Sotsiaalminister — Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ellurakendamine

Vastu võetud Eesti Vabariigi Tööministeeriumi 1. juuni 1992. a määrusega nr 7, jõustunud 01.06.1992 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28.10.1993/26 - jõustunud 27.11.1993 07.02.2001/23 (RTL 2001, 22, 313) 22.02.2001 Eesti Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. korralduse nr. 203-k täitmiseks ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ellurakendamisele kaasaaitamaks Eesti Vabariigi Tööministeerium määrab: Kinnitada tööraamatu vorm (Lisa 1) Kinnitada tööraamatu täitmise kord (Lisa 2) Kinnitada tööandja juures töötajate kohta arvestuse pidamiseks isikukaardi vorm (Lisa 5) [Kehtetu – RTL 2001, 22, 313 – jõust. 22.02.2001] Kinnitada metoodilised juhised töölepingu koostamiseks ja vormistamiseks (Lisa 3) Kinnitada metoodilised juhised töösisekorraeeskirjade koostamiseks (Lisa 4) Kinnitatud Eesti Vabariigi Tööministeeriumi 1. juuni 1992. määrusega nr. 7.

Kinnitatud Eesti Vabariigi Tööministeeriumi 1. juuni 1992. määrusega nr. 7. TÖÖRAAMATU TÄITMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument. 1.2. Töötaja on kohustatud põhikohaga tööle asumisel esitama tööandjale tööraamatu. 1.3. Isikule, kes sõlmib esmakordselt töölepingu alates 1. juulist 1992, antakse välja vormikohane tööraamat, milline on kinnitatud Eesti Vabariigi Tööministeeriumi poolt 1. juunil 1992. a. Varem vormistatud tööraamatusse jätkatakse kannete tegemist, kusjuures juhindutakse käesolevast juhendist. [Punkt 1.3 tunnistatud kehtetuks, punkt 1.4 muudetud punktiks 1.3 - EV sotsiaalmin. m 28.10.93 nr. 26 - jõust. 27.11.93] 2. TÖÖRAAMATU TÄITMINE 2.1. Üldised juhised 2.1.1. Tööraamatuid ja nende vahelehti täidetakse eesti keeles. 2.1.2. Esmase tööraamatu täidab tööandja töötaja juuresolekul hiljemalt nädala jooksul pärast tööle asumist. 2.1.3. Tööraamatusse kuuluvad kandmisele järgmised andmed: - töötaja kohta: isikukood, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg; - töö kohta: töölepingus märgitud tööleasumise aeg, töölepingu peatamine Töölepinguseaduse (TLS) § 55 p. 1-2 ja 7 alusel kauemaks kui kolmeks kuuks, töölepingu lõpetamine. Eraldi kandega märgitakse töötamise aeg töödel või tingimustes, mis annavad töötajale õiguse soodustuspensionile või pensioniõigusliku staaži soodustatud korras arvutamisele. 2.1.4. Töötaja nõudel kantakse tööraamatusse: - töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise aeg, formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktidele; - andmed tehtud tööde või ametikohtade kohta; - kohakaasluse korras töötatud aeg, kui töötaja esitab põhikoha tööandjale dokumendi, mis tõendab kohakaasluse korras töötamist; - teise tööandja juures TLS §-de 66 ja 68 alusel töötatud aeg, kui töötaja esitab põhikoha tööandjale niisugust töötamist tõendava dokumendi. 2.1.5. Kõik kanded tööraamatusse teeb tööandja töölepingu järgi hiljemalt ühe nädala jooksul; töölepingu lõpetamise kohta tehakse kanne viimasel tööpäeval. 2.1.6. [Kehtetu – RTL 2001, 22, 313 – jõust. 22.02.2001] 2.1.7. Ebatäpsete kannete korral parandab kande tööandja, kelle juures on tehtud vigane kanne. 2.1.8. Kui ebaõige või ebatäpse kande teinud ettevõte, asutus või muu organisatsioon on likvideeritud, teeb paranduse tema õigusjärglane, selle puudumisel viimane tööandja töötaja poolt esitatud dokumendi alusel. 