Sadamaseadus

Seadus reguleerib sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel ja riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamas.

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Sadam on laevanduslikuks ja kaubanduslikuks tegevuseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga.

Sadamaala on sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate kaide, lainemurdjate, kaldatammide, sadama piiridesse jäävate sisse- ja väljasõiduteedega, mida kasutatakse laevade ja kauba töötlemiseks, reisijate teenindamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks.

(1) Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.

(2) Meresadama akvatooriumi piirid määrab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Siseveekogudel määrab akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga.

Sadama valdaja on isik, kes valdab sadamat ning korraldab sadama tegevust tervikuna.

(1) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kes vastab turvaettevõtjale esitatavatele nõuetele ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (RT II 2001, 22, 117; 2003, 19, 97) ja nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega Veeteede Ameti peadirektor on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi, välja töötada turvalisuse plaani ja teostada turvalisuse järelevalvet.

(2) Volitatud turvalisusorganisatsioon võib väljastada sadamarajatise turvalisuse plaani koostamise järel sadamarajatisele turvalisust tõendavad dokumendid ja tunnistused.

(3) Sadamarajatise valdaja tasub sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi ja turvalisuse plaani koostamise eest.

(1) Sadamakapten on sadama valdajaga töö- või teenistussuhetes olev isik, kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust ühes või mitmes tema tööpiirkonnaks määratud sadamas. Igale sadamale peab olema määratud sadamakapten.

(2) Sadamakapteniks võib olla Eesti kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised. Sadamakapteni kvalifikatsiooninõuded ja atesteerimise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Sadamakapteni ülesandeks on tagada tingimused laevade ohutuks manööverdamiseks ja seismiseks sadamas, reidil või dokis, lastimiseks ning teisteks vajalikeks toiminguteks.

(4) Sadamakaptenil on õigus anda korraldusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks, juhindudes sadama eeskirjast ja heast merepraktikast.

(1) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamaks on sadam, kus toimub kauba ümberlaadimine, ladustamine ja töötlemine, laevade varustamine ja teenindamine, reisijate laevale minek ja laevalt tulek, kala vastuvõtt kalalaevadelt või kus võimaldatakse harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumist või randumist ning muud nimetatud ülesannetega seonduvat tegevust.

(2) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadam on avatud rahvusvaheliseks kaubanduslikuks meresõiduks. Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada piiranguid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele sadamas perioodiks, mil sadamas baseeruvad riigikaitselisi ülesandeid täitvad laevad.

(3) Vabariigi Valitsus kehtestab radioaktiivsete või eriti ohtlike ainete loetelu, mille sissevedu sadamatesse on keelatud või piiratud.

(4) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamad, kus osutatakse sadamateenuseid valdavalt sadamat külastavatele harrastusmeresõitjatele, klassifitseeritakse nendes osutatavate teenuste mahu ja kvaliteedi järgi. Käesolevas lõikes nimetatud sadamate klassifikatsiooni ning nendes sadamates osutatavate teenuste üld- ja miinimumnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(1) Riigikaitse ülesannetega sadamad määrab Vabariigi Valitsus.

(2) Riigikaitse ülesannetega sadam on suletud kaubanduslikuks meresõiduks ja sellega seonduvaks tegevuseks.

(3) Vabariigi Valitsus võib anda loa riigikaitse ülesannetega sadama kasutamiseks kaubandusliku meresõidu alaseks tegevuseks, kinnitades vastavad tingimused.

(1) Sadama eeskiri sätestab sadamateenuste osutamisel esitatavad tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised, navigatsioonilised ja keskkonnaalased nõuded ning sadamatasude ja pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise tasude määrad.

(2) Sadama eeskirja ja selle muudatused kinnitab sadama valdaja, kooskõlastades eeskirja Veeteede Ametiga.

(3) Nõuded sadama eeskirjale kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(4) Sadama eeskirjas märgitud nõuded on kohustuslikud kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele.

(5) Sadama valdaja on kohustatud informeerima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuid sadamas kehtivast sadama eeskirjast ja muudest kohustuslikest eeskirjadest.

