Põllumajandusminister — Põllumajandusministri määruste muutmine — RTL, 52, 893

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177) § 23 lõike 2 ja § 26 lõike 4 ning «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) § 171 lõike 5 alusel. § 1. Muudan põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määrust nr 24 «Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine1» (RTL 1999, 151, 2145; 2000, 138, 2198; 2001, 130, 1871; 2002, 138, 2028; 2003, 108, 1703) järgmiselt: 1) asendan määruse preambulis sõnad «paragrahvi 18 lõike 6 alusel» sõnadega «paragrahvi 171 lõike 5 alusel»; 2) täiendan punkti 1.1 sõnadega «ja värske liha turule viimist.»; 3) sõnastan punkti 1.10 järgmiselt: « 1.10. Väikeettevõttest käitlemisettevõttesse saabunud liha tuleb vastuvõtmise järel hoida eraldi ruumis, kuni järelvalveametnik on liha kontrollinud ja selle toidukõlblikkuse suhtes otsuse langetanud.»; 4) täiendan määrust punktiga 1.13.171 järgmises sõnastuses: « 1.13.171. tükilihast toode – värskest lihast või hakklihast toode, millele on lisatud maitse-, lisa- või muid toiduaineid ja mida ei ole kuumtöödeldud, sealhulgas suitsutatud, kuivatatud, vinnutatud, või mis ei ole läbinud eespool nimetatud protsessidest kombineeritud töötlemist;»; 5) sõnastan punkti 1.13.20.2 järgmiselt: « 1.13.20.2. lõigatakse või toodetakse kuni 5000 kilogrammi liha nädalas (lihalõikusettevõte, mis ei asu käitlemisettevõttes).»; 6) sõnastan punkti 1.13.21.1 järgmiselt: « 1.13.21.1. üks täiskasvanud veis, st veis eluskaaluga üle 300 kilogrammi või kabjaline = üks loomühik (LÜ); teised veised 0,5 loomühikut (LÜ);»; 7) sõnastan punkti 3.11 järgmiselt: « 3.11. Seadmed, töövahendid, anumad ja muu inventar, mis on kokkupuutes tooraine või valmistoodanguga, peavad olema terved, siledapinnalised, korrosioonikindlast materjalist, kergesti pestavad, puhastatavad ja desinfitseeritavad. Eelnimetatud inventar ei tohi olla puidust.»; 8) sõnastan punkti 7.7 järgmiselt: « 7.7. Ettevõttes, kus valmistatakse tükilihast tooteid ja hakkliha, peavad lisaks olema: 7.7.1. jahutatavad temperatuurimõõturitega varustatud käitlemis- ja pakendamisruumid; 7.7.2. eraldiasuvad ruumid maitseainete ja muude koostisosade hoidmiseks; need ruumid peavad olema kuivad ja ventileeritavad. Hakkliha võib valmistada lihalõikuse ruumis, kui seda tehakse ruumi eraldi osades ja lihalõikuse ruum on piisavalt suur. Tükilihast toodete soolamine, maitsestamine ja mehhaaniline töötlemine (trumlites, segurites vm) ning pakendamine peab toimuma lihalõikusruumist eraldi ruumis.»; 9) sõnastan punkti 7.8 järgmiselt: « 7.8. Hakklihast valmistatud tükilihast toodete (kotletid, frikadellid jt) valmistamine peab toimuma eraldi asuvas ruumis.»; 10) sõnastan punkti 7.12 järgmiselt: « 7.12. Värske liha, hakkliha ja tükilihast toodete väljastamiseks peab olema eraldi asuv, jahutatav ruum temperatuuriga kuni 12 °C.»; 11) sõnastan punkti 14.14.6.1 kolmanda lause järgmiselt: «Liha kasutatakse kuumtöödeldud (tootesisene temperatuur vähemalt 70 °C) lihatoodete valmistamiseks;»; 12) sõnastan punkti 14.14.6.2 järgmiselt: « 14.14.6.2. lihakontrolli tulemusel ja laboratoorsete uuringute põhjal toidukõlblikuks tunnistatud haigetelt loomadelt pärinev liha. Liha kasutatakse kuumtöödeldud lihatoodete (tootesisene temperatuur mitte alla 70–72 °C) valmistamiseks.»; 13) sõnastan punkti 14.14.7 järgmiselt: « 14.14.7. Tingimisi kõlblikuks tunnistatud liha ja sellisest lihast valmistatud lihatooteid ei ole lubatud turule viia teise Euroopa Liidu liikmesriiki ega riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.»; 14) sõnastan punkti 15.9 järgmiselt: « 15.9. Hädatapetud looma liha ja sellest valmistatud tooteid ei ole lubatud turule viia teise Euroopa Liidu liikmesriiki ega riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.»; 15) täiendan määrust punktiga 16.41 järgmises sõnastuses: « 16.41. Väikeettevõttest käitlemisettevõttesse saabunud liha tuleb käitlemisettevõttes käidelda eraldi muust lihast.»; 16) sõnastan punkti 16.11.5 järgmiselt: « 16.11.5. tapasoojade või jahtunud rümpade lõikamisel saadud liha käitlemisel tuleb järgida punktis 16.6 lihalõikusele esitatud nõudeid. Lisaks sellele võib ajavahemik loomade tapmisest kuni tükiliha jahutamisele suunamisele olla kuni kolm tundi ja lihalõikus võib kesta kuni 1,5 tundi ning temperatuurid kõikides ruumides alates tapamajast kuni