2.1.9. Parandatud andmed peavad vastama töölepingu kannetele. 2.1.10. Tööraamatu või vahelehe kannetes ei ole lubatud läbi kriipsutada varem tehtud ebatäpseid või ebaõigeid kandeid. Kui on tarvis muuta töötamise kohta käivate andmete kannet, siis kirjutatakse uus kande number, kuupäev ja kande kastikesse: "Kanne nr ................. kehtetu". 2.2. Töötaja kohta käivate andmete sissekandmine 2.2.1. Andmed töötaja kohta kirjutatakse tööraamatu esimesele leheküljele (tiitellehele). Ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg kirjutatakse isikutunnistuse (passi) või sünnitunnistuse alusel. 2.2.2. Tööraamatu täitmise kuupäeva järel kinnitab töötaja oma allkirjaga andmete õigsust. Tööraamatu esimesele leheküljele (tiitellehele) kirjutab alla ametiisik, kes vastutab tööraamatute väljaandmise eest. Pärast seda pannakse esilehele asutuse pitser, kus tööraamat välja anti. 2.2.3. Tööraamatusse kantud töötaja ees- ja perekonnanime ning sünniaja muutumise kohta teeb kande viimane tööandja dokumentide (passi, sünni-, abielu-, ees- ja perekonnanime muutmise tunnistuse jt.) alusel, viidates dokumendi numbrile ja väljaandmise kuupäevale. Muudatused tehakse tööraamatu esilehele (tiitellehele). Endised andmed kriipsutatakse läbi ühe joonega ning nende kohale kirjutatakse uued andmed. Viited vastavale dokumendile kirjutatakse kaane tagaküljele ja kinnitatakse selleks volitatud isiku allkirja ja pitseriga. 2.3. Töötamise kohta andmete sissekandmine 2.3.1. Tööraamatus on iga kande jaoks eraldi kastike. Töölepingu sõlmimisel märgitakse tööraamatusse kande number, tööle asumise aasta, kuu ja päev. Märgitakse ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni täielik nimetus. Sellele järgneb märge: "Tööleasunud". Kande aluseks on töölepingu number ja sõlmimise kuupäev. 2.3.2. Kui töötaja töötamise ajal muudeti tööandja nimetust, tehakse selle kohta tööraamatusse uus kanne. 3. TÖÖRAAMATU VAHELEHT 3.1. Kui tööraamatus on täis kirjutatud kõik kande kastikesed, lisatakse tööraamatusse vaheleht. 3.2. Vaheleht lisatakse tööraamatule ja tööraamatu esimese lehekülje ülaosasse tehakse märkus "Välja antud vaheleht". Vaheleht ilma tööraamatuta ei ole kehtiv. 3.3. Uued vormikohased vahelehed lisatakse ka varem kehtestatud vormikohastele tööraamatutele. 4.TÖÖRAAMATU KÄTTEANDMINE TÖÖLEPINGU LÕPETAMISEL 4.1. Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega TLS paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel. Pärast töölepingu lõpetamise kannet pannakse viimase kande teinud asutuse (tööandja) pitser, mida selleks volitatud isik kinnitab oma allkirjaga. [EV sotsiaalmin. m 28.10.93 nr. 26 - jõust. 27.11.93] 4.2. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. 4.3. Tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. 4.4. Kui töötaja puudub töölepingu lõpetamise päeval, siis saadab tööandja talle samal päeval postiga teate tööraamatu väljavõtmise vajaduse kohta. Tööraamatu saatmine töötajale postiga on lubatud ainult viimase nõusolekul. 4.5. Töötaja surma korral antakse tööraamat allkirja vastu välja tema lähedastele sugulastele. Surnud töötaja tööraamatusse tehakse kanne: "Tööleping lõpetatud surma tõttu." 