Riigikogu — Riigilõivuseadus — RT I, 80, 1344

I. ÜLDOSA 1. peatükk. ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesoleva seadusega määratakse riigilõivuga maksustatavad toimingud, kehtestatakse riigilõivu arvestamise ja tasumise korra alused, riigilõivumäärad ning kontroll riigilõivu võtmise üle. § 2. Riigilõivu mõiste Riigilõiv on käesoleva seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. § 3. Riigilõivuga maksustatav toiming (1) Riigilõivuga maksustatav toiming (edaspidi toiming) käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline toiming, avalduse läbivaatamine või dokumendi väljastamine, mille eest käesolev seadus näeb ette riigilõivu tasumise. (2) Riigilõivuga maksustatakse: 1) kohtuasjade toimingud; 2) äriregistri toimingud; 3) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud; 4) kommertspandiregistri toimingud; 5) kinnistusraamatu toimingud; 6) abieluvararegistri toimingud; 7) pärimisregistri toimingud; 8) autoregistri toimingud; 9) perekonnaseisuasutuse toimingud; 10) väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud; 11) hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud; 12) toiduseaduse alusel teostatavad toimingud; 13) ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud; 14) sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud; 15) tolliseaduse alusel teostatavad toimingud; 16) relvaseaduse alusel teostatavad toimingud; 17) maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud; 18) Lennuameti toimingud; 19) Veeteede Ameti toimingud; 20) Patendiameti toimingud; 21) välisesinduses teostatavad notariaal- ja muud toimingud; 22) Eesti kodaniku passi väljastamine ja kodakondsusasjades teostatavad toimingud; 23) elamis- ja tööloa, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi ja viisa väljastamisega seotud toimingud ning viisakutse läbivaatamine; 24) riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine; 25) valla- või linnasekretäri poolt dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse, dokumentidel allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamine; 26) energiaseaduse alusel teostatavad toimingud; 27) mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud; 28) muud käesoleva seadusega ettenähtud toimingud. § 4. Riigilõivu maksja Riigilõivu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, asutus või välismaa äriühingu filiaal, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu. § 5. Riigilõivu võtja Riigilõivu võtja käesoleva seaduse tähenduses on valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kohus, valla- või linnasekretär, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu. § 6. Riigilõivu laekumine (1) Riigilõiv laekub riigieelarvesse. (2) Notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435) § 60 alusel valla- või linnasekretäri poolt kuni 2000. aasta 1. jaanuarini dokumentide ärakirjade või väljavõtete õigsuse, dokumentidel isikute allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse. 2. peatükk. RIIGILÕIVU TASUMINE JA TAGASTAMINE § 7. Riigilõivu tasumine (1) Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist, toimingu sooritamist või dokumendi väljastamisel. (2) Riigilõiv tasutakse Eesti kroonides, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud juhul. Kuni 100 krooni suuruse riigilõivu on maksja soovil riigilõivu võtja kohustatud vastu võtma sularahas. (3) Kohtus menetletavates asjades, kus hageja on riigilõivust vabastatud, tasub hagi rahuldamisel kogu riigilõivu kostja vastavalt rahuldatud hagisummale. § 8. Riigilõivu tasumine välisesindustes ja Eesti riigipiiril (1) Välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasutakse riigilõiv esinduse asukohariigi valuutas või Vabariigi Valitsuse poolt määratud muus välisvaluutas. (2) Eesti riigipiiril viisa väljastamise eest tasutakse riigilõiv Eesti kroonides või välisvaluutas vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 4. § 9. Riigilõivumäärade arvutamine välisvaluutas (1) Eesti välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse vastavalt toimingu teostamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile. (2) Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis asuvates Eesti välisesindustes arvutatakse tasumisele kuuluva riigilõivu määrad vastavalt toimingu teostamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Läti Panga Saksa marga ja Läti lati ning Leedu Panga Saksa marga ja Leedu liti vahelisele kursile. (3) Vene Föderatsioonis asuvates Eesti välisesindustes arvutatakse tasumisele kuuluva riigilõivu määrad vastavalt toimingu teostamise nädala esimesel tööpäeval kehtinud Venemaa Keskpanga Saksa marga ja Vene rubla vahelisele kursile. (4) Eesti riigipiiril viisa väljastamisega seotud toimingutelt tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse vastavalt toimingu teostamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile. § 10. Täiendava tasu võtmine Riigilõivu võtjate poolt täiendava tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on keelatud. § 11. Riigilõivu tagastamise taotlemine (1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates. (2) Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtnud asutusele kirjalik avaldus ja riigilõivu tasumist tõendav originaaldokument. § 12. Riigilõivu tagastamine (1) Riigilõivu võtnud asutus teeb otsuse taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (2) Riigilõivu võtnud asutus väljastab taotlusega nõustumisel taotlejale tagasimakse teostamiseks tõendi, milles näidatakse tagasimakse alus ja tagasimakse summa. Taotlejale tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument. (3) Riigilõiv tagastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamisel Maksuametile. (4) Maksuamet tagastab riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul Maksuametile tõendi esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. (5) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastab Maksuamet kohtumääruse alusel. § 13. Riigilõivu tagastamine välisesinduses (1) Kui riigilõiv on tasutud välisesinduses, on riigilõivu tasunud isikul õigus nõuda riigilõivu tagastamist vastavas välisesinduses, esitades käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid. (2) Välisesindus teeb otsuse riigilõivu tagastamise taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul. (3) Riigilõivu tagastamise taotlusega nõustumisel tagastab välisesindus riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul välisesindusele tõendi ja avalduse esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. Taotlusega mittenõustumisel tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument. § 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine Riigilõivu võtnud asutus ei vaata riigilõivu tagastamise taotlust läbi, kui: 1) riigilõivu tagastamise taotluse kohta on riigilõivu võtnud asutuse otsus; 2) riigilõivu tagastamise osas on olemas jõustunud kohtuotsus või -määrus; 3) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument. § 15. Tagastamisele kuuluv riigilõiv (1) Tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1) riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2) asja läbivaatamise käigus täpsustatakse hagihinda, millelt on makstud riigilõiv, ja hagihind väheneb; 3) esitatud taotlus, avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata; 4) keeldutakse avalduse või kaebuse vastuvõtmisest või riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest; 5) asja menetlus lõpetatakse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse; 6) riigilõivu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest; 7) kohtu otsus tühistatakse ettenähtud korras; 8) riigilõivu tasunud isik loobub toimingust või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist; 9) rahuldatakse hagi vara väljajätmise kohta vara arestimise aktist; 10) abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu; 11) abielulahutuse hagist loobutakse menetluse käigus; 12) kohus tunnistab perekonnaseisuakti, pärimistunnistuse või muu dokumendi kehtetuks. (2) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused. 3. peatükk. RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE § 16. Riigilõivu tasumisest vabastamine kohtuasjade toimingutes (1) Riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja: 1) palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis; 2) elatise nõudmise hagis; 3) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagis; 4) kuriteoga või haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis; 5) riigimetsast saadava metsatulu sissenõudmise asjas; 6) riigireservi varadega seonduvas hagis; 7) keskkonnakaitseasutus keskkonna reostamisega, loodusvarade omavolilise või ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades, samuti looduskaitse-eeskirjade rikkumise eest määratud trahvide ja rikkumise tagajärjel saadud tulu sissenõudmise asjades; 8) loodusvara kasutamisloa väljaandnud asutus loodusvara kasutusõiguse eest võlasummade sissenõudmise asjades; 9) Konkurentsiamet hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades ning ettekirjutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise asjades; 10) pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides; 11) Maksuamet ja Tolliamet maksuvõla sissenõudmise