Vabariigi Valitsus — Mänguasjade ohutusnõuete ja märgistamise eeskirja kinnitamine — RT I, 85, 1445

Lähtudes rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 5 ja tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953) paragrahvi 11 lõikest 3 ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu 3. mai 1988. a. direktiivi 88/378/EEC (OJ No L 187/1 16.07.1988) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Mänguasjade ohutusnõuded ja märgistamise eeskiri» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1998. a. Peaminister Mart SIIMANN Majandusminister Jaak LEIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a. määrusega nr. 224 Mänguasjade ohutusnõuded ja märgistamise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. «Mänguasjade ohutusnõuete ja märgistamise eeskirja» (edaspidi eeskiri) kehtestamise eesmärk on kaitsta nii mänguasja kasutajaid kui teisi isikuid võimalike kehaliste vigastuste ning muude tervisekahjustuste eest. Eeskirjaga kehtestatakse ka nõuded, mida tuleb järgida mänguasjade valmistamisel, importimisel ning müümisel. 1.2. Käesolevas eeskirjas mõistetakse mänguasjana igasugust tarbekaupa, mis on konstrueeritud või otseselt mõeldud mänguliseks kasutamiseks alla 14-aastastele lastele. 1.3. Käesolevas eeskirjas ei loeta mänguasjadeks: 1) jõuluehteid ja -kaunistusi; 2) täisealistele kollektsionääridele mõeldud detailseid mudeleid; 3) vahendeid, mis on mõeldud kollektiivseks kasutamiseks mänguväljakutel; 4) spordivahendeid; 5) vahendeid, mis on ette nähtud kasutamiseks sügavas vees; 6) täisealistele kollektsionääridele mõeldud rahvariietes nukke ja dekoratiivnukke ning muid samalaadseid tooteid; 7) avalikesse paikadesse (ostukeskustesse, jaamadesse ja mujale) üles seatavaid «professionaalseid» nukke, mis ei ole mõeldud lastele mänguliseks kasutamiseks; 8) spetsialistidele mõeldud mosaiikpilte, mis koosnevad enam kui 500 osast või on ilma näidispildita; 9) õhupüsse ja -püstoleid; 10) ilutulestiku vahendeid, sealhulgas tonge, välja arvatud need, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks mänguasjades; 11) lingusid, kadasid, katapulte ja heiteseadmeid; 12) noolemängu metallotstega viskenooli; 13) elektriahjusid, triikraudu ja teisi funktsionaalseid tarbekaupu, mis töötavad nimipingel üle 24 voldi; 14) tooteid, mis sisaldavad kütteelemente ja on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks täiskasvanu järelevalve all; 15) sisepõlemismootoriga sõidukeid; 16) mängu-aurumasinaid; 17) jalgrattaid, mis on mõeldud sportimiseks või matkamiseks või mille sadulakõrgus on üle 635 mm; 18) videomänge, mis töötavad nimipingel üle 24 voldi ja mida võib ühendada videoekraaniga; 19) lutte; 20) tulirelvade täpseid mudeleid; 21) laste moeehteid. 1.4. Kõik Eesti Vabariigi territooriumil müüdavad ning tasu eest või tasuta levitatavad mänguasjad peavad vastama käesolevas eeskirjas kehtestatud ohutusnõuetele kogu nende ettenähtud ja normaalse kasutusaja kestel. 2. Mänguasjade ohutusnõuded 2.1. Mänguasjade üldised ohutusnõuded 2.1.1. Mänguasjad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nad ei ohustaks kasutajate ega teiste isikute turvalisust või tervist nende kasutamisel sihipäraselt või muul eeldataval mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist. Mänguasja ohtlikkus võib olla seotud: -- mänguasja konstruktsiooni, disaini või materjalidega; -- mänguasja kasutamisega, kusjuures ohtu ei ole võimalik täielikult kõrvaldada mänguasja konstruktsiooni või koostisosade muutmisega ilma et teiseneks mänguasja otstarve või muutuksid tema peamised omadused. 