5. TÖÖRAAMATU DUBLIKAAT 5.1. Tööraamatu või selle vahelehe kaotanud töötajale väljastab tööraamatu dublikaadi viimane tööandja, tehes esilehele parempoolsesse ülemisse nurka märkuse "dublikaat". 5.2. Tööraamatu või vahelehe dublikaat täidetakse üldeeskirjade kohaselt. Dublikaadi täitmisel tehakse kanded viimases töökohas sõlmitud töölepingu järgi. 5.3. Tööraamatu või vahelehe dublikaat väljastatakse ka juhul kui tööandja on teinud töötaja tööraamatusse või vahelehele kande vastuolus TLS paragrahv 20 lg.4, st. kui töötaja pole nõudnud kande tegemist ning nõuab kande kustutamist. [EV sotsiaalmin. m 28.10.93 nr. 26 - jõust. 27.11.93] 5.4 Käesoleva punkti eelmises alapunktis (3) märgitud juhul ja samuti juhul, kui tööraamat on kaduma läinud tööandja juures, taastab tööandja töötaja nõudmisel, tõendite alusel, eelmiste tööandjate juures tööraamatusse tehtud kanded. [EV sotsiaalmin. m 28.10.93 nr. 26 - jõust. 27.11.93] 6. TÖÖRAAMATUTE HOIDMINE 6.1. Töötaja tööraamat on hoiul tööandja juures. 6.2. Taludes töötavate töötajate tööraamatud on hoiul vallavalitsuses. 6.3. Tööraamatu arvestamise ja väljaandmise kord tööandja juures kehtestatakse asutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni juhataja poolt. [EV sotsiaalmin. m 28.10.93 nr. 26 - jõust. 27.11.93] 7. TÖÖRAAMATUTE EEST TASUMINE 7.1. Tööraamatu, vahelehe või dublikaadi väljaandmisel tasub töötaja selle eest Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud hinna järgi. 7.2. Tööraamatu või vahelehe ebaõige täitmise korral, samuti nende plankide riknemisel hooletu hoidmise tõttu tasub rikutud plankide maksumuse tööandja. [EV sotsiaalmin. m 28.10.93 nr. 26 - jõust. 27.11.93] METOODILISED JUHISED töölepingu koostamiseks ja vormistamiseks Kõigi töötajatega sõlmitakse kirjalik tööleping (edaspidi "tööleping") Vt. Töölepingu seaduse §§ l, 2, 6, 26-31. Töölepingu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse nõuetest. Käesolevad juhised täiendavad seaduse nõudeid olles sooyitusliku iseloomuga. Sõlmitavates töölepingutes on palju püsivat, ühelaadilist informatsiooni, aga ka sisulisi erinevusi, mis ei võimalda koostada töölepingu universaalset-, näidisvormi. Töölepingu sisu ja sellest tulenevalt ka töölepingu vorm on erinev töölisel ja ametnikul, õpetajal ja arstil, õpilasel ja oskustöölisel, alaealisel ja täiskasvanul, erisoodustustega ja tavalise töölepingu puhul, põhitöökohal ja kohakaaslase tööl, määratud ajaks ja määramata ajaks sõlmitud töölepingu puhul jne. Käesolevatele juhistele on lisatud töölepingu makett, mida võib käsutada konkreetse lepingu koostamisel. Tööleping peab sisaldama eeskätt töölepingu seaduses (§ 26) ettenähtut. Tööleping peab täiendama täpsustama seda, mis on pooltele kohustuslik töölepingu, seaduse, tööandjate ühenduste ja töötajaid esindavate organisatsioonide ühenduste vahel ning tööandja ja töötajaid esindava organisatsiooni vahel sõlmitud kollektiivlepingute järgi. Tööleping ei tohi halvendada töötaja õigusi võrreldes nimetatud, lepetes ettenähtuga. Kui töötajaga enne 1. juulit 1992. a. sõlmitud kirjalik tööleping ei vasta töölepingu seaduse nõuetele, siis tuleb leping ümber vormistada. 