lihatöötlemiseni peavad olema range kontrolli all; tapamaja temperatuur võib olla kuni 19 °C, koridoris (vahekäigus), lihalõikuse ning töödeldud tükiliha valmistamise ruumides kuni 12 °C. Hakkliha ja tükilihast tooteid ei ole lubatud valmistada jahtunud või tapasoojast lihast.»; 17) asendan punktis 19.33.7.1 sõna «pooltooted» sõnadega «tükilihast tooted.»; 18) sõnastan punkti 20.5 järgmiselt: « 20.5. Templi valmistamiseks tuleb kasutada templipõhja materjalina roostevaba terast või kummi, et templi jäljend lihal oleks selgesti loetav ja kulumatu. Märgistamiseks võib kasutada toiduvärve Võlupunane AC (E129), Briljantsinine FCF (E133) või Pruun HT (E155).»; 19) sõnastan punkti 20.8.1 järgmiselt: « 20.8.1. Eestis, teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, turule viimiseks väljastatavad tapamajas kontrollitud rümbad märgistatakse ovaalse templiga, mille ovaali kõrgus peab olema vähemalt 45 millimeetrit ja laius vähemalt 65 millimeetrit. Tähtede kõrgus peab olema vähemalt 8 millimeetrit ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 10 millimeetrit. Lamba- ja kitsetalle rümpade ning põrsaste rümpade tervisemärgi mõõtmeid ja märgistust võib vähendada. Tervisemärgiks tuleb kasutada: 20.8.1.1. ovaali, mille ülaosas on suurte tähtedega tähelühend «EE», millele järgneb tapamaja tunnustamise number, ovaali alaosas on suurte tähtedega tähelühend «EMÜ», või 20.8.1.2. ovaali, mille ülaosas on suurte tähtedega sõna «EESTI», keskel tapamaja tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega tähelühend «EMÜ».»; 20) sõnastan punkti 20.91 järgmiselt: « 20.91. Kütitud suurte ulukite rümbad märgistatakse viisnurkse templiga, kus viisnurga ülaosas on suurte tähtedega tähelühend «EE», keskel ettevõtte tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega tähelühend «EMÜ». Templijäljendid kantakse poolrümba aba- ja reiepiirkonnale – kokku neli jäljendit rümba kohta; veerandrümpadel ja suurtel raietükkidel – igale üks templijäljend. Nülgimata suurte ulukite rümpi ei märgistata. Viisnurkne märk peab olema piisavalt suur, et sisaldada ülalloetletud teavet. Tähtede kõrgus peab olema vähemalt 8 millimeetrit ja numbrite kõrgus vähemalt 10 millimeetrit.»; 21) sõnastan punkti 20.10 järgmiselt: « 20.10. Tingimisi kõlblikuks tunnistatud kuldiliha märgistatakse ovaalse veterinaartempliga toidukõlblikuks tunnistatud liha märgistamise ovaaltempli mõõtudes (kõrgus 45, laius 65 millimeetrit), ovaali ülaosas sõna «EESTI» ja alaosas «EMÜ» ning ovaali keskmises osas, piki pikemat diagonaali on kaks üksteisest vähemalt kümne millimeetri kaugusel olevat paralleelsirget, mille vahelises alas on tapamaja tunnustamise number.»; 22) sõnastan punkti 20.12 järgmiselt: « 20.12. Pärast vastavaid laboratoorseid uuringuid lihakontrollil toidukõlblikuks tunnistatud hädatapetud looma liha, Salmonella riikliku programmuuringu käigus tingimisi kõlblikuks tunnistatud liha või liha, mille mikrobioloogilisel uurimisel avastati Salmonella olemasolu, välja arvatud steriilselt võetud tükiliha proovis, toidukõlblikuks tunnistatud haigetelt loomadelt pärinev liha, liha, milles tehti kindlaks Cysticercus bovis või Cysticercus cellulosae nakkus või digestioonimeetodil positiivne lihapartii, märgistatakse rümbad kolmnurkse veterinaartempliga mõõtudes 45×50×50 millimeetrit. Templi ülaosas on olenevalt ettevõttest sõna «EESTI» või väiketapamaja korral vastava maakonna nimetus ning võrdse pikkusega külgedel sõna «VETERINAARKONTROLL», mille tähtede kõrgus on vähemalt viis millimeetrit. Kolmnurga keskel on tunnustatud tapamaja tunnustamise number, mille numbrite kõrgus on vähemalt kümme millimeetrit.»; 23) sõnastan punkti 20.17.2 järgmiselt: « 20.17.2. peab pakendatud raietükkide veopakendil, lõigatud liha veopakendil, töödeldud liha ja tapasaaduste müügi- ja veopakendil kasutama kas punktis 20.8.1.1 või punktis 20.8.1.2 nimetatud tervisemärki;»; 24) täiendan määrust punktiga 20.17.21 järgmises sõnastuses: « 20.17.21. peab pakendatud kütitud suure uluki raietükkide veopakendil, lõigatud liha veopakendil, töödeldud liha müügi- ja veopakendil kasutama punktis 20.91 nimetatud tervisemärki. Suurele pakendile tuleb kanda piisavalt suur viisnurkne märk, mis mahutaks kogu punktis 20.91 nõutud teabe;»; 25) täiendan määrust punktiga 20.17.8 järgmises sõnastuses: « 20.17.8. märgistatakse liha, mis pärineb loomatauditõrje alaste