2.1.2. Mänguasja kasutamisega seotud võimaliku ohu hindamisel tuleb arvestada laste võimeid ja oskusi, samuti vajaduse korral nende tegevust jälgivate täiskasvanute võimalusi ohu vältimisega toime tulla. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata mänguasjadele, mis oma otstarbe, mõõtmete ja muude omaduste poolest on mõeldud kasutamiseks alla 3-aastastele lastele. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb vajaduse korral täpsustada mänguasja kasutaja minimaalne vanus ja/või märkida, et mänguasja kasutataks ainult täiskasvanu järelevalve all. 2.1.3. Mänguasjadel või nende müügipakenditel olev märgistus, samuti mänguasjade juurde kuuluvad kasutusjuhendid peavad mõjusalt juhtima lapse või tema järelevaataja tähelepanu ohtudele, mis võivad kaasneda mänguasja kasutamisega, ning selliste ohtude vältimise võimalustele. 2.2. Nõuded mänguasjade mehaanilistele ja füüsikalistele omadustele 2.2.1. Mänguasjad ja nende osad, millegi külge kinnitatavate mänguasjade puhul aga nende kinnituskonstruktsioonid peavad olema nõuetekohase mehaanilise tugevusega ning vajaduse korral küllaldase stabiilsusega, et purunemata pidada vastu nende kasutamisel tekkivatele pingetele, välistades kehaliste vigastuste tekitamise ohu. 2.2.2. Mänguasjade ligipääsetavad servad, väljaulatuvad osad, nöörid, juhtmed ja kinnitused peavad olema kujundatud ja konstrueeritud selliselt, et kehalise vigastuse oht nende puudutamisel oleks minimaalne. 2.2.3. Mänguasjad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et mänguasja osade liikumisest tuleneda võivate kehaliste vigastuste oht oleks minimaalne. 2.2.4. Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasjad, nende koostisosad ja eraldatavad osad peavad olema selliste mõõtmetega, et oleks välistatud nende allaneelamine või hingamisteedesse tõmbamine. 2.2.5. Mänguasjad, nende osad ja mänguasjade müügipakendid ei tohi põhjustada poomis- ega lämbumisohtu. 2.2.6. Mänguasjad, mis on mõeldud kasutamiseks madalas vees ja mis kannavad või hoiavad last vee peal, peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et mänguasja kasutamise soovitusi arvestades oleks mänguasja ujuvuse või lapsele võimaldatava toe kadumise oht minimaalne. 2.2.7. Mänguasjades, millesse lapsel on võimalik siseneda ja mis moodustavad suletud ruumi, peab olema piisav ventilatsioon ja nad peavad olema seestpoolt kergesti avatavad. 2.2.8. Mänguasjad, mille abil lapsel on võimalik sõita, peavad olema varustatud pidurdussüsteemiga, mis on sobiv sellele mänguasjatüübile ja vastav mänguasjaga arendatavale kineetilisele energiale. Pidurdussüsteem peab olema lapsele lihtsalt kasutatav ning ohutu kasutajale ja teistele isikutele. 2.2.9. Visatavad mänguasjad ja mänguasjade juurde kuuluvad väljatulistatavad viskekehad peavad olema niisuguse kuju, massi ja koostisega ning nende poolt arendatav, lapse enda poolt või selleks mõeldud mänguasja abil tekitatud võimalik kineetiline energia niisuguse suurusega, et nad ei põhjustaks kasutajale või teistele isikutele silma- või muude kehaliste vigastuste ohtu. 2.2.10. Mänguasjad, milles on soojusallikas, peavad olema konstrueeritud selliselt, et: -- ühegi ligipääsetava pinna maksimaalne temperatuur mänguasja puudutamisel ei põhjustaks põletusohtu; -- mänguasjas olev vedelik ja gaas ei saavutaks sellist temperatuuri ega rõhku, et nad mänguasjast selle sihipärasel või muul eeldataval mõistuspärasel viisil kasutamisel välja voolamise korral võiksid tekitada põletuse või muu kehalise vigastuse ohtu. 2.2.11. Mänguasjade poolt tekitatav müra ei tohi ületada lubatud taset. 2.2.12. Mänguasjad peavad oma mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste poolest vastama käesoleva eeskirja lisas 1 «Ohutusnõuded mänguasjade mehaanilistele ja füüsikalistele omadustele» toodud ohutusnõuetele. 2.3. Nõuded mänguasjade süttivusomadustele 2.3.1. Mänguasjad ei tohi olla süttimisohtlikud ning peavad koosnema materjalidest, mis: 1) ei sütti kergesti leegist, sädemest või muust väikesest süüteallikast või 2) süttinult kustuvad kohe, kui süüteallikas on eemaldatud või 3) süttides põlevad aeglaselt ja nõrga leegiga või 4) sõltumata mänguasja keemilisest koostisest on töödeldud nii, et põlemine on võimalikult aeglane. Süttivad materjalid ei tohi seada süttimisohtu teisi mänguasjas kasutatud materjale. 2.3.2. Mänguasjad, mis nende sihipäraseks kasutamiseks vajalikel põhjustel vältimatult sisaldavad ohtlikke aineid või valmistisi (eriti keemiakatseteks, mudelite monteerimiseks, plastmasside või keraamika vormimiseks, emailimiseks, fotograafias või muudes samalaadsetes valdkondades kasutatavad materjalid ja seadmed), ei tohi sisaldada niisuguseid aineid või valmistisi, mis võivad muutuda süttivaks, kui nendest on lendunud mittesüttivad komponendid. 2.3.3. Mänguasjad ei tohi plahvatada ega sisaldada osi või aineid, mis võivad plahvatada, kui mänguasja kasutatakse selleks ettenähtud või eeldataval muul mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist. See nõue ei kehti mänguasjades kasutamiseks mõeldud tongide puhul. 2.3.4. Mänguasjad, eriti keemiakatseteks mõeldud harrastuskomplektid ja keemilised mänguasjad ei tohi mingil juhul sisaldada selliseid aineid ja valmistisi, mis: 1) segunedes võivad plahvatada: -- keemilise reaktsiooni või kuumenemise tagajärjel; -- segunemisel oksüdeerivate ainetega; 2) sisaldavad selliseid lenduvaid aineid, mis õhus süttivad või moodustavad süttiva või plahvatava gaasi ja õhu segu. 2.4. Nõuded mänguasjade keemilistele omadustele 2.4.1. Mänguasjadest ei tohi eralduda lenduvaid keemilisi ühendeid kogustes, mis ületavad nende lubatud piirkontsentratsioone maapinnalähedases välisõhus. 2.4.2. Mänguasjad ei tohi sisaldada ohtlikke keemilisi aineid (lahusteid, plastifikaatoreid, monomeere jt.) sel määral, et need, eraldudes väliskeskkonda, võiksid ohustada mänguasju kasutavate laste tervist. Mänguasjadest eralduvad keemilised ained ei tohi olla tervisele ohtlikud, kui nad satuvad seede- või hingamisorganitesse või puutuvad kokku naha, limaskestade või silmadega. 2.4.3. Rangelt on keelatud kasutada mänguasjade valmistamisel ohtlikke aineid, kui need esinevad sellisel kujul ka mänguasja kasutamisel. Juhul kui piiratud hulk ohtlikke aineid on vältimatult vajalik teatud mänguasjade sihipäraseks kasutamiseks (keemiakatseteks, mudelite kokkupanekuks, plastikute või keraamika vormimiseks ja emailimiseks kasutatavad materjalid ja vahendid, fotograafiavahendid ja muud samalaadsed mänguasjad) võib neid aineid mänguasjade valmistamiseks kasutada ainult teatud kontsentratsioonis või koguses ning iga konkreetse aine puhul Tervisekaitseinspektsiooni eriloal. 2.4.4. Mänguasjadest väliskeskkonda eralduvate (migreeruvate) ohtlike elementide piirkogused peavad tagama, et mänguasjade kasutamisel lapse organism ei omastaks ööpäevas järgmisi aineid üle loetletud koguste: 0,2 µg antimoni 0,1 µg arseeni 25,0 µg baariumi 0,6 µg kaadmiumi 0,3 µg kroomi 0,7 µg pliid 0,5 µg elavhõbedat 5,0 µg seleeni. 