1. juulil 1992. a. ettevõttes, asutuses ja organisatsioonis töötavate töötajatega järgnevalt (Töölepingu seaduse rakendamisotsuse p. 4 kohaselt) sõlmitava kirjaliku töölepingu sisu võib muuta üksnes töötaja nõusolekul. Töölepingus märgitakse dokumendi nimetus ("TÖÖLEPING"), sõlmimise kuupäev, lepingu number ja sõlmimise koht (linn, asula, nimetavas käändes). Tööleping võiks koosneda poolte kokkuleppeid käsitlevatest järgmistest osadest: - sissejuhatus; - töölepingu tähtaeg; - tehtava töö sisu ja keerukusaste; - tööaeg; - palk; - puhkus; - poolte muud kohustused, sh. erisoodustused. Töölepingu võib üles ehitada vabas vormis. Sissejuhatus Lepingu sissejuhatavas osas märgitakse, millise lepinguga on tegemist tähtajalise tunnuse (§ 27) järgi. Kui näiteks on tegemist määratud ajaks sõlmitud lepinguga, siis märgitakse, et tööleping on sõlmitud vastavalt töölepingu seaduse § 27 lõige 2 punktile 2 ajutiselt ära oleva töötaja asendamiseks. Lepingu sissejuhatavast osast peaks samuti selguma, kelle vahel on tööleping sõlmitud (tööandja ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni nimetus, selle juhi ees- ja perekonnanimi ning töötaja ees- ja perekonnanimi). Töötaja kohta tuleks lisada sünniaeg ja edaspidi, kui see on olemas, isikukood. Töölepingu tähtaeg Märgitakse tööle asumise kuupäev, millele vajaduse korral võib lisada tööle asumise kellaaja (kui on vahetustega töö ja koha (näiteks ehitustöödel)). Määratud ajaks sõlmitud töölepingus tuleks märkida töölepingu kehtivuse pikkus, kehtivuse viimane kuupäev; teatud töö tegemise puhul aga tehtava töö nimetus või kirjeldus. Selles lepinguosas võib ära tuua ka töölepingu seaduse järgse või töötajale soodsama lepingu ülesütlemise (ülesütlemisest etteteatamise) aja. Seda eriti erisoodustustega töölepingu puhul. Töö sisu Selles lepinguosas tuleb võimalikult konkreetselt kindlaks määrata, millise töö tegemises kokku lepitakse. peale kutseala ja ameti on vajaduse korral tarvis täpsustada ka töö sisu. Kui kokkuleppe kohaselt tööline, kes on tööle võetud remondilukksepana, peab ära tegema kõik tööd, mis tulevad ette seadmete remontimisel - treimistööd, keevitustööd jne., siis tuleb seda kajastada ka sõlmitavas töölepingus. Töölise puhul on vaja näidata tema töö keerukusaste. Edasi on vaja näidata töötaja töötamiskoht - struktuuriüksus, vajadusel selle asukoht. Õpilase puhul on vaja näidata lepingupoolte kohustused seoses väljaõppega, samuti kelle kulul väljaõpe toimub. Ametijuhendite või tööjuhendite olemasolul võib viidata nendele ja lisada need töölepingule. Kui töötaja asub tööle kohakaasluse korras, siis tehakse selle kohta kanne töölepingusse ("Töötaja asub tööle kohakaasluse korras"). Oluline on, et töölepingus kajastuks eritingimustes töötamiseks (öösel, vahetustes, väljasõitudega, lähetustega jne.). Töö huvides peaks olema lepingus märgitud, kes annab töötajale tööülesanded ja kontrollib nende täitmist, s.t. kes on töötaja vahetu ülemus. Tööaeg Töölepingus märgitakse tööaja kestus. Eriti oluline on fikseerida tööaeg nendele töötajatele, kelle tööaeg erineb (tööandja või töötaja soovil) mitmesugustel põhjustel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töösisekorraeeskirjades kehtestatud ajast. Seda tuleb teha mittetäieliku ja summeritud tööaja puhul, samuti siis, kui tööaja algus ja lõpp või lõunavaheaeg erineb üldkehtestatust. Lepingus tuleks ära näidata ka muud tööaja sisse arvatavad vaheajad, näit. võimlemiseks, kohvijoomiseks jne. Kui konkreetse töötaja puhul