kitsendustega piirkonnas asuvast farmist punktis 20.8.1 või väikese võimsusega ettevõtte puhul punktis 20.8.2 esitatud tervisemärgiga, millele kantakse tervisemärgi kontuure kattev «X» kujutis.»; 26) sõnastan punkti 22.18 järgmiselt: «22.18. Väikeettevõttes käideldud liha võib turule viia üksnes Eestis.»; 27) tunnistan 23. osa kehtetuks; 28) täiendan määrust osadega 241, 24 2 ja 243 järgmises sõnastuses: «241. NÕUDED VÄRSKE LIHA TURULE VIIMISE KORRAL 241.1. Turule viidavad: 241.1.1. rümbad, poolrümbad, kuni kolmeks tükiks lõigatud poolrümbad ja veerandrümbad: 241.1.1.1. peavad pärinema tunnustatud ja järelevalve all olevast tapamajast, mis vastab 3. ja 4. osas sätestatud nõuetele ning kus teostatakse selle määruse nõuetekohast järelevalvet; 241.1.1.2. peavad pärinema tapaloomalt, keda järelevalveametnik on tapaeelselt kontrollinud 12. osa nõuete kohaselt ja tunnistanud tapakõlblikuks; 241.1.1.3. peavad olema töödeldud järgides 9., 10. ja 13. osas sätestatud hügieeninõudeid; 241.1.1.4. peavad pärinema loomalt, kellele järelevalveametnik on teinud tapajärgse kontrolli vastavalt 14. osale ning kellel ei esine muutusi, välja arvatud lahtised vigastused, mis tekkisid lühikest aega enne tapmist, või lokaalsed väärmoodustised või muud muutused. Vajaduse korral tehakse asjakohaste laboratoorsete testidega kindlaks, et vigastused, väärmoodustised või muutused ei muuda rümpa ja tapasaadusi toiduks kõlbmatuks või inimese tervisele ohtlikuks; 241 .1.1.5. peavad kandma tervisemärki vastavalt 20. osa nõuetele; 241.1.1.6. veo ajal peab punktis 241.1.1 nimetatud värske lihaga kaasas olema kauba saatedokument: 241 .1.1.6.1. mis on koostatud ettevõttes, kust kaup pärineb; 24 1.1.1.6.2. millele kannab lisaks tervisemärgile ettevõtte tunnustamise numbri ja külmutatud liha korral selgesti loetava külmutamise kuu ja aasta; 241.1.1.6.3. millel on Soome Vabariiki ja Rootsi Kuningriiki toimetatava liha puhul märgitud järgmine teave: 241.1.1.6.3.1. liha on kontrollitud päritoluettevõttes mikrobioloogiliselt Salmonella suhtes vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 98/227/EÜ, millega muudetakse otsuseid 95/409/EÜ, 95/410/EÜ ja 95/411/EÜ seoses Soome ja Rootsi saadetava liha mikrobioloogilise uurimise meetoditega (EÜT L 087, 21.03.1998, lk 14–16); või 241.1.1.6.3.2. liha on mõeldud töötlemiseks; või 241.1.1.6.3.3. liha on pärit ettevõttest, kus rakendatakse EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.03.1993, lk 49–68) artiklis 18 sätestatud korras Soome Vabariigis ja Rootsi Kuningriigis rakendatud programmidega samaväärseks tunnistatud programmi; 241.1.1.6.4. mida peab punktis 241 .1.1 nimetatud värske liha saaja säilitama vähemalt 1 aasta, et selle saaks vajadusel järelevalveametnikule esitada. Elektrooniline teave tuleb järelevalveametniku nõudel välja printida; 24 1.1.1.7. peavad veo ajal olema varustatud tervisesertifikaadiga, kui liha pärineb ettevõttest, mis asub loomatauditõrje alaste kitsendustega piirkonnas või kui liha toimetatakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki läbi riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Viimasel juhul peab veovahend olema kinni pitseeritud. Kui liha on mõeldud pärast sihtkohaks olevas Euroopa Liidu liikmesriigis töötlemist viia turule riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb sihtkohaks oleva Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse nõudel esitada talle tervisesertifikaat; 241.1.1.8. peavad olema pärast tapajärgset kontrolli säilitatud 19. osas sätestatud nõuete kohaselt selleks tunnustatud ettevõttes, kus teostatakse järelevalvet vastavalt 25. osa nõuetele; 24 1.1.1.9. peavad olema veetud 21. osas sätestatud nõuete kohaselt; 241.1.2. punktis 241.1.1 nimetatud tükkidest väiksemad tükid või konditustatud liha pakendatult või pakendamata: 241.1.2.1. peavad olema konditustatud või lõigatud või pakendatud tunnustatud lihalõikusettevõttes, mis vastab 3. ja 7. osas sätestatud nõuetele ning kus teostatakse selle määruse nõuetekohast järelevalvet; 241.1.2.2. peavad olema konditustatud või lõigatud või pakendatud 16. osas sätestatud hügieeninõuete kohaselt ja olema valmistatud: 241.1.2.2.1. värskest lihast, mis vastab punktis 241 .1.1 sätestatud nõuetele või 241.1.2.2.2. värskest lihast, mis on toimetatud Eestisse muust riigist kui Euroopa Liidu liikmesriik ja veterinaarjärelevalve käigus