asjades; 12) sotsiaalkindlustusasutus ja sotsiaalhoolekandeasutus kahjutekitajalt kannatanule väljamakstud toetus- ja pensionisummade regressihagides; 13) sotsiaalhoolekandeasutus ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides; 14) Politseiamet tagaotsimiskulude sissenõudmise asjades. (2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja juriidilised ning füüsilised isikud, kui nad on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, on vabastatud riigilõivu tasumisest. (3) Pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest: 1) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku halduskaristuse rakendamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes; 2) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes. (4) Füüsilised ja juriidilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest neile kriminaal- ja elatise nõudmise asjadega seotud kohtudokumentide esmasel väljastamisel. (5) Füüsilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest valimiskomisjonide otsuste peale esitatavates kaebustes. (6) Pensioni või toetuse taotlejad on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjades. (7) Isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioniõigusliku staai tõendamise asjades. (8) Maksuhaldurid on vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjades. § 17. Riigilõivu tasumisest vabastamine äriregistri ja kommertspandiregistri toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike äriregistri ja kommertspandiregistri registrikaardi ning registrikannete ärakirjade väljastamisel. (2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774) §-de 45, 451 ja 46 alusel äriregistrisse või kommertspandiregistrisse kande tegemist. (3) Riigilõivuga ei maksustata ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamist. (4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist. (5) Riigilõivuga ei maksustata täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kandmist äriregistrisse. (6) Riigilõivuga ei maksustata äriühingute ühinemise käigus ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist. (7) Riigilõivuga ei maksustata äriühingu jagunemise käigus omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist. (8) Riigilõivuga ei maksustata kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide järjekohtade muutmist, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamisel järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine, mitte pandipidajate kokkulepe. § 18. Riigilõivu tasumisest vabastamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registrikannete ärakirjade väljastamisel. (2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku §-de 45, 451 ja 46 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist. (3) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu ja sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamist. (4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud mittetulundusühingu ja sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist. (5) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise käigus ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist. (6) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise käigus omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist. (7) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes on enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava mittetulundusühingu või sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. § 19. Riigilõivu tasumisest vabastamine kinnistusraamatu toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar, kohtutäitur ning vannutatud maamõõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike kinnistusraamatu dokumentide ärakirjade väljastamisel. (2) Kinnistusraamatu toimingute puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud: 1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks; 2) valla- või linnavalitsus, kes esitab avalduse tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks; 3) isik või asutus, kes esitab avalduse ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse; 4) Muinsuskaitseinspektsioon avalduse esitamisel kinnismälestise kasutamise kitsenduse leevenduse kinnistusraamatusse kandmisel; 5) keskkonnakaitseasutus kinnisomandi kitsenduse kinnistusraamatusse kandmisel. (3) Kinnistamisel on riigilõivuvabad järgmised kinnistamistoimingud: 1) alusetu või ebaõige kande parandamine; 2) hagimenetluses tehtud kohtuotsuse alusel tehtav sissekanne, välja arvatud kanne omaniku kohta; 3) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse; 4) ümberkruntimiskava alusel tehtav sissekanne; 5) erastatava korteriomandi registriosa avamine ja avalik-õigusliku reaalkoormatise kinnistamine; 6) äriühingu ärinimest ning mittetulundusühingu või sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele, kui vastav juriidiline isik oli eelnevalt kantud kinnistusraamatusse täiendiga «asutamisel»; 7) kinnistusraamatusse kantud juriidilise isiku registrikoodi muutmine, kui selline muutmine on tingitud isiku ümberregistreerimisest; 8) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse; 9) kinnisomandist loobumine; 10) omandi ülemineku kandmine kinnistusraamatusse, kui kinnisasi läheb sundvõõrandamise teel riigile. § 20. Riigilõivu tasumisest vabastamine abieluvararegistri toimingutes (1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registridokumentide ärakirjade väljastamisel. (2) Riigilõivuga ei maksustata alusetu või ebaõige kande parandamist registris. § 21. Riigilõivu tasumisest vabastamine pärimisregistrist teabe saamisel Kohus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud pärimisregistrist teabe saamisel. § 22. Riigilõivu tasumisest vabastamine perekonnaseisuasutuste toimingutes (1) Füüsilised isikud ei tasu riigilõivu: 1) sünni- ja surmaakti koostamise eest, samuti nimetatud aktide alusel esmaste tunnistuste väljastamise eest; 2) tunnistuste väljastamise eest sünniakti muutmisel seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega; 3) perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuakti koostamisel tehtud vigade parandamise eest; 4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta kordustunnistuse väljastamise eest. (2) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus ning notarid on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide ärakirjade väljastamise eest. § 23. Riigilõivu tasumisest vabastamine väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingutes Käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud riigilõivu ei tasuta Eesti riigi, Eesti Panga või Hüvitusfondi poolt emiteeritavate väärtpaberite avalike väljalasete registreerimisel ning Erastamisagentuuri poolt läbiviidavate väärtpaberite avalike pakkumiste registreerimisel. § 24. Riigilõivu tasumisest vabastamine valla- ja linnasekretäri poolt teostatavates toimingutes Notariaaltoimingute puhul, mida notariaadiseaduse § 60 alusel kuni 2000. aasta 1. jaanuarini teostavad valla- või linnasekretärid, on riigilõivu tasumisest vabastatud füüsilised isikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse tõestamise eest. § 25. Riigilõivuvabad tollivormistused Riigilõivuga ei maksustata järgmiste kaupade tollivormistust: 1) välisriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele, Eesti välisesindustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende juures asuvatele välisriikide esindustele ning valitsustevaheliste koostööprogrammide esindustele ametlikuks kasutamiseks ettenähtud kaup; 2) Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning eelarveliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt tagastamatu välisabina saadud ja saadetud kaup, kusjuures tagastamatu välisabina saadud kaubaks loetakse ka tagastamatu välisabina saadud raha eest välisriigis ostetud kaupa tingimusel, et kauba ostmine välisabina saadud raha eest on ostja poolt dokumentaalselt tõestatud; 3) raamatukogude fondidesse saadetud trükised ja infokandjad; 4) Eesti Punase Risti nimele saadetud humanitaarabi; 5) kauba transportimiseks vajalikud konteinerid, kaubaalused või muu teisaldatav taara ning meditsiiniline ja laboratoorne varustus hädaabi andmiseks (kauba sisseveol taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul ja väljaveol taassisseveo kohustusega muutusteta kujul). § 26. Riigilõivu tasumisest vabastamine Eesti kodaniku passi väljastamisel (1) Alla 17-aastane isik ei tasu riigilõivu Eesti kodaniku passi väljastamise eest. (2) Pensionär ei tasu riigilõivu Eesti kodaniku passi väljastamise eest, välja arvatud passi väljastamisel kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kadunud passi asemele. § 27. Riigilõivu tasumisest vabastamine välismaalase passi väljastamisel (1) Alla 17-aastane isik ei tasu riigilõivu välismaalase passi väljastamise eest. (2) Pensionär ei tasu riigilõivu välismaalase passi väljastamise eest, välja arvatud passi väljastamisel kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kadunud passi asemele. § 28. Riigilõivu tasumisest vabastamine viisa väljastamisel ja pikendamisel Viisa väljastamise ja pikendamisega seotud toimingutes on riigilõivu tasumisest vabastatud: 1) diplomaatilist või teenistuspassi omavad isikud; 2) Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Kaitsejõudude juhataja kutsel Eestisse saabuvad isikud; 3) alla 18-aastased isikud. § 29. Riigilõivu tasumisest vabastamine elu- või asukoha andmete muutmisel registris Riigilõivuga ei maksustata elu- või asukoha andmete muutmist registris, kui selline muutmine on tingitud riigi või kohaliku omavalitsuse poolsest kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või posti sihtnumbri muutmisest. 