2.4.5. Lähtudes punktis 2.4.4 loetletud ohtlike elementide piirkogustest ja mänguasjade materjali organismi sattumise tõenäolisest kogusest (~ 8 mg/ööpäevas), ei tohi erinevate toksiliste elementide maomahla modelleerivasse keskkonda (0,07 mooli HCl 1 liitris 3. puhastusastmega vees ISO 3696 järgi) migreerunud kogused ületada järgmises tabelis märgitud väärtusi: Mänguasja materjalist migreeruvate ohtlike elementide lubatud piirväärtused mg/kg Sb As Ba Cd Cr Pb Hg Se Kõik punktis 2.4.6 loetletud materjalid (v.a. voolimissavi ja sõrmevärvid) 60 25 1000 75 60 90 60 500 Voolimissavi ja sõrmevärvid 60 25 250 50 25 90 25 500 Mänguasja materjali nõuetele vastavuse hindamisel tuleb rakendada täpsustatud analüütilist tulemust, milles arvestatakse laboritevaheliste katsete tulemusi arvestavat järgmist analüütilist korrektsiooni: Element Sb As Ba Cd Cr Pb Hg Se Analüütiline korrektsioon, % 60 60 30 30 30 30 50 60 Materjalid loetakse nõuetele vastavaks juhul, kui täpsustatud analüütiline tulemus (s.o. laboratooriumis määratud analüütiline tulemus miinus korrektsioon) on väiksem mänguasja materjalist migreeruvate ohtlike elementide lubatud piirväärtusest või sellega võrdne. 2.4.6. Mänguasjadest eralduvate ohtlike elementide migreerumise lubatud piirkogused kehtivad järgmiste materjalide kohta: -- värvid, lakid, värnitsad, trükivärvid, polümeersed ja muud samalaadsed pinnakatted; -- polümeersed ja muud samalaadsed materjalid, kaasa arvatud laminaadid (nii tekstiiliga armeeritud kui armeerimata); -- paber ja kartong; -- tekstiilmaterjalid, nii naturaalsed kui sünteetilised; -- klaas-, metall- ja keraamilised materjalid; -- puit, fiiberpapp, luu, nahk ja teised materjalid, mille kogu mass on värvitud või värvimata; -- jälge jätvad materjalid (pliiatsite grafiitsüdamikud, tint kirjutusvahendites jms.); -- voolimismaterjalid (kaasa arvatud voolimissavid) ja geelid; -- värvid (kaasa arvatud sõrmevärvid), lakid, värnitsad, glasuuripulbrid ja muud samalaadsed materjalid vedelal ja tahkel kujul, mis esinevad sellistena ka mänguasjdes. 2.4.7. Ohtlike elementide migreerumise norme ei rakendata selliste mänguasjade ja nende osade suhtes, mille imemise, lakkumise või allaneelamise oht, arvestades nende kättesaadavust, funktsiooni, massi, mahtu või muid omadusi ning laste tavapärast ja eeldatavat käitumist, on ilmselt välistatud. Imemise, lakkumise või allaneelamise suhtes ohtlike mänguasjade kategooriasse kuuluvad: -- kõik suhu pandavad mänguasjad, mänguasjadena mõeldud kosmeetikatarbed ja kirjutusvahendid; -- kuni 6-aastastele lastele mõeldud mänguasjad, sealhulgas nende kättesaadavad osad ja komponendid, mille puhul on tõenäoline nende suhu sattumise võimalus. 2.5. Nõuded mänguasjade elektrilistele omadustele 2.5.1. Elektriliste mänguasjade toiteallika nimipinge ega mänguasja ühegi osa pinge ei tohi ületada 24 volti. Pingeallikaks võivad olla galvaanielemendid või nende rühmad, mis asuvad mänguasja sees või eraldi asuvas toiteplokis. 2.5.2. Mänguasjade osad, mis on ühendatud või võivad sattuda ühendusse elektrilöögiohtliku elektrienergiaallikaga, samuti elektrivoolu juhtivad kaablid ja muud juhtmed peavad olema korralikult isoleeritud ja mehaaniliselt kaitstud, et vältida elektrilöögiohtu. 2.5.3. Elektrilised mänguasjad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et nende ühegi ligipääsetava pinna maksimaalne temperatuur ei põhjustaks nendega kokkupuutel põletuse ohtu. 2.5.4. Elektrilised montaaþijuhtmed ei tohi kokku puutuda mänguasja liikuvate osadega. 2.5.5. Mänguasjadel kasutatavad pistikud ei tohi sobida seinakontakti. 