kontrollitud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» (RT I 2004, 34, 236) nõuete kohaselt; 241.1.2.3. peavad olema säilitatud 19. osas sätestatud nõuete kohaselt ettevõttes, mis on tunnustatud ja kus teostatakse selle määruse nõuetekohast järelevalvet; 241.1.2.4. peavad olema järelevalveametniku kontrollitud vastavalt 19. osa nõuetele; 241.1.2.5. peavad olema pakendatud pakendamisnõuete kohaselt; 241.1.2.6. peavad vastama punktides 241.1.1.3, 241 .1.1.5, 241.1.1.6 ja 241.1.1.9 sätestatud nõuetele; 241.1.3. tapasaadused peavad vastama punktis 241 .1.2 sätestatud nõuetele ja pärinema tunnustatud tapamajast või tunnustatud lihalõikusettevõttest. Tükeldamata tapasaadused peavad vastama punktides 241.1.1 ja 241.1.2 sätestatud nõuetele; 241.1.4. värske liha, mida säilitatakse tunnustatud külmhoones, ning mida ei ole peale külmhoonesse viimist käideldud, välja arvatud seoses säilitamisega, peab: 241.1.4.1. vastama punktides 241.1.1.3, 241.1.1.5, 241 .1.1.8, 241.1.1.9, 241.1.2 ja 241.1.3 sätestatud nõuetele või on toimetatud Eestisse riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» nõuete kohaselt; 241.1.4.2. olema sihtriiki veol varustatud punktis 241.1.1.6 nimetatud saatedokumendi või punktis 24 1.1.1.7 nimetatud tervisesertifikaadiga. Värske lihaga kaasasoleval saatedokumendil peab olema märgitud külmhoone tunnustamise number. Kui külmhoones säilitatava värske liha kohta on väljastatud tervisesertifikaat, tuleb värske liha külmhoonest väljastamisel täita külmhoone järelevalveametnikul uus tervisesertifikaat selle tervisesertifikaadi alusel, millega värske liha külmhoonesse vastu võeti. Kui värske liha on toimetatud Eestisse riigist, mis ei ole kui Euroopa Liidu liikmesriik, peab külmhoone järelevalveametniku väljastataval tervisesertifikaadil märkima ka värske liha päritolu; 241.1.5. värske liha, mille pakend on eemaldatud ja mis tuleb ümber pakkida mujal, kui selle algne pakendamiskoht: 241 .1.5.1. peab vastama punktide 241.1.1, 241.1.2, 241 .1.3 ja 241.1.4 nõuetele; 241.1.5.2. tuleb eemaldada pakendist ja ümber pakkida lihapakkimisettevõttes, mis vastab 3. osa nõuetele, on tunnustatud ja kus teostatakse selle määruse nõuetekohast järelevalvet. 241.2. Väikeettevõttes käideldud värsket liha tohib turule viia üksnes Eestis. 242. NÕUDED VÄRSKE FARMIULUKILIHA TURULE VIIMISE KORRAL 242.1. Turule viidav farmiulukiliha: 242.1.1. mis pärineb sõralistelt farmiulukitelt, peab vastama 14. ja 24 1. osas sätestatud nõuetele. Ettevõttes, kus sellist liha toodetakse, peab tehtama regulaarset veterinaarkontrolli ja farmiulukeid tuleb töödelda muudel aegadel kui veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Farmiulukilihaga kaasasolev tervisesertifikaat peab vastama «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse» § 46 lõikes 1 sätestatud EÜ Nõukogu direktiivi 91/495/EMÜ, mis käsitleb küülikuliha ja tehistingimustes peetavate ulukite liha tootmist ja turuleviimist mõjutavate terviseohutuse ja loomatervishoiu probleeme (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 41–55) lisale IV; 242.1.2. mis pärineb farmis peetavatelt metssigadelt või muudelt keeritsusside infektsiooni suhtes tundlikelt liikidelt, peab olema kontrollitud digestioonimeetodil Trichinella spiralis suhtes vastavalt EL Nõukogu direktiivile 77/96/EMÜ, keeritsusside ( Trichinella spiralis) kontrolli kohta värske kodusealiha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 026, 31.01.1977, lk 67–77); 242.1.3. mis pärineb farmis peetud suurtelt lindudelt, nagu jaanalind, peab olema käideldud ja kontrollitud vastavalt põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded1 » (RTL 2001, 137, 2016; 2002, 138, 2028; 2003, 108, 1703) § 77 1 nõuetele. Tervisesertifikaat peab vastama «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse» § 46 lõikes 1 sätestatud EÜ Nõukogu direktiivi 91/495/EMÜ lisale IV. 242.2. Väikeettevõttes käideldud värsket farmiulukiliha tohib turule viia üksnes Eestis. 243. NÕUDED VÄRSKE SUURTE ULUKITE LIHA TURULE VIIMISE KORRAL 243.1. Turule viidav suurte ulukite liha: 243 .1.1. peab pärinema ulukitelt, kes on tapetud nõuetekohaselt; 243.1.2. ei tohi pärineda piirkonnast, millele on kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi; 243.1.3. peab vahetult pärast looma tapmist olema käideldud punktis 11.11.12 sätestatud nõuete kohaselt. Järelevalveametnik peab ettevõttes teostama tapajärgset kontrolli vastavalt 14. osas sätestatud nõuetele. 