arvutatakse tööstaaži tööandja juures üldisest erinevas korras, siis märgitakse see ära lepingus. Selles lepinguosas fikseeritakse pideva tööstaaži arvutamise kord tööandja juures, kui see on konkreetse töötaja puhul erinev (soodustustega). Palk Selles töölepingu osas lepitakse töötajaga kokku konkreetsetes palgatingimustes, mis ei tohi olla halvemad kui on kindlaks mä��ratud kollektiivlepinguga (palgakokkuleppega). Muu hulgas on oluline töölepingus leppida kokku selles, kuidas palka makstakse. Näiteks kohustatakse kokkuleppel palk üle kandma töötaja pangaarvele, näidates ühtlasi, kes kannab ülekandmise kulud. Puhkus Konkreetses töölepingus lepitakse kokku töötaja puhkuse kestuses. Kokku võidakse leppida ka selles, millal puhkust antakse, kas võimaldatakse kogu puhkus suvel või talvel. Võib kokku leppida ka konkreetses puhkuse ajas. Poolte muud kohustused Selles lepinguosas tuleks konkretiseerida, täpsustada töölepingu seaduse § 49 ja § 50 p.p. 4 ja 6. Näiteks, milliseid ameti-, äri- ja tootmissaladusi kohustub töötaja hoidma. Erisoodustuslepingu (töölepingu seadus § 27, lg. 2 p. 5) puhul tuleb soodustused lepingus kirja panna. Töölepingu seaduse või kollektiivlepinguga võrreldes suuremaid soodustusi ei või ette näha ainult erisoodustuslepingutes, vaid kõigis töölepingutes. Erisoodustused annavad täiendavaid õigusi tööandjale (eelkõige sõlmida määratud ajaks - kuni 5 a. - töölepingut, aga samuti töölepingu seaduse §§.-des 80, 96 ja 118 ettenähtud õigusi). Need tööandja õigused on soovitav kirja panna erisoodustustega töölepingus. Tööleping lõpeb lõppsätetega. Lepingu kirjutavad alla töölepingu sõlminud pooled, allkirjad on kõrvuti. Töölepingu koosseisu kuuluvad veel töölepingu muutmise, töölepingu peatumise ja töölepingu lõpetamise (tühistamise, kehtetuks tunnistamise) osad kannete tegemiseks. Makett TÖÖLEPING ........................... nr. ..................... (kuupäev) (sõlmimise kohta) Tööandja (ettevõtte nimetus) direktori isikus (ees- ja perekonnanimi) ja töötaja (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood) sõlmisid töölepingu alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu tähtaeg 1.1. T��ötaja asub tööle (kuupäev) 1.2. Tööleping on sõlmitud määramata ajaks. 1.3. Töötaja võetakse tööle katseajaga (kestus) Katseaja viimane kuupäev on 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle (kutse-, eriala, amet, ametikoht) (töölise puhul töö keerukusaste) (töötamiskohal - struktuuriüksuses) 2.2. Töötaja töö sisuks on (näidatakse vajadusel) 2.3. Töö eritingimused on (töötamine öösel, töötamine vahetustes, töö väljasõitudega, töö lähetustega jne.) 2.4. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult (ametinimetus) 3. Tööaeg 3.1. Tööaja kestus on päevas ................... tundi ja nädalas ...................... tundi. 