(1) Sadama laevaliikluseks avamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Sadamate suhtes, mida külastavad valdavalt väikelaevad, rakendatakse lihtsustatud nõudeid.

(2) Vabariigi Valitsuse moodustatud komisjon koostab sadama laevaliikluseks avamise akti.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab laevaliikluseks avamise akti alusel sadama valdaja koostatud sadamapassi.

(1) Sadamapass on dokument, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama funktsionaalseks tegevuseks.

(2) Nõuded sadamapassile kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister lähtuvalt sadamas osutatavate teenuste liigist ja mahust.

(3) Ilma sadamapassita või erinevalt sadamapassis toodud tingimustest on sadama kasutamine sadamateenuste osutamiseks keelatud.

(1) Sadama valdaja on kohustatud tagama

1) hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal;

2) navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu sadamaalal ning väljaspool seda nende märkide osas, mis teenindavad ainult vastavat sadamat;

3) deklareeritud sügavused sadama akvatooriumil ja sissesõiduteel vastavalt sügavuste mõõtkavalisele kaardile;

4) kontrolli ohtlike kaupade sadamasse sisseveo, ladustamise, hoiustamise ja ümberlaadimise üle;

5) sadamaalal puhtuse ja korra ning tuleohutus- ja keskkonnanõuete täitmise.

(2) Sadama valdaja korraldab sadama sissesõidutee ja akvatooriumi rekonstrueerimist, jälgib deklareeritud andmete õigsust ning vastutab deklareeritud andmete õigsuse eest.

(3) Sadama valdaja korraldab laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise. Vastava korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult keskkonnaministriga.

(4) Sadama valdaja korraldab reostuse kõrvaldamise operatsioone sadamaalal, informeerides olukorrast Keskkonnaministeeriumi ning kooskõlastades oma tegevuse asukohajärgse tuletõrje- ja päästeasutusega.

(1) Riiklikku järelevalvet teostavatel isikutel on õigus vabale juurdepääsule järelevalveobjektiks olevatele laevadele, sadamaehitistele, kaubale ja dokumentidele.

(2) Veeteede Ametil, Piirivalveametil, Maksu- ja Tolliametil ja teistel riiklikel järelevalveasutustel on õigus nõuda sadama valdajalt eelnevat teavet sadama töömahu eeldatava muutumise kohta.

(3)

Riiklikku järelevalvet ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise üle teostab Veeteede Amet. Nõuded ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise kohta kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult keskkonnaministriga.

(1) Sadamaregister on riiklik register, kus registreeritakse sadamapassi omavad sadamad.

(2) Sadamaregister asutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(3) Sadamaregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Veeteede Amet.

(1) Avalikud tollilaod, tolliterminalid ja vabatsoonid luuakse ning vabalaod asutatakse sadamates kaubanduse edendamiseks tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses kehtestatud korras.

(2)

(3) Avalike tolliladude, tolliterminalide ja vabatsoonide loomise ning vabaladude asutamisega ei tohi kaasneda sadamateenuste osutamise vabaduse piiramine ning ebaausat konkurentsi põhjustavate tingimuste loomine

(1) Sadamateenuste osutamise eest sadamapassita või sadamapassis ettenähtud tingimustest erinevalt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sadama eeskirja puudumise või sadama eeskirjas tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Sadamaalal navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete, samuti väljaspool sadamaala vastavat sadamat teenindavate märkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Juriidilise isiku poolt järelevalveasutustele seadusega ettenähtud andmete ja dokumentide esitamisest keeldumise või teadvalt valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Puhtuse-, korra-, tuleohutus- või keskkonnakaitsenõuete eiramise eest sadama territooriumil – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-des 161–16 5 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 161–16 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

Käesoleva seaduse jõustumisel antakse riigi omandis olevad ainult sadamat teenindavad navigatsioonimärgid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ühe aasta jooksul tasuta üle vastava sadama valdajale.

Vabariigi Valitsus võib otsustada sadamaalusele riigi omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmise sadama valdaja kasuks ilma enampakkumiseta ja eelläbirääkimisteta pakkumiseta juhul, kui sadama valdajaks on äriühing, mille osadest või aktsiatest üle poole kuulub riigile.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 11 lõige 3 jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.