243.1.4. peab pärinema ettevõttest, mis on tunnustatud ja kus teostatakse selle määruse nõuete kohast järelevalvet; 243.1.5. mis pärineb metssigadelt või muudelt keeritsusside infestatsiooni suhtes tundlikelt liikidelt, peab eelnevalt olema läbinud analüüsi digestioonimeetodi alusel vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile 77/96/EMÜ või trihhinelloskoopilise uuringu, mille puhul mikroskoopiliselt uuritakse erinevaid proove, mis on võetud igalt loomalt vähemalt lõuast ja vahelihasest, esijala allosa lihastest, roidevahelihastest ja keelelihastest; 243.1.6. peab kandma tervisemärki vastavalt 20. osas sätestatud nõuetele. 243.2. Veo ajal peab ulukilihaga kaasas olema järelevalveametniku allkirjastatud saatedokument. Saatedokumendile tuleb märkida külmutatud liha puhul selgelt külmutamise kuu ja aasta ning saatedokumendi järgi peab olema võimalik kindlaks teha dokumendi väljastanud järelevalveametnik. Saatedokumenti peab kauba saaja säilitama vähemalt ühe aasta, et seda oleks võimalik vajadusel esitada järelevalveametnikule. Saatedokumendile lisaks peavad kaubaga kaasas olema loomatervise- ja tervisesertifikaat juhul kui liha pärineb ettevõttest, mis asub loomatauditõrje alaste kitsendustega alal või liha puhul, mis veetakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki pitseeritud veovahendis läbi riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Tervisesertifikaat peab vastama «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse» § 46 lõikes 1 sätestatud EÜ Nõukogu direktiivi 92/45/EMÜ, looduslike ulukite tapmise ja looduslike ulukite liha turuleviimisega seotud terviseohutuse ja loomade tervishoiu probleemide kohta (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 35–53) lisale II. 243.3. Turule viidavad nülgimata suured ulukid peavad: 243.3.1. olema tapetud nõuetekohaselt ja pärinema piirkonnast, millele ei ole kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi ning olema peale tapmist kohe käideldud vastavalt 11., 12., 13., 14., 16., 18. ja 19. osades sätestatud nõuetele. Tapetud suure uluki siseelundid peavad ettevõttes läbima veterinaarkontrolli vastavalt 14. osa nõuetele; 243.3.2. olema varustatud tervisesertifikaadiga, mille on allkirjastanud järelevalveametnik ja mis kinnitab, et siseelundite tapajärgse kontrolli tulemusena on uluki liha tunnistatud toidukõlblikuks; 243.3.3. olema jahutatud temperatuurivahemikuni: 243.3.3.1. –1 °C kuni +7 °C. Nülgimata suuri ulukeid tuleb hoida selles temperatuurivahemikus ja need tuleb sel juhul vedada ettevõttesse seitsme päeva jooksul pärast siseelundite tapajärgset kontrollimist, või 243 .3.3.2. –1 °C kuni +1 °C. Nülgimata suuri ulukeid tuleb hoida selles temperatuurivahemikus ja need tuleb sel juhul vedada ettevõttesse 15 päeva jooksul pärast siseelundite tapajärgset kontrollimist. 243.3.4. nülgimata ulukitelt pärinev liha ei tohi kanda 20. osas nimetatud tervisemärki, välja arvatud kui liha on pärast nülgimist sihtkoha ettevõttes läbinud tapajärgse kontrolli vastavalt 14. osa nõuetele ja järelevalveametnik on tunnistatud selle toidukõlblikuks. 243.4. Väikeettevõttes käideldud värsket suurte ulukite liha tohib turule viia üksnes Eestis.»; 29) sõnastan määruse normitehnilise märkuse järgmiselt: «1 EÜ Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (EÜT P 121, 29.07.1964, lk 2012–2032); 66/601/EMÜ (EÜT P 192, 27.10.1966, lk 3302–3304); 72/461/EMÜ (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 24–27); 72/462/EMÜ (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28–54); 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 83/90/EMÜ (EÜT L 059, 05.03.1983, lk 10–33); 85/586/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 44–45); 3805/87/EMÜ (EÜT L 357, 19.12.1987, lk 1–2); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 91/497/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 69–104); 92/5/EMÜ (EÜT L 057, 02.03.1992, lk 1–26); 806/2003/EÜ (ELT L 138, 05.06.2003, lk 49); 95/23/EMÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 7–13); EÜ Nõukogu direktiiv 92/45/EMÜ ulukite tapmise ja ulukiliha turuleviimisega seotud terviseohutuse ja loomade tervishoiu probleemide kohta (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 35–53); 92/116/EMÜ (EÜT L 062, 15.03.1993, lk 1–37); 