4. peatükk. KONTROLL JA VASTUTUS § 30. Riigilõivu võtmist kontrollivad asutused (1) Riigilõivu võtmist ja riigieelarvesse laekumise täielikkust ja õigeaegsust kontrollivad: 1) valitsusasutused nende hallatavates riigiasutustes; 2) Maksuamet kõigis riigilõivu võtvates asutustes. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asutused on kohustatud kontrollima kõiki nende hallatavaid riigilõivu võtvaid asutusi vähemalt kord kahe aasta jooksul. § 31. Dokumentide esitamise kohustus Riigilõivu võtvad asutused on kohustatud esitama kontrollivale asutusele kõik riigilõivu võtmist puudutavad dokumendid. § 32. Kontrolliva asutuse ettekanne Kontrolli teostanud asutus esitab riigilõivu ebaõige võtmise või riigieelarvesse laekumata jäämise korral Maksuametile vastava ettekande. § 33. Ettekirjutus (1) Maksuametil on õigus teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. (2) Riigilõivu võtjal on õigus esitada Maksuametile ettepanek teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. (3) Ettekirjutuses peab sisalduma: 1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) riigilõivu tasumise alus koos viitega käesolevale seadusele; 4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 5) ettekirjutuse täitmata jätmisest tulenevad tagajärjed. (4) Ettekirjutus antakse riigilõivu maksjale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega. (5) Riigilõivu maksjal on õigus vaidlustada Maksuameti ettekirjutus kohtus. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus. § 34. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma kolme tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates. § 35. Maksuameti õigused tasumata riigilõivu sissenõudmisel (1) Kui riigilõivu maksja ei ole tasunud riigilõivu Maksuameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on Maksuametil õigus pöörduda maa- või linnakohtu täitevosakonna poole riigilõivu maksja poolt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. (2) Riigilõivu maksja varale võib pöörata sissenõuet kahe aasta jooksul, arvates päevast, mil riigilõiv oleks tulnud tasuda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. § 36. Riigilõivu võtva asutuse ametniku vastutus Riigilõivu ebaõiges võtmises või riigilõivu riigieelarvesse laekumata jäämises süüdi olev isik vastutab haldus- või kriminaal- või distsiplinaarkorras. II. RIIGILÕIVUMÄÄRAD 5. peatükk. KOHTUASJADE TOIMINGUD § 37. Kohtusse hagiavalduse, avalduse või kaebuse esitamine (1) Hagiavalduse esitamisel: 1) hagihinna puhul 10 000 krooni või vähem tasutakse riigilõivu 6% hagihinnast, kuid mitte alla 50 krooni; 2) hagihinna puhul 10 001 kuni 50 000 krooni tasutakse riigilõivu 600 krooni + 4% summast, mis ületab 10 000 krooni; 3) hagihinna puhul üle 50 000 krooni tasutakse riigilõivu 2200 krooni + 3% summast, mis ületab 50 000 krooni. (2) Kohtuasja lahendamise käigus hagihinna suurenemisel tasutakse täiendav riigilõiv. (3) Mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 40 krooni. (4) Abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni. (5) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks isikust, kes on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 10 krooni. (6) Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni. (7) Hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 150 krooni. (8) Avalduse (kaebuse) esitamisel erimenetluse asjas tasutakse riigilõivu 40 krooni. (9) Kaebuse esitamisel riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale tasutakse riigilõivu 100 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10--12 sätestatud juhul. (10) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni. (11) Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2500 krooni. (12) Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 1700 krooni. (13) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 100 krooni; 2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1200 krooni; 3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 50 krooni. (14) Apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. (15) Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. (16) Hagiavalduse esitamisel patendiõiguse, kasuliku mudeli õiguse või kaubamärgiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (17) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 1200 krooni. § 38. Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamine Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest. § 39. Riigilõivust vabastamise õigus Kohtul on õigus määrusega vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, lähtudes isiku maksevõimest. 6. peatükk. KOHTUTE REGISTRIOSAKONDADE TOIMINGUD 1. jagu. Äriregistri toimingud § 40. Äriregistri kande tegemine (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni. (3) Osaühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,4% osakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni ja mitte üle 20 000 krooni. (4) Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,4% aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. § 41. Äriregistri kande muutmine (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (3) Osa- või aktsiakapitali suurendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrissekantud osa- või aktsiakapitali vahest, kuid mitte alla 700 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1000 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul. (4) Osa- või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 700 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1000 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul. (5) Osaühingu või aktsiaseltsi kohta äriregistrisse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata muudatuste või täienduste kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (6) Kui taotletakse ettevõtja kohta üheaegselt mitmesse äriregistri veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär. § 42. Äriühingu ümberkujundamine (1) Osaühingu või aktsiaseltsi täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Täis- või usaldusühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu summas, mida tuleks tasuda vastava osaühingu või aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest käesoleva seaduse § 40 lõigete 3 ja 4 alusel. (3) Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav aktsiakapital jääb sama suureks kui senine osakapital, tasutakse riigilõivu 700 krooni. (4) Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav osakapital jääb niisama suureks kui senine aktsiakapital, tasutakse riigilõivu 700 krooni. (5) Osaühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletava aktsia- või osakapitali suurus, võrreldes senise osa- ja aktsiakapitali suurusega, muutub, kohaldatakse riigilõivu tasumisel suurendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut ning vähendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut. § 43. Registrikartoteegi või äritoimiku dokumendi ärakirja väljastamine (1) Äriregistri registrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. (2) Äriregistri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (3) Äriregistri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. (4) Äriregistri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga lehekülje eest. 2. jagu. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud § 44. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded (1) Mittetulundusühingu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (3) Mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. § 45. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ärakirja väljastamine (1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. (2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni. (3) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest. (4) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. § 46. Üheaegne kande tegemine mitmesse veergu Kui taotletakse kande tegemist üheaegselt mitmesse veergu, tasutakse riigilõivu ühe kande eest. 3. jagu. Kommertspandiregistri toimingud § 47. Kommertspandiregistri kanne (1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu 0,2% pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. (2) Enne kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 1997, 48, 774) jõustumist seatud kommertspantide ümberregistreerimise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 250 krooni. (3) Pandisumma suurendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. (4) Pandisumma vähendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni. (5) Kommertspandi kustutamise eest kommertspandiregistrist tasutakse riigilõivu 100 krooni. (6) Kui taotletakse üheaegselt mitmesse kommertspandiregistri registrikaardi veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär. (7) Kui taotletakse üheaegselt mitme kommertspandi kohta kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmist, täiendamist või kustutamist, tasutakse riigilõivu iga kommertspandi pealt. § 48. Kommertspandiregistri ärakiri (1) Kommertspandiregistri registrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni. (2) Kommertspandiregistri registrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni. (3) Kommertspandiregistri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. (4) Kommertspandiregistri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga lehekülje eest. 4. jagu. Kinnistusraamatu toimingud § 49. Riigilõivu suuruse määramine kinnistusraamatu toimingutes Kinnistusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa järgi või kindla summana. § 50. Kinnistusregistriosa avamine Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär. § 51. Omaniku kandmine kinnistusraamatusse (1) Uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismääras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul. (2) Kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulase või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (3) Kinnistusraamatusse kantud omaniku õdede või vendade või nende alanejate sugulaste sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 75% täismäärast. § 52. Kanne piiratud asjaõiguse kohta (1) Piiratud asjaõiguse kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismäär. (2) Kui piiratud asjaõiguse kanne tehakse koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega, tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (3) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. (5) Ühishüpoteegi kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni. § 53. Märge kinnistusraamatus (1) Märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. (2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. § 54. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine või ühendamine (1) Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, kui nimetatud toimingutega ei kaasne omandi üleminekut. (2) Eri omanikele kuuluvate kinnistute ühendamisel või kinnistu osa liitmisel teisele omanikule kuuluva kinnistuga tasutakse riigilõivu 50% täismäärast. (3) Kinnistu jagamisel tasutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivule jagamisega kaasneva uute registriosade avamise eest alates kolmandast uuest registriosast iga uue registriosa eest 100 krooni. § 55. Nime muutmine (1) Isiku nime muutumisel paranduse tegemise eest kinnistusraamatus tasutakse riigilõivu 50 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka äriühingu ärinime muutmisel, kui see on tingitud äriühingu ümberkujundamisest. § 56. Muu sissekanne Muu sissekande eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. § 57. Kinnistusraamatu ärakiri (1) Kinnistustoimiku dokumendi ja kinnistusregistriosa tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 10 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 25 krooni. (2) Kinnistustoimiku dokumendi ja kinnistusregistriosa tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni. 5. jagu. Abieluvararegistri toimingud § 58. Riigilõivu suuruse määramine abieluvararegistri toimingutes Abieluvararegistri toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa järgi või kindla summana. § 59. Abieluvararegistri kanne (1) Abieluvararegistrisse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär. (2) Abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest tasutakse 50% riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. § 60. Abieluvararegistri ärakiri (1) Abieluvararegistrikaardi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Abieluvararegistrikaardi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 35 krooni. (3) Abieluvararegistri muu dokumendi tõestamata ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 10 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 25 krooni. (4) Abieluvararegistri muu dokumendi tõestatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni. 6. jagu. Pärimisregistri toimingud § 61. Pärimisregistri teabe väljastamine Pärimisregistrist isiku kohta teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. 7. peatükk. HALDUSASUTUSTE TOIMINGUD 1. jagu. Autoregistri toimingud § 62. Sõiduki eelregistreerimine Sõiduki eelregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 63. Sõiduki autoregistrisse kandmine (1) Sõiduki autoregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) sõiduauto, veoauto või bussi autoregistrisse kandmisel 300 krooni; 2) muu sõiduki autoregistrisse kandmisel 250 krooni. (2) Sõiduki ajutise autoregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) sõiduauto, veoauto või bussi autoregistrisse kandmisel 1200 krooni; 2) muu sõiduki autoregistrisse kandmisel 650 krooni. § 64. Registreerimis- või transiitmärgi väljastamine Sõiduki registreerimis- või transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni. § 65. Registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamine Sõiduki registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 66. Autoregistris muudatuse tegemine Autoregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni. § 67. Sõidudokumendi ja dublikaadi väljastamine (1) Piiratud õigusega juhiloa, esmase juhiloa, ajutise juhiloa ja juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga dokumendi eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide dublikaatide väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga dublikaadi eest. § 68. Sõiduõpetamisloa taotlemine Sõiduõpetamisloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 100 krooni. 2. jagu. Perekonnaseisuasutuse toimingud § 69. Abieluakti koostamine (1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Abieluakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 70. Abielulahutusakti koostamine (1) Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 40 krooni. (3) Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 1500 krooni. (4) Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 71. Uue tunnistuse ja kordustunnistuse väljastamine (1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 40 krooni. (2) Uue tunnistuse väljastamise eest välisesinduses seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 400 krooni. (3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (4) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 72. Nimemuutmisakti koostamine (1) Nimemuutmisakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. (2) Nimemuutmisakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 4000 krooni. § 73. Arhiivitõendi väljastamine (1) Arhiivitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Arhiivitõendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni. 3. jagu. Väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud § 74. Väärpaberite avaliku väljalaske registreerimise taotlemine Väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 0,1% emissiooni mahust kavatsetava müügihinna järgi, kuid mitte enam kui 100 000 krooni ühelt emissioonilt. § 75. Väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusluba (1) Väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. (2) Väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni. § 76. Investeerimisfondi tingimuste registreerimise taotlemine Lepingulise investeerimisfondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. § 77. Põhikirja kooskõlastamise taotlemine Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi põhikirja ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni. § 78. Valitsemislepingu kooskõlastamise taotlemine Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi ja fondivalitseja vahel sõlmitava valitsemislepingu ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemisel, välja arvatud investeerimisfondi asutamisel, tasutakse riigilõivu 2000 krooni. § 79. Depoolepingu kooskõlastamise taotlemine Depoolepingu ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemisel, välja arvatud fondi asutamisel, tasutakse riigilõivu 2000 krooni. § 80. Osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemine Euroopa Liidu liikmesriigis asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. § 81. Osakute või aktsiate müügi taotlemine Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni. § 82. Kvalifikatsioonitunnistuse taotlemine Fondijuhtide ja väärtpaberispetsialistide kvalifikatsioonitunnistuse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni. 4. jagu. Hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud § 83. Hasartmängu tegevusloa taotlemine Tegevusloa taotlemisel: 1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 20 000 krooni; 2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni. § 84. Tegevusloa väljastamine hasartmängu korraldamiseks Tegevusloa väljastamise eest: 1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 700 000 krooni; 2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 9000 krooni. § 85. Hasartmängu korraldusloa taotlemine Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 30 000 krooni. § 86. Loterii korraldusloa taotlemine Loterii korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 800 krooni. 