3.2. Töö algab kell .................. ja lõpeb kell .................. Lõunavaheaeg on ...................minutit, kella .................. kuni kella .................. Tööajal on ette nähtud (muud vaheajad) 3.3. Pidevat tööstaaži tööandja juures arvutatakse 4. Palk 4.1. Töötaja palgaaste 4.2. Töötaja põhipalk 4.3. Palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära tõstmisega (sagedus, mille alusel, millises ulatuses) 4.4. Töötajale makstakse lisapalka, lisatasu, preemiat (mille eest, mis tingimustel, kui palju) 4.5. Töötajale on ette nähtud (näidata muud rahalised väljamaksed - puhkuselt tagasituleku tasu, jõuluraha, tasu vabariigi aastapäeva puhul, millistel tingimustel, kui palju) 4.6. Palka makstakse (kui sageli, millal, kus või kantakse üle panga arvele) 5. Puhkus 5.1. Töötaja põhipuhkuse kestus on 5.2. Töötajale antakse lisapuhkust (mille eest, mis tingimustel, kui palju) 5.3. Puhkuse andmine eritingimustel (täidetakse vajadusel) (aeg - suvekuudel; 3 nädalat suvekuudel, 1 nädal talvel jne.) 6. Poolte muud kohustused 6.1. (valikuliselt täpsustada § 49, § 50; näit. p.4 ja 6) 6.2. Töötaja kohustub mitte töötama tööst vabal ajal tööandja loata viimase konkurentide juures. 6.3. Töötaja kohustub hoidma (loetleda ametisaladused, äri- ja tootmissaladused) 6.4. Töötajale on ette nähtud (näit. õppekulude hüvitamine, õppeajaks säilitatav palk, tööandja poolt makstav stipendium; väljaõpe tööandja kulul; tööandja loobumine töötaja vallandamisest lepingutähtaja jooksul töötajate koondamise tõttu jne.) 6.5. (erisoodustustega töölepingu puhul § 80 lg. 2) 7. Lõppsätted 7.1. Käesoleva töölepingu sätestamata küsimustes juhinduvad osapooled seadustest, haldusaktidest, sisekorraeeskirjadest ja kollektiivlepingutest. 7.2. Käesolev tööleping on koostatud kahes eksemplaris, üks kummalegi poolele. Tööandja (esindaja) Töötaja ...................................... ...................................... (nimi, allkiri) (allkiri) 8. Töölepingu tingimuste muutmine (näidata, milline töölepingu punkt on muudetud, milline on uus muudetud tingimus) .............................. (kuupäev) Tööandja Töötaja (allkiri) (allkiri) 9. Töölepingu peatumine (kanne töötaja nõudmisel) (peatumise aluse formeering - TLS §) (aeg, milleks leping on peatunud) Tööandja (esindaja) (allkiri) 10. Töölepingu lõpetamine (tühistamine, kehtetuks tunnistamine) 10.1. (lepingu lõpetamise aluse formuleering) töölepingu seaduse § .................. lõike punkti .................... järgi. 10.2. Töölepingu lõpetamise päev on 10.3. Töötajale makstakse (on makstud) hüvitust. (mille eest, millises suuruses) 10.4. Tööandjale makstakse (on makstud) (mille eest, millises suuruses) 10.5. Tööandjale tagastatakse töölepingu järgi saadu (tööandja poolt makstud stipendium, õppeajaks säilitatud töötasu, tööandja poolt kantud õppekulu) Tööandja (esindaja) Töötaja (nimi, allkiri) (allkiri) Kinnitatud Eesti Vabariigi Tööministeeriumi 1. juuni 1992.a. määrusega nr.7 METOODILISED JUHISED töösisekorraeeskirjade koostamiseks Töösisekorraeeskirjadega määratakse kindlaks tööandja (ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni) ja tööandja käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused. Töösisekorraeeskirjade sätted ei tohi olla vastuolus seaduste, haldusaktide või kollektiivlepingutega. Töösisekorraeeskirjad kehtivad ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töölepingu alusel töötavate isikute suhtes. Töösisekorraeeskirjad võivad olla ühised ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni kõigi töötajate või erinevate struktuuriüksuste või töötajate kategooriate jaoks. Töösisekorraeeskirjad kinnitab tööandja kooskõlastatult asukoha tööinspektoriga. Töösisekorraeeskirjade sisu peab vastama töölepingu seaduse §-le 41. Töösisekorraeeskirjadega