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 10–32); 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32).» § 2. Muudan põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määrust nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded1» (RTL 2001, 137, 2016; 2002, 138, 2028; 2003, 108, 1703) järgmiselt: 1) asendan määruse preambulis sõnad «§ 18 lõike 6 alusel» sõnadega «§ 171 lõike 5 alusel»; 2) täiendan § 1 lõiget 1 sõnadega «, ning värske liha turule viimist.»; 3) asendan § 52 lõikes 4 sõna «kuus» sõnaga «kolm»; 4) sõnastan § 59 lõike 4 järgmiselt: « (4) Tervisemärk linnuliha märgistamiseks, v.a väikese võimsusega ettevõttes, peab olema ovaalikujuline ja sisaldama: 1) üksikult pakendatud rümpade või liha müügipakendil või väikepakenditel ovaali ülaosas suurte tähtedega tähelühendit «EE», keskel ettevõtte tunnustamise numbrit ja ovaali alaosas suurte tähtedega tähelühendit «EMÜ». Tähed ja numbrid peavad olema 2 mm kõrgused; 2) suurtel pakenditel punktis 1 esitatud andmeid. Ovaali kõrgus peab olema vähemalt 45 mm ning laius vähemalt 65 mm, tähtede kõrgus vähemalt 8 mm ja numbrite kõrgus vähemalt 10 mm.»; 5) sõnastan § 59 lõike 6 järgmiselt: « (6) Kütitud väikeste ulukite värske liha märgistamiseks, v.a väikese võimsusega ettevõttes, kasutatakse viisnurkse kujuga tervisemärki, mille ülaosas on suurte tähtedega tähelühend «EE», keskel ettevõtte tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega tähelühend «EMÜ», kusjuures rümbale kantava tervisemärgi tähtede kõrgus peab olema 8 mm, numbrite kõrgus 10 mm ning pakendile kantava tervisemärgi tähed ja numbrid peavad olema 2 mm kõrgused. Viisnurkse kujuga tervisemärk peab olema piisavalt suur, et sisaldada ülalloetletud teavet. Väikeettevõttes käideldud väikeste ulukite liha märgistamiseks kasutatakse lõikes 5 esitatud tervisemärki.»; 6) sõnastan § 59 lõike 8 järgmiselt: « (8) Lõigetes 4 ja 6 kirjeldatud tervisemärki ei kasutata tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud liha märgistamiseks. Paragrahvi 48 kohaselt tingimisi kõlblikuks tunnistatud liha märgistamiseks kasutatakse lisamärgistust tekstiga «Kuumtöötlemine» ja üht järgmistest tervisemärkidest: 1) linnuliha käitlemisettevõttes – ovaal, mille ülaosas on sõna «EESTI», keskel ettevõtte tunnustamisnumber ja alaosas tähelühend «EST»; 2) kütitud väikeste ulukite käitlemisettevõttes – viisnurk, mille ülaosas on «EESTI», keskel tunnustamise number ja alaosas tähelühend «EST»; 3) väikeses linnuliha või ulukiliha käitlemise ettevõttes – paragrahvi 59 lõikes 5 esitatud tervisemärki.»; 7) täiendan § 60 lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Mitme linnurümba pakendamisel ühte pakendisse kantakse tervisemärk ümbrisele ühekordselt kasutatava etiketina või templiga.»; 8) sõnastan § 60 lõike 2 järgmiselt: « (2) Suurte kogustena pakendatud liha pakendile tuleb kanda § 59 lõike 4 punktis 2, § 59 lõikes 6 või väikese võimsusega ettevõtte puhul § 59 lõikes 5 esitatud tervisemärk.»; 9) sõnastan § 61 lõike 1 järgmiselt: « (1) Pakendamata küülikurümpade jaemüügiks väljastamise korral kantakse rümbale § 59 lõike 4 punktis 2 või § 59 lõikes 5 esitatud tervisemärk ning rümbale kinnitatakse hügieenilisest materjalist lipik sõnaga «KÜÜLIK» või rümbale kantakse templiga lisamärgistus «KÜÜLIK». Jaemüügipakendid ja pakendite etiketid varustatakse § 59 lõike 4 punktis 1 esitatud tervisemärgiga, suurtel pakenditel tuleb kasutada § 59 lõike 4 punktis 2 esitatud tervisemärki.»; 10) täiendan määrust peatükiga 211 järgmises sõnastuses: «211. peatükk. NÕUDED VÄRSKE LIHA TURULE VIIMISE KORRAL § 771. Värske linnuliha nõuded (1) Turule viidavad linnu rümbad ja tapasaadused peavad: 1) pärinema lindudelt, keda on tapaeelselt kontrollitud 9. peatüki nõuete kohaselt ja keda tapaeelse kontrolli tulemusel lubatakse tappa; 2) pärinema tunnustatud tapamajast, kus rakendatakse enesekontrolli vastavalt 2. peatüki nõuetele ja selle määruse nõuete kohast järelevalvet; 3) olema töödeldud 11. peatükis sätestatud hügieeninõuete kohaselt; 4) olema tapajärgselt kontrollitud vastavalt 12. peatüki nõuetele ja ei tohi olla tunnistatud toidukõlbmatuks vastavalt 13. peatüki nõuetele; 5) olema märgistatud 18. peatükis sätestatud nõuete kohase tervisemärgiga. Tervisemärgiga ei märgistata rümpi, mis tükeldatakse samas ettevõttes; 6) olema pärast tapajärgset kontrolli käideldud vastavalt 15., 17. ja 19. peatüki