5. jagu. Toiduseaduse alusel teostatavad toimingud § 87. Toidu käitlemise toimingud Toidu käitlemise tehnilise normdokumendi (tehnospetsifikaadi) registreerimise või toidu käitlemise loa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 88. Kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi väljaandmine Toidupartii või käitlejaettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 1400 krooni. § 89. Toidukauba kvaliteedi ja ohutuse riikliku järelevalve toimingud Toidukauba kvaliteedi ning ohutuse riikliku järelevalve toimingute eest tasutakse riigilõivu: 1) imporditavate toidukaupade puhul 700 krooni; 2) eksporditavate toidukaupade puhul 300 krooni. 6. jagu. Ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud § 90. Ravimi registreerimise taotluse esitamine Ravimi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni. § 91. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamine ja pikendamine Riigilõivu tasutakse ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamise või pikendamise eest: 1) ravimite tootmiseks (välja arvatud ravimtaimede pakendamine) 5000 krooni; 2) ravimtaimede pakendamiseks 1000 krooni; 3) ravimite hulgimüügiks 5000 krooni; 4) ravimite jaemüügiks linnaapteekides 1000 krooni; 5) ravimite jaemüügiks maa-apteekides 500 krooni. § 92. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal muudatuse tegemine Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal fikseeritud tegevuskoha, vastutava isiku või ettevõtja õigusliku vormi muutmisest tuleneva muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. 7. jagu. Sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud § 93. Sordi kaitse alla võtmise taotlemine Sordi kaitse alla võtmise taotlemisel tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 94. Sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katsetamine Sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katsetamise iga aasta eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. § 95. Sordi kaitse all hoidmine Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu: 1) 1.--5. aastal 250 krooni; 2) 6.--10. aastal 500 krooni; 3) 11.--15. aastal 700 krooni; 4) 16.--20. aastal 900 krooni; 5) alates 21. aastast 1200 krooni. § 96. Sordi kaitse kehtivusaja pikendamine Sordi kaitse kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. § 97. Muudatuse tegemine kaitsealuste sortide registris Muudatuse tegemise eest riiklikusse kaitsealuste sortide registrisse tasutakse riigilõivu 150 krooni. § 98. Registriteabe väljastamine kaitsealuste sortide registrist Riiklikust kaitsealuste sortide registrist kirjaliku teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. § 99. Sordi kaitset tõendavate dokumentide ja sorditunnistuse dublikaadi väljastamine (1) Prioriteedidokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Muude sordi kaitset tõendavate dokumentide väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni iga dokumendi eest. (3) Kaitsealuse sordi tunnistuse dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. 8. jagu. Tolliseaduse alusel teostatavad toimingud § 100. Kauba tollivormistus Kauba tollivormistuse eest ühe kaubadeklaratsiooni (tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297; 1996, 83, 1487) § 18 mõistes) kohta tasutakse riigilõivu: 1) kauba väljaveol -- eksport, väljavedu töötlemiseks taassisseveo kohustusega, väljavedu taassisseveo kohustusega muutusteta kujul ja taasväljavedu (välja arvatud taasväljavedu pärast tolliladustamist) -- 200 krooni; 2) kauba sisseveol -- import vabaks ringluseks, sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega, sissevedu taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul ja taassissevedu -- 200 krooni. § 101. Kaubadeklaratsiooni täitmise õiguse saamine Tolliametilt kaubadeklaratsiooni täitmise õiguse saamise eest koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 1000 krooni. 9. jagu. Relvaseaduse alusel teostatavad toimingud § 102. Relva soetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa väljastamine (1) Relva soetamisloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu ühe relva kohta 200 krooni. § 103. Relvade sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamine (1) Eesti kodanikule loa andmise eest tuli- ja gaasirelvade sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu ühe relva kohta 100 krooni. (2) Välisriigi kodanikule loa andmise eest tuli- ja gaasirelvade sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu ühe relva kohta 200 krooni. (3) Juriidilisele isikule loa andmise eest: 1) kuni kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 2000 krooni; 2) enam kui kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 2500 krooni + 500 krooni iga järgneva kümne relva kohta. § 104. Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamine Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamise eest: 1) kuni 1000 padruni kohta tasutakse riigilõivu 50 krooni; 2) 1001 ja enama padruni kohta tasutakse riigilõivu 50 krooni iga 1000 padruni ja tuhandega kordset arvu ületava arvu padrunite kohta. § 105. Riigilõivust vabastamine Mittetulundusühingud ja sportlased on vabastatud riigilõivu tasumisest sporditulirelvade ja viimaste juurde kuuluva laskemoona omamiseks, valdamiseks ja veoks vajalikes käesoleva seaduse §-des 102--104 sätestatud toimingutes. 10. jagu. Maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud § 106. Maakatastri väljavõtted (1) Maakatastri registrist väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni iga lehekülje eest. (2) Katastriüksuse plaanist või katastrikaartidest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni; 3) väljavõtete eest, mille formaat on suurem kui A3, 5 krooni ruutdetsimeetrilt. § 107. Maavara uuringu loa väljastamine (1) Maavara uuringu loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Maavara uuringu loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 150 krooni. § 108. Maavara kaevandamise loa väljastamine (1) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 700 krooni. (2) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 109. Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu ja allmaaehitise rajamise loa väljastamine (1) Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (2) Allmaaehitise rajamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. 11. jagu. Lennuameti toimingud § 110. Õhusõiduki registreerimine (1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni + 20 krooni õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi iga tonni kohta. (2) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 3000 krooni. § 111. Tunnistuste väljastamine, muutmine ja uuendamine (1) Õhusõiduki lennukõlblikkustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (2) Esmase lennundustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) kommertslennutegevusel 700 krooni; 2) muul lennutegevusel 300 krooni. (3) Lennundustunnistuse uuendamise või muudatuse tegemise eest lennundustunnistuses tasutakse riigilõivu 150 krooni. (4) Muudatuse tegemise eest registreerimistunnistuses, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest. § 112. Lennuliiniloa väljastamine Regulaarse lennuliini loa väljastamisel tasutakse riigilõivu: 1) siseliini loa eest 2000 krooni; 2) rahvusvahelise liini loa eest 60 000 krooni. § 113. Kompetentsusdeklaratsiooni väljastamine Kompetentsusdeklaratsiooni väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. 12. jagu. Veeteede Ameti toimingud § 114. Laeva ja laeva prahtimise registreerimine (1) Liikurlaeva registreerimise eest koos liputunnistuse ja omandiõiguse alalise tunnistuse väljastamisega või ilma laevapereta välislaeva prahtimise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni. (2) Liikurlaeva laevaraamatusse registreerimise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. (3) Teisaldatava laeva registreerimise eest tasutakse riigilõivu 50% liikurlaeva registreerimise riigilõivumäärast. § 115. Tunnistuse, dublikaadi, tõendi ja laevapileti väljastamine (1) Tunnistuse dublikaadi, uue liputunnistuse, omandiõiguse tunnistuse või laevapileti väljastamise eest seoses nendes muudatuste tegemisega või Eesti lipu all sõitmiseks ajutise tõendi (liputunnistuse) väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni iga tunnistuse, dublikaadi või tõendi eest. (2) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 1200 krooni. (3) Omandiõiguse ajutise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (4) Laeva laevaregistrist või laevaraamatust kustutamise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 116. Laevadokumendi kehtivuse pikendamine Laevadokumendi kehtivuse pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 117. Laeva nime reserveerimine (1) Laeva nime reserveerimise eest laevaregistris tasutakse riigilõivu 350 krooni. (2) Laeva nime reserveerimise eest laevaraamatus tasutakse riigilõivu 100 krooni. § 118. Laevaregistri dokumendi ärakiri Laevaregistri dokumendist ärakirja tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 119. Märke sissekandmine Märke sissekandmise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. § 120. Kande muutmine või kustutamine Kande muutmise või kustutamise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. 13. jagu. Patendiameti toimingud § 121. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2800 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni. § 122. Kaubamärgi kehtivuse pikendamine (1) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (2) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 123. Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamine Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu: 1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3500 krooni; 2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni. § 124. Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamine (1) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3800 krooni. (2) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 125. Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi registrisse kandmine Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi kandmise eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 126. Vaidlusavalduse esitamine Apellatsioonikomisjonile vaidlusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2500 krooni. § 127. Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamine Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 128. Kauba- ja teenindusmärkide registri kanded Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi üleandmise, litsentsilepingu või õiguste ülemineku muude juhtude kohta tehtava kande eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 129. Patendivoliniku registreerimine ja tunnistuse väljastamine Patendivoliniku registreerimise ja patendivoliniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni. § 130. Teabe väljastamine tööstusomandi registrist Tööstusomandi riiklikust registrist kirjaliku teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni. § 131. Tööstusomandi kaitsega seonduvate dokumentide ja dokumendidublikaatide väljastamine (1) Prioriteedidokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. (2) Tööstusomandi kaitsega seonduva muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni. (3) Tööstusomandi kaitse dokumendi dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 132. Kasuliku mudeli registreerimistaotlus (1) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni. (2) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (3) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (4) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse üleandmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 133. Kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamine (1) Kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamisel tasutakse riigilõivu: 1) esimese pikendamise eest 3000 krooni; 2) teise pikendamise eest 4000 krooni. (2) Kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast. § 134. Kasuliku mudeli tunnistuse muutmine Kasuliku mudeli tunnistuses muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 135. Kasulike mudelite registri kanded (1) Kasuliku mudeli tunnistuse üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Kasuliku mudeli litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 136. Kasuliku mudeli rahvusvaheline registreerimistaotlus (1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse esitamisel Patendiametile kui vastuvõtvale ametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni. (2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni. (3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 137. Patenditaotluse esitamine (1) Patenditaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni. (2) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamisel tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud lõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist. § 138. Patenditaotluse menetlus (1) Patenditaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 139. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine Patenditaotluse parandamise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 140. Patendi muudatused Muudatuste tegemise eest patendis tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 141. Patenditaotluse üleandmine Patenditaotluse üleandmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 142. Leiutise registrisse kandmine Leiutise riiklikusse patendiregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni. § 143. Patendiregistri kanded (1) Patendi üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Patendi litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni. § 144. Patenditaotluse ja patendi jõushoidmine (1) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu: 1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni; 2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni; 3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni; 4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni; 5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni; 6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni; 7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni; 8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni; 9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni; 10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni; 11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni; 12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni; 13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni; 14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni; 15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni; 16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni; 17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni; 18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni; 19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni; 20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni. (2) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast. § 145. Rahvusvaheline patenditaotlus (1) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamisel Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni. (2) Rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni. (3) Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 146. Taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 147. Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõue Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõude esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni. 14. jagu. Välisesinduses teostatavad toimingud § 148. Lepingu tõestamine (1) Hindamisele kuuluva vara võõrandamise lepingu tõestamise eest tasutakse riigilõivu 5% lepingusummast, kuid mitte alla 360 krooni. (2) Hindamisele mittekuuluva lepingu tõestamise eest tasutakse riigilõivu 360 krooni. § 149. Testamendi tõestamine Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. § 150. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine (1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasuvad riigilõivu 3% pärandisummast: 1) pärandaja alanejad sugulased, abikaasa, vanemad ja vanavanemad; 2) testamendijärgsed pärijad; 3) pärimislepingu alusel pärijad. (2) Pärandaja õed ja vennad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 5% pärandisummast, kui nad ei päri testamendi või pärimislepingu alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast. § 151. Ühisvara osa kohta omandiõiguse tunnistuse väljastamine Abikaasale tunnistuse väljastamise eest omandiõiguse kohta abielu kestel soetatud ühisvara osale tasutakse riigilõivu 300 krooni. § 152. Volikirja tõestamine (1) Vara kasutamise ja käsutamise ning krediidioperatsioonide teostamise õiguse kohta antava volikirja tõestamisel tasutakse riigilõivu: 1) lastele, abikaasale ja vanematele antava volikirja tõestamise eest 150 krooni; 2) teistele isikutele antava volikirja tõestamise eest 300 krooni. (2) Muu volikirja tõestamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. § 153. Avaldus pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks Avalduse esitamisel pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks tasutakse riigilõivu 250 krooni. § 154. Mereprotesti tegemise avaldus Avalduse esitamisel mereprotesti tegemiseks tasutakse riigilõivu 1200 krooni. § 155. Tõlke õigsuse tõestamine Dokumendi tõlke õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni lehekülje eest. § 156. Ärakirja, väljavõtte või allkirja õigsuse tõestamine (1) Dokumendi ärakirja või sellest tehtud väljavõtte õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni lehekülje kohta. (2) Dokumendil oleva allkirja ehtsuse, sealhulgas tõlgi allkirja ehtsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni. § 157. Dokumendi dublikaadi väljastamine Notariaalselt tõestatud dokumendi tõestatud dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni. § 158. Tõendi väljastamine kodakondsusesse mittekuuluvuse kohta Isikule Eesti kodakondsusesse mittekuuluvuse tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. § 159. Tagasipöördumise tunnistus Eestisse tagasipöördumise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. § 160. Hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemine Füüsilised ja juriidilised isikud tasuvad nende hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest välisesinduse kaudu riigilõivu 160 krooni. § 161. Kirstu või urni saatmisega seotud dokumentide vormistamine Välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel viibinud välismaalase põrmuga kirstu või urni Eestisse saatmisega seotud dokumendi vormistamise eest tasutakse riigilõivu 160 krooni. § 162. Vara hoiulevõtmine ja edasisaatmine Välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel viibinud välismaalase vara välisesinduse poolt hoiulevõtmise ja edasisaatmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. § 163. Muud notariaaltoimingud Muu notariaaltoimingu teostamise eest tasutakse riigilõivu 160 krooni. § 164. Notariaaltoimingu teostamine väljaspool välisesinduse ruume Väljaspool välisesinduse ruume teostatud notariaaltoimingu eest võetakse riigilõivu kahekordses määras. § 165. Riigilõivust vabastamise või riigilõivumäära vähendamise õigus Eesti välisesinduse juhil on õigus vähendada välisesindustes tehtavatelt toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 15. jagu. Eesti kodaniku passi väljastamine ja kodakondsusasjades teostatavad toimingud § 166. Eesti kodaniku passi väljastamine (1) Eesti kodaniku passi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 35 krooni. (2) Välisesinduses Eesti kodaniku passi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni. § 167. Eesti kodaniku passi väljastamine kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kadunud passi asemele (1) Isikule, välja arvatud pensionär, Eesti kodaniku passi väljastamise eest kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kadunud passi asemele tasutakse riigilõivu 300 krooni. (2) Pensionärile Eesti kodaniku passi väljastamise eest kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kadunud passi asemele tasutakse riigilõivu 100 krooni. (3) Isikule, sealhulgas pensionärile välisesinduses Eesti kodaniku passi väljastamise eest kasutamiskõlbmatuks muutunud, hävinud või kadunud passi asemele tasutakse riigilõivu 3300 krooni. § 168. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine Eesti kodaniku passi väljastamisel Kui Eesti kodaniku pass on hävinud, kadunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks isiku suhtes toimepandud kuriteo, tulekahju või muu ettenägematu sündmuse tagajärjel ja selle kohta on esitatud pädeva asutuse vastav õiend, tasub isik uue passi väljastamise eest 30% riigilõivust, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse §-le 167. § 169. Kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamine ja kodakondsustunnistuse väljastamine (1) Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Eesti kodakondsuse saanud isikule kodakondsustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni. § 170. Kodakondsusest lahkumise avaldus (1) Eesti kodakondsusest lahkumise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 krooni. (2) Välisesinduses Eesti kodakondsusest lahkumise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2100 krooni. § 171. Riigilõivust vabastamise või riigilõivumäära vähendamise õigus (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse § 166 lõikes 1, § 167 lõigetes 1 ja 2, § 169 lõikes 1 ning § 170 lõikes 1 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest. (2) Eesti Vabariigi suursaadikul, peakonsulil ja konsulil on õigus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse § 166 lõikes 2, § 167 lõikes 3 ja § 170 lõikes 2 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest. 16. jagu. Elamis- ja töölubade, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi ja viisa väljastamisega seotud toimingud ning viisakutse kinnitamine § 172. Elamis- või tööloa taotluse läbivaatamine (1) Elamis- või tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni. (2) Välisesinduses välismaalase elamis- või tööloa taotluse läbivaatamise, vormistamise ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametile edastamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni. § 173. Elamis- või tööloa väljastamine (1) Elamis- või tööloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. (2) Elamis- või tööloa väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 700 krooni. § 174. Elamis- või tööloa pikendamine (1) Elamis- või tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. (2) Pikendatud elamis- või tööloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni. § 175. Elamis- või tööloa ümberkandmine (1) Elamis- või tööloa ümberkandmise eest uude dokumenti tasutakse riigilõivu 50 krooni. (2) Elamis- või tööloa ümberkandmise eest uude dokumenti juhul, kui ümberkandmise põhjuseks on dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumine, kaotamine või hävimine, tasutakse riigilõivu 1000 krooni. § 176. Välismaalase passi väljastamine (1) Välismaalase passi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (2) Välismaalase passi väljastamise eest kasutamiskõlbmatuks muutunud, kaotatud või hävinud passi asemele tasutakse riigilõivu 300 krooni. (3) Välismaalase passi pikendamise või uuendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 177. Ajutise reisidokumendi väljastamine Ajutise reisidokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni. § 178. Viisa väljastamine ja pikendamine (1) Ühekordse viisa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. (2) Korduva viisa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1020 krooni. (3) Ühekordse transiitviisa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni. (4) Korduva transiitviisa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 320 krooni. (5) Grupiviisa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni iga grupi liikme kohta. (6) Väljasõiduviisa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni väljasõiduviisa viibimisaja iga päeva kohta. (7) Ühekordse viisa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni pikendatud viisa iga päeva kohta. (8) Korduva viisa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 640 krooni pikendatud viisa kehtivusaja iga kuu kohta. § 179. Viisakutse kinnitamine Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalase poolt välismaalasele viisa taotlemiseks saadetava kutse läbivaatamise ja kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni. § 180. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine (1) Eesti rahvusest isikud tasuvad käesoleva seaduse §-des 172--175 sätestatud riigilõivumäärast 10%. (2) Välismaalased, kes taotlesid elamisluba välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202) § 20 või 21 alusel, ning nendega võrdsustatud isikud tasuvad käesoleva seaduse §-des 172--175 sätestatud riigilõivumäärast 10%. (3) Eestis legaalselt elavast välismaalasest põlvnevale alaealisele lapsele elamisloa ning selle pikendamise taotlemisel ja elamisloa väljastamisel tasutakse käesoleva seaduse §-des 172--175 sätestatud riigilõivumäärast 10%. (4) Välismaalastest statsionaarsed üliõpilased, magistrandid, internid ja doktorandid tasuvad käesoleva seaduse §-des 172--175 sätestatud riigilõivumäärast 25%. § 181. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine elamis- või tööloa ümberkandmisel ja välismaalase passi väljastamisel (1) Kui dokument on kasutamiskõlbmatuks muutunud, kadunud või hävinud isiku suhtes toimepandud kuriteo, tulekahju või muu ettenägematu sündmuse tagajärjel ja selle kohta on esitatud pädeva asutuse vastav õiend, tasub isik elamis- või tööloa ümberkandmise eest uude dokumenti käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 sätestatud riigilõivumäärast 30%. (2) Kui välismaalase pass on kasutamiskõlbmatuks muutunud, kadunud või hävinud isiku suhtes toimepandud kuriteo, tulekahju või muu ettenägematu sündmuse tagajärjel ja selle kohta on esitatud pädeva asutuse vastav õiend, tasub isik uue välismaalase passi väljastamise eest käesoleva seaduse § 176 lõikes 2 sätestatud riigilõivumäärast 30%. § 182. Riigilõivust vabastamise või riigilõivumäära vähendamise õigus (1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse § 172 lõikes 1, § 173 lõikes 1, § 174 lõikes 2, §-des 175--178 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest. (2) Eesti Vabariigi suursaadikul, peakonsulil ja konsulil on õigus Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse § 172 lõikes 2 ja § 173 lõikes 2 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest. 17. jagu. Riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload § 183. Riikliku tegevuslitsentsi ja tegevusloa väljastamine ja pikendamine (1) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest relvade või laskemoona müügiks või eradetektiivibüroo avamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni. (2) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest alkoholi, tubakatoodete ning kütuse jaemüügiks tasutakse riigilõivu ühe aasta kohta 1500 krooni. (3) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest alkoholi ning tubakatoodete tootmiseks, vahendamiseks ja hulgimüügiks ning kütuse sisseveoks, taasväljaveoks, hulgimüügiks ning ladustamiseks tasutakse riigilõivu ühe aasta kohta 15 000 krooni. (4) Muu riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni. 18. jagu. Valla- ja linnasekretäri toimingud § 184. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamine Valla- või linnasekretäri poolt dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest. § 185. Allkirja ehtsuse tõestamine Valla- või linnasekretäri poolt dokumendil allkirjade ehtsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni. § 186. Volikirja tõestamine Valla- või linnasekretäri poolt volikirja tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni. 19. jagu. Energiaseaduse alusel teostatavad toimingud § 187. Tehnilise loa väljastamine ja pikendamine (1) Tehnilise loa väljastamise või pikendamise eest tegutsemiseks järgmistel tegevusaladel: 1) kütuse tootmine, töötlemine, ladustamine ja transport; 2) vedelkütuse ja gaasi torutransport; 3) soojuse tootmine (välja arvatud omatarve), salvestamine ja edastamine; 4) elektri tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine -- tasutakse riigilõivu 20 000 krooni. (2) Tehnilise loa väljastamise või pikendamise eest tegutsemiseks kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiarajatiste projekteerimise, valmistamise, paigaldamise, ehitamise, hooldamise ja remontimise alal tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. § 188. Turuloa väljastamine ja pikendamine Turuloa väljastamise või pikendamise eest tegutsemiseks järgmistel tegevusaladel: 1) kütuse eksport, import ja müük; 2) elektri- ja soojusenergia eksport, import ja müük; 3) energia, vedelkütuse ja gaasi võrgu kaudu edastamise ning jaotamise teenuse müük; 4) elektri-, soojus- ja gaasisüsteemi operatiivjuhtimise teenuste müük; 5) elektri- ja soojusenergia, vedelkütuse ja võrgugaasi transiitteenuse müük -- tasutakse riigilõivu 30 000 krooni. § 189. Tehnilise kontrolli loa väljastamine ja pikendamine Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833) §-s 8 sätestatud tehnilise kontrolli loa väljastamise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15 000 krooni. 20. jagu. Mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud § 190. Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õigus Mahemärgi kasutuslubade väljaandmise õiguse andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. 21. jagu. Muud toimingud § 191. Liiniloa väljastamine Regulaarse bussiliini liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. § 192. Jahitunnistuse väljastamine Jahitunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 193. Arhiiviteatise väljastamine (1) Avalduse esitamisel arhiiviteatise tellimiseks ja edastamiseks Välisministeeriumi kaudu tasutakse riigilõivu 40 krooni. (2) Avalduse esitamisel arhiiviteatise tellimiseks ja edastamiseks Välisministeeriumi kaudu välisesinduses tasutakse riigilõivu 210 krooni. § 194. Dokumendi legaliseerimine (1) Dokumendi legaliseerimise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni. (2) Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni. § 195. Kanded registerpandi kohta (1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas toodud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest. (2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75% käesoleva seaduse lisas toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. § 196. Ettevõtteregistris muudatuste tegemine (1) Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemise eest registris, välja arvatud mittetulundusühingute puhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute eest mittetulundusühingute puhul tasutakse riigilõivu 50 krooni. § 197. Turvatöötaja kaardi väljastamine Turvatöötaja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. III. TEHINGUVÄÄRTUSED 8. peatükk. TEHINGUVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE § 198. Tehinguväärtus kannete tegemisel kinnistusraamatusse (1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi. (2) Kohustusi, mis lasuvad tehingu objektil, tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata. (3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 199--212. § 199. Kinnisasja kinnistamine (1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind. (2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind. (3) Kui Kinnistusametile ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 50 000 krooni. (4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku poolt ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind. (5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa. § 200. Kinnistu jagamine Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagatavast kinnisasjast lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi. § 201. Kinnistute ühendamine Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus ühendatavatest kinnisasjadest lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi. § 202. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi vastavalt käesoleva seaduse §-le 199. § 203. Korteriomandi kinnistamine Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast. § 204. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus (1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtus 80% koormatava kinnisasja maksustamishinnast. (2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80% maa maksustamishinna ja hoone hinna summast. (3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50% korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. § 205. Reaalservituut (1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. (2) Kui Kinnistusametile ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 2000 krooni. § 206. Kasutusvaldus (1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4% koormatava kinnisasja maksustamishinnast. (2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest: 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus; 2) 36--50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus; 3) 51--65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus; 4) 66--75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus; 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus. § 207. Isiklik kasutusõigus (1) Isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks on 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu väärtusest. (2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtus isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne, sõltuvalt kasutaja vanusest: 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus; 2) 36--50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus; 3) 51--65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus; 4) 66--75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus; 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus. (4) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle elamuosa suurusega kogu elamust. (5) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni. § 208. Reaalkoormatis (1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000 krooni. § 209. Ostueesõigus Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest. § 210. Hüpoteek (1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks hüpoteegisumma koos kõrvalnõuete summaga. (2) Hüpoteegi järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva hüpoteegi summa. § 211. Märge Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse. § 212. Kannete muutmine ja kustutamine Kannete muutmisel ja kustutamisel kinnistusraamatus on tehinguväärtuseks vastava asjaõiguse või märke kinnistamise tehinguväärtus. § 213. Pandilepingu registreerimine Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma. § 214. Registerpandi järjekoha muutmine Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa. § 215. Tehinguväärtus abieluvararegistri toimingute korral Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni. 9. peatükk. RAKENDUSSÄTTED § 216. Seaduse kehtetuks tunnistamine Riigilõivuseadus (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535; 48, 774 ja 775; 51, 823; 52, 833) tunnistatakse kehtetuks. § 217. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI Lisa riigilõivuseaduse juurde Riigilõivu täismäärad kannete tegemisel kinnistusraamatusse ja abieluvararegistrisse (kroonides) Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär 500 30 550 000 1180 3 800 000 7500 1000 45 600 000 1260 3 900 000 7700 1500 60 650 000 1340 4 000 000 7900 2000 75 700 000 1420 4 100 000 8100 4000 90 750 000 1500 4 200 000 8300 6000 105 800 000 1580 4 300 000 8500 8000 120 850 000 1660 4 400 000 8700 10 000 140 900 000 1740 4 500 000 8900 20 000 155 950 000 1820 4 600 000 9100 30 000 170 1 000 000 1900 4 700 000 9300 40 000 185 1 100 000 2100 4 800 000 9500 50 000 200 1 200 000 2300 4 900 000 9700 60 000 215 1 300 000 2500 5 000 000 10 000 70 000 230 1 400 000 2700 5 200 000 10 400 80 000 245 1 500 000 2900 5 400 000 10 800 90 000 260 1 600 000 3100 5 600 000 11 200 100 000 300 1 700 000 3300 5 800 000 11 600 120 000 340 1 800 000 3500 6 000 000 12 000 140 000 380 1 900 000 3700 6 200 000 12 400 160 000 420 2 000 000 3900 6 400 000 12 800 180 000 460 2 100 000 4100 6 600 000 13 200 200 000 500 2 200 000 4300 6 800 000 13 600 220 000 540 2 300 000 4500 7 000 000 14 000 240 000 580 2 400 000 4700 7 200 000 14 400 260 000 620 2 500 000 4900 7 400 000 14 800 280 000 660 2 600 000 5100 7 600 000 15 200 300 000 700 2 700 000 5300 7 800 000 15 600 320 000 740 2 800 000 5500 8 000 000 16 000 340 000 780 2 900 000 5700 8 200 000 16 400 360 000 820 3 000 000 5900 8 400 000 16 800 380 000 860 3 100 000 6100 8 600 000 17 200 400 000 900 3 200 000 6300 8 800 000 17 600 420 000 940 3 300 000 6500 9 000 000 18 000 440 000 980 3 400 000 6700 9 200 000 18 400 460 000 1020 3 500 000 6900 9 400 000 18 800 480 000 1060 3 600 000 7100 9 600 000 19 200 500 000 1100 3 700 000 7300 9 800 000 19 600 10 000 000 20 000 Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,2% tehinguväärtuse summast.