2.6. Hügieenilisus Mänguasjad ei tohi olla saastunud tõvestavate mikroobidega. Nad peavad olema hügieenilised ja kergesti puhastatavad, et nende kasutamisel ei tekiks nakkus-, haigestumis- või saastumisohtu. 2.7. Radioaktiivsus Mänguasjad ei tohi sisaldada radioaktiivseid elemente või aineid sellisel kujul ja sellises koguses, mis tõenäoliselt võib olla kahjulik lapse tervisele. 3. Mänguasjade märgistamine 3.1. Mänguasjal või mänguasja müügipakendil peab olema tootja või tootja volitatud esindaja või importija nimi ja/või kaubamärk ning aadress. Nimetatud teave võib olla lühendatud kujul, kui lühend võimaldab üheselt identifitseerida tootjat, tootja esindajat või importijat. 3.1.1. Punktis 3.1 nimetatud teave peab olema nähtav, selgelt loetav ja mitte eemaldatav. Väikeste mänguasjade puhul võib see teave samadel tingimustel olla esitatud etiketil või kasutusjuhendil. 3.2. Mänguasjal, selle müügipakendil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil peab olema selgelt loetav teave mänguasja kasutamisega seotud ohtude ja nende vältimise võimaluste kohta. 3.3. Käesoleva eeskirja lisas 2 «Täiendavad hoiatused ja teave mänguasjade kasutamisel vajalike ettevaatusabinõude kohta» nimetatud mänguasjad peavad olema varustatud täiendavate hoiatuste ja teabega nende kasutamisel vajalike ettevaatusabinõude kohta vastavalt nimetatud lisale. 3.4. Punktides 3.2 ja 3.3 nimetatud teave peab olema eesti keeles. Imporditud, võõrkeelse märgistusega mänguasjadele või nende müügipakenditele tuleb kinnitada käesoleva eeskirja nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses. 4. Järelevalve 4.1. Järelevalvet Eestis müüdavate ja levitatavate mänguasjade käesolevas eeskirjas kehtestatud nõuetele vastavuse üle teostavad Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ja teised institutsioonid, kellele see õigus on antud seadusega ettenähtud korras. Majandusminister Jaak LEIMANN Lisa 1 «Mänguasjade ohutusnõuete ja märgistamise eeskirja» juurde Ohutusnõuded mänguasjade mehaanilistele ja füüsikalistele omadustele 1. Nõuded materjalile 1.1. Mänguasjade valmistamisel kasutatava materjali visuaalsel kontrollimisel peab see olema puhas ja tema pinnal ei tohi olla ohtu põhjustavaid kahjustusi. Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasjades ei tohi kasutada karvastatud kummi, vahtlateksit, pappi, paberit ega muid karvastatud materjale. 1.1.1. Pehme plastikkile Pehme, aluskihita plastikkile, mille mõõtmed on suuremad kui 100×100 mm, keskmine paksus peab olema vähemalt 0,038 mm. Nõuded kile paksusele ei laiene sellistele kiledele, mille läbi laps saab hingata ja mis ei moodusta vaakumit ega liibu lapse näole. Sellise nõude täitmiseks peab kile pind olema augustatud (perforeeritud), kusjuures augud peavad moodustama 1% kile pinnast ning augustamata pind ei tohi olla suurem kui 30x30 mm. 1.1.2. Puit Puidul ei tohi olla kahjurite tekitatud uurdeid, oksaauke ega eralduda võivaid lahtisi oksakohti. Puitmänguasja pinnalt ning ligipääsetavatelt äärtelt ei tohi eralduda pinde. 1.1.3. Klaas Klaasi võib kasutada ainult üle 3-aastastele lastele mõeldud mänguasjades juhul, kui see on vajalik mänguasja sihipäraseks kasutamiseks (optilised mänguasjad jms.), selle tugevdamiseks, samuti klaastekstiilina või täisklaasist kuulidena. Kasutatava klaasi servad peavad olema ümardatud ja vajaduse korral kaitstud. See nõue ei kehti mikroskoopide objektiiviklaaside ega klaaskatete suhtes. 