nõuetele ja ladustatud vastavalt 16. peatüki nõuetele; 7) olema pakendatud 15. peatüki nõuete kohaselt. Kui kasutatakse kaitsekatet, peab see vastama 15. peatüki nõuetele; 8) olema veetud vastavalt 19. peatüki nõuetele. (2) Veo ajal peab rümpade või tapasaadustega kaasas olema: 1) saatedokument, millel peab olema § 59 lõikes 4 nimetatud tervisemärk, ja mille järgi peab olema võimalik kindlaks teha tervisekontrolli eest vastutanud järelevalveametniku, või 2) Veterinaar- ja Toiduameti kehtestatud nõuetele vastav tervisesertifikaat värske linnuliha puhul, mis pärineb alalt, millele on kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi, või värske linnuliha puhul, mis on ette nähtud saatmiseks pitseeritud veovahendiga läbi riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, teise Euroopa Liidu liikmesriiki. (3) Soome Vabariiki ja Rootsi Kuningriiki toimetatava liha puhul peab lõikes 2 nimetatud saatedokument või veterinaarsertifikaat kandma märget «liha on kontrollitud päritoluettevõttes mikrobioloogiliselt Salmonella suhtes vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 98/227/EÜ» või märget «liha on pärit ettevõttest, millele kohaldatakse programmi, mis on EÜ Nõukogu direktiivi 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.03.1993, lk 49–68) artiklis 18 sätestatud korras Soome Vabariigis ja Rootsi Kuningriigis rakendatud programmidega samaväärseks tunnistatud». (4) Turule viidavad rümbaosad või konditustatud liha peavad: 1) olema lõigatud või konditustatud lihalõikusettevõttes, mille üle teostatakse selle määruse nõuete kohast järelevalvet; 2) olema lõigatud ja käideldud vastavalt 11. peatüki nõuetele ning pärinema Euroopa Liidu liikmesriigis tapetud lindudelt, kes vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele; 3) pärinema linnurümpadest, mis on toimetatud Eestisse riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tunnustatud lihalõikusettevõttest ja mida on veterinaarjärelevalve käigus kontrollitud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» (RT I 2004, 34, 236) nõuete kohaselt; 4) olema kontrollitud vastavalt 17. peatüki nõuetele; 5) vastama lõike 1 punktides 3 ja 8 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele; 6) olema pakendatud, pakitud või märgistatud vastavalt lõike 1 punktidele 5 ja 7 neid valmistanud ettevõttes kohapeal või selleks tunnustatud pakkimisettevõttes; 7) olema hoitud 16. peatükis sätestatud hügieeninõuete kohaselt. (5) Värske liha, mida on vastavalt selle määruse nõuetele hoitud tunnustatud külmhoones ja mida ei ole pärast seda töödeldud, välja arvatud ladustamiseks vajalik töötlemine, peab vastama lõike 1 punktides 3, 5, 7 ja 8 ning lõikes 3 sätestatud nõuetele. Värske linnuliha, mis on toimetatud Eestisse riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, peab olema veterinaarjärelevalve käigus kontrollitud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» nõuete kohaselt. (6) Väikeettevõttes käideldud värsket linnuliha tohib turule viia üksnes Eestis. § 772. Värske küülikuliha nõuded (1) Turule viidav küülikuliha peab: 1) pärinema tunnustatud ettevõttest, mis vastab 3. peatükis sätestatud nõuetele; 2) pärinema ettevõttest, mis ei asu alal, millele on kehtestatud loomatauditõrje alaseid kitsendusi; 3) pärinema küülikutelt, kellele on tehtud tapaeelne kontroll vastavalt 9. peatükis sätestatud nõuetele ning keda tapaeelse kontrolli tulemusel on lubatud tappa; 4) olema käideldud 8. peatükis sätestatud hügieeninõuete kohaselt; 5) olema läbinud 12. peatükis sätestatud nõuete kohaselt tapajärgse kontrolli ning lihal ei ole ilmnenud mingeid muutusi, välja arvatud veidi enne tapmist esinenud traumaatilised vigastused või lokaalsed väärmoodustised või muutused, kui on kindlaks tehtud, et need ei muuda rümpa või tapasaadusi toidukõlbmatuks või inimese tervisele ohtlikuks. Vajaduse korral selgitatakse liha toidukõlblikus asjakohaste laboratoorsete analüüsidega; 6) kandma tervisemärki vastavalt 18. peatükis sätestatud nõuetele; 7) olema hoitud tunnustatud ettevõttes või külmhoones vastavalt 16. ja 21. peatükis sätestatud nõuetele; 8) olema veetud vastavalt 19. peatükis sätestatud nõuetele. (2) Värske küülikulihaga Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamisel peab sellega kaasas olema tervisesertifikaat. Tervisesertifikaadi peab olema väljastanud järelevalveametnik Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks veovahendile pealelaadimise ajal. Tervisesertifikaat peab vastama «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse» § 46 lõikes 1 sätestatud EÜ Nõukogu direktiivi 91/495/EMÜ, mis käsitleb küülikuliha ja tehistingimustes peetavate ulukite liha tootmist ja turuleviimist mõjutavate terviseohutuse ja loomatervishoiu probleeme (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 41–55) lisale II. (3) Turule võib viia eemaldamata sisikonnaga ja nülgimata väikeseid ulukeid, mida ei ole külmutatud ega sügavkülmutatud, kui need on tapajärgselt kontrollitud ning käitlemine toimub eraldi värske liha, linnuliha ja nülitud ulukite liha käitlemisest. Nülgimata väikestelt ulukitelt pärinevale lihale ei tohi kanda §-s 59 sätestatud tervisemärki. (4) Väikeettevõttes käideldud värsket küülikuliha tohib turule viia üksnes Eestis. § 773. Värske farmis peetud metslinnu liha nõuded (1) Turule viidav metslinnu liha peab vastama § 771 sätestatud nõuetele. (2) Farmis peetud metslindude lihaga peab turule viimisel olema kaasas tervisesertifikaat. (3) Kui vuttide ja tuvide puhul kasutatav siseelundite eemaldamise meetod ei võimalda iga linnu sisikonna täielikku veterinaarkontrolli, võib mainitud kontrolli teostada valimi osas, mis on vähemalt 5% partiist eeldusel, et partiid on oma olemuselt, kaalult ja päritolult homogeensed. Sisikonna pistelise kontrolli alusel esitatud arvamus tapetud lindude kõlblikkusest toiduks kehtib terve partii suhtes. (4) Turule võib viia kitkumata ja eemaldamata sisikonnaga metslinde, kes ei ole külmutatud ega sügavkülmutatud, kui neid on tapajärgselt kontrollinud veterinaarast ning käitlemine toimub eraldi värske liha, linnuliha ja kitkutud metslindude liha käitlemisest. (5) Väikeettevõttes käideldud värsket farmis peetud metslinnu liha tohib turule viia üksnes Eestis. § 774. Värske väikeste ulukite ja farmiulukite liha nõuded (1) Turule viidav värske väikeste ulukite ja farmiulukite liha peab vastama § 772 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele. (2) Teise Euroopa Liidu liikmesriiki turule viimisel, peab värske väikeste ulukite ja farmiulukite lihaga kaasas olema tervisesertifikaat. Tervisesertifikaat peab vastama «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse» § 46 lõikes 1 sätestatud EÜ Nõukogu direktiivi 91/495/EMÜ lisale IV. (3) Värskele väikeste ulukite ja farmiulukite liha turule viimisel kehtivad lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 24 «Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine1» (RTL 1999, 151, 2145; 2000, 138, 2198; 2001, 130, 1871; 2002, 138, 2028; 2003, 108, 1703) punktis 243 .2 sätestatud nõuded. (4) Väikeettevõttes käideldud värske väikeste ulukite ja farmiulukite liha tohib turule viia üksnes Eestis.»; 11) sõnastan määruse normitehnilise märkuse järgmiselt: «1 EÜ Nõukogu direktiiv 71/118/EMÜ ühendusesisest värske kodulinnulihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 055, 08.03.1971, lk 23–39); 75/379/EMÜ (EÜT L 172, 03.07.1975, lk 17); 75/431/EMÜ (EÜT L 192, 24.07.1975, lk 6–26); 78/50/EMÜ (EÜT L 015, 19.01.1978, lk 28–31); 80/216/EMÜ (EÜT L 047, 21.02.1980, lk 8–10); 81/476/EMÜ (EÜT L 186, 08.07.1981, lk 20–21); 84/335/EMÜ (L 177, 04.07.1984, lk 20–21); 84/642/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 26); 85/326/EMÜ (EÜT L 168, 28.06.1985, lk 48); 3768/85/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16); 3805/87/EMÜ (EÜT L 357, 19.12.1987, lk 1–2); 89/662/EMÜ (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 92/116/EMÜ (EÜT L 62, 15.03.1993, lk 1–37); 94/65/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10–31); 96/23/EÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 10–32); 97/79/EÜ (EÜT L 024, 30.01.1998, lk 31–32); 807/2003/EÜ (ELT L 12, 16.05.2003, lk 36–62); EÜ Nõukogu direktiiv 91/495/EMÜ, mis käsitleb küülikuliha ja farmis peetavate ulukite liha tootmist ja turuleviimist mõjutavate terviseohutuse ja loomade tervishoiu probleeme (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 41–55); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 92/116/EMÜ (EÜT L 062, 15.03.1993, lk 1–37); 94/65/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10–31); 806/2003/EÜ (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35).» § 3. Määrus jõustub 1. mail 2004. a. Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT