Riigikogu — Väetiseseadus — RT I, 93, 1563

1. peatükk. ÜLDOSA § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib väetiste turustamisotstarbelist tootmist, töötlemist ja importimist. (2) Seadust ei kohaldata: 1) kanalisatsioonijääkide, reovete, reovee setete ja fekaalide kasutamisel väetisena; 2) Eestit transiitkaubana läbiva või ainult väljaveo eesmärgil toodetava ja töödeldava väetise suhtes; 3) tehniliselt töötlemata, loodusliku väetise suhtes; 4) uurimistöö või katsetuste eesmärgil imporditava väetise suhtes, kui imporditav kogus ei ületa 50 kilogrammi. (3) Tule- ja plahvatusohtliku väetise tootmine, töötlemine, importimine, turustamine ja kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 2. Väetis (1) Väetis on aine või ainete segu, mis parandab taimede toitumistingimusi ning suurendab taimekasvatustoodangut ja parandab selle kvaliteeti. Väetised jagunevad mineraalväetisteks, orgaanilisteks väetisteks, meliorantideks ja bakterväetisteks. Väetiste hulka ei kuulu taimekaitsevahendid, kasvusubstraadid, kasvuregulaatorid, süsihappegaas, töötlemata turvas ja vesi. (2) Mineraalväetis on anorgaaniline või sünteetiliselt toodetud orgaanilises vormis olev väetis, mis sisaldab ühte või mitut taimetoitainet ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu. (3) Orgaaniline väetis on taimse või loomse päritoluga töödeldud või töötlemata väetis, mis sisaldab ühte või mitut taimetoitainet. (4) Meliorant on väetis, mille abil parandatakse mulla või kasvusubstraadi füüsikalisi ja keemilisi omadusi, samuti bioloogilist seisundit, ning mis soodustab taimede kasvu või parandab saagi kvaliteeti. (5) Bakterväetis on kasulikke mullamikroorganisme sisaldav preparaat. 2. peatükk. VÄETISTE REGISTER § 3. Väetiste registri asutamine ja tegevuse korraldamine (1) Väetiste register (edaspidi register) on vastavalt andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423) põllumajandusministri taotluse alusel asutatud riiklik register, mis sisaldab andmeid Eestis registreeritud väetiste ning nende tootjate, töötlejate ja importijate kohta. (2) Registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi registripidaja). Registri kulud kaetakse Põllumajandusministeeriumi eelarvest. § 4. Registri pidamine ja kande tegemine (1) Registri pidamine, kande tegemine registrisse ja informatsiooni saamine registrist toimub vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele ja registri põhimäärusele. (2) Tootja, töötleja ja importija on kohustatud esitama registripidajale andmed enda toodetava, töödeldava või imporditava väetise kohta ja selle registrisse kandmise taotluse. Registrisse kandmisele ei kuulu oma tarbeks toodetav, töödeldav või imporditav väetis. (3) Registripidaja informeerib esitatud taotlusest ja deklareeritud andmetest järelevalveasutust, kes on kohustatud kontrollima esitatud andmete õigsust, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed, mille õigsust kontrollib registripidaja. (4) Registrisse tehakse kanne ühe kuu jooksul pärast taotluse ja registrisse kantavaid andmeid tõendavate dokumentide saamist ning riigilõivu tasumist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kontrollimisel on tuvastatud registrile esitatud andmete vastavus tegelikkusele. § 5. Riigilõiv Registrisse kandmise ja registrikannete muutmise, samuti registrikannetest tehtavate väljavõtete eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud ulatuses ja korras. § 6. Registrisse kantavad andmed (1) Registris registreeritakse: 1) Eestis asuva väetise tootja, töötleja või importija andmed: nimi, asukoht, äriregistri kood; importija korral ka imporditud väetise tootja (töötleja korral ka töötleja) nimi ja asukohamaa; 2) väetiste tüüpnimetused tootja, töötleja ja importija nimele; 3) taimede kasvamiseks ja arenemiseks vajalike taimetoitainete alammäär (massiprotsentides) väetises; 4) valmistamisviis ja põhilised koostisosad (komponendid); 5) toitainete väljendusviis (kas keemilise elemendi või oksiidina); 6) ohtlike lisandite lubatud ülemmäär (massiprotsentides või milligrammides kilogrammi kohta); 7) väetise pakendi märgistamisel avaldatavad andmed; 8) toitainete ja lisandite lubatud hälve deklareeritud sisaldusest (massiprotsentides); 9) muud käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel registrisse kantavad andmed on piiratud