määratakse kindlaks tööaja algus ja lõpp eraldi täisealistele ja alaealistele. See võib olla erinev suveajal ja talveajal. Vahetustega töö puhul määratakse tööaja algus ja lõpp kindlaks vahetuste kaupa. Töösisekorraeeskirjades näidatakse ära ka tööaja lõpp puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel. Töösisekorraeeskirjades võib ette näha ka paindlikumaid tööajarežiime, näiteks töötamine liuggraafiku alusel. Töösisekorraeeskirjades võib olla kirjas tööle tuleku ja töölt lahkumise kord. Töösisekorraeeskirjad võivad sisaldada töölt ära käimise korda nii töö- kui ka isiklikes asjus. Töösisekorraeeskirjades võiks olla fikseeritud, mis toimingud arvatakse tööaja hulka, mida tuleb teha oma ajast. Näiteks võiks tööaja hulka arvata töö juures haigestumise puhul arsti juures käimise, kui vältimatult on vaja arsti abi; perekonnas aset leidnud äkilise haigestumise puhul ära käimise, lähedaste inimeste (abikaasa, lapsed, õed, vennad, oma ja abikaasa vanemad) surma puhul ära käimise; 1 kord kuus pangas käimise jne. Töösisekorraeeskirjades võiks olla märgitud, et arsti juures käiakse üldjuhul oma ajast. Oma ajast tegeldakse harrastustega, käiakse kauplustes, aetakse oma äriasju, makstakse makse jne. Töölt ärakäimiseks on vaja üldjuhul kokku leppida vahetu ülemusega. Töösisekorraeeskirjad võivad ette näha ka teistsuguse korra. Töösisekorraeeskirjad määravad kindlaks puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad. Vajaduse ja võimaluse korral nähakse ette einetamise võimalused. Nähakse ette muud vaheajad töös, mis lähevad tööaja sisse, näiteks virgutusvõimlemiseks, kohvijoomiseks jne. Töösisekorraeeskirjades nähakse ette ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord. See võib olla erinev töölistel ja meistritel. Meistritele võib olla ette nähtud varem tööle tulek, vahetuse üleandmise aeg jne. Töösisekorraeeskirjades tuleks fikseerida palga maksmise kord, aeg ja koht. Oluliseks osaks töösisekorraeeskirjades on tööalaste korralduste andmise kord. Tuleks ära märkida, kes annab korraldusi, kes võib neid muuta, kes võib neid peatada, millised korraldused peavad olema suulised, millised kirjalikud jne. Töösisekorraeeskirjad võivad sisaldada ka töötajatevahelise suhtlemise korra, sh. tippjuhtide poole pöördumise korra. Töösisekorraeeskirjadega võiks kehtestada kohalike ja kaugtelefonikõnede, sh. erakõnede pidamise korra. Täpsustamist nõuab töösisekorraeeskirjades ka töölt kõrvaldamise kord (töölepingu seaduse § 56 kohaselt). Töösisekorraeeskirjades võiks täpsustada töölähetusse (töölepingu seaduse § 51) saatmise korda, sh. ühepäevase töölähetuse korda. Töösisekorraeeskirjades võiks lahti kirjutada mõningaid poolte kohustusi. Näiteks § 49 p.5 - kuidas tutvustatakse töölev��tmisel, samuti töötamise ajal töötajale töökaitse ja tuleohutuse nõudeid. Eriti oluline on täpsustada ja selgitada § 50 punkte 4 ja 6. Töösisekorraeeskirjad peaks sisaldama kohakaaslaste töötamise erisusi, eriti tööaja kohta. Töölepingu seadus näeb ette, et töösisekorraeeskirjad peavad kindlaks määrama ka töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised. Seda tuleks teha viitega eespool nimetatud töökaitse ja tuleohutuse eeskirjadele. Töösisekorraeeskirjad peaks sisaldama ka nõudeid omandikaitse tagamiseks (uste lukustamise kord jne.).