaretusinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloaga.». § 10. Paragrahv 8 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 11. Seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Tõumaterjali turustamine». § 12. Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: «§ 91. Tõumaterjali turustamine (1) Tõumaterjali on õigus turustada, kui on olemas tõu- või põlvnemistunnistus ning tõumaterjali on võimalik identifitseerida. (2) Tõumaterjalina võib turustada tõuaretuseks ametlikult tunnustatud aretusloomade spermat ja embrüoid. (3) Sperma või embrüo müügil peab kaasas olema dokument, mille alusel on võimalik spermat või embrüot identifitseerida ning kindlaks määrata selle päritolu. (4) Sperma puhul märgitakse põlvnemis- või tõutunnistusele isaslooma veregrupp, embrüo puhul geneetiliste vanemate veregrupid.». § 13. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: «§ 121. Järelevalve tegevusloa tingimuste täitmise üle (1) Tõuaretusinspektsioon kontrollib tõuaretusühingu, tõuaretusega tegeleva isiku, seemendusjaama või embrüojaama tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele. (2) Tõuaretusühing, tõuloomapidaja, tõuaretusega tegelev isik või jõudluskontrolli all oleva looma omanik peab tagama Tõuaretusinspektsiooni poolt kontrollimiseks volitatud isikutele juurdepääsu territooriumile ja ruumidesse, kus peetakse loomi või hoitakse aretusmaterjali, samuti tõuaretusega seonduvale dokumentatsioonile ning esitama järelevalve teostamiseks vajaliku teabe. (3) Tõuaretusinspektsioon võib tõuaretusühingult, tõuaretusega tegelevalt isikult, seemendusjaamalt ja embrüojaamalt nõuda ilmnenud puuduste kõrvaldamist tema poolt määratud tähtaja jooksul. (4) Tõuaretusinspektsioon võib tegevusloa tühistada või määratud tegevuse ulatust piirata, kui tõuaretusega tegeleja ei kõrvalda puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.». II. § 14. Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT I 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459) § 801 lõikes 2 asendatakse sõna «Seemenduseeskirjade» sõnadega «Tõumaterjali kasutamise ja paljundamise eeskirjade». § 15. Vabariigi Valitsusel korraldada põllumajandusloomade tõuaretuse seaduse tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas. Riigikogu esimees Toomas SAVI