kättesaadavusega. Nimetatud andmeid võivad kasutada üksnes registripidaja ja järelevalveasutuse volitatud ametnikud ning teised isikud seaduse alusel oma teenistusalaste õiguste ja kohustuste täitmiseks. (3) Väetise registrisse kandmiseks peab tootja, töötleja või importija registripidajale esitama volitatud tõendamisasutuse antud väetise vastavustunnistuse. (4) Registrisse kantud andmete muutumisel on registreeritud isik kohustatud ühe kuu jooksul esitama taotluse ja andmed registrikande muutmiseks või täiendamiseks. Kande muutmine või täiendamine toimub käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras. § 7. Registripidajale esitatavad muud andmed (1) Väetise tootja ja töötleja peab iga aasta kohta koostama ja registripidajale jaanuarikuu jooksul esitama: 1) väetiste tootmisplaani tüüpnimetuste kaupa; 2) kasutatavate toorainete liigid ja kogused. (2) Väetise importija peab iga aasta kohta koostama ja registripidajale jaanuarikuu jooksul esitama planeeritava impordimahu tüüpnimetuste kaupa. (3) Koos esitatavate planeeritavate andmetega on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik kohustatud esitama registripidajale andmed eelmisel aastal toodetud, töödeldud ja imporditud väetiste kohta, näidates ära kogused tüüpnimetuste kaupa. § 8. Registreerimistunnistuse ja registrikannetest tehtavate väljavõtete väljastamine (1) Tootja, töötleja ja importija taotlusel väljastab registripidaja talle registreerimistunnistuse, mis tõendab, et need väetised on selle isiku nimel registris registreeritud ja nende tootmine, töötlemine ja importimine on riikliku järelevalve all. (2) Registreerimistunnistuse vormi ja sisu nõuded kehtestab põllumajandusminister. (3) Tootja, töötleja või importija taotlusel väljastab registripidaja talle väljavõtteid tema kohta tehtud registrikannetest. § 9. Registrist kustutamise alused (1) Kui registrisse kantud isik on lõpetanud väetise tootmise, töötlemise või importimise, kustutatakse ta registrist tema taotluse alusel. (2) Tootja, töötleja või importija toodetav, töödeldav või imporditav väetis kustutatakse registrist: 1) tema taotluse alusel, kui ta on lõpetanud selle tootmise, töötlemise või importimise; 2) registripidaja otsusega, kui toodetav, töödeldav või imporditav väetis ei vasta riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel väetise registrist kustutamisel on isik kohustatud lõpetama antud väetise tootmise, töötlemise või importimise. (4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel väetise registrist kustutamist põhjustanud asjaolude kõrvaldamist võib isik esitada uue taotluse toodetava, töödeldava või imporditava väetise registrisse kandmiseks. § 10. Registri avalikustamine (1) Registripidaja koostab ja avalikustab üks kord aastas ülevaate väetiste tootmise, töötlemise ja importimise ning tootjate, töötlejate ja importijate üle teostatava riikliku järelevalve tulemuste kohta. (2) Kogu registrisse kantud teave, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 4 ja § 7 lõigete 1 ja 2 alusel registrisse kantud andmed, on avalik. 3. peatükk. VÄETISE KVALITEET JA SELLE VASTAVUSE TÕENDAMINE § 11. Väetise kvaliteet (1) Toota, töödelda ja importida on lubatud väetisi, mis vastavad riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele ning on ohutud inimeste ja loomade tervisele, samuti keskkonnale. (2) Tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetiste ja väetiste toorainete kvaliteedinõuded kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. (3) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete kehtestamiseni peab toodetav, töödeldav ja imporditav väetis vastama registrile deklareeritud kvaliteedile. § 12. Väetise kvaliteedi määramise ja sellele vastavuse tõendamise kohustus (1) Väetise tootmisel, töötlemisel ja importimisel on kvaliteedi määramine kohustuslik, tõendamaks selle vastavust tervisekaitse-, keskkonnakaitse-, ohutus- ja teistele kehtestatud nõutele ning registrile deklareeritud kvaliteedile. (2) Väetise nõuetekohasuse tõendamiseks tehtud kulutused kannab selle väetise tootja, töötleja või importija. (3) Tootja, töötleja ja importija on kohustatud tõendama volitatud tõendamisasutuse antud vastavustunnistusega väetise vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele. (4) Väetise vastavustunnistus peab väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel olema kättesaadav väetise ostjale või vastuvõtjale. § 13. Volitatud tõendamisasutus (1) Õiguse tegutseda volitatud tõendamisasutusena käesoleva seadusega reguleeritud valdkonnas annab juriidilisele isikule põllumajandusminister oma käskkirjaga tema moodustatud komisjoni ettepanekul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon teostab järelevalvet volitatud tõendamisasutuse tegevuse üle. Korduvate puuduste avastamisel on komisjonil õigus teha põllumajandusministrile ettepanek tunnistada tõendamisasutuse volitused kehtetuks. (3) Volitatud tõendamisasutus hindab väetise nõuetekohasust tootekatsetuste, toote valmistamisega seotud katsete ja kvaliteedijärelevalve tulemuste põhjal ning tal on õigus väljastada tootjale, töötlejale või importijale väetise vastavustunnistust juhul, kui väetis osutub hindamise tulemusena nõuetekohaseks. § 14. Vastavustunnistus (1) Väetise tootjale või töötlejale võib volitatud tõendamisasutus anda vastavustunnistuse sama väetise jätkuvaks valmistamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat. (2) Kui väetis enam nõuetele ei vasta, tunnistab volitatud tõendamisasutus kehtivusajaga antud vastavustunnistuse kehtetuks. (3) Väetise importijale võib volitatud tõendamisasutus anda vastavustunnistuse üksiktoote või väetisepartii kohta. (4) Importijale võib volitatud tõendamisasutus anda vastavustunnistuse välisriigis väljaantud nõuetekohasust tõendava dokumendi ja selle koostamise aluseks olnud dokumentide põhjal. 4. peatükk. TURUSTAMISOTSTARBELINE TOOTMINE, TÖÖTLEMINE JA IMPORTIMINE § 15. Väetise turustamisotstarbelise tootmise, töötlemise ja importimise lubatavus (1) Turustamisotstarbel tohib toota, töödelda ja importida väetisi: 1) mis on registreeritud väetiste registris; 2) mis vastavad riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele; 3) mille tootmis- või töötlemistehnoloogia ei saasta keskkonda ning ei ole ohtlik ega kahjusta inimeste ja loomade tervist; 4) mille kasutamine ettenähtud viisil ei kahjusta mullaviljakust ega saasta keskkonda. § 16. Import (1) Enne väetise importimise alustamist tuleb see importida soovival isikul registris registreerida. (2) Importija, kes tegeleb väetise importimisega käesoleva seaduse jõustumise ajal, võib importimist jätkata, kui ta on imporditava väetise registris registreerinud. (3) Väetisi võib importida kindlate piiripunktide kaudu. Väetiste impordiks lubatud piiripunktide nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. § 17. Impordi lubatavus (1) Bakterväetisi võib importida üksnes registripidaja poolt iga partii kohta väljastatava kirjaliku loa alusel. (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud uurimistöö või katsetuste eesmärgil võib väetisi importida üksnes registripidaja poolt väljastatava kirjaliku loa alusel ning koguses mitte üle 50 kilogrammi. (3) Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetuste eesmärgil väetiste importimise kord kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. § 18. Väetise pakend (1) Väetise pakend ja selle konstruktsioon peavad tagama väetise säilimise ning tootja või töötleja poolt garanteeritud omadused ning käsitsemise ohutuse väetise liikumisel tootjalt tarbijani. (2) Tootja või töötleja poolt müügipakendisse pakendatud väetist võib müüa üksnes suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis. (3) Müügipakend peab olema selline, et pärast selle avamist ei oleks võimalik pakendit esialgsel kujul taastada. § 19. Pakendi märgistus (1) Märgistus peab olema pakendile kantud loetavalt ja märgistuse ning pakendi püsivust tagaval viisil. (2) Märgistuse sisu peab olema tarbijale arusaadav, ühemõtteline ning ei tohi sisaldada eksitavat teavet. (3) Võõrkeelse märgistusega väetisele tuleb kaasa anda võõrkeelse teksti eestikeelne tõlge. (4) Väetise pakendi märgistusel peavad olema: 1) andmed Eestis tegutseva väetisetootja ja -töötleja kohta: nimi, asukoht, äriregistri kood, samuti registreerimisnumber väetiste registris. Kui tegemist on sisseveetud väetisega, siis: tootja (töötleja korral ka töötleja) nimi ja asukohamaa ning importija nimi, asukoht, äriregistri kood, samuti registreerimisnumber väetiste registris; 2) väetise tüüpnimetus, sealhulgas viide tootja retseptile; 3) keemiliste elementide või oksiidide sisaldus väetises; 4) väetise kogus massina ja valmistamise aeg; 5) kasutamisjuhised ning teave väetise ohtlikkuse kohta; 6) muud andmed, mille pakendile kandmise kohustuse on käitleja deklareerinud registrile, samuti tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953) ja pakendiseadusega (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) nõutud muu teave. 5. peatükk. JÄRELEVALVE, KVALITEEDI KONTROLL JA KEHTESTATUD NÕUETELE MITTEVASTAVA KVALITEEDIGA VÄETISE TURUSTAMINE § 20. Järelevalveasutus, järelevalveametnikud ja nende pädevus (1) Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus) oma ametnike (edaspidi järelevalveametnikud) kaudu. (2) Järelevalveasutuse järelevalveametnikel on õigus kontrollida väetise tooret, väetist, tootmis-, töötlemis-, säilitamis- ja pakkimisruume, müügikohti, võtta kontrollproove väetise toormest, väetisest, samuti mullast. (3) Väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise kord ja kvaliteedianalüüsi metoodikad kehtestatakse põllumajandusministri määrusega. § 21. Väetise importimise riiklik järelevalve (1) Väetise importimisel võib järelevalveasutuse otsusel võtta imporditavast väetisepartiist kontrollproove. (2) Kuni väetisepartiist võetud kontrollproovide tulemuste selgumiseni on väetisepartii või selle osa kasutamine, turustamine või muul viisil üleandmine keelatud. (3) Kontrollproovide alusel teostatava kontrolli tulemuste põhjal teeb järelevalveasutus 10 tööpäeva jooksul, alates proovide võtmisest, oma otsuse selle partii edasise turustamise või muul viisil üleandmise lubamise või keelamise kohta. § 22. Volitatud tõendamisasutuse teostatav kvaliteedijärelevalve (1) Tagamaks väetise vastavust käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele, on volitatud tõendamisasutus kohustatud väljastatud vastavustunnistuse kehtivuse ajal teostama tootja või töötleja juures kvaliteedijärelevalvet. (2) Kvaliteedijärelevalve on tootja ja töötleja omakontrollisüsteemi toimivuse, tootmiskorralduse ning väetiste nõuetekohasuse perioodiline kontrollimine, mille tulemuste põhjal on volitatud tõendamisasutusel õigus teha tootjale ja töötlejale kohustuslikke ettekirjutusi ning tunnistada kehtetuks väljaantud vastavustunnistus. § 23. Omakontroll (1) Tootja, töötleja või importija peab perioodiliselt määrama toodetava, töödeldava ja imporditava väetise kvaliteeti (edaspidi omakontroll). Omakontroll peab vastama käesolevast seadusest ja teistest omakontrolli teostamist reguleerivatest muudest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. (2) Omakontrolli tulemused tuleb dokumenteerida, registreerida ning säilitada vähemalt 10 aasta jooksul. § 24. Informeerimiskohustus Kui tootja või töötleja omakontrolli või volitatud tõendamisasutus kvaliteedijärelevalve teostamisel tuvastab, et väetis ei vasta registrile deklareeritud või riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele, tuleb sellest koheselt kirjalikult informeerida järelevalveasutust. § 25. Kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise turustamise kord Kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga, kuid ohutu väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel tuleb ostjat või vastuvõtjat kvaliteedi mittevastavusest eelnevalt kirjalikult informeerida. § 26. Kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise hävitamine Kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga ohtlikud väetised, mida täiendava töötlusega ei ole võimalik ohutuks ja kasutamiskõlblikuks muuta, tuleb tootjal, töötlejal või importijal hävitada vastavalt keskkonnakaitsenõuetele. 6. peatükk. TARNIJA VASTUTUS § 27. Vastutuse alused (1) Füüsilised isikud vastutavad käesoleva seaduse rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459) sätestatud korras. (2) Juriidilised isikud vastutavad käesoleva seaduse §-de 29 ja 30 kohaselt. § 28. Mõjutusvahendid Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes võib kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid: 1) ettekirjutuse tegemine puuduste kõrvaldamiseks; 2) rahatrahvi määramine vastavalt seadusele; 3) väetise kustutamine registrist. § 29. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas ja karistuse määramise õigus (1) Vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise ja halduskaristuse kohaldamise õigus Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning riiklikul inspektoril. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametnikud võivad määrata rahatrahvi kuni 10 000 krooni. (3) Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud ulatuses. (4) Menetlus haldusõiguserikkumise asjas toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 30. Juriidilisele isikule kohaldatav rahatrahv Kui juriidilisest isikust tootja, töötleja või importija: 1) jätab täitmata käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 ja §-s 7 sätestatud registreerimiskohustuse, andmete uuendamise kohustuse ja jätab registripidajale esitamata muud nõutud andmed -- määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni; 2) rikub käesoleva seaduse §-des 11, 12, 22 ja 23 sätestatud väetiste kvaliteedinõudeid, kvaliteedi määramise ja sellele vastavuse tõendamise kohustust ning kvaliteedijärelevalve ja omakontrolli teostamise kohustust või täidab seda mittenõuetekohaselt -- määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni; 3) rikub käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud pakendile ja selle märgistusele esitatavaid nõudeid või täidab neid mittenõuetekohaselt -- määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 10 000 krooni; 4) jätab täitmata käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud informeerimiskohustuse või takistab järelevalveametnikku tema käesolevast seadusest tulenevate õiguste teostamisel -- määratakse rahatrahv kuni 15 000 krooni. 5) alustab käesoleva seaduse §-des 21, 25, 26 sätestatud väetisepartii või selle osa turustamist või muul viisil üleandmist enne järelevalveasutuse kontrollproovide alusel tehtavat otsust, samuti kui ta jätab kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel ostja või vastuvõtja informeerimata -- määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni. § 31. Kahju hüvitamise kohustus Käesolevast seadusest tulenevate toote kvaliteedi- ja ohutusnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel ostjale või vastuvõtjale tekitatud kahju eest vastutab tootja, töötleja või importija tsiviilkorras. 7. peatükk. RAKENDUSSÄTTED § 32. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459) tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 752 järgmises sõnastuses: «§ 752. Väetise kvaliteedi-, tootmis-, töötlemis- ja impordinõuete rikkumine või mittenõuetekohane täitmine (1) Registreerimiskohustuse täitmata jätmise ja kehtestatud või deklareeritud kvaliteedinõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses. (2) Kvaliteedi määramise ja sellele vastavuse tõendamise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses. (3) Pakendamise ja pakendi märgistusnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 150 päevapalga ulatuses. (4) Järelevalvetoimingute takistamise ja väetisepartii või selle osa turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne kontrollproovide alusel järelevalveasutuse poolt tehtavat otsust, samuti kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel ostjate või vastuvõtjate informeerimata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. (5) Omakontrolli teostamise kohustuse täitmata jätmise, kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise puhul informeerimiskohustuse ja hävitamiskohustuse ning järelevalveasutuse otsuse täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses.». 2) paragrahvi 216 lõike 1 loetelu täiendatakse arvuga «752». § 33. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses: «271) väetiste registri toimingutelt;»; 2) seadust täiendatakse jaoga 201 järgmises sõnastuses: «201. jagu Väetiseseaduse alusel teostatavad toimingud § 1901. Väetiste registri toimingud (1) Väetise tüüpnimetuse ja selle tootja, töötleja või importija väetiste registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni. (3) Registrikande muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (4) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (5) Registrikannetest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.». § 34. Väetise registreerimiseks taotluste esitamise tähtaeg Väetise tootja, töötleja ja importija on kohustatud esitama taotluse ja andmed tema poolt toodetava, töödeldava ja imporditava väetise registrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates väetiste registri asutamisest. § 35. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. juulil. Riigikogu esimees Toomas SAVI