1.1.4. Täitematerjalid Pehmed täitematerjalid ei tohi sisaldada mingeid teravaid või kõvu esemeid nagu naelad, nõelad, metalliosakesed, puidu-, klaasi- või plastmassikillud jms. Kui täitematerjaliks on 3 mm või väiksema läbimõõduga graanulid, peavad need olema suletud siseümbrisesse, mis ise ei ole mänguasja pealispind. 1.1.5. Paisuvad materjalid Väikesi mänguasju ja nende eemaldatavaid detaile, mille mõõtmed on alla 31,7 mm, ei tohi valmistada materjalist, mille mõõtmed niiskes keskkonnas suurenevad üle 5% algsete mõõtmetega võrreldes. 2. Nõuded konstruktsioonile 2.1. Mänguasja ligipääsetavad servad ei tohi olla teravad, pragude või kidadega. Kuni 0,5 mm paksused metallääred peavad olema tagasi painutatud, rullitud või kaitstud plastmasskattega. Funktsionaalsete teravate servade kasutamine on lubatud ainult mänguasjades, mis on mõeldud üle 3 aasta vanustele lastele. 2.2. Mänguasjades kasutatud kruvide, naelte või teiste kinnitusdetailide teravad otsad ei tohi olla lastele ligipääsetavad. 2.3. Mänguasjades kasutatav traat ja juhtmed, mida laps eeldatavasti võib painutada, peavad olema paindlikud ja vastupidavad. Järelveetavate mänguasjade nöörides ei tohi olla libisevaid silmuseid ega kinniteid, mis võiksid moodustada libisevaid silmuseid. Alla 3-aastastele lastele mõeldud järelveetavate mänguasjade nööri läbimõõt peab olema vähemalt 1,5 mm ja selle otsas peab olema kera- või silindrikujuline käepide. 2.4. Mänguasjad, milles kaks osa on ühendatud ühe või mitme hingega (ukse või kaanega mänguasjad) ja kus nende osade vahele jääb vahe, peavad olema konstrueeritud selliselt, et selle vahe laius osade mistahes asendis oleks üle 12 mm või alla 5 mm. 2.5. Alla 3-aastastele lastele mõeldud kõristi tüüpi mänguasjad ei tohi olla raskemad kui 100 g ning peavad nende tavapärasel kasutamisel olema purunematud. Alla 6-aastastele lastele mõeldud mänguasjad ja nende osad, mida laps mängides võib tõsta (välja arvatud kiiged, sõidukid, mängumajad, basseinid, pehmed täitematerjaliga mänguasjad jms.) ei tohi olla raskemad kui 400 g. 2.6. Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasjad, samuti kokkupandavate-lahtivõetavate mänguasjade (püramiidid, vardale lükitavad rõngad jm.) detailid ei tohi olla väiksemate mõõtmetega kui 31,7 mm, s.t. nad ei tohi täielikult mahtuda 31,7 mm läbimõõduga silindrisse. 2.7. Kokkupandavates konstruktorites ja mudelites, mis on mõeldud alla 10-aastastele lastele, ei tohi kasutada jooteühendusi. 2.8. Küttekeha sisaldavad mänguasjad ei tohi kasutamise ajal süttida. Mänguasjade käega puudutamiseks mõeldud osade (käepidemed, nupud, kangid jms.) temperatuuri tõus (katsetamisel keskkonna temperatuuril 20±5 oC) ei tohi olla suurem kui: -- metallosadel 25 oC -- klaas- ja portselanosadel 30 oC -- plastmass- ja puitosadel 35 oC Mänguasjade teiste ligipääsetavate osade temperatuuri tõus ei tohi olla suurem kui: -- metallosadel 45 oC -- teistest materjalidest osadel 55 oC 3. Lauamängude tekst peab olema trükitud fooni suhtes kontrastvärvis. Tähtede kõrgus peab olema vähemalt 1,75 mm. Alla 10-aastastele lastele mõeldud lauamängudel peab tähtede kõrgus olema vähemalt 2,3 mm. 4. Mänguasjade poolt tekitatava heli tase mõõdetuna vabas heliväljas või kajavabas ruumis ei tohi olla üle 65 dBA 50 cm kaugusel mänguasjast. See nõue ei laiene spordivõistluste jaoks mõeldud mudelmänguasjadele, häälestatud muusikariistadele ning puhk- ja löökinstrumentidele. Vabas õhus mängimiseks mõeldud mänguasjade poolt tekitatava heli tase ei tohi ületada 75 dBA 50 cm kaugusel mänguasjast. Mänguasjade poolt tekitatava hetkmüra (nt. pauk) helitase ei tohi ületada 95 dBA 25 cm kaugusel mänguasjast. Majandusminister Jaak LEIMANN Lisa 2 «Mänguasjade ohutusnõuete ja märgistamise eeskirja» juurde Täiendavad hoiatused ja teave mänguasjade kasutamisel vajalike ettevaatusabinõude kohta 1. Mänguasjad, mis võivad olla ohtlikud alla 3-aastastele lastele, peavad kandma sellekohast hoiatust koos viitega neile konkreetsetele ohuallikatele, mis sellise piirangu tingivad. Näiteks: «Ettevaatust! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikseid osi.» See nõue ei laiene mänguasjadele, mis oma otstarbe, mõõtmete, omaduste ja iseloomulike tunnuste poolest ning muudel põhjustel on ilmselt ebasobivad alla 3-aastastele lastele. 2. Liumäed, rippkiiged ja -rõngad, trapetsid, köied ja teised samalaadsed risttala külge kinnitatavad mänguasjad peavad olema varustatud nende õige kokkupanemise juhendiga. Juhendis peab olema viidatud sellistele osadele, mis mänguasja mitteõige kokkupanemise korral võivad osutuda ohtlikeks. Samuti peab olema osutatud vajadusele aeg-ajalt kontrollida ja korrastada mänguasja põhiosi (pingutid, kinnitused, ankrud jne.) ja juhitud tähelepanu sellele, et vastasel juhul võivad need mänguasjad olla ohtlikud kukkumise ja ümberminemise suhtes. 3. Funktsionaalsed mänguasjad (omavad sama otstarvet ja kasutatakse samal moel kui täiskasvanutele mõeldud seadmeid ja seadeldisi) peavad kas mänguasjal endal või selle müügipakendil kandma hoiatust, et nende kasutamine toimuks ainult täiskasvanu järelevalve all. Näiteks: «Ettevaatust! Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all.». Selliste mänguasjadega peavad olema kaasas ka juhised, kus on osutatud ettevaatusabinõudele, mida kasutajal tuleb järgida ja võimalikele ohtudele, kui ettevaatusabinõusid ei järgita. Samuti peab olema märgitud, et selliseid mänguasju tuleb hoida väikestele lastele kättesaamatus kohas. 4. Ohtlikke aineid või valmistisi sisaldavad mänguasjad ja keemilised mänguasjad peavad olema varustatud kasutusjuhistega, mis sisaldavad teavet ettevaatusabinõude ja võimalike ohtude ning õnnetuse korral antava esmaabi kohta. Kasutusjuhises peab olema märgitud, et sellist mänguasja tuleb hoida väikestele lastele kättesaamatus kohas. Selliste mänguasjade müügipakenditel peab olema hoiatus, et mänguasi on mõeldud kasutamiseks ainult vastavates standardites määratud vanusepiiri ületanud lastele ja ainult täiskasvanu järelevalve all. Näiteks: «Ettevaatust! Ainult üle 5-aastastele lastele. Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all.». Eespool nimetatud keemiliste mänguasjade hulka kuuluvad keemiakatsete tegemiseks kasutatavad materjalid ja vahendid, komplektid plastikute või keraamika vormimiseks ja emailimiseks, fotograafiavahendid ja muud samalaadsed mänguasjad. 5. Lastele mõeldud ruladel ja rulluiskudel või nende müügipakenditel peab olema hoiatus selle kohta, et kaitsevarustuse kandmine on vajalik. Näiteks: «Ettevaatust! Vajalik on kaitsevarustuse kandmine.». Kasutusjuhend peab sisaldama ka meeldetuletust selle kohta, et mänguasja tuleb kasutada ettevaatlikult, kuna see nõuab suuri oskusi kukkumise või kokkupõrgete vältimiseks ja juhiseid soovitatava kaitsevarustuse (kiivrid, kindad, küünarnukikaitsed, põlvekaitsed jne.) kohta. 6. Vees kasutamiseks mõeldud mänguasjadel või nende müügipakenditel peab olema hoiatus selle kohta, et neid võib kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all ja vees, kus laps ulatub jalgadega põhja. Näiteks: «Ettevaatust! Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all ja vees, kus laps ulatub jalgadega põhja.». Majandusminister Jaak LEIMANN