Vabariigi Valitsus — Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2004. aastal
Statutory Text (1 Articles)
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27.11.2003 nr 296 ( RT I 2003, 76, 511) 1.01.2004 19.12.2003 nr 344 (RT I 2003, 85, 575) 1.01.2004 16.04.2004 nr 111 ( RT I 2004, 27, 187 ) 24.04.2004 Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 16 lõike 1 ja § 17 lõike 4 alusel. §1. Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni poolt reguleeritav veeala (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) poolt reguleeritaval veealal 2004. aastal on: 1) krevett NAFO piirkonnas 3L –144 tonni; 2) krevett NAFO piirkonnas 3M – 1667 püügipäeva; 3) mereahven NAFO piirkonnas 3M – 1571 tonni; 4) mereahven NAFO piirkondades 1F, 2 ja 3K; 5) kalmaar NAFO piirkondades 3 ja 4 – 128 tonni; 6) süvalest NAFO piirkondades 3L, 3M, 3N ja 3O; 7) ruske soomuslest NAFO piirkondades 3L, 3N ja 3O; 8) reguleerimata liigid. (2) NAFO piirkonnas 3L on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 1 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. NAFO piirkonnas 3M on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 2 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) NAFO poolt kõigile liikmesriikidele kokku kehtestatud mereahvena püügivõimalus (edaspidi kogu lubatud väljapüügimaht ) piirkonnas 3M on 2004. aastal 5000 tonni, millest võib enne 1. juulit 2004. a ära kasutada kuni 2500 tonni. Lõike 1 punktis 3 nimetatud püügivõimaluse kasutamine tuleb lõpetada, kui mereahvena kogu lubatud väljapüügimaht on ammendunud. (4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud püügivõimalused on NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina (Kanada, Kuuba, Eesti, Prantsusmaa, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Ukraina, Ameerika Ühendriigid), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt 2004. aastaks kehtestatud mereahvena blokk-kvoot piirkondades 1F, 2 ja 3K on 7500 tonni. (5) Lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud püügivõimalused on NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina kvooditabeli real «Others» (liikmesriigid, kellele ei ole nende kalaliikide osas individuaalset kvooti eraldatud), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt 2004. aastaks kehtestatud blokk-kvoot on: 1) süvalest – 985 tonni, millest võib enne 1. maid 2004. a ära kasutada kuni 60% (591 tonni); 2) ruske soomuslest – 73 tonni. (6) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NAFO ei piira. (7) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud püügivõimaluste kasutamine tuleb lõpetada, kui selle liigi osas kehtestatud blokk-kvoot on ammendunud. [RT I 2003, 85, 575 – jõust. 1.01.2004] § 11. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt reguleeritav veeala (1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) poolt reguleeritaval veealal 2004. aastal on: 1) mereahven –350 tonni; 2) makrell –150 tonni; 3) süvaliigid –163 püügipäeva; 4) reguleerimata liigid. (2) NEAFCi poolt reguleeritaval veealal on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 3 nimetatud süvaliikide püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NEAFC ei piira. (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud süvaliigid on toodud määruse lisas. [RT I 2003, 85, 575 – jõust. 1.01.2004] §2. Teravmägede püügipiirkond (1) Teravmägede püügipiirkonnas on 2004. aastal lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on üheaegselt lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. §3. Edela-Atlandi avamere püügipiirkond (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mille koordinaadid on toodud lõikes 3 ning mis jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit (edaspidi Edela-Atlandi püügipiirkond ), on 2004. aastal lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimaht ei ole piiratud. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikult mööda 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, seejärel piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, siis mööda 60º paralleeli läände 67º 16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º 22' lõunalaiust ja 67º 16' läänepikkust, edasi itta mööda 56º 22' lõunalaiust punktini 65º 43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º 22' lõunalaiust ja 65º 43' läänepikkust, 55º 11' lõunalaiust ja 66º 04' läänepikkust, 55º 07' lõunalaiust ja 66º 25' läänepikkust; siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. §31. Läänemeri Lubatud väljapüügimaht rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide osas Läänemerel 2004. aastal on: 1) räim Läänemere avaosas ja Soome lahes – 10 406 tonni; 2) räim Liivi lahes (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni (edaspidi IBSFC) alarajoon 28-5) – 18 130 tonni; 3) kilu – 43 260 tonni; 4) tursk – 1335 tonni; 5) lõhe Läänemere avaosas – 9504 isendit; 6) lõhe Soome lahes (IBSFC alarajoonid 32-1 ja 32-2) – 3255 isendit. [RT I 2004, 27, 187 – jõust. 24.04.2004] §4. [käesolevast tekstist välja jäetud] «Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 270 «Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2004. aastal» Lisa (Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 344 «Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 270 «Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide lubatud väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2004. aastal» ja Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 268 «Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2004. aastaks» muutmine» sõnastuses) SÜVALIIGID NEAFCI POOLT REGULEERITAVAL VEEALAL Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Besuugo Pagellus bogaraveo Harilik tumehai Etmopterus spinax Hõbekala Argentina silus Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris Karekalalased Hoplosthetus atlanticus Koerhailased Galeus melastomus Koerhailased Galeus murinus Limapead Beryx spp. Meriluts Brosme brosme Molva Molva molva Musthaid Apristuris spp. Niituimlutsud Physic spp. Ogahailased Centrophorus granulosus Ogahailased Centrophorus squamosus Ogahailased Centroscyllium fabricii Ogahailased Dalatias licha Ogahailased Deania calceus Ogahailased Etmopterus princeps Portugali süvahai Centroscymnus coelolepis Sinine molva Molva dypterigia Süsisaba Aphanopus carbo Süvalest Reinhardtius hippoglossoides [RT I 2003, 85, 575 – jõust. 1.01.2004]